kuluv aeg on ikka kasulik. Loomulikult peame me eelnevalt välja mõtlem, ka selle lõpplahenduse, mida me siis ootame. 4. Milliseid põhilisi majandusotsuseid tuleb teha igal ühiskonnal? Ühiskond peab vaatama mida tal on kasulikum toota. Kui ühiskond muutub majanduses mitmekesisemaks, siis on see märk sellest, et kasulikum oleks rakendada tööstust kui põllumajandust. 5. Piirprintsiib tekkib kompromissis piirtulude ja piirkulude vahel. See tähendab, et lihtsa otsusega kaasneb ekstra ehk lisakulu. 6. Millised on majanduse põhivalikud? Selgita nende olemust. * Mida (milliseid teenuseid toota ja millises mahus) * Kuidas (neid toota ja teenuseid toota) * Kellele (lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks) 7. Millistest tingimustest võib sõltudavalikute tegemine? Kindlasti mõjutavad valikuid olemasolevad ressursid. Ei saa ju osta saapaid, kui puudub selle ostmiseks vajalik raha. 8
teenuste loomisel. Kapital hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete/teenuste tootmiseks kasutavad (kõiki inimtööga loodud tootmisvahendid) Ettevõtlikkus 3) Mis on nappus? Vajadused on suuremad kui ressursid. 4) Mis on alternatiivkulu? Alternatiivkulu on mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust. 5) Mis on piirprintsiip? kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel. Piirprintsiibist lähtuvalt tehakse kompromiss piirtulude ja kulude vahel punktis, mis suurendab heaolu. 6) Millised on majanduse 3 põhiküsimust? (Mida? Kuidas? Ja kellele?) Milliseid kaupu ja teenuseid toota? aluseks on vajadused ja nõudlus milliste kaupade/teenuste tootmine nõudluse olemasolul ei ole õigustatud? Miks? Kuidas neid kaupu ja teenuseid toota? sobivad ressursid sõltuvalt võimalustest
– Riigid konkureerivad kasumi pärast – Rahva rikkuse mõõtmine rahvaarvuga ja kaubandusega • Füsiokraadid (18 saj) – rahva rikkuse mõõtmine põllumajandustoodanguga ja loodusressurssidega • Klassikaline majandusteooria – Adam Smith (1776) – vaba, valitsuse sekkumisteta majanduse toimimine, “nähtamatu käe metafoor”) – David Ricardo – suhtelise eelise printsiip Jätkuks …. • Piirprintsiibi teooria (19 saj. Piirtulude ja - kulude võrdlemine, ettevõtte suuruse määramine) • Neoklassika (20 saj. Alfred Marshall – klassikute korrastamine turuteooria loomine ning uute mõistete juurutamine: hinnatundlikkus, nõudlus ja pakkumise mõjurid, tasakaalu hind, asendus – ja täiendkaup ) • Makroökonoomika (John Maynard Keynes 20 saj. – segaturumajandus, valitsuspoolne ühishüviste domineeriv tootmine, agregaatmõõdikud) Majandussubjektid
tootmiseks. Ettevõtlikus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Alternatiiv- ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Tootmisvõimaluste piir on kaupade tootmiskombinatsionide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. Nappus tuleneb suutmatusesr rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiibiks nim majandusteadlased kompromissi otsimist piirtulude ja kulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Majandus on ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena. Eraomand on kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. Hinnasüsteem tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad
c. mõlemad inimesed kaotavad. d. keegi tegelikult ei kaota ega võida. ____ 3. Milline järgnev näide iseloomustab turgu? a. Isik, kes ostab kauplusest jäätist? b. Inimene, kes kasutab rõivaste ostmiseks postimüügi kataloogi, telefoni või krediitkaarti. c. Kumbki ülalmainitutest. d. Mõlemad ülalmainitud. ____ 4. Tööpuuduse tase on probleem, millega tegeleb a. mikroökonoomika. b. makroökonoomika. c. loobumiskulude uuring. d. piirkulude ja piirtulude käsitlus. ____ 5. Üksikisikute, perekondade ja ettevõtete majandusprobleemide uurimisega tegeleb a. pank. b. mikroökonoomika. c. loobumiskulude uuring. d. vabatahtlik vahetus. 1 Junior Achievementi Arengufond ____ 6. Majandusteadlased ütlevad, et nappus on suhteline mõiste
Inimestel tekib aina rohkem uusi vajadusi ja kui vajadused on kasutada olevatest ressursidest suuremad, siis loetakse neid ressurside nappuseks. 10. Mida ostaksid kogutud, kuid hetkel vaba 50 euro eest? Millise nähtusega majanduses on tegemist kui see summa tuleks hoopis ootamatu probleemi lahendamiseks kasutada? Ostaksin omale uued jalanõud. See nähtus on alternatiivkulu. 11. Mida tehakse piirprintsiibi puhul? Tehakse kompromiss piirtulude ja kulude vahel punktis, mis suurendab meie heaolu. 12. Mis on kompromiss? Too näide oma kogemuste põhjal. Üksmeel, mille puhul osapooled nõustuvad ühisseisukohaga osaliselt, kui käituvad nagu nõustuks täielikult. Näiteks võin kasutada oma õe asju kui need ilusti tagasi panen ja talle ka oma asju luban. 13. Mis on majandusteaduse aluseks ehk mida sa eelnevatele küsimustele vastuste leidmiseks otsisid?
riskijulgus ja arukas juhtumine. Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivsuse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel Tootmisvõimaluste piir kaupade tootmiskominatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursside omavahel kombineerides Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud Piirprintsiip Majandusteadlased nimetavad kompromissi otsimist piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist,et saada natuke ka teist Majandus ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarvijate, töötajate, ettevõtete, juhtide ja riigiametnikena Eraomand kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või eraettevõte, mitte aga riik Hinnasüsteem Hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui
Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine • Piirprintiip. • Piirtulu on tegevusest saadav lisatulu • Piirkulu on tegevusele kuluv lisaressurss Näide: 1. Sõidate autoga 60km/h. Sõites 70-g, jõuaksite varem kohale aga oht on saada trahvi või sattuda õnnetusse 2. Ravimilaos on 6,000 erinevat ravimit. Apteegid vajavad 10,000 erinevat ravimit. Laovaru tõstmisel suureneb kasum, mittetõstmisel võib ettevõte minna pankrotti •.Piirprintsiip on kompromiss, kus tehakse piirtulude ja –kulude vahel kompromiss, mis suurendab meie heaolu •.Kahanemise printsiip on mõiste, kus piirkasulikkus muutub negatiivseks Majaduse alused. • Majandusteadusel on kaks haru: • Makroökonoomika – õpetus üldisest turutasakaalust ehk majandusest tervikuna ja • Mikroökonoomika – uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid Makroökonoomika – töötus, majaduse kasv/langus, inflatsioon/deflatsioon, riigi tulud, maksud
Mis on alternatiivkulu? · Alternatiiv ehk loobumiskulu on kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest valikut tehes loobuti. Mis on stiimul? · Stiimul on positiivne tasu mingi valiku tegemise või mingil kindlal viisil käitumise eest. Mis on negatiivne stiimul? · Negatiivsed stiimul on tihti seotud trahvide/ karistustega. Mis on kaubavahetus? · Millegi vahetamine millegi uue/muu vastu. Mis on piirprintsiip? · Kompromissi otsimine piirtulude ja kulude vahel. Mille stiimul on kasum? Mis on kasumi valem? · Tootmise stiimul · KASUM= kogutulu> kogukulu Mida näitab tootmisvõimaluste piir? · Näitab, kui palju on üldse võimalik toota, kasutades kõiki olemasolevaid ressursse. Millal ja kus tegutsesid merkantilistid? Kuidas nim. tänapäeva merkantiliste? Mida taotlevad neomerkantilistid? · 1618.saj. Euroopas · Neomerkantilistid · Ekspordi suurendamist, impordi piiramist
N: torulukksepatööd ja autoparandus Tooted materiaalsed hüvitised, mida ettevõttedvalmistavad. N: arvutid, pizza, jne. Turg majanduse alus, kus inimesed teevad igal ajal, igal poole üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Nappus suutmatus rahuldada kõikide soove kuna ressursid on piiratud Alternatiivtulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksmist, mis saadakse valiku tegemisel Piiriprintsiip kompromissi otsimine piirtulude ja kulude vahel, parima heaolu punkti leidmiseks. Kompromiss valik, kus loobutakse pisut ühest et saada natuke ka teist Majandus ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena. Mikroökonoomia uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid Makroökonoomia õpetus turu üldisest tasakaalust ehk siis majandusest tervikuna
· Kapital - hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid · Inimressurss e tööjõud - füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. · ettevõtlikus Alternatiivkulu-loobumiskulu- tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Igal valikul on oma kulud ja tulud. Piiriprintsiip- kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Piiriprintsiibi mõte on võimalike muutuste analüüs(mitte hetkeseisiundi) Makroökonoomika uurib majandust tervikuna.-kogunõudlus ja kogupakkumine, kogutoodang ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused,tööturg,rahaturg, intressimäärad. Mikroökonoomika uurib majandust konkreetselt majandusharude ja ettevõtete kaupa. Riigi 4 peamist makroökonoomilist eesmärki:
Muutuv- ehk varieeruv ressurss tootmistegur, mille suurust saab vähendada (lühiperioodil on selleks palgatud töötajad). Koguprodukt (TP) teatud perioodil valmistatud toodand. Keskmine produkt (AP) TP ja valmistamiseks kulunud muutuvressursi jagatis. Piirprodukt (MP) täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamisel (TP ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatis). Kahaneva piirtootlikkuse/kahanevate piirtulude seadus kui vaadeldavale hulgale püsiressurssidele lisada täiendavaid muutuvressursi ühikuid, annab muutuvressursi iga täiendava ühiku lisamine teatud punktist alates ikka väiksema piirprodukti. Püsikulu (FC) kulu, mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Muutuvkulu (VC) kulu, mille suurus firma tootmismahu suurenedes muutub. Kogukulu TC = FC +VC Keskmine kogukulu Keskmine püsikulu Keskmine muutuvkulu
piirkulu(MC)- täiendava ühiku tootmise täiendav kulu; MC muutus näitab muutust muutuvressursside piirtootlikkuses- kui piirprodukt kasvab, siis toodangu piirkulu väheneb; näitab kogukulu muutust, muutes tootmismahtu ühe ühiku võrra. (U-kujuline) MC=TC/TP või MC= VC/TP või MC= w/MPL(piirprodukt); MC=TC' keskmine püsikulu (AFC) = FC/TP keskmine muutuvkulu (AVC)- VC/TP (U-kujuline) keskmine kogukulu (ATC)- TC/TP (U-kujuline- kahaneva piirtootlikkuse seadus) kahanevate piirtulude seadus- alguses MP suureneb ja siis kahaneb LAC- ümbrik (mastaabisääst)- L-perioodil on f võimalik kasutada kõiki tootmistegureid min kuludega. L-perioodil on ainult üks TC (ja AC) kõver sest püsikulusid ei ole, ainult muutuvkulud (MC). Kui LAC on kõrgem kui keskmine hind, siis firma ei püsi konkurentsis. kasvav mastaabisääst- kui tootmismahu kasvades LAC vähenevad isokost- väljendab kapitali ja töö komb-e, mida firma võib antud summa eest muretseda.
Nappus kujutab endast olemasolevate ressursside hulga ja inimeste soovide suhet. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Alternatiivkulu e. loobumiskulu on parim teine võimalus, millest loobutakse valiku tegemisel. Tootmisvõimaluste piir on kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. Tootmisvõimaluste piir peegeldab otsuste alternatiivkulusid. Piiriprintsiip kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Eraomand seadusega kaitstud, muudab valikud ja vastutuse omaniku omaks. Annab tõuke kasutada oma vara(ressursse). Võimalikult arukalt, efektiivselt, tulutoovalt. Hinnasüsteem - Hinnad annavad informatsiooni: 1) tarbijate käitumise kohta 2)ressursside kasutamise loobumiskulude kohta 3)Ressursside väärtuste kohta 4)Tootmiskulude kohta
Kaubad - füüsilised tooted. Teenused - tooted, mida ei saa katsuda Selleks, et vaja tiita kaupu ja teenuseid on vaja ressursse · loodusressursid · kapital · inimressurss e. Tööjõud · ettevõtlikus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuendulik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. · Alternatiiv - loobumiskulu, tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Piiriprintsiip - kompromisside otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Piiriprintsiip vaatleb kõiki majandusnähtusi 2 küljest: · Ajalises muutuvuses, protsessina · - Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna Mikroökonoomika - uurib üksikisiku käitumist, kauba või teenuse turgu Riigi 4 makropoliitlilist eesmärki: · hindade stabiilsus · kõrge tööhõive · pidev majanduslik kasv · stabiilne maksebilanss
· Nappus olemasolevate ressursside ja inimsoovide suhe. Nappus tuleb sellest, et kõike ei jätku, sest soove on liiga palju. · Alternatiiv ehk loobumiskulu. Kaup või teenus, millesst loobutakse. Parim kasutamata võimalus ehk parim alternatiiv teiste seast, millest sa valikut tehes loobud. · Tootmisvõimaluste piir näitab, kui palju on olemasoleva põhjalik võimalik toota · Piirprintsiip kompromissi otsimist piirkulude ja piirtulude vahel, et tulemus oleks parim · Kompromiss tehakse punktis, mis suurendab meie heaolu. Loobutakse pisut ühest alternatiivist selleks, et saada natukene ka teisest. · Piirtulu lisatulu, piirkulu lisakulu · Majandusteaduse põhiküsimused: Mida toota (ja kui palju), kuidas toota, kellele toota? · Mida toota vajalikku, kuidas toota säästlikult, kellele toota tarbijale. · Tavamajandus põhineb traditsioonidel, omatarbeline naturaalmajandus, aeglane areng.
Härra vahetab 35 kinnast proua kampsunite vastu kursiga 6:1. Ta saab siis endale ümardades 6 (35/6) kampsunit. Prouale jääb siis alles 20-6=14 kampsunit. Seega on mõlemad siin 1 kampsuni võrra rikkamad. Kokku suurenes paari heaolu tööjaotuse ja vahetuse abil 2 kampsuni võrra. Seminariülesanded 1. seminari ülesanded on ka õppematerjalides, aga panen ka otse kirja. 1. Indiviidi tegevusega kaasnevad tulud T ja kulud K, mida iseloomustab piirtulude ja -kulude (vastavalt t ja k) sõltuvus tegevusmahust x: t = 100 - x ja k = 25 + 0,5x. Missugune tegevusmaht x tagab 1) maksimaalse tulu T? Kui suured on seejuures kulud K ja puhaskasu (T-K)? 2) maksimaalse puhaskasu? Kui suured on seejuures tulud T ja kulud K? 2. Indiviidil on valida kahe erineva tegevuse mahud x ja y. Otsusest saadav kasu U on seejuures U = x*y. Valikuid piirab eelarvekitsendus 100 = x + y. Mis otsus (x,y) tagab
32.Kahaneva piirkasulikkuse seadus. Selgitage joonise abil kuidas see eeldus utilitaristlikus lähenemises võib õigustada tulude ümberjaotamist. Heaoluökonoomika käsitleb probleeme marginalistlikus paradigmas, mille järgi otsuste langetamisel on määravad piiril toimuvad muutused. Samuti on suhteliselt üldised mitmed teised eeldused, mida erinevate probleemide puhul aksepteeritakse. Üheks selliseks on kasvavate piirkulude ja kahanevate piirtulude eeldus. Samas, näiteks tootmise puhul on paralleelselt oluline ka mastaabiefektist, mille kohaselt tootmine muutub mahu suurenedes efektiivsemaks, s.t. tulude ja kulude vahe kasvab ning vastavad muutused peavad toimuma ka piirväärtustega. Siiski peab mingist tasemest alates ka sel juhul hakkama realiseeruma kasvavate piirkulude ja kahanevate piirtulude tendents, sest vastasel korral kasvaksid firmad lõputult suureks. Kahaneva piirkasu eeldus kehtib ka tulud puhul
Majandusharu turuhind toodanguühikule on 4 kr. Ettevõte ei saa seda mõjutada. Firma nõudluskõver on rõhtjoon, mis ühtib ühiktulu ja piirtulukõveratega. Kuna kasumit maksimeeriv toodangumaht saavutatakse piir-kulude ja piirtulude võrdsuse juures, siis antud näite puhul on see 800 ühikut. Piirkulukõver MC lõikab ühikkulukõverat AC alati selle madalaimas punktis. Kas aga ühikkulukõvera madalaim punkt ühtib alati piirkulu- ja piirtulukõverate lõikepunktidega?
PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 minimeerides, nagu eelmises peatükis kirjeldati). Tootmismahtu, mis maksimeeriks firma kasumi, saab leida kahel moel. Esiteks võib võrrelda kogutulusid ja kogukulusid, teisel juhul piirtulusid (marginal revenue, MR) ja piirkulusid. Seega tuleb kõigepaelt selgitada kogutulude ja piirtulude olemust. Kogutulud4 saadakse, kui korrutatakse müüdud toodangu maht toodangu hinnaga. Piirtulu tähisab muutust kogutuludes, mis tekib ühe täiendava toodanguühiku müümisel. Joonisel 20 näidatakse, et täieliku konkurentsiga turul tegutseva firma nõudluskõver on horisontaalne sirge, mis sisuliselt tähendab seda, et ta müüb iga tootmismahu juures toodangut sama hinnaga. Sellise firma MR ja nõudluskõver langevad kokku.
annaabi.ee 
