METEORIIDID Tallinn 2010 Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri tunginud ja Maa pinnale langenud tahke keha jääk; Algmaterjal pärineb Päikesesüsteemis ringlevatest asteroididest või komeetidest; Aine vanus on 4,5 4,8 miljardit aastat; Korrapäratu või ümarja kujuga ning neil pole teravaid nurki ja servi mass küünib sajandikest grammidest tuhandete tonnideni Koostises hapnik, raud, räni ja magneesium, mis moodustavad 90% meteoriitide massist; Kivimeteoriidid e. aeroliidid, esinemissagedus 92,7%;
Meteoor (kr. k meteooros, õhus hõljuv) Meteoriidid on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri Maa pinnale langenud meteoorkehad. Meteoriitidega tegelev teadusharu meteoriitika. Lähtekehad asteroidid Meteoorkeha ehk boliid Keskmine vanus 4,5 4,8 miljardit aastat Võivad olla Jupiteri ja Marsi vahelisest asteroidide vööst Suunduvad Maa poole kokkupõrkest komeetidega Kuju korrapäratu Teravad nurgad ja servad puuduvad õhusurve tõttu atmosfääris Pinnal õhuke, mõne millimeetrine tume
Kaali meteoriidikraater 12b Meteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan. Kui meteoorkeha kiirus on veel vähemalt 3 km/s, siis toimub selle kokkupuutel maapinnaga plahvatus: suurem osa meteoorkehast muutub seejuures momentaalselt hõõguvaks gaasiks, plahvatuse kohal aga moodustub kraater, mille ümbrusesse hajuvad vaid vähesed säilinud meteoriidikillud. Kraater
fenoloogia (100)-mis uurib regulaarselt looduse aastaajalisi nähtusi kuu faas(101)- Kuu faas on Kuu Päikesest valgustatud osa väljanägemine väljaspool Kuud, tavaliselt Maal asuva vaatleja jaoks asteroid(128)-ehk väikeplaneedid komeet(128)-on väga hõredad taevakehad. meteoorkeha(129)-kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad meteoriit(129)- Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jää. galaktika tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest 2. Mis suunas pöörleb Maa ümber oma telje? (96) NB! Samas suunas tiirleb ka Maa ümber Päikese. Maalt vaadates pöörleb taevasfäär koos tähtedega päripäeva Maad vaadates pöörleb vastupäeva. 3. Mis põhjustab öö ja päeva vaheldumise?
olemasolu * puudub atmosfäär * vedela vee olemasolu võimatu * on maa poole keeratud ainult 1 küljega * tihedus väike. Puudub magnetväli Asteroid:*maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad * praeguseks teada tuhandeid asteroide * kujult ebakorrapärased *orbiidilt ringikujulised*on ka piklike ja tasandist väljuvaid orbiite*enamik tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel Meteoriidid: *planeetidevahelisest ruumist Maale langenud tahke keha *Maaga kokkupuutel tekitavad m-i läbimõõdust suurema lohu e löögikraatri, mida ümbritseb vall*koosnevad põhil raua ja nikli sulameist Komeedid: *pärit päikesesüsteemi äärialadelt* ilmuvad ootamatult*paistavad teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis lähenedes kasvab ,,sabatäheks" *suurem kuust *ilmub kümmekond igal aastal *tiirlevad kõikvõimalikes suundades ja tasandites Galaktika: * nim tähesüst-i ,
Tallinna Arte Gümnaasium Meteoriidid Referaat Koostas: Birgit Koppel Klass: 12.a Tallinn 2010 1 Sissejuhatus Meteoriit tuleneb kreeka keelsest sõnas meteooros, mis tähendab õhus hõljuv. Meteoriidid on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri Maa pinnale langenud meteoorkehad ja ka nende jäägid. Juhul, kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda ka meteoriidisajuna. Teadusharu, mis tegeleb meteoriitide ja muude maaväliste materjalide uurimisega, nimetatakse meteoriitikaks. Meteoori, mile läbimõõt on üle ühe kilomeetri, nimetatakse asteroidiks. Need on ka põhilised meteoriitide lähtekehad.
Päikesesüsteemist pärit meteooridel vahemikku 11...74 km/s · Atmosfääri sattudes kulgeb põlemine sageli plahvatuslikult · Tuntakse umbes kolmkümmet meteoorivoolu, mis tekivad, kui Maa läbib lagunenud komeedi tuuma või saba · Meteoorivoolu nimetatakse ka tähesajuks · Voolu ajal võib tunnis näha 100 100 000 meteoori · Voolu aktiivsust mõõdetakse ühes tunnis loendatud meteooride arvu järgi Meteoriit · on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk · Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. · Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed · Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%) Mikrometeoriidid · Mikrometeoriidid koosnevad silikaatseist
4Mida nimetatakse meteooriks, mis on meteoriit. Meteoor ehk langev täht on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteooriks nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Meteoore võib näha pea igal ööl, kui on selga ilm. Meteoriit aga on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha, meteoorkeha jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteooriidisajuna. Meteoriidist räägitake siis, kui mõni neist kehadest on piisavald suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Et "taevakivist saaks meteoriit, peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Meteoriidid olid kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemilisels analüüsiks
lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi pilvest. 4. Mida nim. meteooriks? Mis on meteoriit? Leia materjali meteoriitide koostise ja suuremate Maale langenud meteoriitide kohta. Meteoor on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Meteoori põhjustava meteoorkeha massi võib hinnata jälje heleduse järgi. Tavaliselt on selle mass vaid mõni milligramm või veelgi väiksem. Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteooriidisajuna. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel määral nad sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe.
Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Komeet ehk sabatäht, on taevakeha, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Meteooriks nim. Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Metoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (metoorkeha) jääk. Päikesesüsteem koosneb Päikesest, 8 suurest planeedist ja hulgaliselt väikekehadest. Tähe suurus on tähe näivat valgust näitav arv (mida väiksem on see arv, seda heledam on täht, Päiksel 5). Parsek- tähe kaugus Maast, kui parallaks on 1 sek. Doppleri efekt lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Täheks nim. taevakeha, kus toimuvad termotuumareaktsioonid, (vesinik
jooksul, mõnel ööl võib ulatuda ka sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja heleduse järgi; tavaliselt on see murdosa grammist. Maale langeb iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. 4. Meteoriidid. Meteoriit (kreeka keeles meteooros 'õhus hõljuv') on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteooriidisajuna. Meteoriidist räägime me siis, kui mõni neist kehadest on piisavald suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Et "taevakivist saaks meteoriit, peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Meteoriidid olid kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemilisels analüüsiks
on suurema liikumiskiirusega. Atmosfääri sattudes kulgeb põlemine sageli plahvatuslikult. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Tuntakse umbes kolmkümmet meteoorivoolu, mis tekivad, kui Maa läbib lagunenud komeedi tuuma või saba. Meteoorivoolu nimetatakse ka tähesajuks. Voolu ajal võib tunnis näha 100 100 000 meteoori. Voolu aktiivsust mõõdetakse ühes tunnis loendatud meteooride arvu järgi. Aktiivsus võib eri aastatel olla erinev. 4. Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteooriidisajuna. Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune. Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter, nimetatakse asteroidiks. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud
komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. 4. Mida nimetatakse meteooriks? Mis on meteoriit? Leia materjali meteoriitide koostise ja suuremate Maale langenud meteoriitide kohta. Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteoriit (kreeka keeles meteooros 'õhus hõljuv') on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteoriidisajuna. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). · raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30% niklit. · kivimeteoriidid ehk aeroliidide põhimassi moodustavad silikaatsed
Suur enamus neist põleb atmosfääris tolmuks. Kui aga kogu aine ei jõua ära põleda, jõuab meteoorkeha maapinnale, tekitaddes meteoriidikaatri. Komeedi sabasse jääb tiirlema hulga tahkeid osakesi.Tavalisest rohkem on neid taevas näha, kui Maa läbib sellise komeedist maha jäänud „saba“, siis satuvad selle osakesed Maa atmosfääri, kus neist tekivadki „langevad tähed“. 11. Mis on meteoriit, millised on meteoriitide põhiliigid? - Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks, kivimeteoriitideks ja segameteoriitideks. 12.Arvuta, mitme kilomeetri kaugusel asub meile lähim täht (Päike väljaarvatud), kui ta asub meist 4,3 valgusaasta kaugusel? - Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe Juliuse aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km. Ehk
üks periood) Sünoodiline kuu- Kuu tiirlemisperiood Päikese suhtes Maalt vaadatuna (29, 5 päeva kestab üks periood) Refraktsioon Maa atmosfääris- elektronmagnet- või helilainete suuna muutumine. Planeet- suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat (nt. Maa) Komeet- Vaata vihikust. (nt. Halley komeet) Meteoor- Vaata vihikust. (nt. Teljabinski meteoor) Meteoriit- planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (nt. Kaali meteoriit) Täht- valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tuumasünteesist. (Näidet vaata vihikust!) Galaktika- Vaata vihikust. (nt. Andromeeda udu) Tsefeiidid- muutlike tähtede klass, mille muutlikkuse periood sõltub tähe heledusest. 3. Meile näib, et tähed liiguvad, sest see on tingitud Maa liikumisest ümber Päikese. 4. Vaata vihikust. 5
Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on massiks vaid murdosa grammist. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoorkehad ringlevad ümber Päikese parvedena, mis on tekkinud komeedi lagunemisel. (http://fyysika.onepagefree.com/files/Teema%204%20-%20P %C3%A4ikeses%C3%BCsteemi%20kaaslased%20ja%20v%C3%A4ikekehad.pdf) 6 METEORIIDID Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteoriidisajuna. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente on vaid protsendi murdosa. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud
Komeedi saba on tegelikult gaasipilv. 6. Kirjeldage komeetide liikumist. Komeetide orbiidid on väga piklikud. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Võivad väljuda ka Päikesesüsteemist. 7. Mida nimetatakse meteooriks, boliidiks, meteoriidiks? Meteoor- ,,langev täht" e. taevakeha, mis jõuab Maa atmosfääri. Meteoriit- on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Boliid- taevas lendav tulekera. Maa atmosfääris põleb ära või kukub meteoriidina maale. 8. Millised jõud kujundavad planeetide liikumist? Planeedid liiguvad gravitatsioonijõu tõttu. Päikesesüsteemi kõige massiivsem keha on Päike, mõjutab kõiki planeete. Maa liikumist mõjutavad Päike ja Kuu ning Maale langevad meteoriidid. 9. Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)? Looded tekivad Kuu külgetõmbejõu tõttu
Esimese puhul on tegu väga haprate ja kobedate kehadega, tihedus on neil 0,31 Mg/m³, tekitavad 7 meteoorivoole ja enamiku juhuslikke ehk sporaadilisi meteoore. Teisel juhul on tegu kompaktsete kehadega, tihedus 2,28 Mg/m³, tekitavad väikese osa juhuslikke meteoore. Umbes 85% meteoorkehi liigub planeetide tiirlemise suunas. Meteoriit Sõna meteoriit pärineb kreeka keelest (tähendades meteooros 'õhus hõljuv'). Meteoriidid on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke meteoorkeha jäägid. Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter, nimetatakse asteroidiks. Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume
· 1997 XF11 · 2004 FH · 2002 NT7 · 2003 SQ222 · 2003 QQ47 · 1996 JA1 · 2004 AS1 · 1566 Ikarus · 4179 Toutatis Meteoriidid Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha jääk. Nimetus meteoriit tuleneb kreekakeelsest sõnast meteros ja tähendab õhus hõljuv. Meteoriidid on väiksema kui ühe kilomeetrise läbimõõduga asteroidid. Tavaliselt on ta tolmukübeme kuni rusika suurune. 5 Meteoriidid on korrapäratu kujuga. Neil puuduvad teravad nurgad, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Pealt katab meteoriiti õhuke tume sulamiskoorik,
Meteoori põhjustava meteoorkeha massi võib hinnata jälje heleduse järgi. Tavaliselt on selle mass vaid mõni milligramm või veelgi väiksem. Meteoori suurus ulatub liivatera suurusest piljardikuuli suuruseni. Tihedus jäävad vahemikku 300...8000 kg/m³. Meteoorkeha kiirus on suur. Meteoore võime näha pea igal öösel, kui on selge ilm ja piisavalt kannatust. Rahvas nimetan meteoorisadu langevateks tähtedeks. Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente on vaid protsendi murdosa Kuna suure meteoriidi langemine on kaunis efektne ja suurel maa-alal nähtav sündmus ning
seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Meteoriit Asteroid Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter, nimetatakse asteroidiks. Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune. Suurte meteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, mille ajal meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri. Meteoriit
nähtus nagu meteoriidikraatrite teke ja kust on nad otsinud lisateavet koolitunnis kuuldule ja õpikust loetud lühikesele vastavasisulisele lõigule. Vanemate klasside puhul tahtsin teada saada, mis on meteoriitidest meelde jäänud. Selle uurimustööga loodan nii endale ja kui ka selle töö lugejale anda ülevaate Eestis asuvatest meteoriidikraatritest. 3 1. Mis on meteoriidikraatrid ja meteoriitika Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maale langenud tahke keha, meteoorkeha jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda ka meteoriidisajuna. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriitideks ehk sideriitideks, kivimeteoriitideks ehk aeroliitideks ja segameteoriitideks ehk pallasiitideks. Raudmeteoriidid sisaldavad peale raua 5-30 % niklit. Kivimeteoriitide põhimassi moodustavad silikaatsed
paisumist. ASTEROID-Asteroidiks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. KOMEET-Päikesesüsteemi äärealadelt pärinevad väikesed taevakehad, mis koosnevad peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. METEOOR-Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli- jm nähtus. METEORIIDID-planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. GRANULATSIOON - ühtlane teraline muster, mida võib näha tugeval suurendusel. VÄRVUSINDEKS-Määratud tähesuuruste vahe. PÄIKESELAIK - ehk päikeseplekk on tumedam, ümbrusest umbes 1000 Kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal. NOOVA - muutlik täht, mille heledus lühikese aja (nt mõne päeva) jooksul kasvab 1015
Asteroid, Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese' komeet, Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest meteoriit, Meteoriit (kreeka keeles meteooros 'õhus hõljuv') on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteoriidisajuna. meteoor Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks Tähtede tekkimine,
ASTEROID-Asteroidiks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. KOMEET-Päikesesüsteemi äärealadelt pärinevad väikesed taevakehad, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilisgtest lisanditest. METEOOR-Maa atmosfääri satuunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli- jm nähtus. METEORIIDID-planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. OORTI PILV-Jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest. Tema siseosa moodustavad komeeditaolised jääst ja gaasist kehad, kaugema osa aga hõre gaas. GRANULATSIOON-ühtlane teraline muster, mida võib näha tugeval suurendusel. TÄHESUURUS-taevakeha näivat heledust väljendav arv. VÄRVUSINDEKS-Määratud tähesuuruste vahe. PEAJADA-Peajada on piirkond Hertzsprungi-Russeli diagrammil, kuhu on koondatud enamik
annaabi.ee 
