sätestatust. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? Kandekonstruktsioonid on hoone osad, mis võtavad vastu koormusi (tuul, lumi, omakaal, kasuskoormus jne) ja kannavad need üle kas pinnasele või alusele. Kandekonstruktsioonid jaotuvad jõudude vastuvõtmise suuna järgi: • vertikaalsed (seinad, sambad, postid, vundamendid) • horisontaalsed (paneelid, talad, fermid, laudised jne) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? Piirdekonstruktsioonid – hoone osad, mis moodustavad ruume ning eraldavad need teisest ruumist, välisõhust või pinnasest. Piirdekonstruktsioonide hulka kuuluvad kõik seinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused jne 9. Mida tähendab külmakerge? Talvistel tingimustes jäätub pinnases olev vesi, mis põhjustab maapinna paisumist. See omakorda avaldab survet hoone (alus)konstruktsioonidele ja tekitab hoonete kerkimist. 10. Kuidas saab nõrka pinnast tugevdada?
Minimaalne korruste arv 1 Maksimaalne korruste arv 1 Maht (m3) 580 Kasulik pind kokku 213,3 m 2 Elamispind kokku 62,8 m 2 Tegelik kasulik pind kokku 280 m 2 elamispind 180m 2 Algselt oli majal üks korrus, nüüdseks oleme välja ehitanud ka nn pööningu kus on kolm suurt tuba. Lisas number 3 on ära toodud pildid majast, aiast ja tubadest. 3.3. Materjalid Materjalid ehitusregistri andmeil: · Madalvundament · Kandekonstruktsioon: puit · Jäigastavad ja piirdekonstruktsioonid: info puudub · Vahe- ja katuselaed: puit · Välissein: puit 7 · Katuse kate: eterniit Materjalid tegelikult: · Madalvundament on ainult kõrvalhoonel · Kandekonstruktsioon: tuhaplokk ja saepurubetoonblokk. · Vahe- ja katuselaed: puit · Välissein: plastlaudis · Katuse kate: plekk 3.4. Tehnosüsteemid Tehnosüsteemid ehitusregistri andmeil: · Elekter 220v
monteeritav raudbetoon katuse kate plastmass puudub X puit eterniit suurpaneel X kivi suurplokk plekk tellis, väikeplokk profileeritud metall tehisplaat puitlaast muu roog jäigastavad ja piirdekonstruktsioonid rullmaterjal puudub muu eterniit välisviimistlus keraamika puudub kergmetall lihtkrohv teras X looduslik kivi looduslik kivi profileeritud metall monoliitne raudbetoon puhasvuuk
On korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust 6. Mis on korrus? Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? tarind, mis kaitseb hoone sisemust välismõjude eest v jaotab hoone osadeks 9. Mida tähendabkülmakerge? Tahvel külmaga hakkab mõnevõrra pinnas kerkima. 10. Kuidas saab nõrka pinnast tugevdada? Nõrk pinnas kaevatakse hoone alt välja ja asendatakse kergkruusaga 11. Kuidas saab nõrgale pinnasele ehitada ilma pinnast tugevdamata? Vundamendi talmiku pindala tuleb teha nii suur, at võrduks hoone pindalaga
On korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust 6. Mis on korrus? Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? tarind, mis kaitseb hoone sisemust välismõjude eest v jaotab hoone osadeks 9. Mida tähendabkülmakerge? Tahvel külmaga hakkab mõnevõrra pinnas kerkima. 10. Kuidas saab nõrka pinnast tugevdada? Nõrk pinnas kaevatakse hoone alt välja ja asendatakse kergkruusaga 11. Kuidas saab nõrgale pinnasele ehitada ilma pinnast tugevdamata? Vundamendi talmiku pindala tuleb teha nii suur, at võrduks hoone pindalaga
3 2 ARVUTIKLASSI EHITUS 1.1 Arvutiklassi asend Arvutiklass projekteeritakse akendega põhjasuunas 270°90°. Arvutiklass ei või paikneda keldri- või poolkeldrikorrusel. Arvutiklass ei või külgneda ruumidega, kus tekib müra ja vibratsioon (võimla, töökoda), aga samuti ruumidega, kus paiknevad jõuseadmed (alajaamad, elektrimootorid) võimsusega üle 10kW. Ruumi piirdekonstruktsioonid ja suletud aknad peavad tagama arvutiklassis taustmüra taseme mittetöötavate arvutite puhul alla L pAmax 35 dB. 1.2 Pindala Arvutiklassis peab olema vähemalt 4 m2 põrandapinda ühe õpikoha kohta. 1.3 Siseviimistlus Seinad peavad olema heledates toonides kergestipuhastatavast materjalist. Seinad ja lagi peavad olema viimistletud mitteläikiva materjaliga. Arvutiklassi põrand peab olema kaetud niiskelt puhastatava antistaatilise materjaliga. 1.4 Arvutiklassi valgustus
· Materjali iseloomustatakse soojaerijuhtivusega. · Soojavool suureneb materjali niiskudes,sest vesi on parem soojusjuht kui õhk(25 korda suurem). Soojamahtuvus · Soojamahtuvus on materjali omadus sooja salvestada. · Erisoojus on soojushulk,mida vajatakse,et materjali massiühiku temperatuur tõuseks 1% . · Väga suure soojamahutavusega on vedelikud. · Väikese soojamahtuvusega on metallid:kuumenevad kiirelt ja jahtuvad kiirelt. · Ruumide piirdekonstruktsioonid peaks omama küllaldast soojamahtuvust.see ühtlustab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel. Tulekindlus · Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise , pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. · Liigitatakse:1)tulekindlateks (fire-proof) t`s=1580`C (sulamistemperatuur) · 2)raskelt sulavad (hard smelt) t`s=1350..1580`C · 3)kergelt sulavad t`s 1350`C Tulepüsivus
Ligi 90 % ööpäevast viibivad inimesed ruumides, mille tõttu siseõhu kvaliteet on inimesele olulisem kui välisõhu oma. Halb sisekliima põhjustab haigestumist, vähendab tööjõudlust ja suurendab töövaheaegu. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kõrgete temperatuuride vältimisele, näiteks temperatuur +360C vähendab vaimset töövõimet kuni 20 % ja füüsilist kuni 40 %. Sisekliimale avaldab mõju hoone ise (eriti piirdekonstruktsioonid), hoone ehitamiseks kasutatavatest materjalidest eralduvad tervisele kahjulikud ained ja ka hoone sanitaartehnikavarustus (eriti küte ja ventilatsioon). Õhu saasteained kahjustavad tervist, hoone halvale sisekliimale reageerivad allergilised inimesed teistest kiiremini. Allergikud moodustavad elanikkonnast umbes 30 %. Optimaalne ruumiõhu temperatuur sõltub seal tehtava töö raskusest, istuva töö tegemisel oleks see 21 ... 25 0C, aga raske füüsilise töö korral 12 ... 17 0C
materjali soojendamiseks 1 0C võrra. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega on metallid: 2 Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 kuumenevad kiirelt ning jahtuvad kiirelt. Ruumide piirdekonstruktsioonid (eriti perioodilise kütte puhul) peaks omama küllaldast soojamahtuvust. See ühtlustab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel. Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need
SOOJAMAHTUVUS • Soojamahtuvus on materjali omadus neelata sooja tema soojendamisel ja ära anda sooja jahtumisel • Materjali soojamahtuvust iseloomustatakse soojaerimahtuvusega c. See on soojahulk Q (J), mis on tarvilik 1kg antud materjali soojendamiseks 1ºC võrra. • Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb • Ruumide piirdekonstruktsioonid (eriti perioodilise kütte korral) peaks omama küllaldast soojamahtuvust. See ühtlustab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel. 𝑸 = 𝒄(𝒕𝟏 + 𝒕𝟐 ) KUUMSIN 8 TULEKINDLUS Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse: 1) tulekindlateks t° s>1580 °C (sulamistemperatuur)
mitmesuguseid vuuke ja pragusid, võivad olla paisuvad ja mittepaisuvad. 15. Peamised vahtplastide liigid: Vahtpolüstürool on suhtelisel jäik materjal, kaetakse sageli paberiga. Vahtpolüvinüülkroriid võib olla jäik ja elastne. Mipoor on valge materjal. Vahtpolüuretaan- võib olla jäik ja elastne. 15. Sooja- ja heliisolatsioonimaterjalid 1. Materjalid jagatakse isoleeriva pinna temp. järgi: Materjalid jahedate pindade (hoonete piirdekonstruktsioonid) isoleerimiseks. Materjalid kuumade pindade(katlad, boilerid, kuumad torud jne)isoleerimiseks. 2. Soojaisolatsiooni materjalid väliskuju järgi on: isolatsiooniplaadid (jäigad või pooljäigad), isolatsioonimatid (painduvad), isolatsiooniplokid (rist-tahukad, millede kõik mõõtmed on ühes suurusjärgus), puistematerjalid (sidumata terad või kiud), isolatsioonisegud (vedelad või pastataolised), toppematerjalid (pikakiulised sidumata materjalid). 3
ruutmeetri kui mõlemal pool konstruktsiooni on õhk tõstes tarindi temperatuuri 1 kraadi võrra. Soojamahtuvus > Soojamahtuvus on materjali omadus sooja salvestada. > Erisoojus on soojushulk , mida vajatakse, et materjali massiühiku temperatuur tõuseks 1 kraadi võrra. > Väga suure soojusmahtuvusega on vedelikud. Seetõttu niiskumisel materjali soojusmahtuvus suureneb. > Väikese soojusmahtuvusega on metallid: Kuumenevad kiirelt ja jahtuvad kiirelt. > Ruumide piirdekonstruktsioonid peaks oamama küllaldaselt soojusmahtuvust. See ühtlusab ruumide temperatuuri ööpeva kestet. Tulekindlus > Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja keskel ilma sulamise, pragununemise ja tugevuse tunduva koatuseta. > Liigitatakse : 1) tulekindlateks (fireproof) temperatuur >1580 kraadi (sulamistemp) > 2) rakelt sulavad ( hard melt) temp = 1350...1580 kraadi > 3) kergelt sulavad temp <1350 kraadi.
- Mõõtühik (unit of measurement) – mõõdetavat või hinnatavat numbrilist suurust kirjeldav ühik 2 3 (m, m , m , tk) - Projekt (project) – omaniku poolt määratud eesmärgi ja ulatusega ettevõtmiste kogum - Tarind, ehituskonstruktsioon (structure) - ehitise osa, mille projekteerimisel on tarvis teha ehitusmehaanika ja ehitusfüüsika arvutusi; kandetarindid (kandekonstruktisoonid) kannavad lisaks omakaalule koormust; piirdetarindid (piirdekonstruktsioonid) eraldavad ruumi teisest ruumist, välisõhust või pinnasest - Töökirje (item of bill of quantities) – töökirjeldusest, -mahust ja arvestusühikust koosnev kirje töömahtude loetelus - Töökirjeldus (work description) – töö tulemuse kirjeldus töömahtude loetelus - Töömahtude loend (bill of quantities) – projektijärgsete tööde kirjelduste ja mahtude loetelu Standardi EVS 811:2006 Hoone projekt kohaselt tuleks teada ka neid termineid:
abistavaid juhendmaterjale ning ehituses kasutatavate materjalide asendatakse korraliku tihendatud liivapadjaga) elemendid) stendvormis(keerulisemad ja väikese toodete ja seadmete infokirja. 1)kande-ja piirdekonstruktsioonid 3-tsementeerimine ja silikaatimine(pinnase poorid täidetakse korduvkasutusega elemendi) K.K võtavad vastu koormusi(tuul, omakaal, lumi) ja kannavad tsemendipiimaga, vedela tsementmördiga või vesiklaasi 2)Planeerimis- ja ehitusseaduse täitmiseks kehtestatud ehitusega need üle kas pinnale või spetsiaalsele alusele
*mida väiksem on tema poore ümbritsev materjali kelme paksus (seda vähem ta soojust juhib) Soojaisolatsiooniomadusi mõjutavaid faktoreid: *puu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu *puistematerjali puhul mida peenem on tera, seda paremad omadused tal on *vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi Kasutamise otstarbe järgi jagunevad soojaisolatsioonimaterjalid kahte rühma: *materjalid jahedate pindade (hoonete piirdekonstruktsioonid) isoleerimiseks, *materjalid kuumade pindade (katlad, boilerid, kuumad torud jne) isoleerimiseks. Soojusisolatsioonmaterjalidele esitatakse lisaks soojusjuhtivuse nõudele veel mitmeid tervise seisukohalt tähtsaid nõudeid: nad ei tohi olla toksilised, tolmu ajada, olla süttivad. Soojaisolatsioonmaterjalid jaotatakse nende valmistamiseks kasutatud ainete järgi: · mineraalsed (näiteks. klaas- ja kivivill) · orgaanilised (tselluvill)
Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/°C kg või kJ/K kg) ja näitab soojusenergia hulka, mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1°C võrra. Suure soomahtuvusega - vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega - metallid (kuumenevad kiirelt ja ka kahtuvad kiirelt). Ruumide piirdekonstruktsioonid (eriti perioodilise kütte puhul) peaks omama küllaldast soojamahtuvust. See ühtlustab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel. Põlevus. Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on
soojusvahetus gaasidelt veele ja aurule. Veetorukateldes on õhu-gaasitrakt atmosfäärist (masina- või katlaruumist) eraldatud hermeetilise piirdekonstruktsiooniga. Katelde ohutu kasutamise ja soojuskadude vähendamise eesmärgil on katelde ja torustike kuumad välispinnad kaetud soojusisolatsiooniga. Katla metallkonstrukt-sioonid, mis asuvad kõrge temperatuuriga gaaside piirkonnas ja mille kaudu soojusvahetust ei toimu nt. kolde piirdekonstruktsioonid, kaetakse nende kaitsmiseks kõrgetemperatuuriliste gaaside mõju eest tulekindla müüritisega. VI – 1 Leektorukatlad. Lihtsa horisontaalse ühe pöördega leektorukatla põhimõtteskeem on kõrval oleval joonisel. Leektorukatel koosneb silindrilisest tasapinnaliste või elliptiliste otsaseintega katla kerest 4, milles on 1…3 silindrilist kollet 1. Kollete otsad suubuvad nn tulekambrisse 2, kus kuumad
- Mõõtühik (unit of measurement) – mõõdetavat või hinnatavat numbrilist suurust kirjeldav ühik 2 3 (m, m , m , tk) - Projekt (project) – omaniku poolt määratud eesmärgi ja ulatusega ettevõtmiste kogum - Tarind, ehituskonstruktsioon (structure) - ehitise osa, mille projekteerimisel on tarvis teha ehitusmehaanika ja ehitusfüüsika arvutusi; kandetarindid (kandekonstruktisoonid) kannavad lisaks omakaalule koormust; piirdetarindid (piirdekonstruktsioonid) eraldavad ruumi teisest ruumist, välisõhust või pinnasest - Töökirje (item of bill of quantities) – töökirjeldusest, -mahust ja arvestusühikust koosnev kirje töömahtude loetelus - Töökirjeldus (work description) – töö tulemuse kirjeldus töömahtude loetelus - Töömahtude loend (bill of quantities) – projektijärgsete tööde kirjelduste ja mahtude loetelu Standardi EVS 811:2006 Hoone projekt kohaselt tuleks teada ka neid termineid:
Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/ºC kg või kJ/K kg). See näitab soojusenergia kogust mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1 ºC võrra. 14 Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Sellest tingituna materjali niiskumisel suureneb ka selle soojamahtuvus. Väikese soojamahtuvusega on metallid. Metallid kuumenevad kiirelt ja ka jahtuvad kiirelt. Perioodilise kütte korral peaksid ruumide piirdekonstruktsioonid omama küllaldast soojamahtuvust. See muudab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel ühtlaseks. Tulepüsivus. See näitab, kui tundlikud on materjalid tule suhtes. Tulepüsivuse alusel jaotatakse materjalid mittesüttivateks, raskeltsüttivateks, süttivateks. Mittesüttivad materjalid ei põle ega söestu. Osa neist jääb peale tulekahju kasutamiskõlblikeks, näiteks kivimaterjalid. Osa mittepõlevatest materjalidest ei ole peale tulekahju enam
annaabi.ee 
