Teaduslikult põhjendatud viljavahelduslik külvikord. Selgitas välja kliimale sobivamad sordid. Linnukasvatus 1875.a. Pärnu Põllumeeste Seltsi selgituskõne 1876.a. ,,Hanid, nende kasulik kasvatamine ja nuumamine" Orlovi linnukasvatuse kool Hani Loomakasvatus Loomakasvatuse ökonoomilised alused Noorveiste üleskasvatus, lehmade pidamine, noorhobuste kasvatus ,,Sakala artiklid" Breitenburgi veis jäägu mõisa Piimalehm Angler Anglist kujunes LõunaEestis eesti punane veisetõug Angler Angler Angler Eesti Punane
http://mangukoobas.delfi.ee/id/7/action/full_media/media_id/202304/ 1.2 GUERNSEY 1.2.1 Päritolu Guernsey lehm on pärit Guernsey saarelt, La Manche'i rannikust veidi eemal Prantsusmaal. 930 aastat pKr saatis hertsog Robert Normandia sõja munkade krupi saarele loodust uurima ja maid kaitsma. Tagasiteel viidigi prantsuse lehm maismaale. (http://www.ansi.okstate.edu/breeds/cattle/guernsey) 1.2.2 Iseloom Lehm on sõbralik ja ta naudib seltskonda. Samuti on ta ka hea piimalehm. Seega on ta maailmas piimalehmana väga armastatud tõug. 1.2.3 Toodang Ta toodab 4,6 kuni 5,5 liitrit piima päevas koos 4,5-4,9 protsenti või rasvasisaldus. Keskmine tootmise tase jätkuvalt tõuseb iga aastaga ning tõuparandus kava (GGBP) on eesmärke suurendanud. Piimas sisalduva valgu protsenti lubati tõsta ja piimarasva protsenti samuti. www.guernseycattle.com 1.2.4 Välimus Lehm on kas oranž -punane värv või pruun ja valge. Jalgade kaitseks sõrad
Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8...2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Kalkunid Kalkunite põlvnemine Kalkun kuulub kanaliste seltsi (Galliformes) kalkunite sugukonda (Meleagridae). Kodukalkuni (Meleagris gallopavo) tõud põlvnevad Põhja-Ameerika ulukkalkunist (metskalkunist). Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem.
Loomade aretuse üheks põhieesmärgiks peaks olema söömuse suurendamine, seeläbi suureneb ka maksimaalne söötmistase, mis on eeltingimuseks söötmistaseme võimalikuks kasvuks. (Ülo Oll 1994 ) 1.2 Kuivaine söömus ja toitainete kontsentratsioon ratsioonis Lehmad vajavad kõiki toitaineid kindlas koguses. Iga toitaine kontsentratsioon ratsioonis sõltub sellest kui palju sööda kuivainet loom on võimeline sööma. Keskmiselt on piimalehm võimeline tarbima sõltuvalt kehakaalust ja toodangust 34 kg sööda kuivainet iga 100 kg kehamassi kohta. Ratsiooni koostamisel tuleks arvestada loomagrupi keskmise kaalu ja oletatava kuivaine söömusega. Kui lehma kuivaine söömus tõuseb 20 kilolt 22 kilole, võib sööda energiasisaldus olla ~10% madalam, selleks et looma energiatarve sama piimatoodangu korral oleks kaetud. Kui kuivaine söömus jääb arvestatust madalamaks siis sel juhul ei saa loomad
Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8...2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Muna moodustumine munajuhas Munajuhas lisatakse rebule 2/3 muna massist: munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikoor Munajuha Pikku Muna Funktsioon alaosa s, cm viibi mise aeg Lehter 89 15 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste 20 valgukiht (keeriskiht)
(kala-, liha- kondijahu, lõssipulber jt.) Veerikkaid söötasid (kartul, juurvili, haljasrohi, silo) nimetatakse ka mahlakateks söötadeks. Söötades leiduva vee arvel katavad loomad osa oma päevasest veetarbest. Söötade veesisalduse teadmine on mitmeti tähtis. Vesi ei ole loomadele energia- ja toitainete allikaks. Selletõttu tuleb veerikkaid söötasid anda suuremates kogustes, et katta loomade toitainete ja energiavajadust. Selleks, et piimalehm saaks päevas näiteks 4kg sööda kuivainet, tuleb talle sööta 5kg kuiva heina, mis sisaldab 17% vett (5X0,83=4,15kg) või 20kg haljasrohtu, milles on 80% vett (20X0,20=4,00kg). Veesisaldus mõjutab ka söötade säilivust. Mida veerikkamad söödad, seda kiiremini nad riknevad. Meie oludes on vesi seni olnud loomadele kergesti kättesaadav, suhteliselt odav, mistõttu ta pole kriitiline faktor. Tavaliselt loomad ei joo vett vajadusest rohkem. Kui nad aga saavad liigselt
sihikindlalt modifitseeritakse organismi üht (või paar) geeni. Eestis muudetud geenidega toitu tohib kasvatada, alles pärast vastava loa saamist, keegi pole ühtegi sellist luba Eestis veel taotlenud. 37. Millised on peamised argumendid GMO poolt ja vastu? Ettevaatusprinsiibi põhimõte. Vastu: Keskkond; Bioloogilise mitmekesisuse hävinemine; Geneetiline saastumine; Inimese tervis: vähk, allergia?? ;Eetilised kahtlused: piimalehm, mis suudab toota inimese emapiimaga edentset piima?? Poolt: Saab parandada toidu kvaliteeti ning anda sellele juurde uusi häid omadusi.; Geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige mahedam.; Kolmanda Maailma näljahäda vastu võitlemine. GMO- ga saaks pakkuda piisavalt kiiresti uusi sorte, mis oleksid paremini kui senised võimelised taluma sealseid patogeene ning kliimast tingitud stressi.; Edasine põllumajanduse areng on võimatu ilma geenitehnoloogiata!
rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8...2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused Noorlindude (broilerite) lihakehas on rasva 4...8%, v.a veelinnubroilerid (täiskasvanud nuumatud hanel kuni 40%). Lihakehas olev rasv on umbes 2/3 osas talletatud nahaaluse ja sisemise rasvana, mida on soovi korral kerge lihast eraldada. Linnurasv sisaldab võrreldes teiste loomsete rasvadega palju rohkem küllastamata rasvhappeid
Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused Noorlindude (broilerite) lihakehas on rasva 4…8%, v.a veelinnubroilerid (täiskasvanud nuumatud hanel kuni 40%). Lihakehas olev rasv on umbes 2/3 osas talletatud nahaaluse ja sisemise rasvana, mida on soovi korral kerge lihast eraldada. Linnurasv sisaldab võrreldes teiste loomsete rasvadega palju rohkem küllastamata rasvhappeid. Linnumuna kui loote arenguks kõiki toitaineid sisaldav ja preservina käideldav toiduaine on
sisaldab palju rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8…2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused Noorlindude (broilerite) lihakehas on rasva 4…8%, v.a veelinnubroilerid (täiskasvanud nuumatud hanel kuni 40%). Lihakehas olev rasv on umbes 2/3 osas talletatud nahaaluse ja sisemise rasvana, mida on soovi korral kerge lihast eraldada. Linnurasv sisaldab võrreldes teiste loomsete rasvadega palju rohkem küllastamata rasvhappeid.
4. sõnniku säilituskadude vähendamiseks. 5. soohügieeniliste tingimuste ja piimakvaliteedi parandamiseks. Kõige kättesaadavam on teravilja põhk. Teravilja kvaliteet allapanuna: Kuivaine sisaldus Virtsa imavus % Vaalust kogutud ja 85% 400% hekseldatud põhk aunas Vaalust pallitud põhk 75% 300% Pikk põhk aunas 70% 120% 1 loomaühiku kohta 1,5 tonni. 1 loomaühik = 1 piimalehm, 5 vasikat, 6 nuumsiga, 2 emist Kõige kvaliteetsem on rabaturvas on vähe lagunenud ja seetõttu seob virtsa ja ammooniumammoniaake tunduvalt paremini kui ükski teine liik. Segudes hekseldatud põhk (soodustab käärimist) ja rabaturvas (seob hästi vedelikke ja gaase). Kuumsõnnik hobuse sõnnik, kasutatakse ka biokütusena. Külmsõnnik sea sõnnik, on happeline, ei hakka käärima. Saepurus tärpentinid, vahad lagunevad aeglaselt.
ravimite tootmine GM-organismide abil Kohtumeditsiinis: isiku tuvastamine, isadustest 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Põllumajanduses rakendadakse geneetika teadmisi taimesortide ja loomatõugude aretuses. Transgeensed taimed on suuremad, viljakamad, vastupidavamad, säilivad paremini jne. Transgeenseid loomi on loodud ravimite tootmiseks – nt. kasvuhormooni tootev piimalehm. Transgeensed bakterid toodavad insuliini. Kloonimiseks võetakse somaatiline rakk ja siirdatakse see munarakku, millest on tuum eemaldatud. Tekib doonoriga geneetiliselt identne isend. Kloonimist rakendatakse lemmikloomade paljundamiseks – see on suur äri. Tulevikus kasutatakse ka transgeensete loomade paljundamiseks ja inimse tüvirakkude tootmiseks. 3. Geneetika väärkasutused. Eugeenika e. tõutervishoid seisneb paremate tõuomadustega indiviidide paljunemise
tervislikumate tingimuste loomiseks Kõige kättesaadavam on teravilja põhk. Teraviljapõhu veeimamisvõime sõltub palju koristamise tehnoloogiast. Teravilja kvaliteet allapanuna: Kuivaine sisaldus Virtsa imavus % Vaalust kogutud ja 85% 400% hekseldatud põhk aunas Vaalust pallitud põhk 75% 300% Pikk põhk aunas 70% 120% 1 loomaühiku kohta 1,5 tonni. 1 loomaühik = 1 piimalehm, 5 vasikat, 6 nuumsiga, 2 emist 1 lü annab ~10-12 t sõnnikut Kõige kvaliteetsem on rabaturvas on vähe lagunenud ja seetõttu seob virtsa ja ammooniumammoniaake tunduvalt paremini kui ükski teine liik. Segudes hekseldatud põhk (soodustab käärimist) ja rabaturvas (seob hästi vedelikke ja gaase). Kuumsõnnik hobuse sõnnik, kasutatakse ka biokütusena. Külmsõnnik sea sõnnik, on happeline, ei hakka käärima. Saepurus tärpentinid, vahad lagunevad aeglaselt.
Sealjuures aitavad piimalambad kindlustada nende maaperede toidulauda piimasaadustega. Kesk-idas, Põhja-Aafrikas, näiteks Marokos peetakse piimalammaste ja kitsede ühiskarjasid tagasihoidliku saagikusega looduslikel rohumaadel. Palju peetakse piimalambaid Iisraelis (avassi piimalammas), kes on hästi kohanenud tagasihoidlike söötmis- ja pidamistingimustega andes piima sellistes tingimustes, kus ei ole võimeline elama ükski piimalehm. Piimalambakasvatus on oluline Rumeenias, Bulgaarias, Jugoslaavias, Iraanis ja Iraagis Eestis on lambaid kasvatatud ikka liha-, villa- ja nahkade pärast. Viimastel aastakümnetel on kõige olulisem olnud lammaste lihajõudlus, sest liha realiseerimisest saadakse olulisem osa lambafarmi sissetulekutest. Samas leiab maailmas järjest rohkem tähelepanu piimalambakasvatus, mis on eestlasele uudne ja võõras loomakasvatusharu. Piimalammaste kasvatamise põhiliseks väljundiks on
lammaste kasutamine kohalike tõugude parandamisel on tõstnud viimaste piimajõudlust. Oluline piimalambatõug paljudes Aasia riikides ja mujal on jämeda villaga avassi lammas (Awassi), kes on hästi kohanenud tagasihoidlike, kuivade tingimustega. Palju peetakse avassi piimalambaid (Awassi)Iisraelis, kus on hästi kohanenud tagasihoidlike söötmis- ja pidamistingimustega andes piima sellistes tingimustes, kus ei ole võimeline elama ükski piimalehm. Türgis peetakse piimalambaid paljudes, väikestes kodumajapidamistes koos kitsedega. Sealjuures aitavad piimalambad kindlustada nende maaperede toidulauda piimasaadustega, kus saagikus looduslikel rohumaadel on väga väike. Hollandis on lisaks ida-friisi piimalammastele lüpstud ka tekseli lihalambaid kui lambaliha (talleliha) hind madal. Piimalambafarmis on oluline lüpsmise mehhaniseerimine. Suuremates farmides on selleks ehitatud lüpsiplatsid
munemiskuu jooksul. Eesti vutt muneb aastas 310...315 muna, keskmise massiga 12...14 g. Seega toodab üks emasvutt aastas 3490 g munamassi, milles on 455 g valku, 419 g rasva ja 35 g mineraalaineid (munakoore mineraalaineid arvestamata). Üks ~200 g kaaluv emasvutt toodab 1 kg kehamassile ümber arvestatuna väärtuslikku toiduvalku kaks korda rohkem kui munakana ja 8 korda rohkem kui 4000 kg-se aastatoodanguga piimalehm. 1 kg munamassi 56 KALAKASVATUSE ERIALA toodab eesti vutt keskmiselt 2,8 kg segajõusöödaga, 1 kg massi-iivet (kuni 35 päeva vanuseni) 2,7 kg segajõusöödaga. 6. Kalkunikasvatus. Kalkun on suurim põllumajanduslind. Raskete tõugude täiskasvanud isaslindude eluskaal ulatub 18...20 kg-ni, emaslindudel 10...12 kg-ni. Noorkalkunid kasvavad üsna kiiresti: 5-kuised isaskalkunid kaaluvad 7...9, emaskalkunid 5...6 kg.
annaabi.ee 
