See vool tekkitas Suurbritannias ja levis peagi kogu Euroopas, lõpetades 19.sajandi teisel poolel levinud elektilise historismi ning asendades selle uue ja ühtse vormikeelega. Art nouveau rakendas lilledekoori ja voolavaid jooni. Uus stiil vallutas tänu Antonio Gaudile maalikunsti ja rakenduskunstid ka Kataloonias. Pargiansambel ja Casa Güellnedastavad Gaudi tõlgendust juugendstiilist, samuti nagu tema teised meistritööd Barcelonas. Astorga jaoks Leoni lähedal kavandas ta 1887. aastal piiskopilossi. Stiililt oli see äärmiselt omavoliline segu gootikast ja art nouveau`st. Sel ajal oli ta juba neljandat aastat tegev Templo de la Sagrada Familia ehitamisega. Kirik seisab Carrer de Sardenyal ning on tänase päevani ehitusplats ning suuremast osast ehitatud annetustest. Kas projekt ka kunagi lõpule viiakse, jääb teadmata.Algselt oli siia planeeritud uusgooti ehitis, nagu lõppev 19.sajand oli neid sadade kaupa välja mõelnud
Ka "KAANA PULM". Maalinud Doodzide palees suuri seinamaalinguid. Tintorettole iseloomulik taevasse tõusmised ja taevast laskumised. ! 1. keldri-luugivalguseefekt · PÜHA ÕHTUSÖÖMAAEG o EL GRECO kuulus ESP kunstnik , Tiziani õpilane · 17.saj ven. kunstnikke ei andnud · 18.saj mitmed silmapaistvad kunstnikud. O CANALETTO o TIEPOLO Würzburgi piiskopilossi seinamaalid, töötanud ka Madridis o CAMERA OBSCURA - varjuaparaat Veduudi abil o Veduudimeister 20.saj teisel poolel Canaletto õepoeg kes töötas tema nime all Belloto maalis kuivemalt kui Canaletto tema tõid kasutati pärast 2.maailmasõda Dresdeni ja Varssavi taasülesehitamiseks
Barokk Saksamaal: · 17. Saj Saksamaa kunstielu tagasihoidlik · Sajandi lõpul kunstielu õitseng · Lõuna Saksamaa eeskujuks itaalia barokk · Kuulsamad saksa arhitektuurieitised loodi alles 18. Saj I poolel, kui Euroopas hakkas levima juba uus stiil rokokoo · Rokokoo piir barokiga on Saksamaal ebaselge ja vaieldav. · Tihti valitseb hoone välisilmes barokk, aga siseruumis rokokoo · JOHANN BALTHASAR NEUMANN kavandas Würzburgi piiskopilossi, mille sisekujunduses barokk seguneb rokokooga · Barokilikult lopsakas, aga rokokoolikult kerge ja mänglev on avar peoplats Zwinger Dresdenis. Kiviparketiga sillutatud väljakut ümbritsevad kolmest küljest skulptuuridega kaunistatud galeriid ja paviljonid.
Louvre`i idafassaadil tekkis paarissammaste ilus rütm ja korrapära. Versailles`i lossi põhipl sai kogu Euroopale eeskujuks pikerguse hoone ja kahe eenduva tiivaga, millel oli vahel avar õu. Park oli loomuliku looduse parandus: allutamine, sümmeetria, kujud, purskaevud, reeglipärane teedevõrk ja geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud, põõsad ja hekid. Saksamaale jõudis barokk Itaalia mõjutustega, oli rokokoolikum. Johann Balthasar Neumann kavandas Würzburgi piiskopilossi ja Mathäus Daniel Pöppelmann Dresdenis piduliku, väga küllusliku kaunistusega peoväljaku Zwinger. Inglismaal on stiili parim näide Christoper Wreni loodud Püha pauli katedraal Londonis omas korrastatuses. Venemaal arenes Peterburist suurlinn, mida kutsuti kujundama arhitekte Itaaliast ja 1710 sai Peterburist uus venemaa pealinn. Sinna kogunesid kõik jõud ehitama suurejoonelisi kivimaju. Tegusamad olid arhitektid
Lorenzo Bernini. Vasakul Apollon ja Daphne, paremal Persephone röövimine. Barokkarhitektuur Saksamaal. Saksamaa eeskujuks oli Itaalia barokk. Kuulsamad teosed loodi suhteliselt hilja, siis kui euroopas hakkas levima juba rokokoo. Tänu sellele on piir baroki ja rokokoo vahel kohati ebaselge. Tihti on arhitektuuri välisilme barokk ja siseruumid rokokoo stiilis Kuulsamaid esindajaid JOHANN BALTHASAR NEUMANN, kes kavandas Würzburgi piiskopilossi, mille sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. Johann Balthasar Neumann. Würzburgi piiskopiloss. Mõisted. Pilaster -- seinast eenduv lame neljatahuline sammas; kasutatakse seina tugevdamiseks, kuid ka seinapinna mitmekesistamiseks. Dramaatiline -- draamale omane, põnev, pingeline, vapustav. Fassaad -- ehitise esikülg; vaatamiseks määratud külg Kolonnaad - sammastik, sammaste rida v sammaskäik Klassikaline -- 1) kõrgeväärtuslik; 2) antiikmaailma puutuv.
Kiriku omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Kiriku ette rajas Lorenzo Bernini Peetri valjaku, juurdeehituse loojaks oli Carlo Maderna. 6. Vaata Peetri kiriku fotot lk.117. Leia sellelt erinevate aritektide poolt lisatu. 7. Kes viis itaalia kirikuehituses äärmuseni barokkfassaadide vormirikkuse? Francesco Borronini 8. Milline stiil järgnes Euroopas barokile? Kuidas kasutati neid stiile saksa arhitektuuris (näiteks Würzburgi piiskopilossi juures)? rokokoo Sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. 9. Millest võeti eeskuju Viini Karl Borromeuse kiriku ehitamisel? itaalia eeskujudest (Rooma Peetri kirik, Rooma Panteon, Trajanuse sambad) 10. Milliseks ehitati Dresdenis asuv Zwinger? August Tugev soovis anda oma pealinnale Dresdenile tõeliselt euroopalikku suurejoonelisust. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.SAJANDIL 1. Mida tähendab mõiste ,,naturalistlik"? Barokk-kunst nn
hiiglaslikud sambad). Suured ansamblid terviklikkuse loomiseks. Peetri väljak- ovaalne põhiplaan mõjub avaralt. Piirab karekordne kolonnaad. (lorenzo bernini). Teine ta kavandatud väljak on Navona väljak+ obelisk + skulptuuridega kaun. Purskkaev. Väljaku ääres asub Püha Agnese kiriku kaarjas fassaad (Francesco Borromini). · Arhitekt. Saksamaal--18 saj II pool. Euroopas uus stiil rokokoo. Johann Balthasar Neumann kavandas Würzburgi piiskopilossi, mille siseruum seguneb barokk + rokokoo.Zwinger Dresdenis- ratsamängudeks mõeldud avar peoplats. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.SAJANDIL · Kaks suunda rooma barokis: naturalistlik suund ja idealistlik ehk akadeemiline suund. · Caravaggio (nat). Loomingu uudsus. Ta kujutas lihtrahva esindajaid ja igapäevast elu. Täiesti uudne maalide kompositsioon.: inimeste poosid ja asendid mõjuvad
Katoliikliku Lõuna-Saksamaa eeskujuks oli Itaalia barokk. Kolmekümne-aastase sõja järel loodi baroklike hooneid alles 18. sajandi I poolel, kui Euroopas hakkas juba levima uus stiil rokokoo- sarnane barokile, kuid ebasümmeetrilisem ja üldmuljelt õrnem. Rokokoo piir barokiga on eriti Saksamaal ebaselge ja vaieldav. Tihti valitseb hoone välisilmes barokk, aga siseruumis rokokoo. · Johann Balthasar Neumann kavandas Würtzburgi piiskopilossi- sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. · Ehitati avar peoplats ratsamängudeks Zwinger Dresdenis- baroklikult lopsakas ja külluslik, kuid rokokoolikult kerge ja mänglev. Kiviparketiga sillutatud väljakut ümbritseavd kolmest küljest skulptuuridega kaunistatud galeriid ja paviljonid. 6 ITAALIA KUJUTAV KUNST Caravaggio rajas barokk-kunsti nn naturalistliku suuna
Seejärel suundusid linlased Jaani koguduse kirikusse, kiskusid maha altarid, purustasid pühapildid ja tegid maatasa oreli. Järgmisena langes ohvriks dominiiklaste Püha Maarja Magdaleena klooster, kus nad needsid munki ja võisid teha hullematki. Kuna mitte ainult paavsti kirikud, vaid ka vene kirikud olid täidetud ebajumalate piltidega, rüüstati ka vene Nikolai kirikut. Hävingust, Tartus korraldati, sai rahvusvaheline intsident. Edasi rünnati Peeter-Pauli toomkirikut ja piiskopilossi. 10. jaanuaril tungis 200 pealine rahvahulk Hofmannist julgustatuna toomkirikusse, et minema kihutada kapiitli kanoonikud. Võitluse tulemusena hukkus kaks sakslast ja kaks eestlast ning 20 sai haavata. See ärritas märatsevaid usuvõitlejaid, nad loopisid pühapilte ning ründasid krutsifikse mõõkade ja odadega. Kristuse ja 12 apostli kujudega kaunistatud baptisteerium peksti puruks ja altarimaalid põletati. Toomkiriku vaimulikkond pääses. (Petkunas 2008: 3.)
värises Kurjuse silla all maapind, kus maapõue sügavustest tungis välja Kurat. Inglil ja Kuradil oli närv mustaks läinud selle jama peale ning nad otsustasid Headuse ja Kurjuse pagendada maa pealt taevasse ja maa sügavustesse. Need kaks silda aga, kuhu Ingel ja Kurat maandusid, ongi need siin Toomemäel asuvad Ingli-ja Kuradisild. Püssirohukeldri vaateplatvorm Avaneb vaade jaani kirikule praegune restoran, mis oli püssirohukeldrina kasutusel 1809. aastani. Ehitati see 1767. a. piiskopilossi eeslinnusest eraldavasse kraavi. Ehituseks kasutatud tellised saadi keskaegse Maarja kiriku varemetest ning piiskopilinnuse müüridest. Tartu Püssirohukelder on ainulaadne oma kõrge lae poolest. Püssirohukelder on kuulunud ka Tartu Ülikooli matemaatika-füüsika teaduskonnale, mis 1896.a. alustas seal maavärisemise ning magnetiliste nähtuste uurimist. 1980. aastatel oli Püssirohukelder tuntud punkarite kogunemiskohana. Tähetorn See valmis 1810 aastal
Versailles'i lossi põhiplaan pikerguse hoone ja kahe eenduva tiivaga, mille vahel oli avar õu, sai kogu Euroopale eeskujuks. Park oli loomuliku looduse parandus: allutamine, sümmeetria, kujud, purskkaevud, reeglipärane teedevõrk ja geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud, põõsad ja hekid. Saksamaale jõudis barokk Itaalia mõjutustega, oli rokokoolikum. Johann Balthasar Neumann kavandas Würzburgi piiskopilossi ja Mathäus Daniel Pöppelmann Dresdenis piduliku, väga küllusliku kaunistusega peoväljaku Zwinger. Inglismaal on stiili parim näide Christoper Wreni loodud Londoni Püha Pauli katedraal omas korrastatuses. Venemaal arenes Peterburist suurlinn, mida kutsuti kujundama arhitekte Itaaliast ja 1710 sai Peterburist uus Venemaa pealinn. Sinna kogunesid kõik jõud ehitama suurejoonelisi kivimaju. Tegusamad olid arhitektid Bartolomeo Francesco Rastrelli, luues Talvepalee, millest hiljem
soomusrongide tagalasse. Soomusrongidel ei jäänud midagi üle, kui tagasi tõmbuda, Lnadeswehr pääses üle Rauna jõe ja lähenes Volmarile. Selleks ajaks sai Eesti pool esimest toetust. Alampolkovnik Reekile tegi muret ka see osa Landeswehrist, mis liikus mööda maateed, saadeti kaitse 6. polgu sapöörikomando ja nende põhijõuks oli soomusauto "Vanapagan". 22. juunil toimusid ägedad kaitselahingu Võnnu ümbruses. Toimusid lahingu Loode raudteejaama ümbruses, Rauna piiskopilossi varametes - 22. juuni õhtuks ei olnud sugugi selge, kumb pooltest peale jääb. 22. juuni õhtul analüüsis olukorda ka Goltz ja jõudis järeldusele, et üheski rindejoones ei ole saavutatud soovitud eesmärki. 23. juuni hommikul marssisid eestlaste väeüksused sakslastest maha jäetud Võnnusse. Võnnu vallutamist peeti juba toona nii tähtsaks, et Põder andis korralduse tähistada 23. juunit kui võidupäeva. Sakslased püüdsid vastu panna 1919
kirikuarhitektuur sõltuv itaalia, lossiarhitektuur prantsuse mõjudest. Kuigi Põhja-Saksamaa sai mõjustusi hollandi 17. saj. kainest ja asjalikust arhitektuurist, sai domineerivaks maaliline ja dünaamiline suund, millele oli iseloomulik arhitektuurse ja skulptuurse dekoori rohkus. Baroki õitseaeg Saksa aladel oli aastail1680-1730, siis pääses sisekujunduses mõjule rokokoo. J. B. Neumanni ( 1687-1753 ) looming viitab seostele Prantsusmaa 17. saj arhitektuuriga, mis ilmneb Würzburgi piiskopilossi ( 1720-44 ) pikaksvenitatud tiibhoonete, pidulike trepikodade ja võlvitud peosaalidega ehitises. Lossi juurde kuulus ka barokklossile omane auhoov. Neumanni sakraalehitistest on tuntuim kogu Saksamaa barokse kirikuarhitektuuri üks pärle - kirik Vierzehnhailigenis ( 1743-71 )kus rikkalik ja fantaasiküllane vormikõne avaneb täies jõus. 18. sajandil kujunes üheks tähtsamaks kunstikeskuseks Dresden. Sinna ehitas M. D.
Sellid ütlesid, peremees olevat vist jälle võõrale maale reisinud. See sõnum ei pannud kedagi imestama, kes sepa harjunud viisiga tuttav oli. Imeks sai asi alles siis, kui kevad, suvi ja sügis mööda läksid ja sepp ikka veel tagasi ei tulnud. Vaheajal oli mässavate eestlaste õnn nendest lahkuma hakanud. Nad olid küll terve võõra soo Eesti- ja Saaremaal peaaegu sootuks hävitanud, mõned kindlad lossid ara võtnud ning suure väega Tallinna ja Haapsalu piiskopilossi ümber piirama hakanud. Nüüd aga kutsusid need vähesed Eestimaa mõisnikud, kes juhtumisi elusse olid jäänud ja Taani maavalitseja Liivi landmeistrit endale appi. Selleaegne landmeister Burchard von Dreileben oli ka kohe abiandmisele valmis.» Ta kartis samasugust mässu ordu maades tekkivat, kui Eestimaa talupojad ennast tõesti võõraste ikkest oleksid vabastanud. Landmeister tõttas tugeva väega Tallinna alla ja võitis eestlasi verises lahingus, enne kui hiljaks
komistada, sest kits müksis teda alatasa vastu põlvi. «Niisugune on elu,» ütles filosoof iga kord, kui kits teda jalust maha pidi rabama. «Pahatihti kukutavad meid just parimad sõbrad!» Nad läksid tornitrepist kiiresti alla, kõndisid läbi kiriku, mis oli pime ja tühi, kuid kumises välisest lärmist -- see oli õudseks kontrastiks sees valitsevale vaikusele --, ja astusid läbi Punase värava kloostri õue. Klooster oli tühi, mungad olid põgenenud piiskopilossi, et seal koos palvetada; ka õu oli tühi, ainult mõni hirmunud teener oli end kuhugi pimedamasse nurka peitnud. Nad läksid jalgvärava poole, mis jõeäärsele maaribale viis. Mees mustas avas võtmega värava. Lugejad teavad, et seal asus Vanalinna poolt müüridega piiratud neem, mis Jumalaema kiriku kapiitli alla kuulus ja saare kirikutagusc idapoolse otsa moodustas. Nee2 6 7 mel polnud hingegi. Siia oli ka kisa ja kära vähem kuulda. Kirikut ründavate hulguste lärm
annaabi.ee 
