muutuse. 6) Kes on kognetiivse käitumisteraapia rajaja? A.Beck 7) Kuna võib öelda et teraapiast (kognetiiv käitumisteraapia) oli kasu...? kuna muutuvad kognitsioonid ja emotsioonid.Kuna ei ole automatmõtted, ja kuna muutub käitumine 8) Situacija:Patsiendile on tehtud märkus tema töökohta,hiljem ta kaebab sõbrannale et täna ainult te,male etteheitud tehtud..millega on tegmist? Vältiv. 9) Ili: Naispatsient, kahtlustab oma meest, pikaajaliselt solvub, väga emotsionaalne... Paranoiline. 10) Situacija: patsined on võluv,tahab et teda imetleksid jne....mis häirega on tegemist?Histriooniline 11) söömishäirega ei ole tähtis...? 12) Obsessiiv kompulsiivne häire - Ärevushäired,sundmõtted ,sundteod. Teperj nado bilo napisatj samim: 13) Mida õde peab tähtsaks töötades lapspatsiendiga kellel on psüholoogiline häire?
1. Piirialane ebastabiilne isiksus 24-aastane naispatsient. Patsient saabus haiglasse suitsiidkatse järgselt. 2 päeva tagasi oli ta võtnud sisse 20 tbl Xanaxit, 15 tbl Paracetamoli ja joonud umbes 0,5 l rummi. Suitsiidkatse sooritas ta hiljuti purunenud lähisuhte tõttu. On teada, et patsient on ka varem ennastkahjustavalt käitunud. Kätel on näha värsked ja vanemad põletusarmid. Patsient räägib ka seda, et lähisugulaste ja kolleegidega on tal suhted halvad. Viimases töökohas oli patsient saanud hoiatuse, sest oli üht kolleegi füüsiliselt rünnanud. Probleemide põhjustajana käsitleb teiste inimeste hoolimatut käitumist. Praegust elusituatsiooni näeb ta lootusetuna, ainukese väljapääsuna näeb enesetappu. Varasemalt on ta käinud mitme erineva psühhiaatri vastuvõtul ja saanud antidepressiivset ravi. Patsient on senises ravis pettunud. Kodus on püüdnud leevendust leida alkoholist ja amfetamiinist. 2. Arutelu Inimesel, kellel on piirialane eb...
· Vastikus peetakse? · Viha · Milline on ümbritsevate · Üllatus inimeste reaktsioon juhul, kui neid reegleid rikutakse? Kummal pildil õnnestub teistest erinev nägu kiiremini üles leida? Emotsioonid ja aju · Erinevate emotsioonide avaldumist kontrollivad erinevad ajuringed · Ajukahjustuste uurimine · Mandelkeha kahjustusega naispatsient: vaimsed võimed normis, võimeline õppima ja uusi oskusi ning fakte meelde jätma; hea joonistaja; silmatorkavalt sõbralik; ei suuda ära tunda hirmu näoväljendust ega ise seda väljendada; sõnaliselt oskab kirjeldada Kumb nägu on kurvem, kumb rõõmsam? Emotsioonide kujutamine sõnades · Negatiivsed ja positiivsed emotsioonid on omavahel nõrgalt korreleeritud · Teades, milliseid negatiivseid tundmusi on inimene
üldist energia vähenemist. Patsient ei ole abielus, aga temal on kindel naispartner, kellega ta kohtub ebaregulaarselt oma töö iseloomu pärast. Mõned korrad esinesid patsiendil ka erektsioonihäired, mida varem ei olnud.Viimase aasta jooksul võttis 12 kg kehakaalu juurde. Hakkasid esinema ka liigesevalud. Sportimisega patsient ei tegele. Vereproovi tulemused: kolesterool üle ülemise normväärtuse, testosteroon alla normväärtuse. 4. juhtum. Vastuvõtul on 34-aastane naispatsient, kelle kaebuseks on viimasel ajal sagenenud peavalud ning mõõdukal füüsilisel koormusel (nagu nt kõndimine) hakkas esinema hingeldus. Naine ei käi trennis ning tal on istuv töö. Läbivaatus: kaal 92, kasv 165, vererõhk 150/100, veresuhkur 6,8. Menstrutsioonitsükkel on ebaregulaarne, varieerub 28-40 päevade vahel. Lisaks selgub anamneesist, et juba lapsepõlvest esinesid probleemid ülekaaluga ning mõlemad vanemad on ülekaalulised
positiivsete vastandid. Emotsioone osutava sõnavara lahknemine kas negatiivseks või positiivseks paistab olevat universaalne nähtus, mis ei sõltu keele ja kultuuri iseärasustest. Emotsioonid ja aju Erinevate emotsioonide avaldumist kontrollivad erinevad ajuringed. Ajukahjustuste uurimine on üks viise teada saada, millised ajuosad milliseid emotsioonidega seotud funktsioone täidavad (Iowa Ülikooli professori Antonio Damasio kirjeldatud naispatsient, kel oli mandelkehakahjustus ning kes pealtnäha oli täiesti normaalne, kuid tal puudus võime tunda hirmu- mandelkeha ülesandeks näib olevat hirmuga seotud tunnete äratundmine). 3 Emotsioonid lisa Vasaku ja parema ajupoolkera erinevad ülesanded Aju vasak poolkera on juhtiv niisuguste tegevuste puhul, nagu analüütilised oskused, loogiline mõtlemine, matemaatilised ja keelelised võimed
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava SKISOAFEKTIIVNE HÄIRE Veronika Litovtsenko Õde 3, rühm 1 Tartu 2009 Skisoafektiivse häirega patsiendi haiguslugu 34- aastane naispatsient. Haiglasse saabudes on patsient elevil ja kärsitu. Vestluse ajal tõuseb korduvalt püsti ja kõnnib ruumis ringi. Kirjeldab, et avastas nädalad tagasi endal võime diagnoosida ja ravida haigusi, mida tavameditsiin veel ei võimalda. Samas on tekkinud hirm, et tema annet võidakse kurjasti ära kasutada ning, et on inimesi, kellele tema eriline anne pinnuks silmas on päästjaks. Viimastel päevadel on püüdnud abivajavaid inimesi aidata, viibides nende leidmiseks
h ravimid. 14. Uriin põies vähemalt 4 tundi (68 tundi). 15. Keskjoa uriin! 16. Laboratoorne uurimine 13 tunni jooksul. A. Visuaalne ja füüsikaline uuring. B. Keemiline uurimine (ribatest). C. Kindla uriini koguse (10 ml) sademe mikroskoopia (värvitud sade; uuring kasvaja rakkudele). 17. Uriini bakterioloogiline kiirtest või tavaline bakterioloogiline uurimine (vajadusel antibiogramm). NÄIDE: 30 aastane naispatsient kaebab peavalu, iiveldust, kõhuvalu, sagenenud veidi valulikku urineerimist. Palavik 39oC. Uriini analüüs: Keemiline uurimine: Sademe mikroskoopia: Glükoos negatiivne Erütrotsüüdid 02 Ketoonid negatiivne Leukotsüüdid rohkelt Erikaal 1,015 Lameepiteelid üksikud Erütrotsüüdid jäljed Transitoorsed epit. üksikud
.........8 Õendusplaan............................................................................................................................9 5. PATSIENDI NÕUSTAMINE NEERE SÄÄSTAVA DIEEDI OSAS....................................11 6. PATSIENDI ÕPETAMINE KOMORBIIDSETE SEISUNDIGA TOIMETULEKUL.........12 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................14 NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM Kristi Kaalikas on 32-aastane naispatsient, kes on tulnud vastuvõtule ja kurdab väsimust ja uimasust ning üldist halba enesetunnet. Anamneesist selgub, et patsiendil on 8-aastaselt diagnoositud I tüübi diabeet. Lisaks on tal diagnoositud krooniline neerupuudulikkus diabeetilise nefropaatia tüsistusena. Patsient käib viimase kolme aasta jooksul regulaarselt hemodialüüsil. Kristi Kaalikas on kahvatu, kõhn, tundub kergelt pidurdunud. Patsiendi nahk on kuiv ja soe, turgor on langenud, limaskestad kuivad.
Tegemist on kaasasündinud automaatselt toimiva võimega avastada eluliselt oluline sündmus. Vihase näoga liigkaaslane on potentsiaalne oht. Me sünnime maailma juba ajus valmis oleva masinaga, mille otstarbeks on muude asjade seast üles leida inimese nägu. 11.6. Emotsioonid ja aju Üks viis, kuidas teada saada, millised ajuosad milliseid emotsioonidega seotud funktsioone täidavad, on uurida ajukahjustusi. Mandelkehakahjustuse tagajärjel ei tundnud naispatsient enam ära hirmu. Aju parema ja vasaku poolkera ülesanded erinevad mõnevõrra. Aju paremal poolkeral on eriline roll emotsioonide kogemisel ja reguleerimisel. Seetõttu kalduvad inimesed emotsionaalsetele küsimustele vastates pilku vasakule pöörama. 11.7. Emotsioonide kujutamine sõnades Emotsioonikirjelduste paljusus näib koonduvat positiivse ja negatiivse ümber. Emotsioone osutava sõnavara selge lahknemine kes negatiivseks või
– ei saa praktiliselt infot ajukoorest • V/a HF kahjustus- nn.kognitiiv-afektiivne sdr: töömälu, planeerimine, abstraktne mõtlemine • Primaarne neurotransmitter BG (eferentne tee) : häiritud – GABA = pidurdav toime Haigusjuht- naispatsient BG kahjustusel • Liigutuste alustamine hilineb • akineesia - spontaansete liigutuste puudumine • Sõrme-nina katsul käe trajektoor häiritud 43
pereliikmete ja sõpradega. Demonteerimisfaas Erakorralise meditsiini tehnik muutub ebakorrapäraseks, ei tee oma varustusele enam kontrolli või teeb seda ebatäpselt, hakkab vastu igasugustele muutustele ega tule keeruliste ülesannetega enam toime. Isegi lihtsad otsused muutuvad takistuseks, patsientide hoolitsuse tase hakkab langema ohtlikule tasemele. Südameinfarktiga patsientidel kästakse kõndida, puusaliigesevaludega naispatsient pannakse lihtsalt voodisse ja tal palutakse järgmisel hommikul perearstile helistada. Lähedaste, patsientide või meditsiinilise personali kaebused kuhjuvad. 192 Lamestumisfaas Tundereaktsioonid lamestuvad täielikult, hobidest loobutakse, igavus levib, isiklik osavõtlikkus kaasinimeste vastu väheneb. Uusi suhteid elatakse teatud tingimustel liialdaselt välja. Asjaosaline on üksik. Psühhosomaatiliste reaktsioonide faas
annaabi.ee 
