Armastuse salapärasus Doris Kareva luuletustes Esimene luuletus, kus Doris Kareva rõhutab armastuse salapärasust, on 2007. aastal ilmunud luuletus luulekogust ,,Lõige". Luuletusel pealkiri puudub. --- (Pealkiri puudub) Armastus läheb üle mägede, jõgede, kuristiku, otsatu ookeani silmagi pilgutamata. Armastus läheb läbi soode ja rabade, kõrbete, tundrate kordagi võpatamata. Armastus võidab kõik. Armastus mõistab kõik, usub kõik, loodab kõik, andestab kõik. Kõik on armastus , kuni armastus läheb üle. Kuidas? --- Luuletus on jagatud kuueks erinevaks stroofiks, millest kolmas ja kuues on kõigest üherealised, kuid siiski pean ma neid selles luuletuses eraldi seisvateks salmideks. Lugedes luuletuse läbi,
.. Kui suudad veel endasse uskuda, ehkki keegi enam sinusse ei usu, küsi siiski endalt, ehk ongi neil õigus ja mitte sinul... Kui oskad rahulikult oma saatust oodata ega tasu vihkamisele vihkamisega, solvangule kättemaksuga, pidamata end pühakuks või targaks... Kui oskad unistada, kaotamata end unistuste võrku, ja mõelda, ilma et mõtted sind täielikult haaraks... Kui suudad vaadata õnnele ja õnnetusele näkku, eelistamata neist kumbagi... Kui suudad silmagi pilgutamata jälgida, kuidas su tõde ebasiira huultel valeks sulab ja kuis kõik sulle kallis ühekorraga kokku variseb ja asuda seda siis surmapõlglikult uuesti üles ehitama... Kui võid oma elu kõik annid üheainsale kaardile panna ja need kaotada ning seejärel midagi kahetsemata uuesti alustada... Kui suudad oma närbunud julguse taastada ja pidada vastu ka siis, kui ainus, mida teha saab, on öelda: pea vastu!
„Trükitähed“. Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974. Doris Kareva luuletusi iseloomustavad märksõnad: õrnus, hellus, kirglikus, isamaalisus, jõulisus, naiselikus, julgus, romantilisus ja hingelisus. Esimene luuletus, kus Doris Kareva rõhutab armastuse salapärasust, on 2007. aastal ilmunud luuletus luulekogust „Lõige“. Luuletusel pealkiri puudub. Pealkiri puudub Armastus läheb üle mägede, jõgede, kuristiku, otsatu ookeani silmagi pilgutamata. Armastus läheb läbi soode ja rabade, kõrbete, tundrate kordagi võpatamata. Armastus võidab kõik. Armastus mõistab kõik, usub kõik, loodab kõik, andestab kõik. Kõik on armastus , kuni armastus läheb üle. Kuidas? Luuletuse toon on salapärane, seda tänu oma lõpuridadele, kus autori toon muutub. Resultaadina jääb lugeja mõtisklema Kareva esitatud küsimuse üle viimases reas.
„Trükitähed“. Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974. Doris Kareva luuletusi iseloomustavad märksõnad: õrnus, hellus, kirglikus, isamaalisus, jõulisus, naiselikus, julgus, romantilisus ja hingelisus. Esimene luuletus, kus Doris Kareva rõhutab armastuse salapärasust, on 2007. aastal ilmunud luuletus luulekogust „Lõige“. Luuletusel pealkiri puudub. Pealkiri puudub Armastus läheb üle mägede, jõgede, kuristiku, otsatu ookeani silmagi pilgutamata. Armastus läheb läbi soode ja rabade, kõrbete, tundrate kordagi võpatamata. Armastus võidab kõik. Armastus mõistab kõik, usub kõik, loodab kõik, andestab kõik. Kõik on armastus , kuni armastus läheb üle. Kuidas? Luuletuse toon on salapärane, seda tänu oma lõpuridadele, kus autori toon muutub. Resultaadina jääb lugeja mõtisklema Kareva esitatud küsimuse üle viimases reas.
Sarnaselt neile me usume vanasõnadesse ja tuleb tunnistada alatasa leiavad need ka erinevate sündmuste läbi kinnitust. Meie kallid esivanemad ülistasid loodust. Loodus oli midagi püha. Seda kummardati ja ausatati isegi rohkem, kui iseendid. Kurb on tunnistada, et tänapäeval me enam nii ei saa öelda. Tavaline eestlane sõidab TallinnTartu maanteel, ühes käes mobiil ja teises McDonaldsi burger, mille ümbrispaber silmi pilgutamata teepeenral maandub. Muinasaja eestlane loodussõbralikkuse ehe musternäidis karistaks selliseid inimesi ilmselt kurjasti. Väga kõrge au sees oli ka rahvameditsiin õigemini ravitsejad, keda muistsed eestlased ,,targa" nimega kutsusid. Tark teadis palju loodusest ja maagiast ning sellest tulenevalt tal ka sellised imelised võimed olid. Kahju on, et järjest vähem usutakse looduse vägevusse ja loodusravi võimetesse
M.Bulgakovi teoses "Meister ja Margarita" oli Woland see, kes oli küll kurjemal poolel, kuid tahtis näidata ka ahnetele inimestele, et alati ei tasu kohe ahnitsema hakkata. Varieteeteatris sai ta tõestada , kui ahneks võivad inimesed minna. Ta võlus raha, riideid, kingi ja muudki, ning inimesed läksid hulluks ning jooksid suurte massidena lavale ja hakkasid endale kõike krabama, mida nägid. Nad muutusid justkui loomadeks, kes võtsid kõike, mida ettejuhtus ilma silmi pilgutamata. Võim on suur tegur, mis mõjutab meid kõiki. Need, kes omavad kõrgemat võimu ei mõtle tihti, mida teised selle tulemusena tunnevad, Võimukadjad mõtlevad pigem selle üle, kuidas neil endal hea oleks. Hitleri võimu aastatel mõtles tema ainult enda peale, Ta lasi tappa ligi 6 miljonit juuti lihtsalt oma soovide eesmärgil, sest ta arvas, et nii on parem. Sammuti toimub hetkel Põhja-Koreas. Inimesed on täieliku diktaatori mõju all
Plastikaat ei kõdune looduses, kuid vees laguneb väga väikesteks tükkideks ning imeb endasse erinevaid vette sattunud kemikaale. Mereelukad peavad ,,plastikhõljumit" planktoniks ning näiteks kalad söövad niinimetatud toitu ja sedamoodi satub kilekott meie söögilauale tagasi. Siinkohal meenutaks ühte vahvat vanasõna : kui ise supi kokku keerasid, pead selle ka ära sööma! Maitsvat uhhaad kalasõpradele. Viimastel aastakümnetel on hakanud levima trend, kus silma pilgutamata ehitatakse metsade asemele luksuslikke elamurajooni, seejuures Maa ,,kopsud" hävitatakse. Populaarsem, kui metsa asustamine, on siiski rannajoone täisehitamine. Sellega likvideeritakse lindude pesitsusalad ning merevee saastamise võimalus on ka oluliselt tõenäolisem. Mitmeid miljoneid tonne süsihappegaasi paisatakse õhku eelkõige logistilise tegevuse ning tööstustega. Süsihappegaasi problemaatika on tänaseks paisunud globaalseks mõistatuseks.
viimast tegelikult ei aktsepteerita peaaegu kusagil. Euro-teemal võib vaielda lõputult, aga sellel pole mõtet, raha on vastu võetud ja see teeb meid täisväärtuslikuks riigiks Euroopa Liidus. Euro on pikemas mastaabis meile igati kasulik. Peale 1. jaanuari, 29. augusti tähtsündmuste oli 20. augustil tavapärasest erilisem tähtpäev 20 aastat Eestimaa taasiseseisvumisest Nõukogude Liidu mõjuvõimu alt. 1991. aasta 20. augustipäeva võib silma pilgutamata nimetada Eesti riigi jaoks üheks tähtsamaiks päevaks. Ma arvan, et see päev tuletab meile meelde meie vabaks olemise tahet, kasvatab meie austust kodumaa vastu ja ligimesearmastust. Kindlasti ei osanud vanem generatsioon oodata sellist Eestit, nagu ta meil praegu on- majanduslikes raskustes ja emigreeruva rahvaga. Vaba Karl Simmer
2 ta väga oma tundeid maha suruda ning jättis sellega mulje, nagu talle ei kõlbaks armastada teda. Ta oli väga intelligentne ning ei tahtnud kunagi kellegile halba, kuid ta oli ka õiglane ning seisis enda armastuse eest, kui teadis et ta sugulased on vastu sellele, et ta armastab madalamast positsioonist tütarlast. Mr. Wickham oli aga selline, kes jättis alguses endast väga hea mulje. Ta võis valetada silmagi pilgutamata ning ennast seejuures ohviks tuua. Ta oli rahaahne ja laisk inimene. Alguses ta meeldis kõigile, ning isegi Elizabeth armus temasse peaaegu ära. Hoiakud ja müüdid Müüte ma selles teoses ei täheldanud, kuid hoiakuid oli küll. Kõrgid ja uhked hoiakud Bingley õdede poolt ning Leedi Catherine. Nende hoiakud jäid muutumatuks ning nö normaalselt suhtlesid nad vaid oma perekonnaga. Väga alandlikud olid Mr. ja Mrs.Collins Leedi Catherine vastu. Mr. Collins sai vaimuliku ameti
seda judu, et tast vabaneda, kuid ei leia teda. Lpuks vtab ta kurnatuna kogu oma ju ning ngemise kokku, vaatab les vilkuvale rohelisele laigule, ja kuulatades karjumist, leiab vaenlase, kes hirib ta elu. See vaenlane on- laps. Ta naerab. Talle tundub imelikuna, kuidas ta ometi juba varem pole suutnud niivrd thisest asjast aru saada. Nib, et roheline laik, varjud ja ka kilk naeravad ning imestavad. Vlts kujutlus saab Varka oma vimusesse. Tdruk tuseb taburetilt ja kib laia suuga naerdes silmi pilgutamata mda tuba edasi- tagasi. Teda meelitab ningi kditab mte, et ta kohe pseb lapsest, kes aheldab teda ksist ja jalust... Tappa laps ja siis magada, magada, magada... Naerdes, salaja rohelisele laigule silma pilgutades ning teda srmega hvardades hiilib Varka hlli juurde ja kummardub lapse poole. Kgistanud lapse, laskub ta kiiresti prandale maha, naerab rmust, et vib magada, ja magab juba hetke prast raskesti nagu surnu...
Ja ta polnud eksinud, sest peagi kohakuti pilved hargnesid ja päikesejoad laskusid kiirtena maa poole. Seal, kus valgusvihk tihedam oli, sulandusid koitu seitse pastelset värvi vikerkaar laotas oma sametised tiivad ühest veeservast teiste, sukeldudes nii suure hooga, et suure kaare alla tekkis veel teine, palju kahvatum vikerkaar ja vastupidiste värvijärjestustega. Elisa raputas Printsi ärkvele ja näitas talle taevaimet. Jerome vaatas kaua, pilgutamata vahepeal silmigi kartes, et vikerkaar võib ära kaduda, kuid seda ei juhtunud ka poole tunni pärast mitte, kui nad lükkusid õhku ja lendasid tagasi terrassi poole, kiirustamata, nautides iga kirsiõit, mis nende teele jäi, ja iga sekundit, mil nende kehad kokku puutusid. Maabudes, muutis Halltiib olekut ja oleks peaaegu põrandale kukkunud, kui Prints teda kinni püüdnud poleks. Ta polnud harjunud kahe kandmisega nii pikal vahemaal, ent ta oli
Ravic otsib naisele elukoha ning unustab juhtunu koos naisega. Kui Joan võltskirurgiga uuesti ühendust võtab taaskord abi vajades Ravic ei pelga, vaid otsib neiule töökoha ööklubis. Juhuslikust tutvusest sünnib suhe, mis mõlemaid pooli elule tagasi toob. Ravicile jääb Joan lõpuni müstiliseks. Mees ei mõista oma tundeid-- kord leegitseb armastus ja kirg, teisalt tundub naine talle tühine. Ravicile jääb mulje, et Joan võtab teda vaid aseainena ning jätaks ta silma pilgutamata, kui keegi parem silmapiirile ilmuks. Armastajate vahel tekib tüli ning see viib nad üksteisest kaugemale. Mõne päeva möödudes aitab Ravic tänaval üht õnnetuses haavata saanut ning mees arreteeritakse. Karistuseks saab aitaja kolm kuud vangistust ja ta saadetakse maalt välja. Prantsusmaalt eemal olles Ravici armastus Joani vastu aina kasvab, kuid naine on kindle, et mees kaotas huvi ning leiab endale uue partneri. Joan on üsna kergemeelne naine ning valib neid hoolimatult.
umbes 50-aastase lese proua Beyeriga. HERZEN: Mis sellel pildil valesti on? VARVARA: Varenka on kihlatud ühe ratsaväeohvitseriga... Nikolai Djakov on ta nimi. See mees on nii arg, ei suuda koera kah eemale peletada ma ei kujuta ette, kuidas ta nende hobustega hakkama saab aga muidu igati rahuldav. Ma olin üllatunud, et Varenka ta silmagi pilgutamata heaks kiitis, aga jumal tänatud, tüdruku tulevik on paigas. Erinevalt mõnest teisest. PROUA BEYER: (Ljubovi suunas naljatlevalt sõrme viibutades) Sa sured vanatüdrukuna. Ljubov, parun Renne oli hea partii. VARVARA: Kuuled, jah? Sa peaksid kuulama proua Beyerit. Aga mis tehtud, see tehtud, ja kõik oli Mihhaili
vaid selleks, et väljendada minuga nõusolekut. 14. Vestluspartner tegeleb vestluse ajal keskendunult kõrvaliste asjadega: mängib pastapliiatsiga, puhastab prilliklaase jmt. Ma olen veendunud, et tema mõtted on mujal. 15. Vestluskaaslane teeb järeldused minu eest. 16. Vestluskaaslane püüab pidevalt väljendada oma arvamust. 17. Vestluskaaslane vaatab mind väga tähelepanelikult, silmi pilgutamata. 18. Vestluskaaslane vaatab mulle otsa justkui mind hinnates ja see teeb mind ärevaks. 19. Kui ma pakun midagi uut, ütleb partner, et ta mõtleb täpselt samamoodi. 20. Vestluskaaslane mängib üle: näitab, et huvitub teemast, noogutades sagedasti peaga ja "jah"itades. 21. Kui ma räägin tõsistest asjadest, tuleb partner vahele naljakate lugudega või anekdootidega. 22. Vestluskaaslane vaatab vestluse ajal tihti kella. 23
Ta oli nagu noor, üpris liiderlik kurat, kes dom Claude'i pani kulmu kortsutama, kuid ka väga lõbus ja leidlik, mis vanema venna naeratama ajas. Claude usaldas oma noorema venna kasvatuse samale Torchi kolledzile, kus ta ise noorusaastad oli veetnud õppimises ja järelemõtlemises, ja talle tekitas palju meelehärmi, et Frollo nime, mis kord sellele teadusetemplile au tegi, nüüd pahandustega ühendati. Mitu korda pidas ta Jehanile pikki ja tõsiseid manitsuskõnesid, mida see silmi pilgutamata ära kuulas. Kõige selle juures oli noorel võrukaelal hea süda, nagu see esineb kõigis komöödiais. Kuid pärast manitsuskõnet käis ta endise rahuga edasi oma ülemeelikut ja korratut eluteed. Vahel oli see mõni «kollanokk» (nii nimetati ülikoolilinnas uustulnukaid), keda ta tervituseks läbi tuu-seldas: väärt pärimus, mis hoolikalt meie päevini on säilinud. Vahel ässitas ta skolaaride salka mõnda kõrtsi ründama kõigi reeglite järgi, quasi classico
» «Ah.» ütles d'Artagnan, «ma olen meist kõigist kõige onnptum.» «Sina, d'Artagnan, oled õnnetu!» hüüdis Athos. «Kuidas, miks sa oled õnnetu? Räägi mulle!» «Hiljem,» ütles d'Artagnau. «Hiljem? Aga miks hiljem? Kas sellepärast, et ma olen 311 purjus, d'Artagnan? Pea seda hästi meeles: mu pea ei ole iialgi nii selge kui siis, kui olen joonud. Niisiis räägi, olen üksainus suur kõrv.» D'Artagnan jutustas oma seiklusest proua Bonacieux'ga. Athos kuulas teda silmi pilgutamata. Sus, km sõber oli lõpetanud, hüüdis ta: «See kõik on tühiasi! Tühiasi!» See oli Athose lemmiksõna. «Te ütlete alati «tühiasi», mu kallis Athos!» sõnas d'Artagnan. «Teile, kes te pole iialgi armastanud, ei sobi see.» Athose kustunud silmad lõid äkki särama. See oli aga ainult hetkeline välgatus, kohe muutusid nad uuesti tuhmiks ja ilmetuks nagu ennegi. «See on tõsi,» ütles ta rahulikult, «mina ei ole iialgi armastanud.»
" ,,Ei, ei," vastas direktor, ,,minu poisid julgevad ikka tõtt rääkida." Aga see kiidetud julgus pidi olema üsna kahtlane asi, sest direktor pöördus Lible poole eesti keeles, nagu Slopasev soovitanud. ,,Sina, suur võrukael," ütles ta, ,,räägi ilma salgamata, mis siin sündis, ja ära valeta, sest härra Maurusel on kõrvad ja silmad, mis ulatavad üle jõe ja läbi müüride. Räägi, ehk muidu..." ,,Härra Maurus, siin ei sündinud midagi," vastas Lible silmi pilgutamata. ,,Teie ei karjunud?" päris direktor. ,,Ei," vastas poiss. ,,Mitte sugugi?" ,,Ainult natukene, nagu mõnikord ennegi." ,,Miks te siis karjusite?" ,,See oli nii naljakas, mis härra Slopasev Puskinist jutustas." Härra Maurus pöördus mitme poisi poole, aga vastused kõlasid samalaadised. Viimaks jäi ta Indreku ette seisma ja lausus sellele: ,,Aga teie, vana pikk tõsine iisraelimees, kelle sees pole kavalust, mis teie ütlete?" ,,Ei midagi muud kui teisedki, ainult et..."
annaabi.ee 
