A D U S endogeensed Maa siseenergia mõjul tekkinud M vulkaanilised A tektogeensed A T E A D U S Maakoore rebendrikked Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. M Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis A pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht A kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks. Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks. T Lõhe on rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. E
t1>2 Nurkliide t2 >2 60°120° b2 13 s z a Joonis 2.2. Nurkõmbluse mõõtmestamine. 2.3. Nõuded keevisõmbluste kvaliteedile Kaarkeevitusel esinevad õmbluses või TMT-l alati kõrvalekalded pidevuses (kokkusulamatus, poorid, räbupesad, praod, sisselõiked) või kujus (nurkõmbluste liigkumerus, ebavõrdsed kaatetid, juurevajum, järsk üleminek õmbluselt põhimetallile, servade nihkumine). Kui need kõrvalekalded on mõõtmetelt või arvult lubatud piires, siis on tegemist keevitusdefektiga. Kui keevitusdefektide suurus ületab mingi lubatud piiri, siis muutuvad need keevitusvigadeks. Nende esinemisel tuleb õmblused lahti lõigata ja uuesti keevitada ehk teha vigade parandus
Pinnavorm ehk reljeefivorm- looduslik või inimtekkeline maapinna/ merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast( kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest) Pinnavormide tekked? Kosmogeensed, endogeensed( vulkaanid, laavaväljad), tektogeensed( tektoonilised) Kaldeera- vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud nega. Pinnavorm Nekk- vulkaanilisest kivimist keha Kurrutamine- kivimikihtide lainetaoline paindumine Rike- katkestus kivimkeha pidevuses( lõhed ja murrangud) Lõhe- rike, kus kaks kivimikeha on teineteisest eemaldunud. Liikumine mitteparalleelne Tektoonilised lõhed- esinevad kõvastunud kivimites rööpselt Murrang- rikked, kus kivimiplokid on üksteise suhtes liikunud Eksogeensed- maa välisenergia mõjul tekkinud Glatsiaalsed- mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus Klimaatiline lumepiir- ala, kus aasta jooksul on võrdne maapinnale langev lume kogus ja sulamisvete ja aurumisega ära kantav sademete kogus
keemiline viljakus langeb. 12. Mis on soo? Soo on ala, millele on iseloomulik mulla liigniiskus ning kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana. Sooks loetakse alasid, kus turbalasuni paksus on üle 30 cm. Kosmogeensed pinnavormid: meteoriidikraatrid Endogeensed pinnavormid: vulkaanilised, tektoonilised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjelda maakoore plastilisi ja hapraid deformatsioone. Rike on katkestus kivimkeha pidevuses.Rikked tekivad habraste deformatsioonide e kivimi purunemise tulemusena. Enamasti on põhjuseks ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks. Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks. Lõhe on rike kivimeis, mille puhul on toimunud ainult kivimkeha katkemine. Murrangutes on kivimiplokid piki tekkinud lõhet üksteise suhtes nihkunud.
või 22 dets) on see aga Päikesest ära pööratud. Kevadisel (20 või 21 märts) ja sügisesel (22 või 23 september) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega, nii põhja- kui lõunapoolkera saavad võrdse hulga päikesekiirgust. Pöörijooned- päikese ja maa vastastikuse asendi järgi pööripäevadel on defineeritud Vähi (23,5°pl) ja Kaljukitse (23,5°ll) pöörijooned ning põhja polaarjoon (66,5°pl) ja lõuna polaarjoon (66,5°ll). Rikked on katkestused kivimkeha pidevuses. Ruhiorud e. troogid on U-kujulise ristlõikega järsuveereliused moldorud, mille liustik on sälkorust kulutanud. Röntgeni kiirgus ca 0,01-10nm. Sandur lauskjas, kergelt kaldu liiva- ja kruusakuhjatis ehk väljauhtetasandik, mis on kujunenud liustiku serva alt välja voolavate jääsulamisjõgede ja ojade uhtkuhikute liitumise või kindla sängita liustikujõe kuhjetegevuse tõttu ühtlases veekihis. Solaarkonstant- maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti
2. Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi. Kurrutumine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindmine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Asuvad seal, kus põrkuvad laamasid. Tagajärjeks on maavärinad, uute mäestike tekke ja vulkanismide tekkimine. 3. Kirjelda maakoore rikkeid ja nende tekke mehhanisme. Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinget, mis lahenevad rikete tekke läbi. Eksogeensed pinnavormid: glatsiaalsed e liustikutekkelised Vaata lisa: Glatsiaalsed pinnavormid_mõisted.pdf; 13_pinnavormid_liustikutekkelised_2017.pdf Lühivastused (1-2p): 1. Mis on firn? Firn on ülemiste lumekihtide raskuse tõttu tihenenud lumi 2. Mis on liustiku toitumisala
keskel on väike kraater. Pude materjal (vulkaaniline tuhk , savi)muutub kuumaveeallika kohal püdelaks voolavaks massiks, mis sõltuvalt kuumaveeallika vee rõhust kas purskb või voolab rahulikult üle kaatri serva maavärinad loe lisaleht. Reljeef ja pinnavormid tekke järgi - kosmogeensed - meteoriidi kraater - maa siseenergia mõjul tekkinud - vulkaanilised,tektoeensed - maakoore rebendrikker Rike on katkestus kivimkeha pidevuses Rikked tekivad väga mitmetel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenavad rikete tekke läbi enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nim ka rikkevööndiks jagunevad lõhedeks ja murranguteks Lõhe on rike kivimeis, kus kaks kivikeha on teiteisest eemaldunud. Erinevalt murrangust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes ehk liikumine on lõhepinna suhtes mitteparalleelne
2. pikk rannajoon ja meresaarte rohkus 3. sisevete rohkus 4. mullatingimuste mitmekesisus 5. loodusmaastike suur osakaal 6. pool-looduslike koosluste suhteliselt ulatuslik säilimine 7. võõrpuuliikide väike osatähtsus metsakasvatuses. 5. Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). Kosmogeensed - meteoriidi kraater (Kaali kraater) Maa siseenergia mõjul tekkinud - vulkaanilised,tektoeensed (ei esine) Maakoore rebendrikked Rike - katkestus kivimkeha pidevuses. Enamasti on tegemist ühe kivimkeham liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenavad rikete tekke läbi. Tektoonilised lõhed Lõhe - rike kivimeis, kus kaks kivikeha on teiteisest eemaldunud. Kiirde-edela ja loode-kagusuunalised lõhed. Kurutamine -eksogeensed - maa välisenergia mõjul tekkinud -glatsiaalsed - mandrijää või liustik kulutav kuhjav tegevus -liustikud Eesti peamised pinnavormid on tekkinud mandrijää liikumise tagajärjel
2. Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi. Kurrutumine on Maa sisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Antiklinaal on positiivne (e ülespoole suunatud) kurd. Sünklinaal on negatiivne (e allapoole suunatud) kurd. 3. Kirjelda maakoore rikkeid ja nende tekke mehhanisme. Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks. Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks. Lõhe on rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. Erinevalt murrangust ei ole lõhe
Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad. Klint- erosiooni tulemusel tekkinud vertikaalne sein. Sulfosioonilised: põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehhaaniline väljakanne (orud, koopad). Badland ariidsetes (kõrbelistes) piirkondades, kus pehme kivim on välja uhutud ja erodeeritud vee ja tuule poolt. 54. Rikked, lõhed, murrangud Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Tekivad ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu kivimites tekivad pinges. Jagunevad lõhedeks ja murranguteks Lõhe on riki kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. Erinevalt murragust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. Eestis on ülekaalus kirde-edela ja loode-kagusuunalised
jämedatilgaline ülekanne peenetilgaline ülekanne pihustusülekanne jämedapinnaline (suurte pinnakonarustega) peenepinnaline (väikeste pinnakonarustega) siledapinnaline 21 2.5. Defektid käsikaarkeevitamisel Keevisliites võivad tekkida sõltuvalt keevitaja kutseoskustest, keevitusparameetrite kõikumisest, detailide servade kuju hälvetest jm teguritest tingitud kõrvalekalded. Need võivad esineda nii pidevuses (poorid, praod, lõhed räbupesad; õmbluse väliskujus olevad vajumid, lõpetuskraavid) kui ka mõõtmetes, puudulikus ristlõikes, läbikeevitamatuses ja muus. Kui nimetatud kõrvalekalded ei kahjusta keevistoote töövõimet, s.o nende mõõtmed ja esinemissagedus on lubatud piirides, siis nimetatakse neid keevitusdefektideks ja neid pole vaja reeglina parandada. Kui keevitusvigade mõõted või määr ületavad lubatu, siis lähevad nad üle keevitusvigadeks.
pool keevisõmblust põhimaterjalis ja termotsoonis ning keevitusmaterjali kõvadusarv õmbluse keskel. Kõvaduskatse eesmärk on tuvastada kas on tekkinud ebasoovitatavad karastusstruktuurid. 5. Keevitusvigade liigitus, tähistus ja mõju keevisliidete töövõimele Keevitusviga - keevisõmbluse defekt, mis ületab mõõtmete või hulga poolest etteantud piirväärtust. Nõuab parandamist e. remontkeevitust. Defekt - kõrvalekalded keevisõmbluse pidevuses, kujus ja mõõtmetes, mis on veel lubatud piirides (aktsepteeritavad). Keevitusdefektid on liigitatud standardis kuude rühma: Praod, Tühimikud, Tahked võõrlisandid ja Suletised, Vaegläbisulatus (liiteviga) ja Läbikeevitamatus, Kujuhälbed ja Mõõtmehälbed, Muud defektid Pragunemisnähtusid võib jagada: praod; kuumpragu; tardumispragu; likvatsioonipragu; disperioonpragu; kõvenemispragu; külmpragu; haprumispragu; kahanemispragu; vesinikpragu;
Mäestikud: kurrutumine – maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn. plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Peamine mäestike tekke põhjus. antiklinaal – positiivne kurd sünklinaal – negatiivne kurd Maakoore rebendrikked: rike – katkestus kivimikeha pidevuses. Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimikeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks. Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks lõhe – rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. Erinevalt
Funktsioon f on pidev ja rangelt monotoonne lõigus [a, b] , seejuures väärtuste hulk f ([a, b]) =: [c, d] on lõik intervallis R ja g : [c, d] → R on funktsiooni f : [a, b] → R pöördfunktsioon (selgitada!)z. Lause 3.19 kohaselt on g lõigus [c, d] pidev, seega pidev ka punktis y0 . 3.4 Elementaarfunktsioonid, nende pidevus Selles alapunktis on meie eesmärgiks defineerida põhilised elementaarfunktsioonid (v.a. sii- nus ja koosinus) ja veenduda nende pidevuses. Me lähtume ratsionaalse argumendiga ekspo- nentfunktsioonist, mis defineeritakse aritmeetiliste tehete abil, ning rakendades piirprotsessi, jätkame selle reaalarvulistele argumentidele. Logaritmfunktsioon määratakse kui eksponent- funktsiooni pöördfunktsioon, astmefunktsioon ja hüperboolsed funktsioonid saadakse ekspo- nentfunktsioonist vastavate liitfunktsioonide moodustamise teel. Trigonomeetriliste funkt-
annaabi.ee 
