AGROKEEMIA LÜHIKONSPEKT Koostanud AVO TOOMSOO Tartu, 2010, Täiendatud 2020 Sissejuhatus Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Akadeemik D. N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise võimalusi põllumajanduses taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia ajalugu • Kuni XIII saj. Eelajalooline periood – kogemuslik lähenemine.
on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Mandunud elund- evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalsest tähtsusetu jäänukmoodustis. Olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus koekkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, konkurentsis toimetulek jne. Paleontoloogia on bioloogia ja geoloogia piirteadus, mis uurib taimede ja loomade jäänuseid (kivistisi) ning teeb nende põhjal kindlaks ammu elanud organismide kuju, ehituse, arengu, sugulussuhted ja eluviisid. Pseudogeen- genoomi DNA nukleodiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuudivea tõttu ei avaldu. Ribosüüm- katalüütilise e. ensümaatilise aktiivsusega RNA-molekul. RNA-maailm- elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjaks olid isereprodutseerunud RNA-molekulid, ribosüümid
kujunemine selliseks,et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populats. suurenemise aerotankaeratsioonikamber,kus reovesi liitubaktiivmudagaalbeedo-maapinna või vee tagasipeegeldusvõime areaal-leviala mingi taksoni või süntaksoni esinemisala autökoloogia-organismiökoloogia,liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv harubakterimass-kõigi bakterite kogumass biogeograafia-bioloogia ja geograafia piirteadus,,mis käsitleb biosüsteemide levikutbiogeotsönooslooduslik kompleks,millesse kuuluvad elukooslus ja elutakeskkondbioindikatsioon-keskkonnaolude ja seisundite iselomustamine bioindikaator- võib olla isend,populatsioon,kooslusbioloogiline tort-Odum on kujutanud integratsiooni tordina,jagunebtaksonoomiliseks ja fundamentaalseks biomass-organismide mass või veekogu ja maismaa pinnaühikul bioomsamatüübiliste ökosüsteemide kogumbiootilised tegurid-
biotehnoloogiliste võtete abil. Asendusema ema, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase.aka surrogaatema. Bioloogiline kell mehhanism, mis reguleerib ennekõike organismi elutalitluste ööpäevarütmi. Biomeditsiin bioloogiaga läbipõimunud meditsiiniharu, mis keskendub molekulaarja rakubioloogilistele alusuuringutele ja biotehno.stele katsetele eesmärgiga uurida haiguste olemust ja nende ravi. Bioonika bioloogia ja tehnika piirteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. Biotehnoloogia bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks. Blastomeer rakk, mis on tekkinud looma sügoodi lõigustumisel (aka lõigustusrakk) Dendriit närviraku jätk, mis võtab vastu teistelt rakkudelt närviimpulsse.
· odav tooraine Toiduainetööstuses: juust, kohupiim, jogurt jt piimatooted. Köögiviljade hapendamine, pärmitaigen leib, sai. Õlle ja veini tootmisel. - bakterid Toidu omaduste parandamiseks. Pintselhalliku abil toodetakse hallitusjuustu ja salaamit, siirupi tootmisel. Tööstuslik tootmine baktereid ja seeni kasutatakse kahurputukate biotõrjeks, toodavad puuvilla, puhastavad maaki, reovett, pesuvahendites. 1. Bioonika bioloogia ja tehnika piirteadus, mis uurib biol.struktuure ja prots. Eesmärgiga leida paremaid tehnoloogilisi lahendusi. 2. Biotehnoloogia - rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. 3. Fundamentaalteadus püüab välja selgitada loodusseadusi 4. Rakendusbioloogia teadus, mis seisneb bioloogia põhiharude seaduste praktilise kasutamise võimaluste uurimises ning teostamises. 5
Pedagoogiline psühholoogia KONTROLLTÖÖ Psühholingvistika aines. ¤ Psühholingvistika (edaspidi PSL) aines. PSL kujunemise eeldused: sotsiaalne tellimus(keeleõpe,arvutid,kõnevõime korrigeerimine/taastamine kõnekaotuse korral. Vajaduspõhisus tekkis ka seetõttu et II MS oli kaasa toonud traumasid,kus inimesel oli tekkinud afaasia(kõnevõime kadu/piiratud kõnevõime). PSL on piirteadus, mis kasutab mitmete teaduste teadmisi. ¤ Biheivioristlik PSL (Osgood, Skinner) põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormile vastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrab nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi; peamised keeleüksused on sõnad. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus,modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Keskendusid
Fosfor – P2O5 – Kaalium – K2O • Toiteelemendina NPK 12. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded-Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Akadeemik D. N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise võimalusi põllumajanduses taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. • Kuni XIII saj. Eelajalooline periood – kogemuslik lähenemine. • 1471 – esimene teadaolev raamat agrokeemiast • 1563 – ilmub Ballissy töö, kus märgitakse, et taimed toituvad sooladest • 1665 – esimesed teated mineraalväetiste kasutamisest •XVII saj. Esimesed väetuskatsed - 1776. Aastal avaldatakse Valleriuse poolt taimede huumustoitumise
nende elutegevuse jäänuseid. 2. Kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. Aine süntees ja muundumine ja kus org. Ained mõjutavad kivimeid. Hõlmab hüdrosfääri, pedosfääri (muldkonna), litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid. Noosfäär biosfääri arengu kõrgeim aste, n. ö mõistuse sfäär, kus arukas inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks. 34. Biogeograafia on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko-, ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia ehk areaalide uurimine. 35. Integratsioon nimetatakse taastamist, täiendamist, ühtlustamist ning osade ühendamist 36. Süsteem omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Süsteem moodustub
kooseksisteerimine nende piirialal. 33. Biosfäär 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid 2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org aine süntees ja muundumine ja kus org ained mõjutavad kivimeid. Hõlmab hüdrosfääri, pedsofääri, litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid. 34. Biogeograafia bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide levikut maakeral. Jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafia. 35. Integratsioon liitumine 36. Süsteem omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Ökoloogias süsteem- on looduses vaadeldavas paigas asetleidvate omavahel seoses olevate protsesside ja nähtuste kogum. 37. Biootiline organismide kooseksisteerimisest tulenevad ökoloogilised tegurid. 38
KOSMOPOLIIT- Väga laialdase levikuga liik. 16. BIOSFÄÄR- Maa sfääriline kest, mille koostis, struktuur ja energeetiline seisund on valdavalt möödunud aegne ja nüüdisaegsete organismide tagajärg. Maa sfäär, kus elavad organismid, toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. BIOGEOGRAAFIA- Bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised Uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaguneb objektide järgi füto-, müko- ja zoogeo- Graafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. Aeraalide uurimine. 17. INTEGRATSIOON- Liitumine. SÜSTEEM- Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. 18. Commoneri seadused. #Kõik on kõigega seotud. #Kõik peab kuhugi kaduma (sattuma). #Loodus teab ise kõige paremini.
ökoton- kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seeepärast keskkonnaltkomplekssem või liigirikkam kui kumbki neist(servaeffekt). 12)Biosfäär-laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kust võib leida elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseis. Kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ning kus org. ained mõjutavad kivimeid. biogeograafia- on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide(põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e areaalide uurimine. 13)Integratsioon- (liitumine) ehk ühinemise protsessis, süsteemis suurenevad elementide vastastikused sidemed ja mõju, moodustades uusi tasemeid. süsteem- omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Süsteem moodustub elementidest , mida võib käsitleda kui tema ehituse terviklikke algosi. Ökoloogias süsteem on
Biogaas orgaanilise aine anaeroobsel käärimisel tekkiv (0,40,5 m3/kg) peamiselt metaanist (2/3) ja süsinikdioksiidist koosnev gaas. Biogaasi saamiseks kääritatakse rohkesti orgaanilist ainet sisaldavat substraati (reoveepuhastus setet, läga) kinnises anumas (metaanitankis, biogaasigeneraatoris) kindlal temperatuuril. B-i kütteväärtus on 2025 Mj/m3 (40006000 kcal/m3). Endla Reintam, 2009/2010 1 Biogeograafia on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine. Bioindikaator- ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt liik (indikaatorliigid) või sellest kõrgem ökoloogiline rühm, kelle järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit
on seetõttu keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist · Biosfäär- Maa sfääriline kest, mille koostis, struktuur ja energeetiline seisund on valdavalt möödunud aegne ja nüüdisaegsete organismide tagajärg. Maa sfäär, kus elavad organismid, toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. · Biogeograafia-Bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaguneb objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. Aeraalide uurimine · Integratsioon- Liitumine · Süsteem- seoses olevate objektide terviklik kogum. · Biootiline- ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid), mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või
siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seetõttu keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist Biosfäär- Maa sfääriline kest, mille koostis, struktuur ja energeetiline seisund on valdavalt möödunud aegne ja nüüdisaegsete organismide tagajärg. Maa sfäär, kus elavad organismid, toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Biogeograafia-Bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaguneb objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. Aeraalide uurimine Integratsioon- Liitumine Süsteem- seoses olevate objektide terviklik kogum. Biootiline- ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid), mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi
Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng: Psühholingvistika kujunes nii, et mitmetel teadustel tekkis samasugune huvi kõneakti vastu, kujunes uus piirteadus/interdistsiplinaarne-kasutab mitmeid teadusi, esitati erinevaid küsimusi. Sh siis ka psühholoogia. Psüholingvistika 4.slaid- vt slaide ka. Pragmaatika <-> Semantika Keeleteaduse huviorbiidis oli MIS? Mis üksused? Psühholoogia huviorbiidis KUIDAS? Kuidas mõte jõuab kõneni?Kõneprotsess? Mida me teeme kui me kuulame ja üritame aru saada? Probleemid- ei uurinud mõlemat korraga. Ei vaadatud suhtlusakti tervikuna, vaid ainult kõne
majanduslikd- mida me hakkame sööma, kaubandus ressurssoloogilised- taastuvad ja taastumatud maavarad 11. Keskkonnakaitse seos baas- ja rakendusteadustega. Keskkonnakaitse hõlmab: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. 1 Keskkonnakaitse fundamentaalteadused: · Ökoloogia · Biogeograafia - on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide (e. levila on biogeograafias mingi taksoni esinemisala /territoorium v. akvatoorium/ Maal) uurimine. Biogeograafia jaotub: 1)bioloogiline teadus uurimisobjektiks on elusorganismid. 2)geograafiline teadus püüab leida
Tähtsaimad b-d on fosfori- ja lämmastikuühendid. Nende ühendite tavalisest suurem kogus põhjustab veekogude eutrofeerumist, selle tagajärjel hakkavad veetaimed vohama, tekib hapnikupuudus, kalad surevad; laguproduktid tekitavad teisest veereostust. B-d satuvad veekogudesse tööstuse heitvetega, asulate heitmeveega ja põllumajandus reoainetega. Biogeograafia on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine. Biogeokeemiline tsükkel osa looduse aineringest, ainete (peamiselt keemiliste elementide) liikumine anorgaanilisest loodusest läbi organismide tagasi anorgaanilisse loodusesse. Eristatakse kahte põhilist aineringet: suurt ja väikest.
kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. 3 Biosfäär 1) Maa sfääriline kest, mille koostis, struktuur ja energeetiline seisund on valdavalt möödunud aegne ja nüüdisaegsete organismide tegevuse tagajärg. 2) Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Biogeograafia bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e areaalide uurimine. Integratsioon liitumine, terviku moodustamine. Süsteem omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Süsteem moodustub elementidest, mida võib käsitada kui tema ehituse (struktuuri) terviklikke algosi. Süstemaatikas on süsteem orgaanilise looduse klassifikatsioon.
Õimu töödes. Kognitiivse psühholingvistika iseloomulikud jooned on järgmised: • Peamine üksus uurimisel on ütlus, mida käsitletakse suhtlemissituatsiooni komponendina. • Kõneaktis uuritakse kõiki reaalselt esinevaid operatsioone (nii keelelisi kui psühholoogilisi), eristatakse keelelisi ja metakeelelisi operatsioone. • Lapse kõne arengut selgitatakse tema kognitiivse arengu ja suhtlemise koosmõju seisukohalt. Psühholingvistika on noor teadus ja ühtlasi piirteadus. Seetõttu on üle võetud paljud psühholoogias, keeleteaduses ja teistes lähedastes teadustes kasutatavad uurimismeetodid. Küll aga arvestatakse eksperimendi korraldamisel ja tulemuste analüüsil psühholingvistika metodoloogiat (mida otsime?). Paljudel juhtudel pakuvad ühe ja sama eksperimendi tulemused huvi mitmele teadusele. Kuid seejuures tulemuste järjestamine nende tähtsuse järgi on erinev. Võtame näiteks vabade assotsiatsioonide eksperimendi: katses osalejale esitatakse
K-le • Kontrollrühmal oli manipuleeritavate nimi- ja tegusõnade nimetamine reeglina parem* – suund üksikjuhtude, mitte gruppide uurimisele • Patsientidel oli parem mittemanipuleeritavate nimi- ja tegusõnade nimetamine* • Psühholingvistika-teine eriala, Järeldus: Tegusõnade nimetamine on nimisõnadest keerulisem ainult juhul kui ülesanne – uurib terveid (keelesüsteemi,keeletarvituse ja – võime vahekorda uuriv piirteadus) sisaldab sõna otsimisprotsessi (pildi nimetamine) Hüpotees: inimesed võivad kasutada Eesti keele ajakategooria omandamisest- ajavormid ja ajasõnad R Argus, S Parm 2009 motoorseid “kujutlusi” sõnade mõistmiseks kehtib tervete kohta ajukahjustus võib motoorse 135 N keelearenguga last vanuses 4-7.a. Uuriti ajakategooriate omandamist, alaga kattudes seda võimet halvendada
b) esteetilised ilus silmale; c) teaduslikud räägib palju minevikust, geneetika toit; d) majanduslikud mida me hakkame sööma, kaubandus; e) ressursilised taastuvad ja taastumatud maavarad. See on ajalooline järjekord, kuid tänapäeval on järjekord täpselt vastupidine. Keskkonnakaitse fundamentaalteadusteks on : ökoloogia biogeograafia Biogeograafia ja biogeotsönoloogia Biogeograafia on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine. Areaal e. levila on biogeograafias mingi taksoni esinemisala (territoorium v. akvatoorium) Maal. Milliseid spetsiifilisi küsimusi uurib biogeograafia? 1) biogeograafiline rajoneerimine Maa territooriumi v. akvatooriumi liigestamine elustiku oluliste erinevuste alusel;
annaabi.ee 
