Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft- aktiv/einladung.htm) Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid. Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist? Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid? Kuidas ja miks käsitleb Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Võtke oma sõnadega kokku Aristotelese poeetika viis esimest peatükki. Kuidas defineerib Aristoteles tragöödiat? Kirjeldage poeetika arengut. Milliseid autoreid oskate nimetada ja miks on nad olulised? Mis on klassika? Otsige leksikonidest kaanoni definitsioone. Võrrelge neid.
htm) Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831) Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: Vorlesungen über die Ästhetik (Loengud esteetikast) (1835- Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge 1838) näiteid. Kunst ei piirdu looduse matkimisega, sest siis ei suudaks Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on kunst tungida vaimseni. Kunst lähtub pigem absoluutsest tegemist? ideest, tema ideaaliks on absoluutse vaimu väljendamine. Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad žanrid? Kuidas ja Kaanon miks käsitleb Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Ja mis sai edasi? Võtke oma sõnadega kokku Aristotelese poeetika viis esimest
seisukohast. Lugeja osaga seoses kujuneb mõiste ,,LÜNK"ehk LÕHE. MÕISTE LÜNK- lugemisel tekivad ,,häired" , kuna kõike täiesti ära ei seletata. Lugemise käigus nö. lugeja ,,täidab" ise need lüngad. Nt.ei kirjeldata tegelase välimust üksikasjalikult, samas see tegelane kuidagi konkretiseerub meie jaoks( võtab kuju). Kui palju neid lünki tekib, sõltub sellest, milline on lugeja varasem info antud ajastu vm kohta. Lünkade teke oleneb ka sellest, millise poeetikaga on tekst kirjutatud, nt. vabavärsi puhul, mingi 20. sajandi romaani puhul, kus hüpatakse ühelt liinilt teisele. LÜNK ei pruugi ainult negatiivne olla, sest kus kõik põhjalikult ära nämmutatakse, seal ei ole kunstilisust. Kunstiline tekst laseb lugejal ära arvata, tunnetada teistmoodi(lünkade abil). Ei ole huvitav lugeda naiivseid tekstikesi, originaalsed jutustused on võluvamad, inspireerivamad. ,, KOSMOPOEETIKA" lk. 219-236 6.Kirjandusteaduses kasutatavad analüüsimeetodid
17.Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid. Poeetika on õpetus luulekunstist (selle vormidest, seaduspärasusest, olemusest ja mõjust). On normatiivne ehk reegleid ette kirjutav poeetika ning deskriptiivne poeetika, mis kirjeldab olemasolevat ning tuletab sellest seaduspärasusi. On veel immanentne (sisemuses olev/sisule keskenduv) poeetika. 18.Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist? Normatiivne poeetika. Käsitleb süstemaatiliselt poeesia probleeme. Käsitleb kolme teemat: luuleteoreetilised mõisted poeisis ja mimesis, tragöödia, eepos. Vahele pikitud märkused komöödiast. 19.Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid? Tragöödia on kõige kõrgem zanr, eepos. 20.Kuidas ja miks käsitleb Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Mimêsis tähendab
Vanemate rahvalaulude hulka kuulub regilaulude kõrval muid arhailisi kitsa otstarbega laululiike nagu itkud, loitsud, lastelugemised, hüüded ja karjaste helletused. Nende väljendusvorm ei ole regivärsiline, vaid see sõltub kasutusalast - nõnda meenutavad itkud halisemist, hüüded ja helletused häälelisi signaale, loitsud ja lastelugemised rütmilist kõnet. Umbes paarsada aastat tagasi hakkas regilaulude kõrval eesti talurahva hulgas üha rohkem levima ka teistsuguse helikeele ja poeetikaga laulustiil. Esmalt tekkis siirdevormiline ja hiljem lõppriimiline rahvalaul. Lõppriimiline rahvalaul on elavas kasutuses ja aktiivselt loodav veel tänapäevalgi, kuid nüüd on sellel valdavalt meelelahutuslik roll. Lõppriimiline rahvalaul on koorilaulu helikeelele lähemal ja sellest mõjutatudki, kuid rahvalaul ja koorilaul on siiski olemuslikult erinevad nähtused. Uuemate rahvalaulude stiilis on ka suurem osa vaimulikust laulupärimusest.
Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma.( Horatius (65-8 e.Kr.) Läkitus Pisodele, mida hilisemad põlved on kutsunud Ars poetica'ks) - Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused.() - Immanentne poeetika - kirjeldab, mida kirjanik nt romaaniks peab (nt romaani Sissekirjutatud. (). 11. Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist? - Ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset. Teoses on mitmeid hüppeid argumentatsioonis ja vihjeid, ka ristviiteid teistele asjakohastele teostele. Tekst kuulus ilmselt suuremasse tekstide kogumisse,
õnnelikkus tuleb mu elu täiuslikkusest loomult. Subjektiivsed omadused viivadki mind õnneni, saan kasutada õnneni jõudmiseks mõistust ja eneseväärikust. Loomu täisulikkuseni jõuan äärmustest hoidudes. Mõistlik inimene valib keskmise tee, ei lähe äärmustesse. Milline on Aristotelese käsitlus tragöödiast? ,,Poeetika" Võib pidada euroopa kirjandusteaduse isaks. Oma ,,Poeetikaga" paneb paika põhilise raamistiku kuidas tänapäevani kirjandusest mõtleme, räägime. Paneb paika kaks zanri tragöödia, komöödia. ,,Poeetika" puhul tuleb öelda, et pole tegu tema tüüpilise teosega, viimistlemata, ei kirjutanud kavatsusega, et sellest tuleb meistriteos. Pigem arvatakse, et on lektori konspekt. Sisaldab poolikuid mõttearendusi ja vasturääkimisi. Aristoteles võtab Platoni jäiga seisukoha, et luule pole midagi väärt, ja vaidleb sellele vastu
Tekstisisesed ja välised seosed ei anna meile sünteesi. Toimub dialektika ilma sünteesita. Romaan on ühtlasi allegooriline jutustus omaenese dekonstruktsioonist. Ka teised autorid on tuvastanud teat vastuolu Prousti tekstis. G.Deleuze on väitnud, et tegu on fragmentaarse tekstiga, millele on omane võimas ühtsus. Genette väidab et tekst on püsiv ja seda vaatamata metafoori ja metonüümia riskantsele ringkäigule. De Man ütleb, et romaan lükkab oma poeetikaga ümber ettekujutuse oma tekstilisest sidususest. Kõik romaanis tähistab mitte seda, millest kirjutatakse. Mittekokkulangevus on sõna, mida võiks kasut lugemise iseloomustamiseks. “Lugemise allegooria” kõneleb lugemise võimatusest. Võimatu on teksti lugeda ilma, et tekiks lugemise allegooriad. Selline lugemine suleb pääsu ühtse tähenduse juurde. De Man demonstreerib ka Nietzsche tekstide retoorilisust ja seab kahtluse alla kirj. ja filos. tekstide vahel vahetegemise
Müüdil ei ole mingit seost kunstiga. See on lugu, mis on alati sama. Feministlik interpretatsioon. Eco teostes puuduvad naised -- äkki on seksist? Essee "Paradiisi keelest". Teresa de Lauretise interpretatsioon. Adam avastab (Jakobsoni järgi) keele poeetilise funktsiooni ja hakkab tundma derridiaanlikku ja heideggeriaanlikku kirge valede etümoloogiate vastu. Olles lähemal Jumalale, kui Eva, tunneb ta, et erinevus eksisteerib. Eval on omad põhjused tegeleda lingvistika ja poeetikaga: tutvus maoga avas tema ees eellingvistiliste faktorite olemasolu semiootilises sfääris ja nüüd on ta sügavalt huvitunud semanalüüsist. Adam ja Eva lahkusid paradiisist pärast seda, kui nad hakkasid mängima keelega ja avastasid, et ühest vastet tähistaja ja tähistatava vahel (mis oli ette nähtud eedemi koodiga) ei ole olemas, nagu ei ole ka pariteeti sugude vahel (mida keel väljendabki).
Niisugune kriitiline teravus väheneb ja see aitab eleegilisel kihil tugevamini ka esile tõusta. Hilisluulet ei valitse ainult eleegia, siin on ka mingeid niisugusi tendentse, mis viivad poeetika mitmes mõttes uuele pinnale. Siin võiks rõhutada seda, et tal on kalduvust sümboolse haardega sünteesida küllalt erinevaid teemapilte. Ta võib nt vabalt siduda intiimse armastusluule ja isamaaluule. Või siis religioossete motiividega metafoorse poeetikaga. Religioosne pilt hakkab ka tugevnema hilisloomingus. Ühelt poolt on tegemist nurgelise ja terava autoriga, aga selles ei puudu suur sünteesiv taotlus v tendents. Kui sai räägitud Kangro pehmusest ja Lepiku teravusest, siis mingis punktides esteetika haakub. Modernism on katusmõiste, kuhu alla mahub palju asju ja üks võimalus oleks vaadata mod selle pilguga, et ühelt poolt on need autorid, kes klassikalise
Alverile on olulise tähendusega 19nda sajandi keskpaiga kõrgromantiline luule (venekirjandus Puskin ,,Jevgeni Onegin"). 40ndate alguses kaugeneb tumedatest toonidest ja hakkab kõlama ka rahvuslik alatoon. Tekib selleaegses luules haakumist ka Juhan Liiviga. Kuigi sümbolistlikud kõlad järkuvad, liigub Alver maale lähemale tuleb rohkem loodusetunnetust ja olustikukirjeldust. Samas ei saa kuidagi täheldada, et ta saaks sõbraks selle poeetikaga, mida Nõukogude võim juurutab. Kui kultuuriliste tähendustega mõelda, tuleb Alveri vaikimist väga oluliselt täheldada (Vaiki Alver - kannab varjatud tähendusi vaimse vastupanu ja teisitolemus märki, sõltumatuse märki.). Pikk vaikimine hakkab oluliselt mõjutama ka hilisemat Alveri retseptsiooni. Ta on kuulutatud elavaks klassikuks ,,luuletaja, kes julges mitteluuletada". Alveri puhul võib rääkida mingisugusest ilukultusest iluideal valitseb luulet. See
See printsiip vormiliselt läheneb paljudele ridadele jne. Mõtteseosed toimivad rohkem kui kõlapinnal. Mõtlemine paradoksidest läbi pikitud mõtlemine. Võib rääkida ka teksti fragmentariliseerumisest: saab tükke teha. A värss muutub retoorilisemaks. Kõlavus ja retooriline kõlavus torkab silma ja kõrva, eriti 60ndate alguses. Allkisaar kirjutab teistmoodi kui teised samal ajal, kirjutabki. Selle juures on mingid punktid, mille kaudu võib teda ühendada sulaaja poeetikaga: retooriline vabavärss, see on Alliksaarel ja Krossil olemas, erineval viisil. Ka elujaatav hoiak, teatav optimism. Täiusele püüdlevus on tekstile iseloomulik. Alliksaar andub juhuste mängule ja seda juhuste mängu samal ajal Eesti luules ei näe. Toimuvad sõnatuletused kõlalistel alustel. Kahetähenduslikkus. Paljusus "kolossaalne kontsert" (Tualettide kontsert). Tekst on pingestatud. Suhe sürrealismiga? Ei olnud 60ndatel sellega veel tuttav
inimeses. Platoni järgi peab kasvatus aitama inimesel need voorused omandada. Õpetamisel on oma kindel järjekord, mis sõltub inimese loomulikust arengust: kõigepealt on põhirõhk füüsilisel treeningul (arendamisel); seejärel pieteeditunde kasvatamisel (armastus isamaa vastu, vanemate austamine, jumalatele kuuletumine); siis tulevad lugemis- ja kirjutamisoskuste omandamine, muusika ja poeetikaga tutvumine; alles seejärel (16-18-aastaselt) matemaatika ja abstraktse mõtlemise õpetamine. Kogu kasvatus oli suunatud headuse ja õnne poole püüdlemisele. Aristoteles õpetab inimeses kätkevate võimaluste (kõlbelise eneseteostuse) "elluäratamist" harjutamise teel. Inimese loomuse alged on vastuolulised, mistõttu iseloom, inimese saatuse kujundaja, kujuneb iga tegemise ja tegemata jätmisega - inimesed muutuvad õiglasemaks, tegutsedes
annaabi.ee 
