Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Planeet Marss". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teleskoobis, kivikõrbe, sõjajumala, seostatakse, vulkaane, kraatreid, madalikkeolla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u. 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn. mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn. meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600
Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi Gravitatsioon: ca 40% Maa omast Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile. Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55-60 milj. km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib
Marss Koostas: Kadri Jõgi 2010 Andmed: · Kaugus Maast: 55400 mln km · Läbimõõt: 6750 km · Aasta pikkus: 687 Maa päeva · Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min · Pinnatemperatuur: +25°C kuni -125°C · Gravitatsioon: u 40% Maa omast · Esimene kosmiline kiirus: 3,6 km/s · Paokiirus: 5,0 km/s Marss · Päikesesüsteemi neljas planeet · asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa · saab seepärast 2 korda vähem soojust · Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet · hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suurte vastasseisude ajal · Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune · Marsil ilmnevad aastaajad ja kliimavöötmed · Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u 0,02 mm paksuse veekihi · Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi.
Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist). Raskusjõud ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Laamtektoonika puudub. 9. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet. Kuna ta on piisavalt hele, on ta taevast kergesti leitav. Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul kiirusega 300-400 km/h
Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja on ühtlasi ka Maale kõige lähem planeet. Marssi on nimetatud ka Punaseks Planeediks,sest tema pinda katavad punase liiva kõrbed. Marsi tiirlemine ümber Päikese kestab 2 Maa aastat. Marss pöörleb peaaegu sama kiiresti kui Maa, 1 pööre kestab 1 ööpäeva. Elu ei ole Marsilt leitud, aga oletatakse, et mingisugune algeline elu võis seal kunagi olla. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste
Kuid gravitatsioon jääb Maale kõvasti alla ja Marsil on see umbes 40 % planeet Maa omast. Marsi mass on Maa suhtes 0.53 ja tihedus Maa duhtes on 0.71. Marsi atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikust ja argoonist. Vähesel määral leidub ka hapnikku ja veeauru. Pooluste piirkonda katab umbes paarikümne meetrine süsihappelume kiht, mille all leidub ka jääd, kuid elu jaoks Marsil on seda ikkagi liiga vähe. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe, kus on eristatavad heledad ja tumedad alad. Heledad alad ehk mandrid on 3 kilomeetrit kõrgemad, kui tumedad alad ehk mered. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem, kui meredes, millest ka järeldus, et mered ehk tumedamad alad on tekkinud hiljem. Planeedi lõunapoolusel asuvad jääst sajamiilise tunnikiirusega väljapurskuvad joad, mis tekitavad jääle musti laike ja jäljendeid. Marsil asub ka Päikesesüsteemi kõrgeim mägi nimega Nix Olympica ehk Olümpose Lumi. Selle jalami
maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselts süsinikdioksiidist, lämmastiku ja aggooni on kuni 2%, hapniku 0,3%; veaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht mille all leidub ka vee jääd.Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma
Hiljem jahtudes tekkis talle tahke koorekiht, mis sattus meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Planeedi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaaniline tegevus, mistõttu tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Pinnastikku kujundavad faktorid Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Nagu Kuu, nii ka Marsi pinna iseloomulikuks jooneks on kraatrid. Nende jaotus läbimõõtude järgi on samuti enam-vähem sama, ainult väikeseid kraatreid on vähem. Viimast asjaolu võib hõlpsasti seletada erosiooni toimega. Marsi kraatrid on seega sama päritoluga kui Kuu omad, s.o. meteoriitsed. Teine planeeti kujundav faktor on tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuuleerosioonina. Pinnastik Marsi pind on väga ebatasane, ent üks uurituim ja huvipakkuvaim planeetide maastikest
võimalikkest eluvormidest Marsil ning võimalustest inimkolooniaid sinna rajada. Marss on üks kõige enim tähelepanu pälvinud planeet meie päikesesüsteemis. Seal on vähese päikesevalguse ja korraliku atmosfääri puudumise pärast külmem kui Maal. Planeedi pinnal on rohkelt kraatreid, vulkaane, orge, kõrbeid ning polaarsustel on külmem nagu Maalgi.1 Nimetus ,,Marss" tuleneb Vana-Rooma sõjajumalalt, Marsilt. Samuti on Marsil ka kaks kaaslast, Phobos ja Deimos, kes Rooma jumalate järgi on õudus ja hirm, tavalised sõjajumala saatjad. Just Mars võeti selle planeedi nimeks kuna punane planeet sümboliseeris sõjas valatud verist pinnast.2 1 www.wikipedia.org /Mars 2 Eesti Entsüklopeedia 6. köide ,,Valgus" Üldandmed
Maa-päeva -- on neist mõlemaist pikem. Et Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil ebaühtlane, on ebaühtlane ka Päikese liikumine. Maalt on Merkuuri väga halb vaadelda, kuna ta asub Päikese lähedal ja jääb Maast suhteliselt kaugele. Eestis näeb Merkuuri vaid siis, kui tema suurim kaugenemine Päikesest (kuni 28°) langeb kevadisele või sügisesele pööripäevale. Siis on hämarik suhteliselt lühiajaline ja taevas jõuab enne Merkuuri loojumist piisavalt pimeneda. Teleskoobis paistab Merkuur tillukese sirbina, mingeid pinnadetaile seal näha ei õnnestu. Esimesed lähifotod Merkuurist saadi 1970. aastate keskel, kui kosmosesond Mariner 10 lendas kolmel korral Merkuurist lähedalt mööda. Automaatjaama vähim kaugus Merkuurist oli 300 km ning planeedi pinnast õnnestub pildistada umbes poolt kuna kõigil Mariner 10 lähenemistel jäi päevapoolele üks ja seesama poolkera. Merkuuri pinnal on palju kraatreid. Veel leidub pikki seljandikke, mis arvatakse olevat
suurt mõju maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Siinkohal võib ühe näitena tuua Hellase mere, mille läbimõõt on üle 1000 kilomeetri.Üheaegselt kraatritega tekkisid ka ringstruktuurid, mida võime näha ka Kuul. Löögikraatrid paiknevad marsil põhiliselt iidsetel lõunapoolsetel mandrialadel, põhjapool leidub neid vähe. Polaaraladel kraatreid peaaegu pole. Teine planeeti kujundav faktor on tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha. Leidub grandioossed riffe, mis ulatuvad tuhandetesse kilomeetritesse ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. Midagi sellelaadset Maal ei kohta. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuuleerosioonina. Marsi pind on keerulise reljeefiga
Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Siinkohal võib ühe näitena tuua Hellase mere, mille läbimõõt on üle 1000 kilomeetri. Üheaegselt kraatritega tekkisid ka ringstruktuurid, mida võime näha ka Kuul. Löögikraatrid paiknevad marsil põhiliselt iidsetel lõunapoolsetel mandrialadel, põhjapool leidub neid vähe. Polaaraladel kraatreid peaaegu pole. Teine planeeti kujundav faktor on tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha. Leidub grandioossed riffe, mis ulatuvad tuhandetesse kilomeetritesse ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. Midagi sellelaadset Maal ei kohta. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuuleerosioonina. Marsi pind on keerulise reljeefiga
maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Siinkohal võib ühe näitena tuua Hellase mere, mille läbimõõt on üle 1000 kilomeetri. Üheaegselt kraatritega tekkisid ka ringstruktuurid, mida võime näha ka Kuul. Löögikraatrid paiknevad marsil põhiliselt iidsetel lõunapoolsetel mandrialadel, põhjapool leidub neid vähe. Polaaraladel kraatreid peaaegu pole. Teine planeeti kujundav faktor on tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha. Leidub grandioossed riffe, mis ulatuvad tuhandetesse kilomeetritesse ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. Midagi sellelaadset Maal ei kohta. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuuleerosioonina. Marsi pind on keerulise reljeefiga. Eriti efektsed on
Need avastused muudavad elu otsingud maailmaruumis optimistlikumaks. Eelnevale sekundeerib ka mitme uue PLANEEDI avastamine väljaspool Päikesesüsteemi. Seni on need planeedid olnud Jupiteri suurused ja suuremadki hiidplaneedid, millel elu on väga vähe loota. Esimene teade võimalikust Maa- suuruse plaaneedi leidmisest saabus aga käesoleva aasta alguses. Andmeid Marsi kohta Nimi: Päikesesüsteemi neljas planeet nimetati oma punaka värvi tõttu Rooma sõjajumala järgi. Suurus: Läbimõõt 6,786 kilomeetrit on poole väiksem kui Maal ja kaks korda suurem kui Kuul. Marss kaalub 9 korda vähem kui Maa. Orbiit: Marss tiirleb ümber Päikese 228 miljoni kilomeetri kaugusel elliptilisel orbiidil ja teeb ühe tiiru 687 päevaga. Päev: Marsi päeva kutsutakse Soliks ja selle pikkus on 24 tundi, 37 minutit ja 23 sekundit. Kaaslased: Marsil on kaks väikest kuud Phobos ja Deimos, Kreeka mütoloogias olid need sõjajumal Marsi pojad hirm ja terror.
leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Maa Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Marss Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 5560 milj. km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. TÄNAME TÄHELEPANU EEST!!!
paokiirus: 4, 2 km/s (0, 38 Maa paokiirust) (2) Veenus Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast, ekstsentrilisusega vähem kui 1%. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline, kaugus Päikesest 108 miljonit km (0, 73 aü.), tiirlemisperiood 225 ööpäeva, pöörlemisperiood 117 ööpäeva. Atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96, 5 %), ülejäänu on lämmastik. Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust); mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi); keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust); raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust);
5 miljardit a kunagi näha, seda varjab tihe atmosfäär. Pilvekihtide tagasi. vahel puhub tuul kiirusega 300-400 km/h. Pinnatemperatuur on 480C, rõhk on 9 Mpa, pinnas on Päike tasane, kivine ja vesi puudub, seal leidub tuhandeid Päikesesüsteemi keskel asuv täht, mille ümber tiirlevad vulkaane. Aasta kestab 225 maist ööpäeva, planeedid. Vanus on 4,6 miljardit aastat, Päike on Maast päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva, Veenus pöörleb 149,6 miljoni km kaugusel (1 astronoomiline ühik). vastassuunas, elu võis tekkida paralleelselt eluga Maal, Läbimõõt on 1,391 106 km , mass on Veenuse pilved asuvad pinnast kõrgel. Maa
Mõned mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt kustunud vulkaani, hulganisti meteoriitse päritoluga kraatermägesid ja mõned "mered" tasase pinnaga madalikud. Isegi polaarmütsid näivad olevat vaid õhuke kiht härmatist (veeauru on vähe, kuna vee kerget molekuli ei suuda Marsi maapealsest kolm korda nõrgem gravitatsiooniväli kaua kinni hoida). Vedelat vett Marsil pole, küll on aga avastatud pinnavorme (jõesängid, kaldaastangud), mille teket Maal seostatakse voolava vee olemasoluga. Hapnik kui elu indikaator puudub (spektraalanalüüsist leitud 0,15% on seletatav süsihappegaasi lagunemisega kosmiliste kiirte toimel). Negatiivse tulemuse andsid ka Marsile laskunud kosmoseaparaatide teostatud bioloogilised testid. Aga unistused ei sure ja lähedase naabrina on Marss jätkuvalt kosmoselendude tähtsaimaks sihtmärgiks. Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis.
· Päev on pool tundi pikem · Gravitatsioon on umbes 40 % Maa omast · Temperatuuri ulatus on +25°C...-125°C · Marsil ilmnevad aastajad ja kliimavöötmed · Keskmine temperatuur on päeval paarkümmend kraadi, öösel 100 kraadi alla nulli · Atmosfääri rõhk on väga kõrge · Koosneb peamiselt süsinikdioksiidist · Leidub ka lämmastikku, argooni, hapnikku, veeauru · Pooluste piirkondi katab süsihappelume kiht · Enamik pindalast meenutab punast kivikõrbe · Nn mandrid on keskmiselt 3 km kõrgused · Marsi pinnal on palju meteoriidikraatreid · Marsil asub Päikesesüsteemi kõige kõrgem mägi, mis on 24 km kõrgune · Pikk lõhe Valles Marineris, mis on 5000 km pikk, 120 km laiune ja 8 km sügav · Marsil on kaks kuud, Phobos ja Deimos · Punase värvuse annab pinnasest leiduv raud · Rohkem, kui 100 aastat on vaieldud Marsi tsivilisatsiooni üle · Marsil võib olla kunagi olnud vett · Nime sai ta antiikaja sõjajumala järgi
Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Merkuuri nimi tuleneb vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. /2/ Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese. Merkuur on "kahepalgeline" - üks poolkera on tihedalt kraatritega kaetud, teisel poolkeral on aga ka ulatuslikke tasaseid alasid. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) Merkuuri kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim, Palavuse bassein on läbimõõduga 1300 km. Merkuuril on ka magnetväli see on väike, moodustades Maa magnetvälja tugevusest vaid ühe protsendi. /3/ 3 1970. aastaiks oli ümber Päikese pöörlevatest planeetidest salapärane vaid üks: Merkuur. Seda sellepärast, et Maalt on Merkuuri raske vaadelda kuna Päikese pimestav sära varjab seda
jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Ju siis sellepärast, et ta liigub kiiremini, kui teised planeedid. Väga omapärane on Merkuuri pöörlemis- ja tiirlemisperioodide vahekord ühes Merkuuri ööpäevas on kaks Merkuuri aastat. Merkuuri pöörlemistelg on orbiidi tasandiga risti, seetõttu puudub aastaaegade vaheldumine. Merkuuri maastik on troostitu kivikõrb täis meteoriidikraatreid, olles äravahetamiseni sarnane Kuu maastikuga. On suuri, üle 200km läbimõõduga kraatreid. Ainulaadseteks pinnavormideks on kuni 2km kõrged ja sadu kilomeetreid pikad astangud. Maa elaniku jaoks oleksid tingimused Merkuuril üsna karmid. Pinnaühikule langeb seal 6 korda rohkem päikeseenergiat kui Maal. Ööpäevane temperatuurikõikumine on suurim Päikesesüsteemis. Atmosfäär Merkuuril praktiliselt puudub, seega pole seal mingit kaitset ei Päikese UV-kiirguse ega meteoriitide eest. Veenus
maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u. 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn. polaarmütsidena).[6] 5.2 Marsi pinnas Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn. mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn. meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina
puhul maakoore ja atmosfääri vahel hüdrosfäär. Ka läbimõõt, mass ja keskmine tihedus (4...6 g/cm3) on Maa omadele lähedased. Nad erinevad oluliselt gaasiplaneetidest ehk gaashiidudest ehk hiidplaneetidest. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Päikesesüsteemi hiidplaneete iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased. Teleskoobis silmaga nähtavad rõngad on vaid Saturnil, kuid täpsete maapealsete vaatluste või kosmoseaparaatide abil on avastatud rõngad ka Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil. 3 Planeetidest Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis
Theema: Marss ja selle uurimismissioonid. Marsikulgur Curiosity. Mehitatud missioon Marsile. SLAID 2 Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet. Marss asub Päikesest 1½ korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast poole vähem soojust[viide?]. Teleskoobiga on see Maast poole väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suure vastasseisu ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 5560 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Marsi keskmine kaugus Päikesest on 227,9 miljonit km ehk 1,52 aü[1] ja kaugus Maast 55400 miljonit km. Marsi tiirlemisperiood on 686,98 Maa päeva. Marsi ööpäev kestab umbes sama palju kui Maal: 24 tundi ja 37 minutit. SLAID 3 Marsi läbimõõt on ekvaatori kohal 6974 km[1], pindala 144,8 miljonit km² ja ruumala 163,18 miljardit km³. Marsi mass on 6,4219*1023 kg ehk 0,106 Maa massi[1] ja tihedus 3933 kg/m³[1]. Marsil on gravitatsioon 40% Maa omast, esimene kosmiline kiirus 3,6 km/s ja paokiirus 5,0 km/s
raadius: 6371 km (keskmine raadius, meie planeet on veidi lapik); mass: 5, 97 * 10²¹ tonni; keskmine tihedus: 5, 52 g/cm³; raskuskiirendus: 9, 8 m/s²; paokiirus: 11, 2 km/s 3. 4. Marss Päikesest lugedes neljas planeet, meie naaberplaneet Marss paistab silma oma punaka värvitooniga. Seetõttu on teda teiste taevakehade seast kerge ära tunda. Kuna tal on hõre ja läbipaistev pilvitu atmosfäär, teeb see ta teleskoobiga hästi vaadeldavaks. Punase värvi tõttu on teda peetud sõjajumala planeediks (sõjajumalad: Kreekas- Ares, Roomas- Marss.) Marsi avastamisest saadik on püütud leida tõendeid elu olemasolust Marsil. Põhjus, miks arvatakse Marsil elu olevat, on tema soodne kaugus elu võimalikkuseks Päikesest ning tähtsaks argumendiks on ka planeedi õhkkond. Samuti on täheldatud erinevaid pinnamoodustiste värvi ja kontrasti muutusi. Neid seostatakse taimede kasvuga. Lisaks on avastatud ka kanaleid ning iidseid jõesänge, kuid sellest ja kõigist tehtud katsetest
Johann Heinrich von Mädleri poolt. Hollandi-Ameerika astronoom Gerard P. avastas 1947. aastal, et Marss koosneb peamiselt süsinikdioksiidist. (Michael J.S. Belton jt 2009) Robot kosmoselaev hakkas Marssi jälgima aastal 1960. Ameerika Ühendriigid saatsid Marsi poole Mariner 4 1964. aastal ja Marineerid 6 ja 7 aastal 1969. Nad avastasid, et Marss on viljatu maailm ja elu märke seal polnud näha. Aastal 1971 Mariner 9 kaardistas 80 protsenti Marsi pinnast ja sellega avastati erinevaid vulkaane ja mägesi. Esimene õnnestunud maandumine Marsi pinnale toimus aastal 1976 ja selle tegi Viking 1. (Michael J.S. Belton jt 2009) 1.2. Üldised andmed Vahetevahel saame taevas jälgida ühte taevakeha, mis erineb teistest oma punase värvuse tõttu ja ei vilgu nagu tähed. Selle nimi on Marss. Punakas värvus on tingitud seal olevatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. (Noorkõiv, E) Planeet Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa
Kuu põhjustab ookeanides loodeid (5). Maa ümber tiirleb üks looduslik taevakeha nimega kuu, kuid tänu inimtegevusele tiirleb nüüdseks maa umber ka väga palju tehiskaaslasi (5). 2.4 MARSS Päikesest lugedes neljas planeet, meie naaberplaneet Marss paistab silma oma punaka värvitooniga. Seetõttu on teda teiste taevakehade seast kerge ära tunda. Kuna tal on hõre ja läbipaistev pilvitu atmosfäär, teeb see ta teleskoobiga hästi vaadeldavaks. Punase värvi tõttu on teda peetud sõjajumala planeediks. Nii nagu Maal, on ka Marsil kaaslased. Need on Phobos ja Deimos (2). Marsi avastamisest saadik on püütud leida tõendeid elu olemasolust Marsil. Põhjus, miks arvatakse Marsil elu olevat, on tema soodne kaugus elu võimalikkuseks Päikesest ning tähtsaks argumendiks on ka planeedi õhkkond. Samuti on täheldatud erinevaid pinnamoodustiste värvi ja kontrasti muutusi. Neid seostatakse taimede kasvuga. Lisaks on avastatud ka kanaleid ning iidseid jõesänge, kuid sellest ja
Aastal radarivaatlusega. Nüüd teatakse, et Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Päikesesüsteemis on Merkuur ainus keha, millel teatakse olevat orbiidi/pöörlemise resonants suhtega midagi muud kui üks- ühele. (3) Kosmosest on Merkuuri pildistatud vaid ühe automaatjaama Mariner 10- ne poolt. Jaam lendas kolm korda Merkuurist mööda, kuid kahjuks on kõikidel piltidel üks ja sama poolkera. Merkuur sarnaneb kõige rohkem Maa kaaslase Kuuga. Tema pind on väga vana ja kraatreid täis, Merkuuril ei ole atmosfääri ega oletatavasti ka laamtektoonikat. Tiheduselt on Merkuur teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad. (3) Merkuuri sisemuses domineerib suur rauast tuum (raadius umber 1800km- 1900km- ni). Merkuuri tuum on suurem, kui Maa tuum, arvatakse, et vähemalt osa Merkuuri tuumast on 6 sula
Lähim spiraalne galaktika Andromeeda udukogu, mis asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. Universum kasvab pidevalt, selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. Me saame universumi kohta teavet, kui uurime võimsate teleskoopide abil kosmosest Maale jõudvat kiirgust, näiteks valgust, raadiolaineid ja röntgenkiiri. Tähe valgus läbib aasa jooksul 9,5 miljardit kilomeetrit. Seda vahemaad nimetatakse valgusaastaks. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Teleskoobis paistva kauge tähe valgusel on meieni jõudmiseks kulunud võib-olla tuhandeid aastaid. Universumis on miljardeid galaktikaid. Enamik teadlasi usub, et galaktikad tekkisid miljardeid aastaid tagasi gaasipilves, mis moodustus võimsa plahvatuse tagajärjel seda n imetatakse Suure Paugu teooriaks. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umber 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma
Marsi koloniseerimisel ja muutma punase planeedi elamiskõlblikuks st terravormima. Siis oleks inimestel koht, kus elada, kui maapealne elu peaks hävima. Marsi terravormimine tähendab tema kliima ja atmosfääri muutmist nii suures ulatuses, et inimene saaks planeedil vabalt elada ja ringi liikuda, nagu me teeme seda Maal. Geoloogide arvates oli Marsi põhjapoolkeral suur meri, samuti oli seal palju jõgesid ja aktiivseid vulkaane. Kulub umbes tuhat aastat, et muuta Marss elamiskõlblikuks. Sellest hoolimata on teadlased juba hakanud mõtlema sellele, kuidas see suurejooneline plaan ellu viia. Marsi terravormimist tuleks alustada temperatuuri tõsmisest umbes 30 kraadi võrra. Selle võib saavutada kolmel viisil. Esimesene võimalus on atmosfääri tugevatoimeliste kasvuhoonegaaside (eelkõige CFC-gaaside) paiskamine. Teine võimalus on suurendada Marsile langevat päikesekiirgust, tuues planeedi orbiidile suure peegli
Veenuse tahke ja ülikuum pind asub 60 km pilvekihist allpool. Pinnavormidelt on Veenus sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade ehk mandritega. Mandrilaamade liikumise tüüpilised elemendid Veenusel siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse Veenuse koore väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Pinnaseproovid näitavad maise koostisega tardkivimite, nagu näiteks graniidi ja basaldi olemasolu. Veenusel on suhteliselt vähe meteoriidikraatreid ja tuhandeid vulkaane, mis võivad olla aktiivsed. Veenuse atmosfääris domineerib süsihappegaas (96. 5%) ülejäänud osa moodustab lämmastik. Vähesel määral leidub ka vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Vedel vesi puudub, pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Veenusel puudub nii magnetväli kui kaaslased. MAA Maal on pisut piklikum orbiit kui Veenusel ning tunduvalt kiirem pöörlemine kui Veenusel ja Merkuuril
selline: Merkuur Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Ta kannab kreeka antiikjumala Hermese (Rooma Mercuriuse) nime. Rooma mütoloogias oli Merkuur kaubanduse, reisimise ja varaste jumal.Tõenäoliselt sai planeet oma nime sellest, et ta liigub nii kiiresti üle taeva. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. Merkuur sarnaneb kõige rohkem Maa kaaslase Kuuga. Tema pind on väga vana ja kraatreid täis, samuti leidub ka suhteliselt tasaseid lauskmaa alasid, millest mõned võivad tekkinud olla vulkaanilise tegevuse tulemusena. Merkuuril ei ole atmosfääri ega oletatavasti ka laamtektoonikat. Üks suurimatest iseärasustest Merkuuri pinnal on Caloris Kauss; tema diameeter on umbes 1300 km. Arvatakse, et ta on sarnane suurte kaussidega Kuul. Nagu kuukausidki, tekkis ka see arvatavasti väga suure kokkupõrke tulemusena Päikessüsteemi algstaadiumis
kuid see teooria lükati ümber 1965. aastal radarivaatlusega. Nüüd teatakse, et Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda (teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul). Täpseid andmeid temperatuuri kohta pole, kuid see võib olla vahemikus 90-700 kelvinit. Merkuur sarnaneb kõige rohkem Maa kaaslase Kuuga. Tema pind on väga vana ja kraatreid täis, Merkuuril ei ole atmosfääri ega oletatavasti ka laamtektoonikat. Pole õhku ega vett. Tiheduselt on Merkuur teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad. Merkuuri sisemuses on suur rauast tuum. Arvatakse, et vähemalt osa Merkuuri tuumast on sula. Puuduvad kaaslased. Merkuuril on nõrk magnetväli, mille tugevus on umbes 1 % Maa magnetvälja tugevusest. Merkuuri on külastanud ainult üks kosmoselaev, Mariner 10. Ta lendas Merkuuri orbiidil kolm korda 1973. ja 1974. aastal
annaabi.ee 
