inimressursi haldamisel ja suunamisel ning seda valides tuleb lähtuda organisatsiooni eesmärkidest ja inimressursi strateegiast laiemalt. Palgasüsteemi luues tuleb arvestada, kuidas on üles ehitatud organisatsioonisisene motivatsioonisüsteem. Motivatsioonisüsteem haridus- ja tervishoiuvaldkondades pole just kõige paremini üles ehitatud? Märtsi alguses toimunud üleriigilisel õpetajate streigil osales 16 000 koolmeistrit, kes korraldasid pikette ja miitinguid. Haridustöötajate liidu nõue oli, et õpetajate töötasu atesteerimisel omistatud ametijärkude kaupa tõstetaks palka üleriigiliselt 20 protsenti ja noorempedagoogi palga miinimummäär ulatuks 729,82, pedagoogil 772,85, vanempedagoogil 883,28 ja metoodikul 1066,66 euroni. Lisaks palgale käsitleti ülekoormuse vähendamise võimalusi, pensioniarvestust, klasside suurust ja muud. Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse 1
sajandi algul. Inglismaa- tüüpiline koloniaalsuurriik, turumajanduslikud põhimõtted olid juba väga ammu. Võimule tulid leiboristid, kes suunasid oma energia vaesuse vähendamisse ja rahastasid mitmeid sotsiaalprogramme. Inglismaa andis Iirimaale autonoomia ja kakles teiste suurriikidega kolooniate pärast, mis oli üsna kallis. Pärast viktoriaanlikku ajastust tulid välja inimesed, kes ei tahtnud enam elada ,,traditsioonilist" elu. Toimus palju mässe, miitingud ja pikette. Naisõiguslased(sufrazetid) korraldasid protestiüritusi. Prantsusmaa- Oli III Vabariik ja toimusid riigisisesed võitlused( mitmepartei süsteem) Dreyfusi afäär- süüdistati Saksamaa kasuks spioneerimises. Pooldajad-humanistid, vabariiklased, liberaalid. Vastased- monarhistid, katoliiklased, rahvuslased jne. Dfeyfusi võitis, demokraatia võitis. 1906- kirik lahutati riigist. Prantsusmaal toimusid ka mässud ja streigid, Prantsusmaa püüdis ennast Saksamaa eest kaitsta ja noriti tüli.
· Inglismaa - tüüpiline koloniaalsuurriik, turumajanduslikud põhimõtted olid juba väga ammu. Võimule tulid leiboristid, kes suunasid oma energia vaesuse vähendamisse ja rahastasid mitmeid sotsiaalprogramme. Inglismaa andis Iirimaale autonoomia ja kakles teiste suurriikidega kolooniate pärast, mis oli üsna kallis. Pärast viktoriaanlikku ajastust tulid välja inimesed, kes ei tahtnud enam elada ,,traditsioonilist" elu. Toimus palju mässe, miitingud ja pikette. Naisõiguslased(sufrazetid) korraldasid protestiüritusi. Saksamaa koondas oma vabanenud väe Itaalia rindele ja saavutas Caporetto lahingus (24. oktoober) suure võidu. Itaalia vägi paisati Piave jõeni vang langes üle 250 000 Itaallase. 19. Prantsusmaa - Oli III Vabariik ja toimusid riigisisesed võitlused( mitmepartei süsteem) Dreyfusi afäär- süüdistati Saksamaa kasuks spioneerimises. Pooldajad-humanistid, vabariiklased, liberaalid.
Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas nivelleeritakse ainult sidepunktid ja piketid. Nivelleerimise tulemused kirjutatakse väliraamatusse. Ristprofiili punktide asukoht märgitakse väliraamatusse lühidalt: (Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20 Trassi nivelleerimisel võib esineda juhus kus reljeefi tõttu ei ole võimalik nivelleerida pikette või +punkte ühes jaamas. Siis märgitakse ajutise maavaiaga maastikul täiendav sidepunkt e. x punkt. Seda punkti ei kanta profiilile ja tema asukohta trassil ei fikseerita. Arvutusel sidepunktide kõrgused arvutada kõrguskasvude meetodil ja vahepunktide kõrgused instrumendi horisondi meetodil. Trassi nivelleerimine on tehniline nivelleerimine ja lubatud sulgemisviga on: Fh=50L või Fh=10n, kus L-käigu pikkus km-tes, n - nivelleerimise jaamade arv
Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas nivelleeritakse ainult sidepunktid ja piketid. Nivelleerimise tulemused kirjutatakse väliraamatusse. Ristprofiili punktide asukoht märgitakse väliraamatusse lühidalt: (Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20 Trassi nivelleerimisel võib esineda juhus kus reljeefi tõttu ei ole võimalik nivelleerida pikette või +punkte ühes jaamas. Siis märgitakse ajutise maavaiaga maastikul täiendav sidepunkt e. x punkt. Seda punkti ei kanta profiilile ja tema asukohta trassil ei fikseerita. Arvutusel sidepunktide kõrgused arvutada kõrguskasvude meetodil ja vahepunktide kõrgused instrumendi horisondi meetodil. Trassi nivelleerimine on tehniline nivelleerimine ja lubatud sulgemisviga on: Fh=±50L või Fh=±10n, kus L-käigu pikkus km-tes, n - nivelleerimise jaamade arv
Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas nivelleeritakse ainult sidepunktid ja piketid. Nivelleerimise tulemused kirjutatakse väliraamatusse. Ristprofiili punktide asukoht märgitakse väliraamatusse lühidalt: (Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20 Trassi nivelleerimisel võib esineda juhus kus reljeefi tõttu ei ole võimalik nivelleerida pikette või +punkte ühes jaamas. Siis märgitakse ajutise maavaiaga maastikul täiendav sidepunkt e. x punkt. Seda punkti ei kanta profiilile ja tema asukohta trassil ei fikseerita. Arvutusel sidepunktide kõrgused arvutada kõrguskasvude meetodil ja vahepunktide kõrgused instrumendi horisondi meetodil. Trassi nivelleerimine on tehniline nivelleerimine ja lubatud sulgemisviga on: Fh=±50ÖL või Fh=±10Ön, kus L-käigu pikkus km-tes, n - nivelleerimise jaamade arv
Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas nivelleeritakse ainult sidepunktid ja piketid. Nivelleerimise tulemused kirjutatakse väliraamatusse. Ristprofiili punktide asukoht märgitakse väliraamatusse lühidalt: (Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20 13 Trassi nivelleerimisel võib esineda juhus kus reljeefi tõttu ei ole võimalik nivelleerida pikette või +punkte ühes jaamas. Siis märgitakse ajutise maavaiaga maastikul täiendav sidepunkt e. x punkt. Seda punkti ei kanta profiilile ja tema sukohta trasil ei fikseerita. Arvutusel sidepunktide kõrgused arvutada kõrguskasvude meetodil ja vahepunktide kõrgused instrumendi horisondi meetodil. Trassi nivelleerimine on tehniline nivelleerimine ja lubatud sulgemisviga on: Fh=±50L või Fh=±10n, kus L-käigu pikkus km-tes n-nivelleerimise jaamade arv
Normaalne kaugus nivelliirist latini on trassi nivelleerimisel kuni 100 meetrit, eriti soodsates tingimustes ja tasase reljeefiga maastikul kuni 150 m. Järelikult saab valida sidepunktid 100, 200 või 300 m vahega. Need on tavaliselt põhipiketid. Kõik ülejäänud piketid ( osa põhipikette ja plusspiketid) ning ristprofiilide punktid nivelleeritakse vahepunktidena instrumendi horisondi meetodil. Ei nivelleerita trassi pöördepunkte ja tangensitele esialgselt märgitud pikette. Järsu nõlva puhul ei õnnestu alati ühest jaamast nivelleerida naaberpikette, sest rõhtne viseerimiskiir võib "joosta maasse" või üle lati. Sellisel juhul on tarvis naaberpikettide vahelise kõrguskasvu määramiseks nivelleerida mitmest seisupunktist, valides täiendavalt sidepunkte. Kui põhipikettide vahele on pandud plusspikette, võetakse need sidepunktideks; kui plusspikette
Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas nivelleeritakse ainult sidepunktid ja piketid. Nivelleerimise tulemused kirjutatakse väliraamatusse. Ristprofiili punktide asukoht märgitakse väliraamatusse lühidalt: (Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20 Trassi nivelleerimisel võib esineda juhus kus reljeefi tõttu ei ole võimalik nivelleerida pikette või +punkte ühes jaamas. Siis märgitakse ajutise maavaiaga maastikul täiendav sidepunkt e. x punkt. Seda punkti ei kanta profiilile ja tema asukohta trassil ei fikseerita. Arvutusel sidepunktide kõrgused arvutada kõrguskasvude meetodil ja vahepunktide kõrgused instrumendi horisondi meetodil. Trassi nivelleerimine on tehniline nivelleerimine ja lubatud sulgemisviga on: Fh=50L või Fh=10n, kus L-käigu pikkus km-tes, n - nivelleerimise jaamade arv
Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas nivelleeritakse ainult sidepunktid ja piketid. Nivelleerimise tulemused kirjutatakse väliraamatusse. Ristprofiili punktide asukoht märgitakse väliraamatusse lühidalt: (Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20 Trassi nivelleerimisel võib esineda juhus kus reljeefi tõttu ei ole võimalik nivelleerida pikette või +punkte ühes jaamas. Siis märgitakse ajutise maavaiaga maastikul täiendav sidepunkt e. x punkt. Seda punkti ei kanta profiilile ja tema asukohta trassil ei fikseerita. Arvutusel sidepunktide kõrgused arvutada kõrguskasvude meetodil ja vahepunktide kõrgused instrumendi horisondi meetodil. Trassi nivelleerimine on tehniline nivelleerimine ja lubatud sulgemisviga on: Fh=50L või Fh=10n, kus L-käigu pikkus km-tes, n - nivelleerimise jaamade arv
4) saada ametiühingu valitud esindaja kaudu teavet riigi tööturuasutustelt tööturu olukorrast, vabadest töökohtadest ja tööturukoolituse võimalustest; 5) avaldada oma seisukohti massimeedia kaudu, omada trükibaasi ja massiteabevahendeid, arendada kirjastustegevust, sealhulgas välja anda ja levitada ajalehti ning muid trükiseid; 6) oma eesmärkide saavutamiseks korraldada seadustes ettenähtud korras koosolekuid, miitinguid, tänavarongkäike, pikette ja streike; 7) vabalt arendada põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks mis tahes välissuhteid, sealhulgas ühineda töötajate rahvusvaheliste organisatsioonidega; 8) koolitada ja nõustada oma liikmeid töö-, sotsiaal- ja muudes töötajate huve puudutavates küsimustes. (2) Ametiühingutel on õigus teostada ka muid seadustes või lepingutes ettenähtud õigusi. TÖÖTAJATE USALDUSISIK
Oma kohustuste täitmiseks on ametiühingul eelkõige õigus saada teistelt sotsiaalpartneritelt ehk riigilt, kohalikelt omavalitsusüksustelt ning tööandjatelt takistamatult asjakohast infot, pidada sotsiaalpartneritega läbirääkimisi, avaldada vabalt oma seisukohti töötajate huvide kaitseks massimeedias, anda välja asjakohast kirjandust ning ajakirjandust, korraldada oma eesmärkide saavutamiseks seadusega ettenähtud korras streike, koosolekuid, pikette jms, arendada oma põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks välissuhtlust ning osaleda töötajate rahvusvaheliste organisatsioonidega ning koolitada ja nõustada oma liikmeid töö-, sotsiaal- ja muudes töötajate huve puudutavates küsimustes. Töötaja ja tööotsija õigusi ei või piirata sõltuvalt tema kuulumisest või mittekuulumisest ametiühingusse, ametiühingu valitud esindajaks olemisest või muust seaduslikust ametiühingualasest tegevusest.
3. keskliit vähemalt 5 üleriigilist ametiühingut või ametiühingute liitu - Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) - Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO (TALO) Kantakse ametiühingute registrisse. Õigused saada töö- ja sotsiaalalast informatsiooni pidada kollektiivläbirääkimisi esitada ettepanekuid eelnõude kohta avaldada oma seisukohti massimeedia kaudu korraldada koosolekuid, miitinguid, tänavarongkäike, pikette ja streike koolitada ja nõustada oma liikmeid arendada välissuhteid jm Pädevused kollektiiv- jm lepingute sõlmimine osalemine õigusloomes osalemine töökaitses tööhõiveküsimused osalemine töötajate informeerimisel ja konsulteerimisel AÜUI kaudu vastavalt TUISle liikmete esindamine ja kaitsmine aktide täitmise kontrollimine 43. Usaldusisiku mõiste, valimise kord, õigused, kohustused, informeerimine ja konsulteerimine,
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO 43 • kantakse ametiühingute registrisse Õigused • saada töö- ja sotsiaalalast informatsiooni • pidada kollektiivläbirääkimisi • esitada ettepanekuid eelnõude kohta • avaldada oma seisukohti massimeedia kaudu • korraldada koosolekuid, miitinguid, tänavarongkäike, pikette ja streike • koolitada ja nõustada oma liikmeid • arendada välissuhteid Pädevus • kollektiiv- jm lepingute sõlmimine • osalemine õigusloomes • osalemine töökaitses • tööhõiveküsimused • osalemine töötajate informeerimisel ja konsulteerimisel • liikmete esindamine ja kaitsmine • aktide täitmise kontrollimine 36
Osalemine töökaitses Tööhõivekusimused Osalemine töötajate informeerimisel ja konsulteerimisel AÜUI kaudu vastavalt TUIS- le. Liikmete esindamine ja kaitsmine Aktide täitmise kontrollimine Õigused (AÜS § 18) Saada töö- ja sotsiaalset informatsiooni Pidada kollektiivläbirääkimisi Esitada ettepanekuid eelnõude kohta Avaldada oma seisukohti massimeedia kaudu Korraldada koosolekuid, miitinguid, tänavarongkäike, pikette ja streike Koolitada ja nõustada oma liikmeid Arendada välissuhteid AÜ esindaja (AÜS § 16 lg 4, § 21) AÜ valitud esindaja suhetes tööandjaga on AÜ usaldusisik vm esindaja (nt juhatuse liige) (AÜS § 21). AÜ usaldusisik on: AÜ valitud esindaja Tööandja töötaja Täidab AP valitud esindaja kohustusi Suhted tööandjaga (AÜS § 19-21) Töötaja diskrimineerimise keeld Koostöö: Tööandja:
· keskliit vähemalt 5 üleriigilist ametiühingut või ametiühingute liitu Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO · kantakse ametiühingute registrisse Õigused · saada töö- ja sotsiaalalast informatsiooni · pidada kollektiivläbirääkimisi · esitada ettepanekuid eelnõude kohta · avaldada oma seisukohti massimeedia kaudu · korraldada koosolekuid, miitinguid, tänavarongkäike, pikette ja streike · koolitada ja nõustada oma liikmeid · arendada välissuhteid Pädevus · kollektiiv- jm lepingute sõlmimine · osalemine õigusloomes · osalemine töökaitses · tööhõiveküsimused · osalemine töötajate informeerimisel ja konsulteerimisel · liikmete esindamine ja kaitsmine · aktide täitmise kontrollimine 52. Usaldusisiku mõiste, valimise kord, õigused, kohustused, informeerimine ja konsulteerimine,
o osalemine töötajate informeerimisel ja konsulteerimisel o liikmete esindamine ja kaitsmine o aktide täitmise kontrollimine - (AÜS §§ 17, 22 ja 24) - õigused : o saada töö- ja sotsiaalalast informatsiooni o pidada kollektiivläbirääkimisi o esitada ettepanekuid eelnõude kohta o avaldada oma seisukohti massimeedia kaudu o korraldada koosolekuid, miitinguid, tänavarongkäike, pikette ja streike koolitada ja nõustada oma liikmeid o arendada välissuhteid o jm - (AÜS § 18) 11.4 Ametiühingu valitud esindaja - ametiühingu valitud esindajaks võib olla ametiühingu usaldusisik või muu esindaja (nt juhatuse liige), kes on tööandja töötaja - (AÜS § 16 lg 4) 11.5 Suhted tööandjaga - töötaja diskrimineerimise keeld - koostöö:
annaabi.ee 
