ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s Tegemist on kunstivooluga, milles kunstnikud assigneerisid värve suurte pintslitega, kiirelt ja jõuga, zestikulaarselt ja ebageomeetriliselt, et väljendada omi emotsioone vahel tilgutades või isegi pildudes värve suurele lõuendile. Nende töid iseloomustab näiline juhus ja õnnetus, mis tegelikult on vägagi planeeritud. Tavaliselt ei mõeldud üldse sellele et pildiga mingit teemat esindada. Arvati et kunstnikku spontaansus ja tööle lähenemine vallandab nende alateadvusliku loomingulisuse. Ekspressiivset töö meetodit arvati olevat sama tähtis kui töö ise.
Egiptuse kultuur Kiri Egiptuses tekkis kiri umbes IV ja III aastatuhandel e.Kr. Kirjamärkideks olid hieroglüüfid (igapäevaelus kasutati hieraatilist kirja). Kiri kanti papüürusele pintslitega. Haridus Koolid asusid templite juures ning õpetajateks olid preestrid. Õpilasi oli vähe, vaid paar protsenti elanikkonnast. Põhiõppeaineteks olid kirjutamine ja matemaatika. Teadus Vana-Egiptuses lähtuti praktilistest vajadustest. Tõlgendati ja mõtestati üldist maailmakäsitlust usu alusel. Loodust puudutatavatele küsimustele pöörati üldjoontes vähe tähelepanu. Tänu astronoomia põhjalikule uurimisele koostati
kunstnikele ja kirjanikele eelkõige William Morris ja Edward Burne-Jones. Tema töö mõjutas ka Euroopa sümbolistide The Girlhood of Mary Virgin Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tehnikad Ta maalis õli värvidega vesivärvi pintslitega ja nii õhkuselelt nagu vesivärvidega. Lõunedid olid valge krunt värviga. Rosetti Vanna Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Suuremad teosed Rossetti esimene suurem maal oli õli maal. See oli Raphaelite liikumise realistlike omadustega. Tema ,,The Girlhood of Mary Virgin" (1849) kui ka ,,Ecce
Pildi salapärasemaks, muinasjutulisemaks muutmiseks oskas Rembrandt kasutada valguse ja varju koosmõju. Rembrandt on endast teinud palju autoportreid. Iga pilt on halastamatult tõetruu. Kunstnik uuris ja kujutas ennast varjamatu avameelsusega. Ta ei häbene oma väsimust, lohakust ja inetust. Rembrandt näitab end plekilises kitlis, ajamata habeme, aukuvajunud silmadega. Ta ei karda vanadust. 1661. aastal maalitud "Autoportreel" kujutab Rembrandt ennast koos töövahendite - paleti ja pintslitega. Rembrandti kõige mõjuvamad teosed on portreed omastest. Erakordselt intiimsed on Rembrandti hilisema elukaaslase Hendrikje Stoffelsi ja Rembrandti poja Tituse portreed ("Titus", "Hendrickje Stofellsi portree"). Südamlikkus, soojus, tundlikkus, mõistmine, mis nende nägudelt vastu kumavad, liigutavad vaataja hinge. Põhjus, miks nimetatakse Rembrandti maale hingeliigutuse-piltideks, võib peituda veel selles, et tema portreed on nagu pihtimused. Rembrandti töid
Pintslit trükkimiseks kasutades võib teha ornamendi, võib täita kindla kujundi ornamendiga näiteks papptaldriku või paberist kinda kujund. Pintsliga trükkides tõsta pintslit kogu aeg paberilt üles ühte pidi, et värv valguks ühtlaselt. Ornamendi tegemiseks võib teha eelnevalt hariliku pliiatsiga abijooned, sektorite jaotuse jne. Katsetada võib trükkimist pintsli küljega, otsaga, võib proovida erinevate pintslitega. KARTULITRÜKK. Kartulitega saab trükkida toredaid pilte. Kõige olulisem on trükkimise juures meeles pidada, et kartul oleks värske, kõva ning piisavalt suur, et sinna soovitud motiiv peale mahuks. Kartuli võib lõigata lihtsalt pooleks (soovitavalt pikkupidi) või teha sellest kujundi. Kui sa oled kartuli pooleks lõiganud, võid kujundi tegemiseks kasutada nuga. Kanna soovitud muster lõikepinnale
täpsemad detailid kanna tööle hiljem kuivema värviga · kui tahad veelgi heledamat pinga lahjenda värvi töö peal veega, üleliigne värv kõrvalda kuiva pintslida, või pehme paberiga · kuna akvarellvärviga töötades värv valgub niiske töö peal laiali, on kasulik laste puhul kujundite ääred , enne üle joonistada pastellidega · akvarelltehnikat maalitakse pehmete pintslitega · arvesta, et akvarellvärvide toonid muutuvad kuivades heledamaks PASTELLID · pastellidega võid joonistada hoides teda käes nagu pliiatsit või joonista pastelli küljega · segada saad pastelle tõmmates jooni üksteise peale · pastelle saad helendada, kattes värve valge värviga · höörudes värve sõrme või vatipulgaga, saad värvidele pehme efekti · katsu värvida pindadega, mitte joonteda- see on maalitehnika
pintsliga pinnale ja lase sellel üks kuni kaks tundi kuivada. Kui vaja, et puidu looduslik värv ei muutuks või imiteerida teist puidu liiki siis on hea pleegitada . Pleegitamisega saab puidu värvust muuta märksa heledamaks näiteks peitsimise abil imiteerida teist puiduliiki. Pleegitamiseks vajaliku ainet müüakse tavaliselt komplektina, milles üks plastik pudel on leelisega ja teine vesinikperoksiidiga. Ära kunagi komponente kokku sega, sest need kantakse eraldi pinnale ja eraldi pintslitega. Läbi viimistlus kihi tunginud niiskus võib puidu värvust muuta, moodustades ebakorrapärase kujuga laike. Ainus võimalus on viimistlus kiht maha võtta ja plekk oblika happega pleegitada.. Puitu võib ka lubjata, lupjamist meenutav .protseduur ei muuda otseselt puidu värvust vaid täidab poorid erilise valge vahaga ning muudab materjali väis ilmet väga oluliselt. Vaha takistab lakkide kuivamist. Hea kontraist annaks ka see kui
8. Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel? Elusolendeid kujutati skemaatiliselt, mustade siluettidena ning anatoomia oli moonutatud. 9. Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali? Mustafiguurilises stiilis olid figuurise siluetid suuremas, ilmekamad ning anatoomia oli realitslikum. Figuurid maaliti mustaga punasele savipinnale, detailid kraaibti. Punasefiguurilises stiilis aga oli taust must ning figuurid jäid punase savi värvi ja detailid tehti pintslitega. 10. Vaasimaalidel võib näha paljufiguurilisi piltjutustusi. Mis teemdadel need olid? Kuidas nende sisu muutus aja jooksul? Peamiseks piltjutustuse teemaks oli mütoloogilised jutustused, võitlused ja kangelasteod. Aja jooksul hakati kujutama igapäevaseid olustiku stseene. Peatükk 14: 1. Hellenism tähistab kreeka kultuuri. Mille poolest ta erineb varasemast kreeka kultuurist?
umbes samal ajal tsivilisatsiooni tekkimisega. kirjamärkideks olid hieroglüüfid, mis olid keerulised ja meenutasid piltkirja. neid oli raske joonistada ja see võttis palju aega, seetõttu tehti seda vaid siis, kui väga vaja nt. poliitilistel põhjustel või religioossete tektise kirjutamisel. igapäevaselt kasutati hieraatilist kirja. see kiri erines oma märkide kujult, kuid mitte üldistelt mõtetelt. levinuim kirjutusmaterjal oli papüürus. sinna peale maaliti hieroglüüfid pintslitega. egiptuse kirja põhimõte oli keeruline ja nõudis suurt hulka märke (kasutusel oli u 1000 hieroglüüfi). seda õpiti templite juures preestrite järelvalve all. see võttis kaua aega. siiski suur tuupimine tuli sulle kasuks- sa võisid päseda preesterkonda ja tagas sulle kindlustatud elujärje. TEADUS neil oli huvi maailmas toimuva vastu, kuid see ei kõigutanud nende maailmapilti. ei püütud lahendada teaduslikke probleeme või neid ammugi tõestada. egiptlased olid aga esimesed kes
Pime isa on oma käed pannud poja õlgadele ja nii õnnistab ta vaikides paluja tulevikku. See on sõnatu teineteisemõistmine, hingeliigutushetk, mil mõlemad kuulavad teineteise südametukseid. 13 Autoportree 1661. aastal maalitud "Autoportreel" kujutab Rembrandt ennast koos töövahendite - paleti ja pintslitega. Kunstnik jätab oma vasaku silma täiesti varju ja sunnib vaatajat niimoodi endale sügavalt otsa vaatama, üksteisega tõtt tunnistama. Miks on Rembrandt maalinud enda selja taha kaks ringi, jääb üsnagi saladuslikuks. Võib vaid arvata, et need kujundid vihjavad täiuslikele ringidele, mis demonstreerivad Rembrandti meiserlikkust tõelise kunsti loojana. 14
Kr. murdsid Balti jääpasjärve veed põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 meetri võrra, Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kaheksandal aastatuhandel e.Kr soojenes kliima tunduvalt, ilmusid kase- ja männimetsad, sisse olid rännanud loomad. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. 2. Muinasaja uurimine ja ajaloo abiteadused Muististel viiakse läbi arheoloogilisi kaevamisi. Väikeste kühvlite ja pintslitega kaevatakse välja ja puhastatakse ehituste jäänused, erinevad konstruktsioonid, maetud inimeste luustikud. Avastatut pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse. Omakroda on ka abiks täppis ja loodusteadused. Ajaloo abiteadusteks on veel dendrokronoloogiline skaala. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad rahvaluule,keel janaabrite vanemad kirjalikud allikad, nt Läti Henriku kroonika. 3. Muinasaja periodiseerimine (koos aastaarvudega)
Inkad võtsid chimudelt üle linnaplaneerimiskunsti, metallitöötlusvõtteid, suurte melioratsioonirajatiste rajamise tehnoloogiaid ja käsitöövõtteid. 10 Egiptuse kultuur Kiri Egiptuses tekkis kiri umbes IV ja III aastatuhandel e.Kr. Kirjamärkideks olid hieroglüüfid (igapäevaelus kasutati hieraatilist kirja). Kiri kanti papüürusele pintslitega. Haridus Koolid asusid templite juures ning õpetajateks olid preestrid. Õpilasi oli vähe, vaid paar protsenti elanikkonnast. Põhiõppeaineteks olid kirjutamine ja matemaatika. Teadus Vana-Egiptuses lähtuti praktilistest vajadustest. Tõlgendati ja mõtestati üldist maailmakäsitlust usu alusel. Loodust puudutatavatele küsimustele pöörati üldjoontes vähe tähelepanu. Tänu astronoomia põhjalikule uurimisele koostati päikesekalender
ei leia. Leonardo mõtleb välja jalgratta. Tal on kaks ratast, juhtraud, sadul tal on tallatavad pedaalid ja mis veelgi tähtsam: lülilise keti abil kantakse jõud üle vedavale tagarattale. Jalgratta lülilise ketiga väga sarnaseid kette leiti ka Leonardo teistelt paberitelt avastatud Madridi koodeksis. Firenzesse saabumisest peale on ta teinud kõigest üheainsa skitsi ja seda kartongile! Ta pühendus täielikult geomeetriale ja maalis pintslitega kärsitult. ,,Püha Anna" maalil on Annat vanemaks tehtud, nagu see oleks Maarja vanem õde. Lambatall maalilkujutab Jeesuse tulevast eneseohverdust, ristilöömist. Neitsi Maarja tahab teda aga päästa aga elutark Püha Anna, kes sümboliseerivat püha kirikut, hoiab Maarja kätt tagasi, sest ei soovi, et Kristus tema eneseohverdamises takistaks. Tänapäeval on tunnustatud, et maal üldistab emadust nii noort kui ka küpset ema. Kummaline sõjamees 1501
Logograafiline etapp (esi-/alfabeetiline etapp) Lastele on rühmaruumis nähtaval tähestik Rühmas on lastele nähtavalt laste vanusele kalender, nädalapäevad, aastaring ja kuud. Osaliselt alfabeetiline etapp Lastel on kasutamiseks tähti erinevatel kujul-täheklotsid, magnettähed, liivapaberist tähed, tähevormid jne. Lastel on kättesaadaval peenmootorikat arendavad mänguasjad-pärlite lükkimised, mosaiik, pintslitega pisikiste esemete tõstmine jms. Alfabeetiline etapp Ortografiline etapp a) kinnistumise faas Lastele on kättesaadaval oma raamatute valmistamise vahendid ( paber, käärid, liim, pliiatsid ) Lastel on kättesaadaval erineva raskusastmega töölehti, kirjatumislehti, värvimislehti vabal ajal tegutsemiseks. b) automatiseerimise faas
Enam kui 8000 a tagasi eKr toimus Billingeni katastroof ja Läänemere pind langes korraga 20.30 m võrra - Eestimaa pindala suurenes märgatavalt. 8 at eKr soojenes kliima, ilmusid kase ja männimetsad. Sisse rändasid põdrad, karud, koprad jm loomad.. sellest ajast pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste peatuspaik eestis. 2.Muinasaja uurimine uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi väljakaevamisi. Kaevatakse välja ja puhastatakse väikeste kühvlite ja pintslitega. Avastatut pildistatakse ja joonistatakse, kirjeldadatakse. Esemed korjatakse üles, puhastatakse ja konserveeritakse. Leide võrreldakse varemsaadutega ja püütakse määrata nende otstarve, päritolu ja vanus. Ehitusjäänuste põhjal rekonstrueeritakse omaaegseid ehitusi, esemete ja luude analüüsi põhjal selguvad inimeste tegevusalad, matuste ja ohvrileidude alusel tehakse oletusi kommete ja uskumuste kohta
sajandini pKr. Vanem ehk rooma rauaaeg I sajandist kuni V sajandi keskpaigani./ Keskmine rauaaeg V sajandi II poolest kuni VIII sajandi lõpuni./ Noorem rauaaeg IX sajandist kuni XIII sajandi alguseni. 3)Muinasaja uurimine- abiteadused ja meetodid Uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi väljakaevamisi. Kaevatakse välja ja puhastatakse väikeste kühvlite ja pintslitega. Avastatut pildistatakse ja joonistatakse, kirjeldadatakse. Esemed korjatakse üles, puhastatakse ja konserveeritakse. Leide võrreldakse varemsaadutega ja püütakse määrata nende otstarve, päritolu ja vanus. Ehitusjäänuste põhjal rekonstrueeritakse omaaegseid ehitusi, esemete ja luude analüüsi põhjal selguvad inimeste tegevusalad, matuste ja ohvrileidude alusel tehakse oletusi kommete ja uskumuste kohta. Arheoloogidele on suureks abiks Täppis- ja loodusteadused :
sajandi olulisemad arheoloogid. Louis 1903 sündis Aafrikas, 1931 läks Olduvai mäekurusse ja hakkas otsima inimeste eellasi. Esimesed sensatsioonilised luud tulid välja pärast 8-tunnilist kaevamist, töötasid seal 28 aastat ja tulid ka järgnevad leiud. Seal oli hästi peen liiv, tuul puhub liiva ära ja jälgiti liiva pinda, kas seal luutükke paistab või ei. Ja siis kiirelt see luu konserveerida. Hakkasid hambaorkidega kaevama ja väga peenikeste pintslitega puhastama. · 1971 tulid välja esimesed leiud, millega võis hakata Homosid käsitlema. Homo habilise luukillud, tööriistad. Eoliidid varaseimad tööriistad, nn koidiku töötiistad. Homo habilis (2,6 -1,6 milj) mängis rolli Homo erectuse kujunemis loos? Teadlased arvavad rohkem, et Homo habilis suri lihtsalt välja ega olnud oluline erectuse kujunemisel. · Esimene Homo Erectus leiti Jaava saarelt. Pitekantroopus ehk Jaava inimene. Dubois leidja,
90% kaevamistest on päästekaevamised. Kaevamisel rakendatakse oma metoodikat, selleks et kõike fikseerida. Kogu ala ruudustatakse ära (meetrised ruudud). See on selleks, et kõik, mis kaevates välja tuleb, saaks plaanile kanda jm. Kaevamine käib plaanile vastavalt (nt 10 ja 5 cm kaupa). Eemaldatakse kihid 10 cm kaupa või eemaldatakse kihid maapinna järgi (üritatakse järgida kunagiseid ladestumisi). Kaevamisprotsess käib labidate, kühvlite, pintslitega, sõelaga, leiud joonistatakse ja pildistatakse. Kaevamistöö peab olema võimalikult täpne ja fikseeritud. Kaevatakse kihtide kaupa. Kaevandi seintel ehk profiilil on näha palju jälgi (nt tulekahju). Kaevamine viiakse läbi kuni loodusliku pinnani. Kultuurkihi tekkimine. Mullavallid olid kunagi ümber maja müüri ja kaevu augu asemel. Kiht tekib ka inimese elutegevuse käigus. Kui toimub häving, siis hävingust jääb oma kiht järele
või päikesejumalat. Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana-Egiptuse Vana Riigi perioodist. Tuntuim sfinksi kuju asub Egiptuses Giza platool vaarao Chephreni püramiidi kõrval. Kuningad ja ametnikud olid alati egiptuse poosis: pea, käed, alakeha ja jalad külgvaates, õlad eestvaates. Egiptuses tekkis kiri umbes IV ja III aastatuhandel e.Kr. Kirjamärkideks olid hieroglüüfid (igapäevaelus kasutati hieraatilist kirja). Kiri kanti papüürusele pintslitega. Arhitektuur Materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele
annaabi.ee 
