sagedased ülestõusud mõjutasid ebastabiilsust. Orjad soovisid saada peremeestest sõltumatuteks ja vabadeks Rooma kodanikeks. Riigipöörded ja kodusõjad- oli ikka keegi, kes soovis saada kõige Rooma ainuvalitsejaks. Välisteks põhjustks võib pidada impeeriumi suurust. Impeerium oli niivõrd suur,et oli keeruline kõike ühtse kontrolli all hoida. Roomlased ise ei soovinud enam kodust kaugel olla ning hakkasid otsima vabandusi, et kohustustest kõrvale hiilida. Seega hakati värbama mehi piiritaguste rahvaste hulgast. Enamasti moodustasid nüüd sõjaväe germaanlased. Rooma provintsid olid arengutasemelt ja ajaloolt väga erinevad, kohalik võim püüdles iseseisvusele- varasemalt lubas Rooma kõigile Itaalia kodanikele rooma kodakondsust. Vallutatud rahvastega kehtis aga põhimõte jaota ja valitse-. See tähendas, et Rooma pidas oma vastastega läbirääkimisi ühekaupa ja sõlmis kokkuleppeid eraldi.
Selle võttis keiser Constantinus Suur (valitses 306-337). Tekib sunnismaisus, mis hiljem, keskajal, valitsevaks. 3. Rooma rahvaarvu langus. Kui printsipaadi ehk varajase keisririigi alguses elas Rooma impeeriumis u 60 miljonit inimest, siis 3. sajandi lõpus oli rahvaarv kahanenud 30-35 miljonini. Kahanemise põhjused olid pidevad sõjad, sisevõitlused ja epideemiad. 4. Rooma sõjaväe barbariseerumine. Rooma leegionitesse hakati värbama piiritaguste alade elanikke ehk barbareid, peamiselt germaanlasi. Kui algasid barbarite (peamiselt germaani hõimude) sissetungid, siis selgus, et sageli pidi üks germaanlane võitlema teise germaanlase vastu. Tähtsamad daatumid Rooma riigi lõpust: - 313. a p Kr - Milano edikt, millega Constaninus Suur andis kristlastele usuvabaduse, st ristiusk lubati. - 330 a p Kr keiser Constantinus Suur otsustas viia pealinna riigi idaprovintsidesse
võimult kõrvaldatuks-> Lääne-Rooma keisririigi lõpp. Riigi- ja ühiskonnakorraldus: Keisri võim oli piiramatu Senaator oli muutunud sisuliselt Rooma linna nõukoguks Et vallutussõjad olid lõppenud, muutus orjade hankimine aina raskemaks Ühiskond rangelt seisuslik Dicletianus rajas reservväe, mida vajaduse korral sai suunata ükskõik millisele piirile Mindi üle sundvärbamisele, värvati mehi piiritaguste rahvaste hulgast – Sõjaväe barbariseerumine, Lääne-Rooma riigi languse üks peamine põhjus Sõjavägi kaugenes üha enam Rooma ühiskonnas juurdunud väärtustest ja Riigi etteotsa tõusnud germaani väepealikud mõistsid Rooma tsivilisatsiooni üpris pealiskaudselt. Nad ei lähtunud mitte niivõrd Rooma riiki kuivõrd oma hõimu või enda isiklikest huvidest. Miks algas vabariikliku korra allakäik?
Pluto allilmajumal Janus Uste, alguse, lõppude jumal; (ainuke enda mõeldud jumal) Kristlus tekib palestiinas Levis ruttu kuna lubati kõigile ilusat elu peale surma. I. ja II. Sajand suhtusid roomalsed kristlusesse halvasti kuna selle põhimõte oli ainult ühe jumala olemasolus ning kristluses ei ohverdatud. Hiline kesririik sõdurkeisrid; kristlus legaliseeritakse. Jaguneb Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks sõjaväe barbariseerub - sõjaväkke hakati palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast ehk siis barbarite hulgast 476. aastal kukutatakse viimane Lääne-Rooma keiser 1453. aastani jääb püsima Ida-Rooma Lääne-Rooma nõrkused majanduslik allakäik rahvaarvu vähenemine sõjaväe barbariseerumine suur rahvasteränne Ida-Rooma eelised Kaubanduse jõukus jäi barbarite rännuteest eemale parem geograafiline asupaik (parem kaitsta) tähtsamad kaubandus- ja käsitöökeskused Mõisted
põhiosa moodustasid raskerelvastuses jalaväelased. Leegion rivistus väiksemate ristkülikutena. Kasutati katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Sõjaväkke hakati värbama itaallaste provintside elanikke. Rajati tugev reservvägi, mida võiks vajaduse korral suunata kuhu tahes. Sõjavägi jagunes piiriäärseteks ja liikuvaks sisearmeeks. Vabatahtlike ei olnud sõjaväe liitumiseks piisavalt ning seetõttu mindi üle sund värbamisele. Hakati palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast, eriti germaanlasi. Selle tagajärjel oli Rooma sõjavägi barbariseerunud. Töö allikaga. ROOMA ÕIGUS (vt ka õpik lk 177) Rooma õigus - Vana-Rooma riigis tekkinud ja arenenud õigusnormide kogu, mis on aluseks tänapäevasele kontinentaaleuroopa õigussüsteemile ning eriti selle eraõigusele. Allikas 1.Rooma impeerium oli õigusriik. Kogu ühiskonnaelu oli kindlalt määratletud seadustega ja seadused
Hõbemüntide asemel tulid hoopis hõbetatud vaskmündid. Hinnad tõusid – Rooma riigis toimus inflatsioon, raha väärtuse vähenemine toob kaasa hindade tõusu. Täisväärtuslikud kadusid täielikult käibelt. Täisväärtuslikud mündid ehk hõbemündid olid nüüd varanduseks. Keegi ei tahtnud hõbemünte ära anda. Rahamajanduse asemele naturaalmajandus. 2)Makse hakati nõudma natuuras, peamiselt teraviljas. 3)Sõjaväe barbariseerumine – sõjaväkke hakati palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast ehk siis barbarite hulgast(enamasti germaanlased). Ühed germaanlased hakkasid Rooma valdusi kaitsma teiste germaanlaste eest. Alates 3.sajandist algas vähehaaval germaanlaste sisseimbumine Rooma territooriumile. 375 – sai alguse massiline sisseimbumine. Barbarid hakkasid seal looma oma riiki. 4)Rooma rahvaarv oli langenud. Ajaarvamise vahetusel elas u 60 miljonit inimest, 3.sajandiks elas u 30-35 miljonit. See oli osalt tingitud sisevõitlustest ja epideemiatest.
Hilise Keisririigi ajal, täpsemalt 3. sajandil, tuli välja, et traditsiooniline Rooma sõjavägi ei tule kriisihetkedel piiride kaitsmisega toime. Keiser Diocletianus rajas tugeva reservväe, mida sai vajaduse korral suunata ükskõik millisele piirile. Ratsaväe osatähtsus kasvas. Uute sõjaväeosade moodustamiseks vajati rohkem sõdureid, mindi üle sundvärbamisele, kuid kas sellega polnud probleem lahendatud. Sõjaväeteenistusse hakati palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast, selle tagajärjel oli Rooma sõjavägi vanaaja lõpuks suurel määral barbariseerunud. Relvastus Ratsaniku varustus osteti iga ratsaniku enda poolt. See koosnes ümmargusest kilbist, kiivrist, kehaturvisest, mõõgast ning ühest või enamast piigist. Kergejalavägi ehk veliidid olid enamasti vaesemad kodanikud, kes ei suutnud ennast korralikult varustada. Nad olid varustatud viskeodadega, mille nad viskasid vaenlase liinidesse enne kahe väe kokkupõrget.
b. Korra taastamine keiser Diocletianuse ajal (284-305) · Keisrist sai piiramatu võimuga valitseja, kes toetus arvukale ametnikkonnale. · Senat kaotas ka nõuandva tähenduse. · Linnade omavalitsused allutati keisri kontrollile. · Piirivägedele lisaks loodi reservvägi, mida sai vajadusel ükskõik kuhu suunata. · Suurendati ratsaväe osatähtsust. · Sõjaväe barbariseerumine meestepuudusel värvati sõdureid piiritaguste rahvaste hulgast (germaanlased). c. Ühiskond muutus rangemalt seisuslikuks. AUVÄÄRSED MADALAD Senaatoriseisus vabastati maksudest Kõik madalad olid maksumaksjad. ja kohustustest. Maksude paremaks kogumiseks Allpool seisvad auväärsed pidid piirati liikumisvabadust makse koguma ja rahastama ehitus- (sunnismaisus). töid. 2. Riigi lõplik langus a
sundvärbamisele. Iga provints pidi igal aastal välja panema teatud arvu noorsõdureid, ning samuti sõdurite pojad pidid jätkama isa elukutset. Siis tekkis raskusi enamarenenud ja linnastunud piirkondadega- sealsed elanikud ei tahtnud sõjaväes teenida ning üritasid igat moodi mööda hiilida Seetõttu laiendati sõdurite võtmist vähemtsiviliseeritud põhjapoolsetel aladel Hakati sõjaväeteenistusse palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast, eriti Kesk- ja Ida-Euroopat asustavaid germaanlasi. Germaani väepealikkudest said Rooma ohvitserid, ning osad neist said isegi sõjaväe kõrgemasse juhtkonda, ning hakkasid mõjutama kogu impeeriumi poliitikat. Selle tagajärjel oli Rooma sõjavägi suurel määral barbariseerunud. 3.Loetleda tunnuseid, miile poolest erines hiline keisririik varasest keisririigist. Riigi- ja ühiskonnakorraldus, orjandus kaotas tähtsuse, sõjavägi, riigikord, absoluutne
sundvärbamisele. Iga provints pidi igal aastal välja panema teatud arvu noorsõdureid, ning samuti sõdurite pojad pidid jätkama isa elukutset. Siis tekkis raskusi enamarenenud ja linnastunud piirkondadega- sealsed elanikud ei tahtnud sõjaväes teenida ning üritasid igat moodi mööda hiilida Seetõttu laiendati sõdurite võtmist vähemtsiviliseeritud põhjapoolsetel aladel Hakati sõjaväeteenistusse palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast, eriti Kesk- ja Ida-Euroopat asustavaid germaanlasi. Germaani väepealikkudest said Rooma ohvitserid, ning osad neist said isegi sõjaväe kõrgemasse juhtkonda, ning hakkasid mõjutama kogu impeeriumi poliitikat. Selle tagajärjel oli Rooma sõjavägi suurel määral barbariseerunud. 3.Loetleda tunnuseid, miile poolest erines hiline keisririik varasest keisririigist. Riigi- ja ühiskonnakorraldus, orjandus kaotas tähtsuse, sõjavägi, riigikord, absoluutne
Lakkamatud kodusõjad. 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. Korra taastamine keiser Diocletianuse ajal (284-305) Keisrist sai piiramatu võimuga valitseja, kes toetus arvukale ametnikkonnale. Senat kaotas ka nõuandva tähenduse. Linnade omavalitsused allutati keisri kontrollile. Piirivägedele lisaks loodi reservvägi, mida sai vajadusel ükskõik kuhu suunata. Suurendati ratsaväe osatähtsust. Sõjaväe barbariseerumine meestepuudusel värvati sõdureid piiritaguste rahvaste hulgast (germaanlased). Ühiskond muutus rangemalt seisuslikuks. AUVÄÄRSED MADALAD Senaatoriseisus vabastati maksudest ja kohustustest. Kõik madalad olid maksumaksjad. Allpool seisvad auväärsed pidid makse koguma ja Maksude paremaks kogumiseks piirati rahastama ehitus-töid. liikumisvabadust (sunnismaisus). Riigi lõplik langus Impeeriumi jagunemine:
Lakkamatud kodusõjad. 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. Korra taastamine keiser Diocletianuse ajal (284-305) Keisrist sai piiramatu võimuga valitseja, kes toetus arvukale ametnikkonnale. Senat kaotas ka nõuandva tähenduse. Linnade omavalitsused allutati keisri kontrollile. Piirivägedele lisaks loodi reservvägi, mida sai vajadusel ükskõik kuhu suunata. Suurendati ratsaväe osatähtsust. Sõjaväe barbariseerumine meestepuudusel värvati sõdureid piiritaguste rahvaste hulgast (germaanlased). Ühiskond muutus rangemalt seisuslikuks. AUVÄÄRSED MADALAD Senaatoriseisus vabastati maksudest ja Kõik madalad olid maksumaksjad. kohustustest. Maksude paremaks kogumiseks piirati Allpool seisvad auväärsed pidid makse liikumisvabadust (sunnismaisus). koguma ja rahastama ehitus-töid. Riigi lõplik langus Impeeriumi jagunemine:
Lakkamatud kodusõjad. 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. Korra taastamine keiser Diocletianuse ajal (284-305) Keisrist sai piiramatu võimuga valitseja, kes toetus arvukale ametnikkonnale. Senat kaotas ka nõuandva tähenduse. Linnade omavalitsused allutati keisri kontrollile. Piirivägedele lisaks loodi reservvägi, mida sai vajadusel ükskõik kuhu suunata. Suurendati ratsaväe osatähtsust. Sõjaväe barbariseerumine – meestepuudusel värvati sõdureid piiritaguste rahvaste hulgast (germaanlased). Ühiskond muutus rangemalt seisuslikuks. AUVÄÄRSED MADALAD Senaatoriseisus vabastati maksudest ja Kõik madalad olid maksumaksjad. kohustustest. Maksude paremaks kogumiseks piirati Allpool seisvad auväärsed pidid makse liikumisvabadust (sunnismaisus). koguma ja rahastama ehitus-töid. Riigi lõplik langus Impeeriumi jagunemine:
ERL-i sisuline tegevus toimub kahe programmi raames: keskkonnapoliitika ja keskkonnateadlikkus. ERL-il on üle 1000 liikme, neist suurem osa on noored - õpilased ja tudengid. Uued liikmed - kõik, kellele on oluline Eesti looduse säilitamine ja keskkonnaseisundi parandamine - on alati teretulnud. Astudes Eesti Rohelise Liikumise liikmeks, toetad säästva ühiskonnakorra loomist Eestis. Eesti Roheline Liikumine teeb aktiivselt koostööd ka piiritaguste organisatsioonidega. ELF on asutatud 1991. aastal 40 looduskaitsja ja loodusteadlase poolt. Alates 1999. aasta jaanuarist on ELF sihtasutus. ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. ELFi logoloomaks on vanade haabade õõnsuses elav haruldane lendorav, kelle leiukohti on Eestis teada ligi 80. Meri, mets ja märgalad - Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eesmärgiks on kogu Eesti
annaabi.ee 
