Seebid Seebid on: 1. Kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) soolad. 2. Pesemisvahendid, milles pindaktiivseteks aineteks on vees lahustuvad rasvhappesoolad. Seepe saadakse loomsete rasvade (näit. veise-, sea-, lamba-, vaalarasva), ka looduslike või hüdrogeenitud taimsete rasvade (näit. päevalille-, palmi-, kookos-, lina-, pähkli-, kastoorõli) keetmisel leelise harilikult naatriumhüdroksiidi lahusega, kuni rasv seebistub ja moodustub ühtlane seebimass. Naatriumkloriidi lisamisel jaguneb see kaheks kihiks, mida pärast
temaga piirnevatele kehadele. See jõud mõjub alati vedeliku pinna tasandis. Fp= l (- pindpinevustegur, mis on arvuliselt võrdne jõuga, millega vedeliku pinna üks osa tõmbab teist, esimesest 1m pikkuse piirjoonega eraldatud osa. Ühik: 1N/m=1J/m2. Pindpinevustegur sõltub vedeliku temperatuurist: mida kõrgem on temp., seda väiksem on pindpinevus. Samuti sõltub pindpinevus ja vedelikus olevatest lisanditest, nt. pesuvahendid ja piirutus vähendavad pindpinevust, selliseid aineid nim. pindaktiivseteks aineteks. Kui vedelik satub kokkupuutesse taheke keha pinnaga, tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke aine molekulide vahel. Kui vedeliku molekulide omavaheline tõmbejõud on väiksem kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel, siis valgub vedelik pinnal laiali ja öeldakse, et tegemist on märgamisega. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad, sis on tegemist mittemärgamisega. Joonised: 1)täielik mittemärgamine: 2)osaline mittemärgamine:
puhastusvahendid. 5. Bensisotiasolinoon pasupehmendis, bakteritsiidse ja fungitsiidse toimega. 6. Metüülisotiasolinoon ampoonides, kehahooldusvahendites, samuti biotsiid. 7. Ammooniumhüdroksiid sisaldub üldpuhastusvahendites ja lahustites. 8. Surfaktandid anioonilised, mitteioonilised või katioonilised, sisalduvad mitmetes puhastusvahendites, näiteks aknapuhastusvahend. Nimetatakse ka tensiidideks ja pindaktiivseteks aineteks. Mõnesid neist peetakse organismile toksiliseks. 9. Hõbeda nanoosakesed 10. Alkohol, näiteks aknapuhastusvahendites Inimeste ekspositsioon kahjulikele ainetele, riskirühmad Kõik inimesed koristavad oma kodu rohkemal või vähemal määral, kasutades selleks puhastusvahendeid. Paljud vahendid on pihustatavate aerosoolidena, seega sattuvad kasutades hingamisteedesse, nahale ja silma limaskestale. Ained, mida kasutatakse määrides pastad, kreemid
[4] Pindaktiivsed ained on põhilised koostisosad pesupulbrites. Nad aitavad eemaldada rasva ja mustust, lastes nendel vette lahustuda. Naturaalselt saaks pindaktiivseid aineid tuletada juurviljade koostisest, kuid paljud suured tootjad kasutavad nafta derivaate nagu näiteks palju kritiseeritud naatrium laurüül sulfaat. Naftal põhinevad pindaktiivsed ained tuletatakse taastumatutest ressurssidest ja sageli on need täiesti lagunduvad.[3] Pindaktiivseteks nimetatakse aineid, millel on omadus kuhjuda faaside piirpinnale, moodustades adsorptsioonikihi ja järsult vähendades pindpinevust. Tüüpilised pindaktiivsed ained sisaldavad molekulis vastadlike solvateeruvate omadustega piirkondi. Orgaanilises pindaktiivses aines moodustub molekuli lipofiilse ja hüdrofoobse (mittepolaarne) osa süsivesinikradikaal. Kui niisugune difiilne aine satub veekeskkonda, siis on selle hüdrofiilne
liitumisele suuremateks agregaatideks, mis viib süsteemi eripinna ja selle kaudu ka Gibbsi vaba energia kahanemisele. Seda nimetatakse agregateerumiseks ja see on isevooluline protsess. 2. Pindpinevuse vähendamine (d < 0) pindpinevust vähendavate madala pindpinevusega aine kogunemisega faaside piirpinnale. Seda nimetatakse adsorptsiooniks. Aineid, millised adsorbeeruvad ja millised vähendavad pindpinevust , nimetatakse pindaktiivseteks aineteks. Süsteemi komponendi pindliiga (ehk teiste sõnadega adsorbeerunud aine hulka) defineerime pindkihi ja faasi sisemuse kontsentratsioonide vahena pinnaühiku kohta. Kui adsorbendi pinna suurus pole teada, siis väljendatakse adsorptsiooni näiteks 1 g adsorbendi kohta ja väljendatakse mol/g Pinnakiht õhuke kiht, mis eraldab kahte mahulist faasi. Pinnakihi molekulidel on kompenseerimata molekulaarjõudude väli, mis viib adsorbendi- ja adsorbaadi osakeste
l , kus on pindpinevustegur, mis on arvuliselt võrdne jõuga, millega vedeliku pind tõmbab 1 m pikkust pinnapiirjoont. Pindpinevusteguri ühikuks on 1 N/m = 1 J/m2 . Pindpinevustegur sõltub ka vedeliku temperatuurist : mida kõrgem on temperatuur, seda väiksem on pindpinevustegur. Samuti sõltub pindpinevustegur vedelikus olevatest lisanditest. Näiteks mõned ained (pesuvahendid, piiritus) vähendavad pindpinevustegurit. Selliseid aineid nimetatakse pindaktiivseteks aineteks. Kui vedelik satub kokkupuutesse tahke keha pinnaga, tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke keha molekulide vahel. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali ja öeldakse, et on tegemist märgamisega. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad , siis on tegemist mittemärgamisega. Sel juhul võtavad väikesed vedelikutilgad horisontaalsel pinnal
Kolloidsüsteemidel on kalduvus väikeste osakeste liitumisele suuremateks agregaatideks, mis viib süsteemi eripinna ja selle kaudu ka Gibbsi vaba energia kahanemisele. Seda nimetatakse agregateerumiseks ja see on isevooluline protsess. 2. Pindpinevuse vähendamine (d < 0) pindpinevust vähendavate madala pindpinevusega aine kogunemisega faaside piirpinnale. Seda nimetatakse adsorptsiooniks. Aineid, millised adsorbeeruvad ja millised vähendavad pindpinevust , nimetatakse pindaktiivseteks aineteks. Pindliig: = (niS-niV)/S või (niS-niV)/m niS- moolide arv pinnakihis niV-moolide arv faasi sisemuses. 10. Adsorptsioon adsorptsioon on süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspinnal. Ainet, mis koguneb pinnakihti, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet, mille pinnale koguneb adsorbaat, nimetatakse adsorbendiks. 11. Pindpinevuse määramise meetodid 1
piirpinnale. Seda nimetatakse adsorptsiooniks. Adsorptsioon on süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspinnal. Ainet, mis koguneb pinnakihti, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet, mille pinnale koguneb adsorbaat, nimetatakse adsorbendiks. Aineid, millised adsorbeeruvad ja millised vähendavad pindpinevust , nimetatakse pindaktiivseteks aineteks. Kui adsorptsiooniprotsess kandub üle faasi sisemusse, siis nimetatakse seda nähtust absorptsiooniks. Elektrokapillarnähtus: Kui pind omab laengut, siis selle pinna pindpinevus erineb ilma laenguta pinna pindpinevusest. Töö, mis on vajalik laetud pinna suurendamiseks on väikesem kui elektroneutraalse pinna suurendamiseks vajalik töö. Vedeliku pind võtab raskusjõu mõjul looduslikes veekogudes tasapindse kuju. Pind on väike võrreldes vee massiga
a. Zn-Al sulamiga kaetud teras (nt plekk) on üldjuhul väga vastupidav atmosfääri korrodeeruvatele omadustele, kuid kui atmosfääris on tolmu või tuhka (aluselised) reageerib alumiinium nendega väga aktiivselt ning hävib, misläbi tekib terasdetailil pisteline korrosioon. 50. Millised on vedelike liikumise seaduspärasused kapillaarides ja pragudes. Millest sõltuv vedeliku tõusu kõrgus kapillaaris ja praos? Milliseid aineid nimetatakse pindaktiivseteks ja milliseid pindinaktiivseteks ning kus ja milleks neid kasutatakse? a. Märgav vedelik tõuseb mõõda kapillaare ja pragusid üles. Tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega. See sõltub ka vedeliku pindpinevusjõust. b. Pindaktiivseteks nim. aineid, mis vähendavad vedeliku pindpinevust. Pindinaktiivseteks nim. aineid, mis suurendavad vedeliku pindpinevust
Taolist pinna püüet kokku tõmbuda nimetataksegi pindpinevuseks.! 2 Pindpinevusteguri ühikuks on 1 N/m = 1 J/m . Pindpinevustegur sõltub vedeliku temperatuurist : mida kõrgem on temperatuur, seda väiksem on pindpinevustegur. Samuti sõltub pindpinevustegur vedelikus olevatest lisanditest. Näiteks mõned ained (pesuvahendid, piiritus) vähendavad pindpinevustegurit. Selliseid aineid nimetatakse pindaktiivseteks aineteks. Kui vedelik satub kokkupuutesse tahke keha pinnaga, tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke keha molekulide vahel. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali ja öeldakse, et on tegemist märgamisega. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad , siis on tegemist mittemärgamisega. Sel juhul võtavad väikesed vedelikutilgad horisontaalsel pinnal
3. Adsorbeerunud osakeste vastastikune toime adsorbses kihis puudub. 6 Langmuiri võrrand Konstandi füüsikaline sisu ??? 4. Mille poolest erinevad Langmuiri ja Henry adsorptsioonikonstandid ja milline on nendevaheline seos? Langmuir: 5. Kuidas leitakse Langmuiri võrrandi konstante? Milliseid termodünaamilisi ja geomeetrilisi suurusi saab nende konstantide abil leida? 6. Mis on pindaktiivsus? Milliseid aineid nimetatakse pindaktiivseteks? Mis on pindaktiivsuse g füüsikaline sisu? Mis on g ühik? Pindaktiivsus on aine (pindaktiivne aine) võime vähendada pindpinevust faaside piirpinnal. Pindaktiivne aine (ka pindis; lühendatult PAA) on keemiline aine, millel on võime (pindaktiivsus) vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. 7 7. Milline võrrand seob pindpinevust pindaktiivse aine (PAA) lahuses kontsentratsiooniga?
Põhimetalli pinnal toimub enamasti Me anoodreakts, lisandi
pinnal aga katoodreakts, st anoodipiirkonnas toim anoodreakts (Me seob endaga elektrone,
muutudes neg); katoodipnrkonnas aga katoodreakts (Me loovutab oma elektrone anoodile,
muutudes ise pos). Anoodipiirkonnaks on korr-nud metalli pind ja katoodipiirkonnaks on korr-st
puutumata met pind.
46. Millised on vedelike liikumise seaduspärasused kapillaarides ja pragudes. Milliseid
aineid nim pindaktiivseteks ja milliseid pindinaktiivseteks ning kus ja milleks neid kasut?...
Vedelike tõusmine mööda kapillaare on põhjustatud pindpinevusest. Kui vedelik märgab pinda,
siis Fadh>Fkoh märgav vedelik tõuseb mööda kapillaare üles, tõusu kõrgus on pöördvõrdel.
kapillaari raadiusega (H=2/gr) N:vesi 1µm-15m, 1mm-1,5cm 2) Fadh
Kõvad osakesed annavad madala hõõrdumisega kandva pinna ja pehmemead osakesed võimaldavad määrdeainel voolata. Kasutamine - ??? seina-katuse profiilide tegemiseks Kasutamine (Zn-Al) - kasutatakse valgustites, eriti led-valgustites; ka käekelli tehakse sellest + muid pudinaid, autojuppe jms. 53. Millised on vedelike liikumise seaduspärasused kapillaarides ja pragudes. Millest sõltub vedeliku tõusu kõrgus kapillaaris ja praos? Milliseid aineid nimetatakse pindaktiivseteks ja milliseid pindinaktiivseteks ning kus ja milleks neid kasutatakse ? Kui vedeliku pind on tahke pinna suhtes nurga all · 90, siis tõuseb vedelik mööda pragusid ja kapillaare üles (tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega h = 2/gr) ning ei märga pinda (vedelikuosakeste omavahelilsed jõud on tugevamad, kui vedeliku ja tahke aine vahelised jõud). · 90, siis surub vedelik end kapillaaridest välja ja valgub laiali täielik märgamine.
mis ei oksüdeeru; 6) tugev kate: alutsingikiht on kaks korda tugevam kuumtsingikihist; 7) keskkonnasõbralik: materjal peab tunduvalt kauem vastu kui kuumtsingitud materjal, st aitab kaasa ka mittetaastuvate loodusvarade säilitamisele. 54. Millised on vedelike liikumise seaduspärasused kapillaarides ja pragudes. Millest sõltuv vedeliku tõusu kõrgus kapillaaris ja praos ? Milliseid aineid nimetatakse pindaktiivseteks ja milliseid pindinaktiivseteks ning kus ja milleks neid kasutatakse? Vedeliku kapillaartõusu kõrgust on võimalik reguleerida muutes vedeliku pindpinevust või muutes kapillaaride läbimõõtusid. Märguv vedelik tõuseb mööda pragusid ja kapillaare üles (tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega h=2/gr). Vedelike tõusmine mööda kapillaare on põhjustatud pindpinevusjõust.
Zn-kihi kvaliteedi omadused: kihi paksus ja poorsus, lisandid (vähe Fe ja Cu) Ühildumine terasega (1), vastupidavus korrusiooni suhtes (2), terast kaitsvad omadused (3), vastupidavus mehhaanilistele mõjudele (4), kontrollivõimalused (5), sobivus värvimiseks. Kasutamine praktikas: Gaasitorude (maasiseste) katmine 53. Millised on vedelike liikumise seaduspärasused kapillaarides ja pragudes. Millest sõltub vedeliku tõusu kõrgus kapillaaris ja praos? Milliseid aineid nimetatakse pindaktiivseteks ja milliseid pindinaktiivseteks ning kus ja milleks neid kasutatakse? Vedelike tõusmine mööda kapillaare on põhjustatud pindpinevusest. Kui vedelik märgab pinda, siis 1) (Fadh>Fkoh) märgav vedelik tõuseb mööda kapillaare üles, tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega (h=2/gr). Näiteks: vesi tõuseb 1m-15m, 1mm-1,5cm. 2) (Fadh>Fkoh) mittemärgav vedelik Näiteks: Hg. Aineid, mis vähendavad vedeliku pindpinevust (jõudusid vedelike osakeste vahel) nim
Zn-kihi kvaliteedi omadused: kihi paksus ja poorsus, lisandid (vähe Fe ja Cu-d) Ühildumine terasega (1), vastupidavus korrusiooni suhtes (2), terast kaitsvad omadused (3), vastupidavus mehhaanilistele mõjudele (4), kontrollivõimalused (5), sobivus värvimiseks. 54. Millised on vedelike liikumise seaduspärasused kapillaarides ja pragudes. Millest sõltuv vedeliku tõusu kõrgus kapillaaris ja praos ? Milliseid aineid nimetatakse pindaktiivseteks ja milliseid pindinaktiivseteks ning kus ja milleks neid kasutatakse ? Pindpinevus : on jõud, mis rakendub vedelike pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpinevusest püüab vedelik võtta maksimaalselt kera kuju. Vedelik võib tahke aine horisontaalsel pinnal märjata, kui vedeliku pind on tahke pinna suhtes nurga all
kapillaari raadiusega h=2/gr).Vedelike tõusmine mööda kapillaare on põhjustatud pindpinevusjõust. Vedeliku ja tahkiste vastastikust toimet on võimalik juhtida nii: *vähendatakse vedeliku pindpinevust () või suurendatakse lisades pindaktiivseid aineid (seep, Na-ja K-fosfaadid); *muudetakse tahkise pinnaenergiat; *tehakse mõlemat eelnevat. Ained, mis vähendavad vedeliku pindpinevust (jõudusid vesiste osade vahel) nim pindaktiivseteks aineteks. Ained, mis suurendavad pindpinevust pindpinevust nim pindinaktiivseteks. Kasutamine : pesemisvahendid. 53. 1) Pinna isoleerimine katetega: a) värvid b) polümeerid c) metallid, katud peale galvaaniliselt d) metallid, kantud peale kasmisega sulasse (Zn, Sn, Ag) e) metallid, kantud peale pihustamisega kõrgel temperatuuril normaalrõhul f) metalli, kantud peale elektriväljas vaakumis g) emailid h) keraamilised katted (TiC, TiN, Al2O3, ZnO2)
Vedeliku ja tahkiste vastastikust toimet on võimalik juhtida nii: *vähendatakse vedeliku pindpinevust () või suurendatakse lisades pindaktiivseid aineid (seep, Na-ja K-fosfaadid); *muudetakse tahkise pinnaenergiat; *tehakse mõlemat eelnevat. Hüdrofobisaator vett tõrjuv aine (tahke aine pind määritakse sellega, et muuta ta pinnaenergiat: näit manteetähistused). Ained, mis vähendavad vedeliku pindpinevust (jõudusid vesiste osade vahel) nim pindaktiivseteks aineteks. Ained, mis suurendavad pindpinevust pindpinevust nim pindinaktiivseteks. Detergendid (seep, Na-fosfaadid): pesemisvahendid, elektrolüütilised ained. Flotatsioon märgamise kasutamine tehnoloogilises protsessis (vaht, õli, kileflotatsioon). Pindpinevus jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul)
m pikkust pinnapiirjoont. Pindpinevusteguri ühikuks on 1 N/m = 1 J/m2 . 29 Pindpinevustegur sõltub vedeliku temperatuurist : mida kõrgem on temperatuur, seda väiksem on pindpinevustegur. Samuti sõltub pindpinevustegur vedelikus olevatest lisanditest. Näiteks mõned ained (pesuvahendid, piiritus) vähendavad pindpinevustegurit. Selliseid aineid nimetatakse pindaktiivseteks aineteks. Kui vedelik satub kokkupuutesse tahke keha pinnaga, tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke keha molekulide vahel. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali ja öeldakse, et on tegemist märgamisega (a). Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad , siis on tegemist mittemärgamisega (b). Sel
annaabi.ee 
