Inglismaad eraldab teineteisest La Manche'i väin. Üldandmed Riigi pindala on 244 900 km². Ühendkuningriik jaotub kaheksaks maaalaks. Seitse neist maaaladest katavad Suurbritannia saart. Ühendkuningriigi rahvaarv on 59 313 000 inimest. Rahvastiku tihedus on 245,5 in/km². Enamus inimestest on varajaste Euroopa vallutajate järeltulijad. Riigi pealinn on London. Riigikeel on inglise keel. Maismaa paikneb 49° ja 59° N laiuskraadide vahel ning pikkuskraadide 8° W ja 2° E vahel. Kuninglik Greenwich'i Observatoorium Londoni lähedal on meridiaani määratlemispunkt. Suurbritannia saar Suurbritannia saar (inglise keeles Great Britain ehk Britain, kõmri keeles Prydain, korni keeles Breten Veur) on suurim Briti saartest. Kõrgeim tipp on Ben Nevis (1343 m). Enne viimase jääaja lõppu oli Suurbritannia Euroopa poolsaar. Looduslikud Tingimused
vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit Ähmased rõngad Ehitus · Kivisest massist tuum · Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul · Kõige välimine kiht koosneb peamiselt harilikust molekulaarsest vesinikust ja heeliumist, mis on sisemuses vedel ja kaugemal väljas gaasiline Vööndid ja vööd · Suure kiirusega tuuled (piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel) · värvilised vöödid · Heledavärvilisi vööte kutsutakse vöönditeks · Tumedaid vöödeks Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi, mis koosnevad ammoniaakjääst, jää ning vee segust. Voyager 1 läheneb Jupiterile Jupiteri kaaslased · 63 kuud · Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610 · Teised on Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid
vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit Ähmased rõngad Ehitus · Kivisest massist tuum · Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul · Kõige välimine kiht koosneb peamiselt harilikust molekulaarsest vesinikust ja heeliumist, mis on sisemuses vedel ja kaugemal väljas gaasiline Vööndid ja vööd · Suure kiirusega tuuled (piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel) · värvilised vöödid · Heledavärvilisi vööte kutsutakse vöönditeks · Tumedaid vöödeks Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi, mis koosnevad ammoniaakjääst, jää ning vee segust. Voyager 1 läheneb Jupiterile Jupiteri kaaslased · 63 kuud · Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610 · Teised on Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid
massini Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul Selline kõige tavalisema elemendi eksootiline kuju on võimalik ainult üle 4 miljoni baarise rõhu all, nagu on Jupiteri sisemuses Jupiteri sisemise temperatuuri ja rõhu juures on vesinik vedelik, mitte gaas Jupiteri magnetvälja elektrijuht ja allikas Tuuled Jupiteril liiguvad suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel Külgnevatel vöötidel puhuvad tuuled vastupidises suunas Heledavärvilisi vööte kutsutakse vöönditeks ,tumedaid vöödeks Liitkeeriseid äärtealadel vöötide vahel nähti esimest korda Voyager'i poolt Jupiteri tuuled liiguvad suures osas tänu sisemisele kuumusele mitte Päikeselt saadud energia tõttu nagu Maal Värvid pilvedes Jupiteri pilvedes nähtavad eredad värvid on arvatavasti Jupiteri atmosfääris
BANGLADESH Bangladeshi Rahvavabariik asub Lõuna-Aasias, paiknedes Bengali lahest põhjas ja omades maismaapiiri India ja Birmaga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Bangladesh jääb laiuskraadide 20 º ja 27 º N ja pikkuskraadide 88 º ja 93 º E vahele. Bangladeshi asustus on suur. Selle põhjustab soe kliima, palju vett, hea põllumajandus, traditsioon pere on suur). 2011. Aasta järgi elab Bangladeshis 142, 319, 000 elanikku ehk siis 1, 074. 54 in/km2 kohta. Rahvaarv 162 221 000 (2009). 142, 319, 000 (prognoositud 2011) Riigipindala 147 570 km² Rahvastiku tihedus 1099 in / km² SKT 330 800 000 000 USD SKT elaniku kohta 2200 USD Tegemist on rahvaarvu järgi suurriigiga. Kuulub rahvaarvult maailma
Keel: suahiili ja inglise Rahaühik: silling (KES) 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit Manner: Aafrika Maailmajagu: Aafrika Ümbritsevad veekogud: India ookean (idas), Victoria järv (läänes) Naaberriigid: Tansaania (lõuna, ühine piir: 775km), Somaalia (kirre, ühine piir: 684km), Etioopia (põhi, ühine piir: 867km), Lõuna-Sudaan (loode, ühine piir: 317km), Uganda (lääs, ühine piir: 814km) 3. Kaardiõpetus a) Keenia asub laiuskraadide 5°N ja 5°S vahemikus ning pikkuskraadide 34°E ja 42°E vahel. Pealinna Nairobi geograafilised koordinaadid on 1.2921° S, 36.8219° E. b) Nairobi asub minu koduasulast 9161 km kaugusel. c) Keenia ja Eesti vahel pole kellaaja erinevust. 4. Reljeef, sise- ja välisjõud a) Suurimad mäestikud Keenias on Kenya mägi (5199 m) ja Elgoni mägi (4321 m). Suurim tasandik on Loita tasandik, mis on savann ja asub Masai Mara Rahvuspargist põhja pool. Madalikke Keenias ei leidu. b) Keenia paikneb Aafrika laama idaosas.
322 577 ruutkilomeetrit ja piiri kogupikkus on 3504 kilomeetrit, millest 80 protesnti on maismaapiir. Rannajoone pikkus on 624 kilomeetrit. Poola asub Läänemere lõunakaldal. Poola geograafilised koordinaadid on 49 - 55 kraadi N ja 14 - 24 kraadi E. Riik on põhjast lõunasse 876 kilomeetrit lai ja idast läände 689 kilomeetrit lai. Samadel laiuskraadidel on näiteks ka Saksamaa, Ukraina ja Inglismaa. Samadel pikkuskraadidel näiteks Rootsi, Slovakkia ja Ungari. Samade pikkuskraadide sisse kuuluvad ka meie suured saared, mille all mõtlen ma Saaremaad ja Hiiumaad. Metsade all on 28% territooriumist. Poola kaart meenutab ringi, väga kõverat ja lainetavat ringi. Poola kaart: Poola keskmine maapinnakõrgus merepinnast on 173 meetrit ja kõigest 3% Poola territooriumist on kõrgemal kui 500 meetrit üle merepinna. Kõrgeim mägi on Rysy, mis ulatub 2499 meetrini Karpaatia mäestiku Tatra piirkonnas. See asub 95 kilomeetrit Krakovist lõunas
Oodati, et Jupiteri atmosfäär sisaldab umbes kaks korda enam hapnikku (kombineerudes rohke vesinikuga moodustab vee) kui Päike. Kuid nüüd ilmnes, et tegelik kontsentratsioon on palju väiksem kui Päikesel. Samuti üllatav oli kõrge temperatuur ja tihedus ülemistes atmosfääri osades. Jupiteril ja teistel gaasilistel planeetidel liiguvad suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad tuuled vastupidises suunas. Tühised keemilised ja temperatuurilised erinevused nende vöötide vahel on vastutavad värviliste vöötide eest, mis domineerivad planeedivälimuses. Heledavärvilisi vööte kutsutakse vöönditeks; tumedaid vöödeks. Vöötide olemasolu Jupiteril teatakse mõnda aega, aga liitkeeriseid äärtealadel vöötide vahel nähti esimest korda Voyager'i poolt. Andmed
Jupiteril on kuusteist kaaslast. Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto(Pildil: Galilei poolt avastatud Jupiteri kaaslased Hubble'i Kosmoseteleskoobiga vaadelduina.). Võrreldes Maa tihedusega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem, see näitab seda, et ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik. Neid väiteid kinnitab ka spekteranalüüs. Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad suure kiirusega tuuled vastupidises suunas. [1]Planeetide võrdlus andmeid: Planeet: Läbimõõt(km): Mass: Tiirlemisperiood: (kuu suhtes) Maa:Kuu 3473 1,00 27,32 Jupiter 3640 1,21 1,77 Suurim asteroid 900 0,02 4,60 aastat.
Seda on nähtud juba üle kolmesaja aasta. Esimesena märkas laiku itaalia rahvusest prantsuse astronoom Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu - 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Jupiteril ja teistel gaasilistel planeetidel liiguvad suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad tuuled vastupidises suunas. Tühised keemilised ja temperatuurilised erinevused nende vöötide vahel on vastutavad värviliste vöötide eest, mis domineerivad planeedivälimuses. Heledavärvilisi vööte kutsutakse vööndideks; tumedaid vöödeks. Vöötide olemasolu Jupiteril teatakse mõnda aega, aga liitkeeriseid äärtealadel vöötide vahel nähti esimest korda Voyager'i poolt. Jupiter asub Päikesest 5 korda
Poola asub Kesk-Euroopas ja piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga (Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Põhjalaius: 49° - 55°, suurem osa Saksamaast, Inglismaast ning Ukrainast samadel laiuskraadidel. Idapikkus: 14° - 24°, suurem osa Rootsist, kogu Kreeka, Slovakkia ja Ungari ja Eesti saared mahuvad samade pikkuskraadide vahele.Poolas kehtib Kesk-Euroopa aeg CET=GMT+1, mis on tund taga Eestis kehtivast ajast. Poola maastik on mitmekesine: kõrgetest mägedest (Rysy mäetipp 2499 m Tatra mäestikus) kuni merepinnast allpool asuvate aladeni (Visla suudmeala Zulawy: -1,8 m). Pool riigi territooriumist asub 150 m kõrgusel merepinnast. Riigi keskosa moodustavad Masoovia-Podlaasia, Suur-Poola ja Sileesia madalikud, neist põhja poole jäävad Kagu-Eesti sarnane moreenkünkaala (läänes Pomorje, idas Masuuria
tema kirjutatud. Ta uuris ka päikeseplekke ja -varjutusi. Samuti ka protuberantse, mille aastal 1733 avastas birger Wassenius. Celsiuse tugevaks küljeks olid vaatlused, eelkõige füüsikalised eksperimendid ja meteoroloogilised vaatlused. Ta oli arvamusel, et tulevikus oskavad meteoroloogid täpseid ilmaennustusi teha. Tema teiste tööde hulgast tuleb mainida Moskva, Uppsala, Åbo, Linköpingi, Londoni, Kopenhaageni, Tornio ja Reunioni saare laiuskraadide ja/või pikkuskraadide mõõtmist. Celsius oli üks esimesi astronoome, kes mõõtis tähtede heledust instrumentide abil. Ta kasutas identseid läbipaistvaid klaasplaate ning vaatles tähti läbi nende. Heleduse võrdlemiseks loendas ta klaasplaate, mis kuluvad tähelt tuleva valguskiire summutamiseks. Taeva kõige heledama tähe Siiriuse valguse summutamiseks kulus tervenisti 25 plaati. Celsius avaldas katalooge kokku 300 tähe kaugusega, mis olid täpselt määratud
suveniiripoodidest soetada kella väikest lauamaketti. Vaegnägijatele on kell hõlbus viis kellaaja teadasaamiseks, kuna kella helendavad tuled on kaugele näha. Peale kella leiutaja surma 1990ndate keskel kelli enam ei toodeta. ajavöönd Ajavöönd on 15 pikkuskraadi laiune ühelt pooluselt teiseni ulatuv "riba" Maal, kus kehtib üks ja sama kellaaeg vööndiaeg. Ajavööndeid on 24. Ajavööndi laius on määratud pikkuskraadide arvuga (360°/24h=15°). Ajavööndeid arvutatakse Greenwichi meridiaanist lähtuvalt: sellest meridiaanist 7,5° itta ja 7,5° läände jäävas vööndis kehtib Greenwichi kohalik päikeseaeg ehk maailmaaeg. Järgmised vööndipiirid tulevad iga 15° järel: 22,5°, 37,5° jne. Selliselt arvutades jääks osa Saaremaast ja Hiiumaast muust Eestist erinevasse ajavööndisse. Et lihtsustada aja arvestamist ühe riigi piires, loetakse ajavööndite piirideks
nähtud maiste vaatlejate poolt rohkem kui 300 aastat. SPL on ovaalne 12,000 - 25,000 km suurune, küllalt suur, et sisaldada kahte Maad. Jupiter kiirgab kosmosesse rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Temperatuur tuumas on arvatavasti kusagil 20,000 K. Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast, neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Tema magnetväli on tugevam kui Maal. Esineb kiirgusvöönd.Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Jupiteril on ähmaseid rõngaid nagu Saturnil, kuid palju väiksemad. Erinevalt Saturnist, on Jupiteri rõngad tumedad. Arvatavasti koosnevad nad väga väikestest kivise materjali teradest. Osakesed Jupiteri rõngastes ei püsi seal kaua (vastavalt atmosfäärilisele ja magnetilisele takistusele). Väikesed kaaslased Metis ja Adrastea, mis tiirlevad rõngaste sees, on ilmsed gaasilise aine allikate kandidaadid.1994 aastal põrkas Comet Shoemaker-Levy 9 kokku Jupiteriga.
veelgi aeglasemalt kui Jupiter. Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline kuid Veenuse ja Maa omadest siiski veidi piklikum. Jupiteril on kuusteist kaaslast. Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Võrreldes Maa tihedusega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem, see näitab seda, et ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik. Neid väiteid kinnitab ka spekteranalüüs. Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad suure kiirusega tuuled vastupidises suunas. "Jupiteri pilvedes nähtavad eredad värvid on arvatavasti Jupiteri atmosfääris olevate lisaelementide peente keemiliste reaktsioonide tagajärg, võib-olla sisaldades väävlit, mille ühendid võtavad enese peale laia värvigamma, kuid selle pole täpselt teada. Suurt punast laiku (SPL) on nähtud maiste vaatlejate poolt rohkem kui 300 aastat (see
Inimesed on suures osas koondunud linnadesse. Kuid kuidas tulevad need rahvad seal ikkagi toime ja saavad hakkama sellistel kõrgustel? Referaadi eesmärk ongi uurida, milline piirkond see täpselt on ja millised tingimused seal on. 2 1. Asend Andide rahvad elavad Andide mäestikus ja selle ümbruses. Andide mäestik jääb N10°- S40° laiuskraadide vahele ja W63°-W80° pikkuskraadide vahele. Andide mäestik asub Ameerika maailmajaos ja Lõuna-Ameerika mandri läänerannikul ja piirneb seega läänest Vaikse ookeaniga, idast Amazonase madaliku ja Amazonase jõega , mis saab alguse Andide mäestikust ja mille mitmed lisajõed Andide mäestikus voolavad. Andide mäestik on maailma pikim mäestik, olles üle 7000 km pikkune ja 200-700 km laiune. Andide mäestik läbib seitset Lõuna-Ameerika riiki: Venezuelat, Colombiat, Ecuadori, Peruud, Boliiviat, Tšiilit ja Argentiinat
Tegelikult pole geoidi võimalik kõrgtäpselt maapealsete meetoditega üldse määrata, sest selleks tuleks pidevalt kogu maapinna ulatuses teha mõõdistustöid. Reaalselt on seega võimalik rääkida mingist geoidi lähendist, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoidist üle 4 cm, mägedes ehk 2 m. Sellist lähendust nimetatakse kvaasigeoidiks geodeetilistes arvutustes asendatakse keerukas geoid (maa)ellipsoidi e referentsellipsoidiga Laius ja pikkuskraadide määramine Maa ümbermõõt: 40 075km 1°=111 km(ekvaatoril) 1°=111,7 km (pikki meridiaani mõõdetult) 1°=110.6km(ekvaatori lähedal) Lapikuse tõttu on maa pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõud d punktis A suurem kui punktis B. Vastavalt aga raskuskiirendus g punktis B suurem kui punktis A Maa pöörleb ümber oma telje poolusel vaadatuna kellaosuti
pikim päev on 16 ekvinoktilist tundi ja ta on Aleksandriast läände ühe ja ühe viieteistkümnendiku ekvinoktilise tunni võrra. Nuaralil on pikim päev 16 ja 1/3 tundi." Ptolemaiose Kesk-Euroopa kaardilt on selgelt näha, milline oli teadmiste tase teisel sajandil Kesk-Euroopa, Läänemere idakalda ja sealhulgas Poola, Leedu, Läti ja võib-olla ka Eesti alade kohta. Muidugi peab mainima, et see ligi 1900 aastat vana kaart on tänapäeva mõistes ebatäpne ja suures osas vale, pikkuskraadide määramine kaardil on vigane ning kõigele lisaks esineb väga palju välja mõeldud geograafilisi objekte. Gustaitise koopiat Ptolemaiose Kesk-Euroopa kaardist, mis on arvatavasti vanim teadaolev kartograafiline pilt Baltikumist, võib näha Leedu Martynas Mazvydasse nimelise Rahvusraamatukogu lituanistika osakonnas. Eesti ja Ptolemaios ,,Geograafias" avaldatud Sarmaatia tabelil (kaardil) esitatud läänepolseim, Vistula jõgi on üle tuhande aasta olnud teada nime järgi Visla
Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline kuid Veenuse ja Maa omadest siiski veidi piklikum. Jupiteril on kuusteist kaaslast. Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Võrreldes Maa tihedusega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem, see näitab seda, et ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik. Neid väiteid kinnitab ka spekteranalüüs. Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad suure kiirusega tuuled vastupidises suunas. "Jupiteri pilvedes nähtavad eredad värvid on arvatavasti Jupiteri atmosfääris olevate lisaelementide peente keemiliste reaktsioonide tagajärg, võib-olla sisaldades väävlit, mille ühendid võtavad enese peale laia värvigamma, kuid selle pole täpselt teada. Suurt punast laiku (SPL) on nähtud maiste vaatlejate poolt rohkem kui 300 aastat (see avastus on
levikust) Paleograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) Maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavooge) 2. Maa kuju ja mõõtmed Maa on kera kujuline, selle tõendiks on laevade vajumine horisondi taga, ringikujuline vari kuuvarjutuse ajal. Maaümbermõõt on ligi 40 000km. Pöördellipsoid on lähim lihtne geomeetriline keha, mis vastab Maa kujule. Geoid on Maa kuju määrav pind 3. Geograafiline koordinaadistik Laius- ja pikkuskraadide määramine 4. Maa pöörlemine ja tiirlemine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber päikese. Päikese suhtes ühe täispöörde tegemiseks kulub 24h ehk üks keskmine päikesepäev. Maa pöörlemine tingib: 1) Öö ja päeva vaheldumist vastavalt sellele poolkerade valgustatus, õhutemperatuur, õhu liikumine ja vee aurustumine 2) Tõusu ja möönalaine teke seda tekitab kuu külge tõmbejõud 3) Coriolise jõud tuulte kaldumine 5
Jupiter. Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline, kuid Veenuse ja Maa omadest siiski veidi piklikum. Jupiteril on kuusteist kaaslast. Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Võrreldes Maa tihedusega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem, see näitab seda, et ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik. Neid väiteid kinnitab ka spekteranalüüs. Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad suure kiirusega tuuled vastupidises suunas. (Allikad 4, 5, 8, 10) Jupiteri pilvedes nähtavad eredad värvid on arvatavasti Jupiteri atmosfääris olevate lisaelementide keemiliste reaktsioonide tagajärg, võib-olla sisaldavad need väävlit, mille ühendid võtavad enese peale laia värvigamma. (Allikad 4, 5, 8, 10) Suurt punast laiku (SPL) on nähtud maiste vaatlejate poolt rohkem kui 300 aastat (see avastus
Maa lapikus – olenemata Maa tegelikust kujust võib Maa pinna väikest piirkonda enamiku ülesannete lahendamisel pidada lamedaks. Näiteks väikese linna kaardi võib koostada nii, nagu Maa pind oleks lame ja selle linna suurune. Maa kuju suures mastaabis on oluline ainult suurte vahemaade puhul. Vanaajal oli Maa kuju oluline ainult meremeestele, astronoomidele, filosoofidele ja teoloogidele laius- ja pikkuskraadide määramine – laiuskraade määratakse alates ekvaatorist pooluste suunas (vastavalt põhja- ja lõunalaiused 0-90°), pikkuskraade aga kokkuleppeliselt 0-meridiaanist ehk Greenwichi meridiaanist ida (idapikkus 0-180°) ja lääne (läänepikkus 0-180°) suunas Maa pöörleb ümber oma telje: Maa pöörleb ümber oma telje poolusel vaadatuna kellaosuti liikumise vastusuunas, ekvaatoril vaadatuna läänest itta. Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda
Pole mõtet küsida: ta võib nii kasvada kui ka kahaneda. ,,Aga mis oli enne algust?" Aeg enne algust on määramatu, samuti nagu pole midagi lõunapoolsemat lõunapoolusest. Üht teist võimalust näitlikustab imaginaaraja vastavusse seadmine pikkuskraadidega Maal. Kõik meridiaanid kohtuvad põhja- ja lõunapoolusel. Vastavalt sellele peaks siis aeg olema seal ses mõttes peatunud, et imaginaaraja (pikkuskraadide) suurendamine jätab meid samasse punkti. Olukord sarnaneb väga sellega, kuidas tavaaeg seisab musta augu (sündmuste) horisondil paigal. Musta augu entroopia 4 avaldub sellise 4 Füüsikalise süsteemi korrapäratuse mõõt. Entroopia on süsteemi mikrokonfiguratsioonide arv, mis jätavad tema makrooleku muutumatuks 14 Akc 3
Pole mõtet küsida: ruumisuundadega: ta võib nii kasvada kui ka kahaneda. ,,Aga mis oli enne algust?" Aeg enne algust on määramatu, samuti nagu pole midagi lõunapoolsemat lõunapoolusest. Üht teist võimalust näitlikustab imaginaaraja vastavusse seadmine pikkuskraadidega Maal. Kõik meridiaanid kohtuvad põhja- ja lõunapoolusel. Vastavalt sellele peaks siis aeg olema seal ses mõttes peatunud, et imaginaaraja (pikkuskraadide) suurendamine jätab meid samasse punkti. Olukord sarnaneb väga sellega, kuidas tavaaeg seisab musta augu (sündmuste) horisondil paigal. Musta augu entroopia4 avaldub sellise 4 Füüsikalise süsteemi korrapäratuse mõõt. Entroopia on süsteemi mikrokonfiguratsioonide arv, mis jätavad tema makrooleku muutumatuks 15
Portugali meresõitjad välja Roheneemeni, kus kõrb asendus troopikaga ning taas puututi kokku inimasustusega. Tõsi, siit tekkisid uued hirmud, et päike põletab kõik inimesed mustaks. Toonase meresõidu probleemiks oli ka laeva asukoha kindlakstegemine. Laiuskraade suudeti 15. sajandil astrolaabi abil määratleda juba küllaltki suure täpsusega. 1471. aastal ületasid Portugali meresõitjad esmakordselt ekvaatori, millega kummutati ka paljud senised kahtlused ja hirmud. Pikkuskraadide arvestamine eeldas väga täpset ajamõõtmist, mida tollase tehnika juures jäi oluliselt vajaka. Selleks, et Indiasse on võimalik ka meritsi välja jõuda, piisas siiski juba teadmisest, et maakera on ümmargune. Kuna lähtuti veel Ptolemaiose arvutustest, mille järgi maakera ümbermõõt oli 28 tuhat kilomeetrit (tegeliku 40 tuhande asemel), andis see julgust otsida mereteed Indiasse mitte ainult ida suunas ümber Aafrika mandri, vaid ka lääne suunas, teadmata sealjuures
annaabi.ee 
