OSOONIKIHI HÕRENEMINE Aastaga vähenes osooniauk 30% http://www.epl.ee/uudised/402646 Osoonikiht Osoonist moodustuv kiht, kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolett- kiirguse eest. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile. O-O2-O3 Osoonikiht Osoon ja osoonikiht.. Osoon (kreeka keeles ozün - lõhnav ehk trihapnik ) on hapniku allotroopne modifikatsioon O3 Geofüüsikaliselt on osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk "trihapniku" kiht Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni Suurim osooni kontsentratsioon on 20-26 km kõrgusel, kõrgemal kui 60 km leidub teda väga vähe
Sissejuhatus Kreeklaste titaan Kronos ehk roomlaste Saturn oli Zeus-Jupiteri isa. Saturn, kes omal ajal oli troonilt tõuganud maailma looja, Uranuse, ei olnud kõrgemate olendite hulgas kuigi populaarne. Oma trooni kindlustamiseks sõi Saturn ära oma lapsed. Jupiteri asemel aga sokutati talle eineks kivi. Hiljem vabastas Jupiter vennad ning võitis sõja titaanide vastu. Ja nüüd liigubki Saturn taevas teistest kaugemal, liigub aeglaselt, olles täis kibestumist tänamatu maailma vastu. Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Kosmosesondid on toonud uut teavet selle värvika planeedi kohta, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere.Suuruselt on ta teine ja Päikese poolt kuues planeet Päikesesüsteemis. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,54 astronoomilist ühikut. Saturn on nagu omaette miniatuurne plannedisüsteem, kus on isegi asteroidi vööndid- rõngad. Ainult, et süsteemi valitseja pole täht. ...
hirmsa kiirusega ning planeet millel ta elas, võis puruneda. Ühel päeval leidis ta oma planeedilt lillekese, nimelt roosi nelja okkaga. Roos oli iseloomult väga edev ja nõudlik. Roos tahtis, et tema eest hoolitsetaks, kaitstaks ja et temaga suheldaks. Ühel päeval pidi väike prints aga põgenema, sest lill ei jätnud teda rahule. Printsi eesmärk oli külastada teisi planeete, otsida normaalseid inimesi ja saada targemaks. Esimesele planeedile, kuhu ta jõudis, elas üks üksik kuningas, kes oli väga võimutsev. Ta tahtis, et kõik inimesed, kes tema planeedile tulevad, oleks tema alamad ning peaks tema käske täitma. Printsil oli probleeme sealt planeedilt lahkumisega, sest kuningas ei tahtnud teda sealt ära lasta. Kuid lõpuks pääses väike prints sealt ning mõtles endamisi: "Küll need suured inimesed on ikka imelikud!" Nii ta siis läks järgmisele planeedile edasi.
Kuidas tekkis elu Maal? Kosmoses lendasid ringi lahtised komeedid, mis lendasid kõik ühte kohta ning nii tekkis ringikujuline planeet. Kosmoses elasid tulnukad, kes olid väga uudishimulikud. Ühel päeval märkasid nad seda planeeti, mis oli tekkinud komeetidest. Tulnukad sõitsid oma lendava taldrikuga sinna planeedile. Nad tegid planeedile ringi peale ja otsustasid, et midagi oli puudu, mõtlesid ja mõtlesid ning mõtlesidki välja. See oli tühi planeet, kus oli väga igav olla. Sellepärast nad võlusidki oma võlupulkadega vihma. Kui vihma oli piisavalt sadanud, võlusid nad hästi kõvasti külma, et vesi ära külmuks. Seejärel nad lendasid tagasi kosmosesse. Aga maa oli kõik jääs ja veel väga paksu kihi all ka. Aasta pärast tulid tulnukad tagasi ja mõtlesid, et võluvad
Kuidas tekkis elu maal Kosmoses lendasid ringi lahtised komeedid. Nad lendasid kõik ühte kohta ning nii tekkis ringikujuline planeet. Kosmoses olid ka tulnukad, kes olid väga uudishimulikud. Ühel päeval märkasid nad seda planeeti, mis oli tekkinud komeetidest. Nad läksid ja sõitsid oma lendava taldrikuga sinna planeedile. Tulnukad tegid planeedile ringi peale ja otsustasid, et midagi oli puudu. Nad mõtlesid ja mõtlesid ning mõtlesidki välja. See oli tühi planeet ja seal oli igav olla. Sellepärast nad võlusidki oma võlupulkadega vihma. Kui vihma oli piisavalt sadanud(nende arust oli piisavalt sadamine üleujutus), siis nad võlusid hästi kõvasti külma, et vesi ära külmuks. Seejärel nad lendasid tagasi kosmosesse. Aga maa oli kõik jääs ja veel väga paksu kihi all ka.
Essee Reemo Vilipuu 11HU (20.12.15) Elu tekkimine Essees kirjutan kokkuvõtvalt kõik vajalikud ja tähtsad tegurid, mis on tekitanud meie planeedile maa,elu. Toon välja ja täpsustan evolutsioonilisi tasandeid, mis on kõik mõjutanud elu teket maal. Avaldan ka oma arvamust kohtades Elu tekkest on kaks peamist arusaama. Esimese arusaama järgi on elu maale tekkinud kosmosest, kus siis kosmosest tuli elus aine või või keha maakerale, mis arenes maakeral edasi ja seejärel tekkis maale elu. Nimetatakse elu tekkimist panspermia teel. Teise arusaama järgi on elu maale tekkinud eluta ainest või kehast, mis hakkas aja jooksul
Essee Reemo Vilipuu 11HU (20.12.15) Elu tekkimine Essees kirjutan kokkuvõtvalt kõik vajalikud ja tähtsad tegurid, mis on tekitanud meie planeedile maa,elu. Toon välja ja täpsustan evolutsioonilisi tasandeid, mis on kõik mõjutanud elu teket maal. Avaldan ka oma arvamust kohtades Elu tekkest on kaks peamist arusaama. Esimese arusaama järgi on elu maale tekkinud kosmosest, kus siis kosmosest tuli elus aine või või keha maakerale, mis arenes maakeral edasi ja seejärel tekkis maale elu. Nimetatakse elu tekkimist panspermia teel. Teise arusaama järgi on elu maale tekkinud eluta ainest või kehast, mis hakkas aja jooksul
Saturn Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga .Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat.
10 miljardit aastat läkes Suurest Paugust mööda ja tekkis meie Galaktika, Linnutee tähesüsteem. Kuid tähtede tekkimine jätkub tänapäevani. 2.1 Eluks vajaminevad tingimused Elu-kui mõiste on väga nõudlik. Et elu niiöelda elaks on vaja soodsaid tingimusi. Elu vajab elamiseks valgust, mida saame Päikesest. See hõõguv-kuum pulbitsev gaasikera annab meile valguse, tänu millele toimub taimedel fotosüntees ja tänu taimedele saavad elusorganismid hapniku mida hingata. Meie planeedile Maa paistab Päikese valgus just parajas koguses. Meie planeet on täpselt vajalikul kaugusel, et vesi saaks olla vedel mitte jääs ega auruna. Maa külgetõmbe jõuta ei kujutaks elu ette. Siis ei oleksgi midagi. Siis ju kõik lihtsalt lendaks. Jälle üks väga oluline tingimus elusk-gravitatsioon. Kuid kas on planeete, kus valitseks samasugune harmoonia? Uurime päikesesüsteemi planeete. 2.2 Merkuur Ta on kõige väiksem planeet, mis kuulub Päikesesüsteemi. Varem kui Pluuto arvati ka
Planeedi nimetaksin Muailaa'ks. See oleks samal ajal ka universumi keskpunktiks, millele toetub kõik muu. Tähed looksin Mauilaa'le küllaltki lähedale, et elanikel oleks võimalik nende vahel reisida. Päikese muudaksin mitmeid kordi suuremaks ning muudaksin selle koostist nii, et see põleks igavesti ning laseks elanikel rahulikult toimetada. Et planeedil Muailaa ei hakkaks liialt igav, laseksin iga päev maha kukkuda mõne tohutu meteoriidi, kuid mitte sellise nagu kukkus alles äsja planeedile Maa. Ma ei muudaks neid mitte radioaktiivseteks, vaid teeksin need hoopiski huvitavamateks. Uuristaksin need seest tühjaks ning täidaksin sisu erinevate uuenduslike tehnikavidinatega. Seega oleks inimestel iga päev midagi oodata. See võib küll olla veidike ohtlik, kuid siis palju parem kui mitte midagi. Planeedi Muailaa elanikeks ei saaks mitte tavapärased inimesed, vaid nad oleksid kõik vähemalt kaks korda suuremad ning tugevamad. Kõik nad oleksid mustanahalised ning suure
püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastav planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Le Verrier'ist sõltumatul arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguste üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajateks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lanande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. Pinnavorm Hetkel pole teada, kas pilvekihi all on tahket maapinda. Gaasiline planeet. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni ning musti laike. Pöörlemine ja tiirlemine Pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas. Ööpäeva pikkus: 16 tundi ja 7 minutit. Tiirleb päripäeva.
püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle1846. aasta 23. septembril. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lanande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. Avastajad John Couch Adams. Urbain Le Verrier. Johann Gottfried Kalle. (18119 1892). (1811 1877). (1812 1910). Üldandmed Kaheksas ja viimane hiigelplaneetidest meie Päikesesüsteemis. Ööpäeva pikkus: 16 tundi ja 7 minutit.
2.slaid Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet ja palja silmaga vaevu nähtav. See on gaashiid rõngaste süsteemiga ja suure kuuperega. Uraan on suurte planeetide hulgas kolmas planeet. Ta on neli korda Maast suurem, kuid nii kaugel, et teda on raske näha. Uraan on Päikesest 19 korda kaugemal kui Maa, sellepärast jõuab sinna vähe soojust ja valgust. Uraani pind on üsna ilmetu. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Teine gaas metaan annab planeedile tema sinakasrohelise värvi. Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem kui Maal. Seega temperatuur atmosfääris on -200 kraadi ringis ja isegi kui Päike on Uraani taevas, jääb taevas ikka mustaks. 3.slaid Uraani mass on Maa massist ligi 14,5 korda suurem, mis teeb temast kõige kergema hiidplaneedi. Uraani sisemuse standardmudelis on kolm kihti: kivimitest (silikaadid/raud-nikkel) koosnev tuum tsentris,
Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 23.septembril 1846. aastal. Le Verrer'ist sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguste üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutanud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lanande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. AVASTAJAD John Couch Adams. Urbain Le Verrier. Johann Gottfried Galle. ( 1819- 1892 ) ( 1811- 1877 ) ( 1812- 1910 ) ÜLDANDMED Kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie Päikesesüsteemis. Ööpäeva pikkus: 16 tundi ja 7 minutit. Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat.
positsioone vaadeldes. 23. septembril 1846 avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle Le Verrier' poolt antud asukoha järgi. Inglane John C. Adams arvutas planeedi asukoha välja sõltumatult Le Verrier'st, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Tegelikult oli Neptuuni aga vaadelnud juba 1800. aastal prantslane Joseph de Lanande, kes kahjuks ei taibanud oma avastuse sisu. Kahe avastaja Le Verrier'i ja Adamsi vahel tekkis planeedile nime valides rahvusvaheline vaidlus, kuid lõpuks nimetati see VanaRooma vetejumala Neptunuse järgi Neptuuniks. Asukoht ja välimus Neptuun on meie päikesesüsteemis kaheksas ja ühtlasi ka viimane suurtest gaasiplaneetidest planeetidest. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas, oma massilt on see planeet 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem kui Maa. Oma mõõtmetelt ja välimuselt on Neptuun sarnane Uraaniga.
Osoonikihi hõrenemine ja sellega kaasnevad probleemid Osoon Osoon on hapniku teisend Koosneb kolmest aatomist Laguneb kergesti Ebastabiilne gaas Mürgine Ebameeldiva lõhnaga 1979-1985 aastatel saadud andmetest on selgunud, et meie planeedi ümbert on kadunud 2,5% osoonist Osoonikiht Hapnikumolekulid Elu väljumine veest maismaale Iseloomulik ainult planeedile Maa Paikneb 1050 kilomeetri kõrgusel stratosfääris Kõige peenem atmosfääris asuvatest filtritest Osoonikihi hõrenemine Põhjuseks eelkõige atmosfääri paisatud saasteained Osooniauk Antarktika kohal Ultraviolettkiirgus Freoonid Mida on Eestis osoonikihi kaitseks tehtud? Kõrvaldada tööstustest ja kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained Osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis on 98% ulatuses lõpetatud
Toode on keskkonda säästev Perwolliga (nõudepesuvahend , pesupulbrid ) Toodetele, mis tekitavad teiste sama otstarbeliste Ei sobi villasest ja looduslikust siidist esemete toodetega võrreldes kogu oma olekutsükli pesemiseks. jooksul keskkonnale väiksemat kahju. Märgis ohutumatele ja efektiivsematele Antistaatilise toimega keemiatoodetele , mis ei ohverda kvaliteeti , kuid on ohutumad inimetsele ja planeedile. Toodet soovitatakse astme ja Sobib ainult masinpesuks allergikutele ( pesupulbrid ) Toetusskeem laile valikule toodetele,mis Hõlbustab triikimist spetsiifiliselt emmeldavad või piiravad allergeenide kõrget taset keskkonnas. Rootsi keskkonna hoiu märk ( pesuvahendid ) Lõhnastatud Lubatud käsipesu Annab pesule pehmuse
Füüsikaga kaasneva ohud Füüsikaga kaasnevaid ohte on palju nagu näiteks: maailmalõpp kui füüsikud sellest ei räägiks siis ei teaks inimesed seda karta ,aga kui inimesed seda teavad siis osad hakkavad märatsema ja laamendam, ning lähevad paanikasse.füüsikaga võib kaasneda ka veel see ,et inimesed kolivad mujale planeedile ja siis reostavad selle ka ära nagu praegu maa ja siis kolivad jälle järgmisele ja järgmisele kuni polegi kohta kus elada.Kui füüsikat valesti kasutada siis võib see isegi tappa nt: kui töötad elektri seadmega märjal põrandal siis see võib sind tappa. Füüsikaga seotud ohud on eelkõige need, mille tekkimise on teinud võimalikuks füüsika areng. Kõige tuntum neist on globaalse tuumasõja oht. Aga ohtlik on ka raske avarii tuumatehnoloogia mistahes muus valdkonnas
rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga Saturni mass on 95 Maa massi Uraan Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet ja palja silmaga vaevu nähtav Ta on neli korda Maast suurem, kuid nii kaugel, et teda on raske näha Uraan on Päikesest 19 korda kaugemal kui Maa Uraani pind on üsna ilmetu. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Teine gaas metaan annab planeedile tema sinakasrohelise värvi. Uraanil on avastatud 27 looduslikku kaaslast Uraani läbimõõt on 51 300 km, mass ligikaudu 14.4 Maa massi. Ööpäev on 17 tundi ja 14 minutit Uraani avastamine See planeet avastati alles 1781. aastal, kui astronoom Wiiliam Herschel seda läbi teleskoobi vaatas. Sellest ajast saadik on kaugete planeetide vaatlemiseks kasutatud teleskoope, kuid isegi kõige võimsamad toovad vähe nähtavale. Alles 1986. aastal, kui kosmosesond
Jupiteri ning Uraani vahel. Saturni kuud Üle 60. Nt. Titan, Iapetus, Hyperion, Pheobe. Mõned jääst, mõned kivist. Saturni rõngad Suurim, keerulisim ja tuntuim. Jää- ja kiviosakestest. Korrapärased väikesed ringid. Väga õhukesed, kuid diameetrilt üle 250 000 km. Jää peegeldab, sellepärast tundub värviline. Video Atmosfäär Enamasti vesinikust ja heeliumist. Ka metaanist ja jääst. Väävel annab planeedile kollaka värvuse. Tuuliseim paik Päikesesüsteemis (1800km/h). Suurimad tormid suuremad kui Maa. Saturn Suuruselt teine planeet. Sisemus on kuum. Kiirgab rohkem energiat, kui Päikeselt saab. Koosneb 75% vesinikust, 25% heeliumist, veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivist". Suur magnetväli. Kerge, kuid suur. Fakte Öösel selges taevas on näha palja silmaga. 1 Saturni aasta=29.5 Maa aastat. 1 Saturni päev=10h ja 35min Maa päevast.
Sellepärast jah, maailm on loodud inimeste jaoks, kuid kui sügavalt mõelda, siis ei. Sellepärast, et Jumal lõi inimesi nagu loomi, ainult hiljem inimesed tõstsid ennast kõrgemate isandite klassi. Minu arvates, see maailm on loodud kõikede elusolendite jaoks, olgu see inimene või mingi putukas. Kõikidel elusorganismidel on õigust elada Maal. Kuid, kui mõelda teistmoodi, siis maailm on loodud loomade jaoks, kes toovad sama kahju meie planeedile nagu inimesedki. Paljud teadlased ütlevad, et Maa kulub ajaga ära, seda on isegi näha minevikust "dinosauruste aeg", peale mille oli Jääaeg, Maa nagu uuendas ennast. Kuid inimeste abiga, praegu on see protsess kiirem. Toetudes just nendele faktidele, ma julgen kindlalt öelda, et maailm ei olnud loodud inimeste jaoks, vaid teiste elanike jaoks loomadele. Peace.
Looduses ei lagune plastmass, kilekotid ning Lisaks planeedi reostamisele on ka inimestel liigsest tarbimisest šoppamis hullused. Kuna raha raisatakse poodides riiete, tehnika, reisimiste, aksessuaaride peale ära, siis inimesed muutuvad vaeseks, hakatakse laenusid võtma ning kui neid ei jõuta tagasi maksta lähevad inimesed pankrotti. Kui see juhtub, jääb inimene ilma oma asjadest: tehnika, auto, maja või korter ja nii edasi. Liigne tarbimine on nii meile, kui ka meie planeedile kahjulikud. Arvan, et peaksime mõtlema, kui palju me tarbime ja kui palju meil tegelikkuses seda vaja läheb.
Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus). Päikesesüsteemi planeetide järjestus. igale planeedile 2-3 lauset kirjeldust ja kui planeedil on kuud, siis tuleb neid ka kaks tk kirja panna. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur Päikesele lähim planeet. Liigub kiiremini kui teised planeedid. Ööpäevane temperatuuri kõikumine on suurim Päikesesüsteemis. Atmosfäär praktiliselt puudub. Veenus Pöörleb ümber oma telje võrreldes teistega vastupidiselt. Aastaajad puuduvad samuti praktiliselt
Tema asteroid (planeet) on sama suur kui maja ja on nimetatud B612, millel on kolm vulkaani (kaks aktiivsed, üks kustunud), roos ja muid erinevaid asju. Prints veedab oma päevi planeedil selle eest hoolt kandes, tõmmates välja ahvileivapuude juuri mis koguaeg üritavad seal kasvada. Need puud muudavad tema väikese planeedi tolmuks kui neid ei eemaldata. Raamatu vältel õpib ta kuidas olla kannatlik ja teha rasket tööd, et oma planeeti korras hoida. Tema planeedile otsustab juured alla võtta üks roos, keda prints armastab. Roos küll armastab printsi vastu aga ei näita seda välja oma ebatähtsusest. Prints siis otsustab vaadata milline ülejäänud universum on ja külastab 6 teist asteroidi, kumbki mis on asustatud täiskasvanutega kes on tobedad omal moel. Oma reisil ta kohtub Kuninga, Uhkeldaja, Joodiku, Ärimehe, Lanternasüütaja ja Geograafiga (kes seletab talle, et tema roos ka kunagi sureb, ning et ta võiks külastada planeet Maad)
400 km, *Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, *Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena, *Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa, marss *2 kuud: Phobos ja Deimos, *Phobos on väiksem kui Deimos* Phobos ja Deimos avastati mõlemad aastal 1877, *Nad on kogu Päikesesüsteemi kaks planeedile kõige lähemal asuvat looduslikku kaaslast: nad asuvad Marsi keskmest vastavalt 9370 ja 23 520 km kaugusel. Phobos tõuseb läänest ja loojub itta kolm korda ööpäevas. Deimos tõuseb ja loojub ta 4 päeva jooksul 3 korda. jupiter *kõige rohkem kuusid: 63, *Neli suuremat – Io, Europa, Ganymedese ja Callisto – avastas Galileo Galilei 1610, *ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud. *Jupiteri kuud saab jagada neljaks grupiks. Esimesed kaks gruppi -- neli sisemist
Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Planeedi asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiteri, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lalande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. Mõõtmed, asukoht ja välimus Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile ja sarnane on ka välimus, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt (maapealsetes teleskoopides näeme vaid tillukest rohekat ketast).
Punane planeet Marss Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile . Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga. Värvuse annab Marsile tema pinnases leiduv raud ja seepärast on ta teistest taevakehadest kergesti eristatav. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm). Nad meenutavad rohkem asteroide kui korralikke kuusid: Phobose suurim läbimõõt on 27, keskmine 21 ja väikseim 19 km, Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km. Mõlema kaaslase kuju on ideaalsest sfäärist kaugel.
Selliseks muudab ta gaasiline aine metaan. 5. AVASTAMINE: Avastati ta 23. septembril 1846. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Planeedi asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiter, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. 6. PILT Nagu näha on, Neptuun viimane suurtest gaasilistest planeetidest. 7. KAASLASED: Triton, mis on üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas ja Nereis, mille orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni kümne miljoni kilomeetrini. 8. Neptuun ja Triton 9. KAKS TUMEDAT LAIKU: Need jäid peale 25. augustil 1989. aastal Neptuuni
Robert Rivik Kliimasoojenemine: põhjused ja tagajärg Mis on kliimasoojenemine, selle põhjused, tagajärg ja kuidas peaks inimene käituma, et seda vähendada? Kliimasoojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Teadlased on üsnagi kindlaks teinud, et kliimasoojenemine on põhjustatud enamjaolt inimeste poolt. Viimase saja aastaga on inimkonnal olnud palju leiutisi, kuid ka nendega on Maa keskmine temperatuur kasvanud 0,74 kraadi võrra. Selle põhjuseks on kasvuhoonegaaside suurenev kogus atmosfääris. Kasvuhoonegaasid tekivad inimeste jaoks eluvajalike tegemiste tagajärjel. Peamised nendest on erinevate kütuste põletamine ja põldude või soiste alade valesti kasutamine. Inimesed püüavad saada maksimaalset kasumit viljakasvatamisega, milleks on vaja põldude sügavkündi ja soode liigkuivendamist. Just sellega eraldub...
.....................................................................................8 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................10 KASUTATUD MATERJAL......................................................................................................11 SISSEJUHATUS Käesolev referaat annab kokkuvõtliku ülevaate Neptuunist, mis on kaheksas planeet päikesesüsteemis. Tähelepanu koondus just sellele planeedile tänu sinisele värvusele, mida fotodelt esimesena märgata võib. Referaadi koostaja loodab saada täpsemalt teada Neptuunist ja seda planeeti puudutavatest faktidest. 1. OMADUSED Neptuun on viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on kuulus just oma avastusloo poolest. Orbiit on Neptuunil ringikujuline ning kaugus Päikesest 4,5 miljardit kilomeetrit, mis on 30 aasta ühikut. Tiiru ümber päikese teeb ta 164,8 aastaga. Pöörlemisperiood on 16 tundi ja 7
Kui hävituslikud me võime olla ? Lugupeetud kaasõpilased ja õpetaja! Ma tahan teile rääkida ühest probleemist, minu arvates meie ühiskonna suurimast probleemist Maa ja kaasinimeste hävitamine. Film ,,Avatar" räägib inimestest, kes on läinud teisele planeedile Pandora. Nad tahavad võtta pärismaalastelt ära väga kallist varandust, Unobtaaniumit. Põhimõtteliselt räägib film siiski kui jubedad meie inimesed tegelikult oleme. Sellest, kui halvad me oleme, me lihtsalt võtame teistelt elu, sest neil on midagi paremat, mida me endale tahame. Afganistani ja Iraaki ründavad paljud rahvad, kuna neil on nafta. Ja nafta on raha! Algul inimesed üritavad teha kõike diplomaatiliselt, aga lõpuks pakuvad naftatahtjad neile seda
astronoom Johann Galle 1846. aastal. · Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja ka inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis · Tegelikult oli Neptuuni vaadelnud juba umbes 1800 aastal prantslane Joseph de Lalande, kes ei taibabanud oma avastuse sisu. VÄLIMUS · Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, heeliumist ja metaanist, mis annab planeedile sinise värvuse. · Neptuun pöörleb kellaosuti vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas. KAASLASED · Neptuunil on teadaolevalt 13 kuud · Suurimad neist on Triton (raadius 1350 km), Proteus (raadius 209 km) ja Nereid (raadius 170 km) · Arvatakse, et Triton oli kunagi planeet, kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. ,,VOYAGER 2" · 25. augustil 1989. jõudis kosmoselaev
·Keskmine kaugus Päikesest on 149 600 000 ·Kaldenurk (mis põhjustab aastaajad) on 23,439 kraadise nurga all ·Üks looduslik kaaslane : Kuu ·Maa on ainuke planeet päikesesüsteemis, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest. Marss Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Tõenäoliselt sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse vahel ka kui Punasele Planeedile. ·Temperatuur kõigub -100°C-25°C ·Kaks kuud Phobos (hirm) ja Deimos (ahastus) ·Marsi pöörlemisperiood on 24h 37 min, tiirlemisperiood on 687 Maa ööpäeva ·Marsil puudub globaalne magnetväli. ·Telje kalle ekliptika tasandi suhtes on 25.19° Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur · http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus · http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet) · http://et.wikipedia.org/wiki/Marss
kasvada, ja kus kasvas üks lihtsameelne, kuid nõudlik roos, kelle märkused panid Printsi ta kodust lahkuma. Esimesena külastas Väike Prints planeeti kus elas maailmavalitsejast kuningas, kes rõõmustas väga lõpuks ühte alamat märgates, ning rääkis pidevalt, et võim põhineb mõistusel. Teisene külastas Prints uhkeldajat, kes tundis kaugelt ära oma imetleja. Järgmiseks külastas ta joodikut, kes jõi, et unustada häbi, et ta joob. Neljandaks saabus Prints ärimehe planeedile. Ärimees omas kõiki tähti ja planeete. Viiendana kohtas Väike Prints laternasüütajat, kes oma planeedi pöörlemiskiiruse tõttu iga minuti tagant laterna kustutama või süütama pidi. Laternasüütaja tundus Printsile eelmistest kõige mõistlikum. Järjekorras kuuendana külastas Väike Prints geograafi, kes pidas teda maadeuurjaks. Ka see amet tundus talle üsna mõistlik. Geograaf soovitas tal külastada Maad. Viimaks jõudis Prints Maale
kontrollitud Toetusskeem laiale valikule toodetele (Õhukonditsioneeridest ja autode põrandamattidest ja puhastusvahenditest), mis spetsiifiliselt eemaldavad või piiravad nimetatud allergeenide kõrget taset keskkonnas. Rootsi keskkonnahoiu märk. Märgistus efektiivsemale keemiatootele, mis ei ohverda kvaliteeti, kuid on ohutum inimestele ja planeedile. Antistaatilise toimega. Villaseid ja naturaalsiidist esemeid pesta Perwolliga. Sobib ainult masinpesuks. Hoiab ära katlakivi tekke. Hõlbustab triikimist. Ei sobi villasest ja looduslikust siidist esemete pesemiseks. Annab pesule pehmuse. Lõhnastatud.
Orionis on heledaim täht tähtkuju Orion ja kuues heledaim täht öötaevas, nägemis suurusjärgus 0,12.Täht nähtav Maast on tegelikult kolmekordne tähesüsteemi, mille peamine täht (Rigel). • Temperatuur: 12,130 K • Mass: 18 M ANTARES • Antares, punane hiid ja Skorpioni eredaim täht on samuti tuntud ka kui Marsi Rivaal, oma punase värviga sarnaneb ta välimuselt planeedile Marss. • Punane on ihalduse värv ja see on punaseim täht taevas; sümboliseerib, et soovide punane lamab kõigi jumaliku elu väljenduste all. Nagu tavaliselt ka teiste punaste hiidude puhul , nii on ka Antares keset punakat pilve, mis on oma läbimõõdult 5 valgusaastat. Värvitud ja energetiseeritud Antarese poolt , koosneb see pilv metallilisest tolmust mitte gaasist.
astronoom Johann Galle 1846. aastal. · Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja ka inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis · Tegelikult oli Neptuuni vaadelnud juba umbes 1800 aastal prantslane Joseph de Lalande, kes ei taibabanud oma avastuse sisu. VÄLIMUS · Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, heeliumist ja metaanist, mis annab planeedile sinise värvuse. · Neptuun pöörleb kellaosuti vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas. KAASLASED · Neptuunil on teadaolevalt 13 kuud · Suurimad neist on Triton (raadius 1350 km), Proteus (raadius 209 km) ja Nereid (raadius 170 km) · Arvatakse, et Triton oli kunagi planeet, kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. ,,VOYAGER 2" · 25. augustil 1989. jõudis kosmoselaev
Autor soovitas printsil elevandid võtta, kuid prints ütles, et nad tuleks siis üksteise otsa panna, et nad asteroidile ära mahuksid. 6.osa Prints armastas enda planeedil jälgida päikeseloojanguid. Neljandal õhtul ütles ta autorile, et nad loojangut vaatama läheksid. Nad pidid ootama, et päike loojuks. Printsi planeedil loojus ükskord päike 43 korda. 7.osa Väike prints oli enda lille pärast mures. See oli erililine roos, mille ta üksinda planeedile oli jätnud. Prints hakkas nutma, et siis ta ei saagi ju lammast võtta, kuna ta sööks roosi ära. Autor võttis ta sülle, kiigutas teda ja lubas ta roosile soomusrüü joonistada ja lambale suukorvi. 8.osa See lill oli tema planeedile ise ilmunud. Ta oli uhke ja enesekindel. Ta oli kaval ja nö. keerutas printsi oma näpu ümber. Ta nõudis printsilt klaaskuplit tuule eest kaitseks ja vett, et hommikust süüa. Roos oli uhke, et tal oli neli okast, tema arust oleksid võinud nüüd need
Marss Kadi Kriisa Punane planeet · Marss on päikesesüsteemi neljas planeet ja suuruselt seitsmes. · Marss Kreeka k. Ares Sõjajumal. Vettsisaldavad rauaoksiidid annavad planeedile punase värvuse. · Marsil on väga hõre atmosfäär, mis koosneb põhiliselt väikesest kogusest järelejäänud süsinikdioksiidist (95.3%) lisaks lämmastikust (2.7%), argoonist (1.6%) ja väikese lisandina hapnikust (0.15%) ning veest (0.03%). · Marsi mõlemal poolusel on püsivad jäämütsid, mis koosnevad peamiselt tahkest süsinikdioksiidist ("kuiv jää"). Jäämütsid näivad olevat kihilise struktuuriga,
,,Kolme katku vahel", ,,Colas Breugnon". Pärast ,,Mister X-i" linateost hakkas tema hääl kõlama igas raadios ja telekanalil üle kogu Venemaa. Kõik tema välja antud plaadid kadusid poelettidelt välkkiirusel. Ta suutis esitada ka maailmakuulsate heliloojate nagu P.Tsaikovski, F. Schubert, M. Mussorgski jpt. loomingut ja seda unustamatult. Kuigi ta on nüüdseks surnud, elab ta maailmas siiani edasi, sest tema nimi on pandud ühele väiksele planeedile 1996. aastal, veel kannab tema nime tänav Tallinnas, on asutatud Otsa- nimeline muusikakool, kus varem asus Tallinna Konservatoorium. Tema nime on kandnud veel ka reisilaev Eesti-Soome vahel, mis sümboliseeris kahe hõimurahva kultuurisidemeid ning mille suureks loojaks ta oli. Hetkel asub Saaremaal ka tema nimeline Spa, mida külastavad paljud turistid.
moodustunud metaanist, ammoniaagist ja veest. Aastaajad vahelduvad väga järsku (pöörlemistelg peaaegu orbiidi tasapinnas). Päeva ja öö kestvus mitukümmend aastat.Aastaaegu on kaks kevad ja sügis (kaks korda aastas). Kaaslasi 15 . Aasta pikkus 84 Maa aastat. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst. Uraan Neptuun Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem, sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Ka Neptuunil on aastaajad, mis kestavad umbes 40 maa-aastat. Looduslikke kaaslasi 8. Neptuun Hiidplaneedid Tänan vaatamast
Mis on säästlik tarbimine? Maailma jätkuva saastumise peamiseks põhjuseks on raiskav tarvitamine ja tootmine, mida saame muuta me kõik nii tarbijatena kui ka ettevõtjatena. Inimesed elavad üle oma võimete ja selline eluviis on meie planeedile koormav. Meie tegevus avaldab üha suuremat survet loodusressurssidele ja keskkonnale, sealhulgas veele, maapinnale ja õhule. Kui me enda tegevust ei muuda, seisame peagi silmitsi ebastabiilse tulevikuga, kus inimesed peavad võitlema pidevalt vähenevate ressursside eest. Lahenduseks tulevikus on teadlik ja säästev tarbimine. Kui palju ja milliseid asju meil tegelikult vaja läheb? Meil on ainult 1 planeet! Kui kogu maailm elaks ja tarbiks nii nagu eurooplased, läheks vaja
Maa läbimõõt on 12 742 km 2. Milline on Maa keskmine temperatuur? Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal on 15° C 3. Millistest gaasidest koosneb Maad ümbritsev atmosfäär? Gaasidest millest Maa atmosfäär koosneb on Eksosfäär Termosfäär Mesosfäär Stratosfäär Troposfäär 4. Kuidas muutub õhu tihedus kõrguse kasvades? Õhu tihedus muutub hõredamaks kõrguse kasvades, Kui on kõrgrõhkkond siis on soe ilm ja kui on Madalrõhkkond siis on jahedam ilm ja pilvine 5. Mis on planeedile Maa veel väga iseloomulik (teistest planeetidest esineb seda vaid Marsil)? Marsil on maale kõige sarnasemad elutingimused, seal oletatakse arvatavalt olnud olevat vesi või on siiani aga pole leitud 6. Selgita, miks tekivad Maal aastaajad? Maal tekivad aastaajad sest maa on viltu 7. Miks on suvel soojem kui talvel? Too välja kaks põhjust. Suvel on soojem kuna päike on siis kõige kõrgemal.+ Suvel on valget aega
Oma doktoritöös selgitas ta välja, et näpistamine ja selle mõjuvõim põhineb valuaistingul. Siis sekkus Mihkli ellu kummaline humanoid nimega Käru. Ta võrgutas Mihkli, ning põgenes tema doktoritööga. Käru õppis näpistamise saladusi ja hakkas tootma teisi asju, mis teevad valu. Ta nimetas need relvadeks. Nende abil kuulutas ta end peagi planeedi valitsejaks. Valitsejana mõtles ta koos oma kavala abilise Elinaga välja terve uue ajaloo oma planeedile. Seal oli igasuguseid vahvaid tegelasi nagu Jeesus Kristus, Christopher Columbus, Adolf Hitler ja Edgar Savisaar. Planeedi nimetas Käru Maaks. Ta tegi avaliku pressiteadaande, kus väitis, et näpistab isiklikult igaüht, kes seda juttu tõepähe uskuma ei hakka. Ja kõik uskusidki. Maal hakkasid juhtuma hirmsad asjad nagu holokaust ning küüditamine ja õpetajad andsid kirjutada teemadel nagu ,,Relvadeta maailm".
vesinikku ja kloori sisaldavad keemilised ühendid. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni. 1979-1985ndatel aastatel saadud andmetest on selgunud, et meie planeedi ümbert on kadunud 2,5% osoonist. Osoonikiht Kui tekkis fotosüntees, siis eraldusid atmosfääri hapnikumolekulid ja nii moodustus osoonikiht. Arvatavasti just tänu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumine veest maismaale. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile, moodustades Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimest ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht paikneb 1050 kilomeetri kõrgusel stratosfääris hästi hõredalt, nii et kokkusurutuna küüniks selle paksus vaid mõne sentimeetrini. Osoonikiht on kõige peenem atmosfääris asuvatest filtritest. Osoonikihi hõrenemine Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri sattunud saasteained. 1985. aastal
Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis. Ekspeditsiooni eesmärk on leida märke kunagisest elust. Mariner4 (1965); Mariner6 (1969); Mariner7 (1969); Mariner9 (1972); Viking1 (1976); Viking2 (1976); Pathfinder (1997); Mars Global Surveyor (1997) Phobos ja Deimos Deimos on väiksem ja välimine Marsi kahest kuust, väikseim teadaolev kuu Päikesesüsteemis. Phobos on suurem ja sisemini. Phobos on oma planeedile lähemal kui ükski teine kuu Päikesesüsteemis, samuti on ta üks väiksematest kuudest. Deimos ja Phobos on loodud süsinikurikkast kivimist nagu C-tüüpi asteroidid ja jääst. Mõlemate pind on täis kraatreid. Marsi atmosfäär Süsinikdioksiid (95.3%) Lämmastik (2.7%) Argoon (1.6%) hapnik (0.15%) vesi (0.03%). Kas Marsil on elu? Marsi kanalid Kanalite ajalugu sai alguse 1877.a Canali(it
Kirjutamise asemel loevad õpilased vastused magnetofonilindile või annavad edasi raadiosaatja abil. Vene keelt õpitakse magnetofonidelt või unemeetodite abil. Keemias ja füüsikas korraldatakse ekskursioone teistele planeetidele. Kodus on emal õppeainete kontrollimiseks nupp, ta vajutab vastava õppeaine nupule ja saab teada, kuidas seda ainet omandatud. Pärast tunde toimuvad klassidevahelised helikopterite vigursõidu võistlused, kolmele parimale on ekskursioon asustatud planeedile. Koolis näidatakse iga päev kolme põnevusfilmi, mis õpilastele kõige enam meeldivad. Minu unelmate koolis võiksid olla elektroonilised õpetamismasinad. Masin on kiivritaoline ese, mis pannakse pähe. Masinad on erinevate teadmistega. Loodusõpetuse klass on algklasside osas looduslähedane. Klass on jaotatud mitmeks erinevaks sektoriks: loomariik, taimenurk, kosmos ja samuti jaguneb ka osa aastaaegade järgi. Laps peab tundi tulema rõõmuga ja ootama huviga, mis neil seekord toimub
Saturn Koostas: Kätlin Lääne Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturn on Päikesesüsteemi üheks suurimaks planeediks, seda edestab ainult Jupiter. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Kuna Saturn asub Päikesest väga kaugel, siis on seal ka väga külm võrreldes keskmise pinnatemperatuuriga Maal (+22°C). Saturni temperatuur on umbes -180°C. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil, ei ole läbipaistmatu pilvkatte
ennast automaatselt üles keerav kell kaalub umbes sada grammi ning suudab purunemata taluda nüüdissõjanduses rakendatavaid hävituslikke elektroonilisi impulsse ja isegi tuumaplahvatuse tagajärgi, kinnitasid Ratniku arendamisega tegeleva riikliku ettevõtte Rosteh (vn Ростех) esindajad pressiteates. – Forte, Delfi (Parandatud) 9. SpaceX-i omanik Elon Musk tahab viia inimese Marsile juba 2024. aastal ning 2020. aastal peaksid suured kanderaketid punasele planeedile kaupa viima, kirjutab Helsingin Sanomat. – Ärileht, Delfi (Vigane) SpaceX-i omanik Elon Musk tahab viia inimesi Marsile juba 2024. aastal ning 2020. aastal peaksid suured kanderaketid punasele planeedile kaupa viima, kirjutab Helsingin Sanomat. – Ärileht, Delfi (Parandatud) 10. Nagu allolevalt eskiisilt näha, jääb betoonimüür suuremas osas maa alla, ent peahoone kinnistu ääristatakse siiski aiaga. Ärileht, Delfi (Vigane)
Fourth level Fifth level MARSS Vähesel määral veeauru ja tahkes olekus vett Sarnaneb Maaga rohkem, kui ükski teine planeet Poolustel polaarjää Elu tekkimiseks on liiga külm ning sealne atmosfäär liiga õhuke (-110 0 kraadi) Kutsutakse Punaseks Planeediks kivimite ja raudmineraalide tõttu Kaks väikest kuud Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus), kõige lähedamal asuvad kaaslased planeedile Päikesesüsteemis Pind on üsna ebatasane (meteoriidid ja vulkaanid) Sai nime Rooma sõjajumala (Ares) järgi. Kõige kõrgem mägi (27 km) ja sügavaim org (10 km, see on 4000 km pikk) meie Päikesesüsteemis U 2,7 korda väiksem gravitatsioonijõud võrreldes Maaga Pöörlemisperiood 24 h ja 39 min, tiirlemisperiood 687 ööpäeva MARSS Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
annaabi.ee 
