Minu kodutänav 2007 aasta 8a klass Minu kodutänav Minu kodutänavaks on Rännaku puiestee. Mis on piirkonna üks elanikele olulisematest tänavatest. Rännaku puiestee algab Pääsküla raudteejaamaga, mis asutati 1916. aastal ning kandis enne nime Petrovka raudteepeatus. Raudteejaam, praegusel ajal on seal pensionäridel võimalus teha käsitööd, maalida, teha pisikestel kangastelgedel pilte jms. Selline nimi nagu Rännaku puiestee tekitab küsimuse, et miks on tänava nimeks valitud just "rännaku". Võib nimel olla seos raudteejaamaga? Inimesed läksid rongi peale ja seda seostati rändamisega mille tõttu pandi ka tänavale selline nimi. See kõik võis tõesti nii olla, kuid me ei pruugi kunagi teada saada, kust sai Rännaku puiestee omale nimetuse... 2
organitele. Reguleerivad paljusi funktsioone , ntks rakuainevahetust, kasvu ja värvuse kujunemist, sigimine. 8)Sigimiselundkond vajalik järglaste saamiseks; toimub suguliselt; mehe ja naise sigimiselundkonna toodetud sugurakkude ühinemine. Sisenõrenäärmed: 1)Ajuripats kasvuhormoon toodab kasvuhormooni ja hormoone, mis kontrollivad teiste SNN'te tööd. 2)Käbikeha ajupiirkonnas; määrab ära bioloogilise kella, takistab sugunäärmete tööle hakkamist(pisikestel lastel). 3)Kõri e kilpnääre toodab türoktsiini kiirendab ainevahetust (põhjustab Basedow'i tõbe); tööd mõjutab jood -> raviks jooditabletid. 4)Kõrvalkilpnääre tema hormoon mõjutab vere kaltsiumi sisaldust. 5)Kõhunääre toodab insuliini, lagundab suhkurt. 6)Neerupealsed toodavad adrenaliini kiirendab vereringet, südamelöögi sagedust, vererõhku. 7)Sugunäärmed suguhormoone munasarjad, seemnesarjad; platsenta e emakoogi hormoon ei lase rasedusel katkeda
õppides seal djembet, samuti olen õppinud ka kitarri. Kuid suur austus on mul lauatennise vastu, mida olen mänginud vahelduva eduga 8 aastat, Rakvere Spordikoolis. Selline ongi minu elu üldjoontes. Pealtnäha täiesti hariliku noore inimese elu. Kuid nüüd oleks ilmselt aeg mattuda enese analüüsi. Alustuseks tahaksin ma rääkida enda positiivsetest iseloomujoontest. Ma pean ennast suhteliselt positiivseks inimeseks, olen lõbus ja ei lase ennast pisikestel nurjaminekutel segada. Mul on unikaalne omadus sulada seltskonda seda just oma aktiivsuse ja rõõmsameelsuse pärast. Ma ei häbene enda arvamust avaldada ja ma jumaldan diskussioone. Ma pean ennast abivalmis ja seltsivaks inimeseks, sest enamus juhtudel ma aitan endast nõrgemat, kas siis füüsilisel või vaimsel tasemel (märgiksin ära, et abi pakun neile, kes on ka selle minusilmis ära teeninud). Ma olen küllalti vastuvõtlik uutele kogemustele ja tihti
ühisgümnaasiumisse. Käisin seal kuni viienda klassini. Seejärel kolisime perega haapslausse. Seal elasin ma kuni üheksas klass oli läbi. Lõpuks tõid tuuled mind Rakverre. Selline ongi minu elu üldjoontes. Pealtnäha täiesti hariliku noore inimese elu. Kuid nüüd oleks ilmselt aeg mattuda enese analüüsi. Alustuseks tahaksin ma rääkida enda positiivsetest iseloomujoontest. Ma pean ennast suhteliselt positiivseks inimeseks, olen lõbus ja ei lase ennast pisikestel nurjaminekutel segada. Mul on unikaalne omadus sulada seltskonda seda just oma aktiivsuse ja rõõmsameelsuse pärast. Ma ei häbene enda arvamust avaldada ja ma jumaldan diskussioone. Ma pean ennast abivalmis ja seltsivaks inimeseks, sest enamus juhtudel ma aitan endast nõrgemat, kas siis füüsilisel või vaimsel tasemel (märgiksin ära, et abi pakun neile, kes on ka selle minusilmis ära teeninud). Ma olen küllalti vastuvõtlik uutele kogemustele ja tihti
emase maha ning asub uut partnerit otsima. 95-112 päeva möödudes sünnib varjatud kohas 2-4 pimedat poega. Emasloom imetab neid hoolsalt ega jäta alguses hetkekski omapäi. Tiigrikutsikate silmad avanevad umbes 2 nädala pärast, sel ajal hakkavad neil kasvama ka hambad. Kahe kuu vanuselt lahkuvad kutsikad harilikult esmakordselt oma varjualusest. Ematiiger toob neile liha, kuigi jätkab poegade imetamist veel 5-6 kuu vältel. Siis hakkab ta poegi endaga jahikäikudele kaasa võtma. Juba pisikestel tiigrikutsikatel on instinktiivne oskus saakloomal kõrist kinni haarata. Ema käest õpivad nad teisi jahipidamiseks vajalikke nippe. Tiigrikutsikad ajavad tihti üksteist taga ning peavad omavahelisi võitlusi, mis neid samuti jahipidamiseks treenida aitavad. Umbes aastavanuselt suudavad pojad juba iseseisvalt jahti pidada, kahe aastaselt on nad võimelised suuremat saaki küttima. Noored saavad iseseisvaks alles 3-5 aasta vanuselt, mil nad endale oma isikliku territooriumi otsivad. 5
Sigge siil on Scandicu maskott ja laste sõber. Sigge on Scandicu lastekontseptiooni põhitegelane. Paljudes Põhjamaade Scandicu hotellides on laste jaoks Sigge koopad ehk lastetoad, kus lapsed saavad pilte värvida ja mängida. Kõikides Scandicu hotellides saavad lastega pered hotelli sisseregistreerimisel väikse Siil Sigge üllatuse. Suvisel ajal, kui paljud pered on reisimas, hoolitseb Scandic selle eest, et pisikestel reisijatel juba vastuvõtus põnev oleks. Nimelt on suvel paljudes Scandicu hotellides lastele mõeldud check-in trepid, et nad saaksid ise uudistada, mida täpselt tehakse selle kõrge vastuvõtuleti taga, kuhu lapsed muidu ei ulatu nägema. Kõigis Scandicu hotellides on suveperioodil 6 restorani hommikulauas lastel oma laud, mis on neile sobiva kõrgusega, kust nad saavad ise jogurtit, müslit ja värskeid puuvilju endale tõsta.
magevees. Neid liike on leitud troopilistes piirkondades Lõuna-Ameerikas (üks liik), Kesk- Aafrikas (kolm liiki) ja Kagu-Aasias (25 liiki). Paljudel merelistel kerakaladel on pelaagiline või avatud ookeani eluetapp. Kudemine esineb pärast seda, kui isane lükkab emase aeglaselt veepinnale või ühineb emastega, kes juba on seal. Munad on kerakujulised ja uppumatud. Koorumine toimub pärast nelja päeva. Pisikestel on suurenduse all kerakala meenutav kuju, neil on funktsionaalsed suu ja silmad ning nad peavad sööma paari päeva jooksul või hukkuvad. (Heller, 2012) Magevee liikide paljunemine erineb mereliste kerakalade omast. Isane kerakala kurameerib emasega. Kui emane aktsepteerib isasese, juhatab ta nad edasi taimede või mõne muu varju alla, kus ta saab eraldada munad viljastamiseks. Isane võib emast selle juures aidata, hõõrudes ennast emase vastu
ka karihiirte süljenäärmed. Veel 1990. aastatel suhtusid meedikud teadetesse nokklooma mürgisusest sageli umbusuga.5 5 Nokkloom, Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Nokkloom#M.C3.BCrk 7 2.2 Mürgised konnad Austraalia puukonn Mürgiseid olendeid võib kohata eri liiki loomade hulgas. Kõige tõhusatoimelisem mürk kogu loomade maailmas on tõenäoliselt pisikestel Lõuna-Ameerika puukonnadel. 2 cm pikkune isend toodab nii palju mürki, et sellega võiks mürgitada 50 indiaanlaste vibunoolt. 1 kg selle konna mürgist piisaks 100 000 inimese surmamiseks. Puukonnade erk värvus on hoiatuseks kõigile vaenlastele, et need temast aupaklikku kaugusse hoiaksid.6 2.3 Mürgised maod Egiptuse kobra Egiptuse kobra ehk haja on mürgine madu mürknastiklaste sugukonnast kobra perekonnast
nina alati tuule poole ja tuule vaibudes või tugevnedes keeravad ka üksikud labad ennast ümber oma telje, et vastavalt vajadusele kas püüda rohkem tuult (on täiesti lapikult vastu tuult) või vastupidi liiga tugeva tuule korral tekiks väiksem takistus (keeravad ennast kitsa servaga vastu tuult, et tuulik katki ei läheks). Suurtel turbiinidel on kogu ülemise osa (labade ja generaatori) pööramiseks suured mootorid ja labade ümber oma telje pööramiseks väikesed mootorid. Pisikestel mikroturbiinidel lahendatakse tuuldepööramine aga sabas asuva tuulelipuga (Kivinukk & Staak, 2008). Parima tulemuse saavutamiseks peab tuulel olema takistamatu juurdepääs turbiinile. Puud, hooned ja künkad takistavad õhu liikumist ja/või põhjustavad turbulentsi. Niisuguste takistuste läheduses toodetava elektrienergia hulk väheneb. Mõju avaldub kümneid meetreid ülalpool takistusi, puudest ja majadest ees- ja külgsuunas ning sadu meetreid allatuult.
9 6. TOIT 6.1. Meze Tavaliselt pakutakse kõigepealt sooja leiba, millele lisaks on suur kauss tomati-, sibula- ja fetajuustusalatit ning mõned suupisted, nagu tahini, mida tehakse seesamiseemnetest. Seejärel järgneb terve seeria külmi suupisteid. Nende hulgas on sageli tsatziki,tarama (valmistatud kalamarjast) ja koupépia (viinamarjapõõsa hautatud lehtedest). Pärast külmi roogasid pakutakse pisikestel taldrikutel sooje roogasid, nagu souvlaki (sea-või lambaliha leival), afélia ( veinis hautatud liha) ja klefihédes (frii-lihapallid). Kuigi meze annused on üsna väikesed, tagavad nad siiski korraliku, teinekord isegi ülemäärase kõhutäie. Mõnedes restoranides on menüüs ka kala-või taimetoidu meze. 6.2. Kala Viimaste aastate jooksul on kalade arvukus Küprose vetes taas suurenendu, sest ülemäärast kalastamist piiratakse
ning on koduks 1500 kalaliigile, 4000 limuseliigile ja 400 koralliliigile. Iga ookeani tasakaal sõltub nendest korallidest. Maa loendab aega miljarditest aastates. Puude loomiseks kulus enam kui 4 miljardit aastat. Liikide ahelas on puud haripunktiks. Ideaalne elusskulptuur. Puud trotsivad gravitasiooni. Nad on ainus looduslik element, mis liigub põliselt taeva poole. Nad kasvavad pikkamisi päikese poole, mis toidab nende lehestikku. Nad on pärinud nendelt pisikestel tsüanobakteritelt võime haarata valguseenergiat. Nad talletavad seda ja toituvad sellest nind muudavad selle puuks ja lehtedeks, mis laguneb veeks, mineraalideks nind taimseks ja elavaks aineks. Sedasi tekib eluks vajalik pinnas. Mullad on bioloogilise mitmekesisuse tootjad. Nad on pidevas tegevuses, kus mikroorganismid toituvad, kaevavad, õhutavad ja muunduvad. Nad toodavad huumust ehk viljakat mullakihti, mis seob kogu maisaaelu. Mida me teame elust Maal? Kui palju liike me teame? Kas
· Mida väiksem on organism, seda juurdekasvu suhe tarbitud toidu hulka suurem on tema eripind ja seega kiirem energeetilistes ühikutes. energiavahetus. · Meres vetikaid kõige rohkem õhtul, Soodsates tingimustes palju noori, tugev öösel neid süüakse palju ära, päeval tekib püük hävitab suuremaid ja vanemaid kalu. uusi juurde. Pisikestel vormidel sõltub koosseis kõige Alguses kevadel on palju fütoplanktonit, rohkem ärasöömisest. vähe zooplanktonit. Mõnedel selgrootutel sõltub sugu Suvel zooplanktoni, temperatuuri ja temperatuurist, soojemas rohkem isaseid. valguse maksimum, biogeene vähem kui Pisiloomadel ilmuvad isased sageli ainult kevadel (neid vajab fütoplankton). ebasoodsates tingimustes
väljapoole.Traditsiooniline „ moraalifilosoofia“, mis seadis eesmärgiks vpvõimalikult paljude võimalikult paljude inimeste õnne, kuid ei osanud teaduslikult põhjendada, mis on moraalse käitumise ajendiks ja mis täpselt on selle eesmärgiks,tuli muuta teaduslikuks, teha sellest moral science, „moraaliteadus“. Historism: Esindaja J. G. Herder (Prantsuse revolutsiooni vastand). Historismi sisuks oli kohavaim – mitte ainult rahvastel, vaid ka pisikestel kultuurisfääridel on oma vaim.Ei ole olemas mingeid üleüldisi seadusi. Seaduste loomisel tuleb arvestada kõiki piirkondi. Väärtus seisab pisikestes kultuurides ja nende omapära tuleb välja uurida. Et luua seadusi, tuleb teada kohavaimu omapära. Kohavaim – paikkondlik vaimsus, mingis piirkonnas on levinud ühtemoodi tegutseda (kõik Valga poisid käivad ühtemoodi).Herder arvab, et ristiusuga niveleeriti mitmekesisust
(kellest paljud on lausa mikroskoopilised). Lülijalgsetel, nagu muudelgi algsuustel, asub skelett keha pinnal, selgroogsetel aga tekib teissuuste kombel keha sees, luustikuna. Pindala kasvab võrdeliselt pikkuse ruuduga, ruumala (ja mass) kuubiga! Välistoesega suur loom on raskem ja kohmakam, kui sama suur loom sisetoesega – meenutagem evolutsiooni vastavat “katset” kilpkonnadega. Liiga suurtel putukatel kuluks kogu energia välistoese liigutamisele. Liiga pisikestel selgroogsetel ei mahuks jälle luustik keha sisse ära. 115.Seljakeeliku ja selgroo saatus selgroogsete ( Chordata ) evolutsioonis. Närvitoru ümber ja selle kaitseks tekkis alguses kõhrene, hiljem luustunud selgroog. See kõhrene või luine toes tõrjus järkjärgult seljakeeliku välja. Selgroolülid tekivad algul kahe kaarena, ülalja allpool seljakeelikut; lõpuks asendavad seljakeelikut lülikehad. 116. Kalad ( Pisces ) – takson , evolutsioonitase või eluvorm? 117,’
väike-konnakotkas, rabapüü, väikepistrik, rabapistrik. V ilsandi rahvuspark on Lääne-Eesti saarestiku Kaitseala vetes elab rohkesti hülgeid. Paljud esindusala, mille eripära on meri koos Läänemere hallhülged toovad just siinsetel pisikestel saarestikuga mõnusad elupaigad saartel ilmale oma pojad. Tervelt kolmandik merelindudele, hüljestele ning kasvukohad paljudele rahvuspargi alal leiduvast umbes kuuesajast mujal Eestis tundmatutele taimeliikidele. taimeliigist on mujal Eestis haruldased. Vilsandi omapära aitab mõista siinse kaitseala Rahvuspargi Saaremaa lääneranniku osas leidub kujunemislugu
Tippu jõudsid noored maletajad kiiresti. 1965. aastal korraldati Jõgeval esimene Kaarel Hermlini mälestusturniir. 101. Esimene koolipäev Jõgeva Keskkoolis. Liigutuspisarad läigatavad õpetaja Aru silmis, kui ta võtab vastu esimesed koolipoisid ja tüdrukud. Õues vaadatakse veel kooli poole tagasi. Ja seal ütleb väike poiss emale: ,,Tuleks juba homme." (Jõgis: 1960). Kõigil meenub oma esimene koolipäev. Paljudel pisikestel veel jalad värisevad, kuid leidub ka neid, kellel on juba enesekindel kõnnak ja sära silmis. Iga algus on raske, aga mida tuttavamaks olukorraga saadakse, seda rohkem hakkab see meeldima. Nii on ka kooliga. Algul kardetakse, et ei leita endale sõpru ja võõras koht tekitab hirme, kuid aja möödudes saavad klassikaaslased ja õpetajad parimateks sõpradeks ning jäävad igavesti üksteisele meelde. Kohanimed: Jõgeva 7 korda. 4 6.2
annaabi.ee 
