Referaat Kollane Tallinn 2009. SISUKORD: 1)Sissejuhatus.......................................................................................................3 1.Värvi sümbol......................................................................................................4 2.Millega värv assotsieerub.Värvi optiline mõju...................................................4 3.Värvi ajalugu.......................................................................................................5 4.Värvi mõju inimesele..........................................................................................6 5.Värv ruumis.........................................................................................................8 6.Huvitavaid fakte värvi k...
OBJEKTIIVNE lugejale tuleb anda kogu oluline ja asjakohane info. Loost ei tohi selguda reporteri arvamus, sest ajakirjanik ei asu ühegi vaidleva tegelase poolele. Lugu iseenesest rääkis NPNK'st. Oma kirjutatud loos seletab ta, et squat on hüljatud maja või piirkond, mille noored võtavad omavoliliselt üle ja teevad korda ning linn seejärel legaliseerib see olevat euroopas väga levinud ning siinmail täiesti uudne nähtus. NPNK pidavat olema seega omalaadne pioneer. NPNK nime taha pidavat varjuma ligikaudu 21 noort inimest ja veel umbes kümmekond isikut, kes, nagu ütleb NPNK kõnemees H. H. Rott, tiirlevad ringkonnas. Ta kirjutab ka, et äärmiselt anonüümseks jääva seltskonna puhul ei paista tegemist olevat teismelistega, sest Roti sõnul osa inimesi töötab, osa õpib ja osa on võtnud akadeemilise puhkuse, sest NPNK-l olid hetkel kiired ajad. NPNK pidavat pesitsema kusagil Tallinnas.
looja hoia Maarjamaad ja andesta meile me vead, naelutades samal ajal inimesi igal tasandil Virumaa pinna külge aina tugevamalt kinni. Lugude müstika peitubki ehk selles, et need on loodud südamega. Need pole pelgalt juhuslikud sõnad vaid meie kõigi mõtted. Kui igal hommikul tõusta ning endale öelda, et ma olen terve ning mul läheb kõik hästi, pidi see tõsimeeli toimima. Pidevalt murede üle kurtes ning korrutades, kui halb see elu ikka on, kui vaene ma ikka olen, pidavat mure ning häda üha juurde tulema. Väidetavalt on isegi välja töötatud tekst, mida lugedes pidavat immuunsussüsteemi saama tugevamaks muuta. Kõlab uskumatuna, kuid mõistes, et sõnadel on suur ning nähtamatu vägi, võib see isegi tõeks osutuda. Koolitarkuski räägib, et kunagi suudeti mõtteid ning omandatud oskuseid läbi õhu hõimkonniti edasi saata. Me elame tehnikaajastul, võimalusteajastul, kuid siin maailmas on ka midagi sellist, mida ei saa laborites mõõta ega kaaluda
vanapagana eluasemetele. Meenutuskillud, 1975. aastal avaldatud kohalikus lehes Koit: „82-aastase Huule küla elaniku Rosalie Huule jutustuse järgi asunud siinses ümbruses kunagi kirik. Kord jumalateenistuse ajal astunud kirikusse kolm venda, mis oli vanasti väga rangelt keelatud. Kirik oli koos rahvaga kolinal ja mürinal maa alla vajunud. Hiljem olevat nendesse kohtadesse mets kasvanud, et ümbruskonna rahvas paganateks jääks.” Veel olevat toona kõneldud, et Põrguhauas pidavat õhtustel tundidel käima vilgas elu. Keset hauda keenud katel ja ümbruskonna männik kubisenud askeldavatest põrgusulastest, kes varunud lõkke jaoks puid. Julgemad söandanud seda elu isegi vaatama minna ja märganud kaugelt lõkkekuma. Lähemalt ei julgenud asja keegi uurida, sest siis pidavat uudishimulikust uurijast põrgusulane saama. Põrguhaua läheduses kardeti öelda sõna „kurat”: seepeale viivat põrgusulased eksinu kohe
külgetõmbejõud nii suureks, et Maa muutub musta augu sarnaseks. Ta hakkab ülisuure jõuga kõiki asju enda külge tõmbama. Isegi valgus ei pääseks niisugusest mustast august läbi. SCHWARZSCHILD VS EINSTEIN- ROSEN Sellest, mis toimub musta augu sees, on oma esimesed arvamused kirja pannud Karl Schwarzschild ja Albert Einstein koos Nathan Roseniga. Schwarzschildi mustast august ei pidavat mitte miski välja tulema, Einstein-Roseni must auk pidavat aga koosnema kahest osast: mustast august, kuhu aine saab ainult sisse minna, ning teises universumis asuvast valgest august, kust aine saab ainult välja tulla. Kahes eri universumis asuvat musta ja valget auku ühendab ,,sild" ehk ,,ussiauk", kust aga läbi minna ei saa - musta augu singulaarsus jääb ette. Nii Schwarzschildi kui Einsteini-Roseni must auk on võimalikud üldrelatiivsusteooria lahendid. Häda on
mõni isegi tööl.''Kuna paljudega on mängu vahendusel suheldud juba mitmeid aastaid on ka Mathiase tutvusringkond laienenud ning leidnud tuttavaid mitte ainult Maarjamaalt vaid lausa üle maailma.''Toimuvad erinevad võistlused kus kõik tulevad kohale oma arvutitega ning nii saab ka näost-näkku näha neid kellega oled tavaliselt harjunud suhtlema mängu vahendusel.Just eestis elavate mänguritega suhtlen tihedalt ning nii mõnigi on kujunenud üsna heaks sõbraks. ''Ka tase pidavat olema Eestil üsna tugev.Eesti keskmist taset pidavat saama lausa võrrelda Türgi tippklassiga.Ka üha rohkem eestlasi on Mathiase sõnul hakanud CS-i mängima.,,See on tõusev trend.'' Inimesed on erinevad ja seega on ka nende huvid erinevad, seega kes ise on asjast huvitatud see leiab selle ise.Mängu soovitab ta eriti neile kes soovivad pinget,adrenaliini, võimalust teha inimestega koostööd ja seda just läbi tulistamise, mis muudab selle mängu veelgi võimsamaks.Mathiase sõnul
kehast ja siirdub, kas uude kehasse või läheb mõnda teise ilma nagu näiteks Paradiisi, Põrgusse, Nirvaanasse või siis võib see jääda ka elavate keskele kui see pole rahu leidnud. Looduse puhul on tänapäeval teadlased andnud kõikvõimalikke seletusi erinevate nähtuste kohta, mis millest tingitud on. Kuid selegipoolest omistatakse erinevatele loodusnähtustele endiselt igasugu üleloomulikke omadusi. Mis otseselt nähtustega kokku ei puutu on puud, millega vahetus läheduses olemine pidavat kosutama. Iseäranis on üks selline puu tamm, mille embamine pidavat andma juurde jõudu ja energiat ning parandama tervist. Samuti hoidutakse loodusele liiga tegemast, sest just loodus on see, mis meil tegelikult hinge sees hoiab. Meie ise kasutame vaid tema pakutavaid saadusi, et muuta oma elu mugavamalt ühel või teisel viisil. Ennustamine võib olla paljude jaoks vaid soolapuhumine, aga ometigi on säilinud juba
Hirmud Meeltele mõjuv ärritus Kukkumine Lendamine Eksam Jälitamine Alastiolek Lahendamata jäänud probleemid Pingeline elurütm Alateadlik viis väljendada oma hirmu Liigne alkoholitarbimine Tervisehädad ja ravimitesöömine Vabane stressist Keskendu Lõpeta mõtete kerimine Kontrolli ravimeid Tarbi vähem alkoholi Püüda halvad unenäod kinni CAPTCA nimeline asi, mille peaks voodi kõrvale riputama ja see pidavat halvad unenäod kinni püüdma. Uljas, J.,Rumberg, T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik, Tallinn: Koolibri. http://www.ateena.ee/artikkel.php?id=10022&k=1 http://www.elu.ee/?id=32732 http://www.hot.ee/allen/dreams.html http://naistekas.delfi.ee/horoskoop/salateadus/kui dasvaltidaoudusunenagusid10nippi.d? =19211939 http://www.terviseleht.ee/200009/9_mmuned.php http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?s=unen %E4od&id=154231
Usuti, et libahundid murravad koduloomi, harvem ka inimesi. Esines uskumus, et libahunte eristab tavalistest huntidest valge märk kaelal - jälg kaelas kantud sõlest, preesist vms ehteasjast. Et libahunti taas inimeseks muuta, tuli talle leiba süüa anda. Vahel lisandus nõue, et leiba pidi ulatama sepistatud rauast teraga, näiteks noa otsas. Libahundiks nimetati ka tavalise hundi kümnendat ka seitsmendat, üheksandat, kaheteistkümnendat poega, kes pidavat koduloomi murdma ja sööma mitte kõri kallale hüpates, vaid tagaotsa poolt.
Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, kui suitsupääsuke maadligi lendab, on oodata vihma. Suitsupääsukesed peavad poegadele päevas 600 korda toitu viima. Suitsupääsuke on väike pikenenud kerega lind, pika kaheharulise sabaga ning pikkade teravate tiibadega. Tema jalad on nõrgad. Pesa ehtivad nad pööninutele, mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega ning niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega
Kadridele antakse tavaliselt palgaks erinevaid kehakatteid nt. särke, sokke, kindaid, seelikuid, aga ka villast lõnga, villa või liha. Kui sante sisse ei lasta, on oodata halba õnne. Siis viskavad kadrid mõne tembu. Näiteks topitakse korsten kinni või tassitakse puuvirn ukse ette. Kadripäevaks lõpetati kõik naiste sügistööd, seepärast olid ka kadrid väga naiselikud, puhtad ning valged. Kadripäeval söödi laudas loomade juures ning määgiti ja käituti loomade kombel. See pidavat tooma karjaõnne. Kadripäeva peetakse 25 novembril.
· Paljundamiseks on vajalik 7-8 emastaime kohta vähemalt 1 isastaim. · Kultuuris kasvatatavad kiivid pärinevad enamasti kiivi-aktiniidia ja sama taimeperekonna (aktiniidia) liikide ristanditest. Toiteväärtus · Kiivi on kõrge C-vitamiini sisaldusega, 100 g-s umbes 300 mg. (120% organismi ööpäevasest C-vitamiinivajadusest) · Sisaldab ka provitamiini A · D-vitamiini · kaltsiumi-, kaaliumi- ja rauaühendeid · Kiivis leiduv proleolüüthape pidavat lagundama inimorganismis kolesterooli ja soodustama vereringet. · Energeetiline väärtus: 100g/40 kcal. Kaks kiivit annab sama palju kiudaineid kui üks greip, kaks korda enam C-vitamiini kui üks keskmine apelsin ning vähemalt sama palju kaaliumi kui üks suur banaan. Säilitamine · Ostes veel valmimata kiivi, muutub see toatemperatuuril mõne päevaga pehmemaks ja valmib täielikult · Kiivit võib külmkapis hoida nädalaid ilma, et ta oma värskust kaotaks
olukorras laostunud mõis. Neffi eesmärgiks oli uue mõisahoone ehitamine. Ehitada tuli uued kivist majandushooned, puhastada ja kraavitada heinamaid, ehitada telliseahi ja teisi ettevõtteid. Mõisahoone Muugas rajati pargitagusele põlluservale vanade pärnade taha. Maja ehitamine oli seotud paljude raskustega: maakoht oli keskustest kaugel, puudus veel ka Peterburi raudtee, aga palju tuli just sealt tuua, ning ei jätkunud oskustöölisi. Esialgne arhitekt pidavat olema Thomson, kes tegi mõisa plaani visandid ja arvestused detailselt. Kuid enne ehitustöid pidi Thomson sõitma Lõuna-Venemaale, kuhu võttis ta kaasa Muuga mõisa projekti joonised ning sinna ta jäi. Uueks arhitektiks leiti kiiruga Petrov. Tehti uued tööjoonised, kus muudeti fassaadi ja tubade asetust. Ehituse ajal ei saanud Neff ise kohal olla, sellepärast saatis ta oma poja kohale, kes kohale jõudes leidis, et maja oli valesti ehitama hakatud (lõuna külg põhja poole)
rootsi keelt, et teistele tõlkida. Asja lähevad Joonase jaoks halvasti kuna tema asemel läheb Rootsi tõlgiks õpetaja Linda Peepre poeg, kellel oli leukeemia. Joonas tutvub ka Markoga kellel on oma jõuk mis koosneb huligaanidest. Joonas tahtis väga nende jõuku saada, aga tal oli vaja maksta Marko jõugule, kuna ta raha polnud andis ta oma vanaisa kingitud raadio jõugule, seda ta tagasi ei saanud. Joonas oli kuskilt teada saanud, et jõuk kavatseb tulekahju korraldada ja majas pidavat olema Linda Peepre poeg. See tõttu arvas Joonas, et tema on süüdlane, sest läks maija kui see põles, et päästa Marko mitte õpetaja poega. Pärast tuleb välja, et õpetaja poeg Gunnar oli surnud leukeemiasse. Joonas saab ikkagi Rootsi minna. Tülid Markoga lahenevad ja kõik läheb hästi. Atäh kuulamast!
• "Comeback" (2010) "Yuppiejumal" • Romaan on paras kompott ühest, teisest ja kolmandast – konkreetsest reaalruumist, pajatusest, argimütoloogiast, müstikast ja edevusest. "Yuppiejumalas" on tal lühikesed ja hästi lühikesed laused, mõnikord on lauses vaid üks sõna. Mõnikord on sekka ka inglis- ja saksakeelset teksti, mida ei tõlgita. Kenderi uues romaanis kirjeldatakse reklaamindusega seotud yuppie'sid. Need pidavat päris hästi teenima, aga töö ise tundub olevat ka nö koera oma (T.Liiv). Üks yuppie'dest, Mada, on püsti hädas: "Vaata, mina istun siin, tööpäev on läbi, ja vaevlen, ei, lausa piinlen probleemi käes: kuidas müüa nätsu, millel on uus kusihappe efekt„. Kender tõstab selles teoses väikekodanluse probleemi ning raha raiskamisel ülesehitatud tarbimisühiskonna tühjuse, vale ja mõttetuse probleemi. Kasutatud kirjandus • http://kaurkenderist
Nigulapäev Talvine nigulapäev on üks vana kalendri aegadest säilinud pühadest, mida on tähistanud õigeusklikud Ida- ja Kagu-Eesti äärealadel. Seal on nigulapäeva peetud talve alguseks. Saarlased on ütelnud, et nigulapäeva öö on aasta pikim. Siis pidavat kotkas puu otsast alla kukkuma, sest ta küüned väsivat oksast kinni hoides ära. Vanade kirjalike allikate järgi on seda päeva peetud 18. sajandil karjapühaks ja seostatud püha Nikolausega. Nigulapäeval on palju sarnast vanade mardipäeva kommetega ja viljakusriitustega. Nigulapäeval tõi püha Nikolaus, mitmel pool Euroopas aga hoopis püha Martin või mardivana headele lastele pähkleid ja kooke ning andis halbadele lastele vitsa.
komme nõuab, et peremees pakub oma külalisele oma voodit ja naine otsustab, kellega magab. Naine teeb kõik kodutööd ära alustades majaehitamisest lõpetades söögivalmistamisega. Mehed istuvad samal ajal manyatades lõkke ääres ja närivad miraad'd(taim, mis tekitab amfetamiinilaadse efekti). Tüdrukud abistavad emasid, poisid peavad õppima karjaga ümber käima. Tublimad lapsed käivad koolis, need, kes seal ei käi riputavad iga päev üha suuremaid puutükke kõrva, pikad kõrvad pidavat targaks tegema ja kuidagi peab ju hariduse saama. Iga 15 aasta järel pühitsetakse meesteks need poisid, kes on pärast eelmist pühitsemist jõudnud puberteedini. Protseduur kestab 4-8 kuud. Kuigi tüdrukute ümberlõikamine keelati Kenyas aastal 2001, tehakse seda tänapäevalgi väga palju. Masaidel puudub kirjakeel, kuid neil on oma keel. Riietus on värviline ja sinna juurde kuuluvad pea alati ka sandaalid.
asjaolust, et talvisest loomatapust oli varakevadeks enamasti liha otsakorral. Viimaks võeti seajalad ja keedeti neist leent ja rasva välja, ka koos herneste või ubadega. Keedeti ka tanguputru viimaste lihariismetega. Et piim oli lahti läinud, hakati liha asemel rohkem piimasööke ja võid sööma. Vastlarasva sõrmedelt ära ei lakutud ja palgeid rasvaläikest puhtaks ka ei nühitud muidu pidavat suvel terariistad kõik kergesti sõrme hakkama. Seajalgadest jäänud kondid viidi lauta sigadele asemete alla see pidi sigade kasvule hea olema. Kontidest tehti ka vurre. Vurritamisel arvatakse olevat algselt olnud maagiline funktsioon. Et vastlapäev on noore kuu aeg, siis niideti sel päeval lambaid või lõigati lammastel vähemalt tukad ära see pidi selle ära hoidma, et nõiad ei saanud öösel võõrasse lauta tulla lambaõnne ära lõikama
soovidest, kui ka tootmisprotsessist ning on kasutada pikaajalise kogemusega töötajaskond. Teiseks on neil varasemalt tutvustatud tugev meeskond taga, kellega koos suudetakse kvaliteetset ja tarbija jaoks sobiva hinnaga toodangut pakkuda. Eriti oluline on see jäätise puhul, kus trendid võivad olla äkilised ning ühe toote eluiga on küllaltki lühike, kuid konkurents karm. Näitena võib tuua presidendiproua kampaania transrasvade vastu, mis Premia juhatuse esinaise sõnul ei pidavat siiski sugugi tervisele halvemini mõjuv olema, kui koorejäätis, küsimus pidavat eelkõige olema konkreetse tarbija maitseeelistuses. Peale selle näiteks Eriti Rammuse koorejäätise turule tulekuga oli tugev konkurents Balbiinoga, kes üsna pea jõudis turule ka oma alternatiiviga. Kuigi Premia jäätis oli kallim, siis suudeti eduka kampaania ja tõesti hea jäätisega tarbijate mällu just Eriti Rammusa nimi salvestada. Kas oluline oli 15%
Alguses kartis Maali teda, kuid pärast tundus see talle naljakana, et tüdrukut ajab taga aluspükstes mees. Maali jooksis vanasse veskisse. Kusti tahtis sisse saada, kuid Maali oli ukse kinni pannud. Siis läks Kusti teisest kohast sisse. Ta tahtis lakka pääseda, kuid midagi rasket oli seal peal. Lõpuks tuli Maali välja. Kusta oli vihane ning küsis, et kas ta on mingi poisike, kellega mängida. Nad jalutasid kodu poole. Maali rääkis, et ta armastab teda, kuid mehed ei pidavat oskama armastada. Kusta saatis Maali koju. Mõlemad jäid magama. LÕPP.
Suitsupääsukesed. Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud kui ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet ja talupere õnnelind. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata. See on igati loogiline, sest kui õhuniiskus suureneb, siis lähevad putukate tiivad niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata. Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha. Kui aga nälg ja külm liiga suureks lähevad,
Second level Third level Fourth level Fifth level Soovitus biskviittaigna tegemisel Ka biskviittaigna puhul soovitatavad kogenud küpsetajad vormi mitte rasvaga määrida, vaid vooderdada nii serv kui põhi küpsetuspaberiga, kuna rasvaga kokkupuutumine pidavat nende väitel vahtu lagundama ja koogi õhulisust vähendama. Biskviittaigna koostised 2 Võibiskviit 50 g võid 2 muna 2 dl väga peent suhkrut 3 dl jahu 2 tl küpsetuspulbrit 1 dl piima Lisandid Valmistamisel võib biskviidile lisada maitsestamiseks pähkleid, sukaadi, riivitud sidrunikoort, kaneeli, kakaod, mis segatakse sisse koos jahuga. KUUM/KÜLM MENETLUS KUUM MENETLUS Kuuma menetlust kasutatakse põhiliselt siis, kui munavalget ei ole
Kool tahab, et õpilased kannaksid korrektset riietust, nagu korralikes töökohtadel näiteks kontori töötajatel. Olen kuulnud, et lohakas riietus paneb inimesi endid ka lohakalt käituma. Korralikud riided aga samas panevad selles käiva inimese ennast korrektsemana, tublima ja töökamana tundma. Sellest järeldades peaks koolivorm inimeste töökust ja õppimistahet suurendama, kuid see on vaid utoopia. Koolivormi probleem tõstatati väidetavalt sellepärast, et väiksemad lapsed pidavat narrima üksteist firmamärkida pärast. Hiljem saavad nad täiskasvanumaks ja ei pööra sellele erilist tähelepanu. Koolivormiga proovitakse saavutada ka seda, et kõik õpilased tunneksid ennast võrsetena. See muudab inimesed sarnasemaks kuna kantakse ühte värvi riideid, kuid kas see neid võrdsemateks muudab on iseasi. Inimesed kes ise korralikult riides käivad on valinud ise endale sobiva riietuse ja kui
Samuti on kuld metallide hulgas võimsaim. Sõna ,,kuld" tähendab veel muidki asju. Näiteks ,,must kuld", nafta, mis on arvatavasti oma väärtuse poolest kullaga seotud; ,,valge kuld", elevandiluu, mis on sammuti väärtuse poolest kullaga seotud; ,,kullake" väljendab aga inimese sügavaid tundeid teise inimese vastu. Paljud usuvad, et kullal on maagilised võimed. Näiteks usutakse, et kui odraiva kuldesemega hõõruda, kaob see üsna pea. Samuti pidavat kuldesemed toimima ka ohatise puhul. Kuld on kõige mõjuvõimsam metall ilmas, mille pärast on inimene võimeline isegi tapma... Kuld esineb korrapäratute terakeste, lehekeste või dendriitidena, harva suurte, kuni mitme kilogrammi raskusega ehetükkidena.Kullast tehaksegi põhiliselt ehteid. 79 Au 1 18 32 196,967 18 Kuld 8 79 2
Sophokles ,,Kuningas Oidipus" Raamat algab sellega kui Teebas kuninga lossi ees kohtuvad kuningas ja preester ning preester kurdab Oidipusele oma muret riigi suhtes. Peagi saabus Kreon, kes ütles preestrile ja Oidipusele, et selleks et riiki päästa tuleb üles leida ja maalt välja saata endise kuninga Laiose mõrvar või mõrvarid. Oidipus käskis kõigil kes midagi mõrvarist teab sellest talle ütelda. Tuli Teiresias ja Oidipus päris temalt, kas ta teab kes on mõrvar. Pika vaidlemise peale vastas Teiresias, et Oidipus ongi mõrvar, mille peale Oidipus läks väga vihaseks. Teiresias ütles ka, et Oidipus on abielus tegelikult hoopis oma emaga, seda aga Oidipus muidugi uskuda ei tahtnud. Oidipus arvas, et Kreon käskis Teiresiasel sellist juttu rääkida ja ta arvas, et Kreon on ta reetnud. Kreon(Oidipuse naisevend) tuleb tagasi ja püüab Oidipusele selgeks teha, et ta ei ole teda reetnud. Tuli Iokase (Oidipuse naine) ja püüdi...
9. märtsil õpetajate streik , mõned koolid ja lasteaiad streikisid kolm , mõned aga ainult ühe või kaks päeva. Streigi ajal ei pidanud lapsed ei koolis ega lasteaias käima , lasteaedade uksed olid enamasti isegi suletud. Streikides lootsid inimesed saada palka juurde , kuna neil väidetavalt on liiga väike palk ja nad on välja teeninud suurema summa kui see mis neile praegu kuupalgaks on. Õpetajad pidavat tegema väga rasket tööd , eriti vaimselt. Mina nõustun selle väitega , et nende töö on raske ja nad tõesti on ära teeninud suurema palganumbri. Kui tõesti riigil oleks niiöelda ,,üleliigset" raha kuskilt võtta siis ma ei oleks sugugi selle vastu , et see õpetajatele anda. Kahjuks meie riik on üsna vaene ja ei osata teha kärpeid õigest kohast ning tänu sellele
Muidugi giid mainis meile ka, et neile oleks tarvis röntgenit, et saaks tuvastada mikromõrasid. Samas mainis ka ta ruumi puudusest ning sellest kuidas CNC pinke ei hoita nende tehases väga inimlikult, kuna on pidevalt alumiiniumi tolmu sees, täpselt lihvimisosakonna kõrval. Kõik ülejäägid, praagid kasutatakse uuesti firma siseselt ära, kus need sulatakse uuesti üles. Peamiselt valmistatakse veoautodele kabiinikandureid, mis eksporditakse välismaale. Firma kuu käive pidavat olema 500 000 – 600 000 eurot kuus. Minu arvates oli ekskursioon vägagi hariv ning sain nii mõnevõrra targemaks.
Sellest hoolimata on siiski olemas üks kõige enam levinud kui ka usutavaim lugu kuulsa salapärase laeka kohta. Seaduselaegast peetakse Etioopia üheks ajalooliseks rikkuseks, mis asub Etioopias ortotoksi kiriku valduses. Täpsemalt öeldakse, et see asub Aksumis olevas Meie emanda Siisoni Maarja kirikus. Etioopia traditsioon väidab, et seaduselaeka tõi Etioopiasse kuningas Saalomoni ja Seeba kuninganna poeg Menelik. Tähtsa poja poolt toodud laegast pidavat valvama vaid üks munk, keda mitte keegi mitte kunagi näha ei tohi, nagu ka tavainimesele pole lubatud seaduselaegast ennast näha. Täpsemalt sisaldab laegas endas seadusetahvleid, mille Jumal andis Moosesele. Etioopia ortodoksi kiriku patriarh Abuna Pauolas on kunagi rääkinud, et seaduselaegast on juba sajandeid Etioopias hoitud ning väga vähesed on selle aja jooksul neid Jumala poolt Moosesele antud seadusetahvleid näha saanud. Tema olevat olnud üks neist vähestest väljavalitutest
Mis on e-arv? Matemaatikas kasutame igapäev arve, erinevaid valemeid ja arvutame. Siiani olen kõikidest matemaatilistest mõistetest aru saanud- mida see tähendab ja millisteks arvutusteks ma seda kasutada saan. Kuid hiljuti tekkis minus müsteerium – mis on e –arv? Minu esimene otsing viis mind õpiku kaante vahele, kust leidsin vaid lühikirjelduse e-arvust. See pidavat olema mingi määratud arv, kuid enne kui jõudsin õpikut edasi uurida, ütles Aaron, on see lõpmatu. Edasi leidsin õpikust vaid portsu arusaamatuid näiteid. Tundes oma huvi süvenemist selle maagilise e-arvu vastu, otsisin selle kohta materjale ka mujalt: küsitlesin oma isa, testisin veel kord Aaroni teadmisi ning loomulikult sai ka Google´i arvamust küsitud. Kokkuvõtteks tegin avastuse, et e-arv on üsna tavapärane termin
kelle tervist piinata. Rumal oli Koera-Kaarel, kes salapärasele häälele vastates endale surmava tõve kaela tõmbas. Õnneks oli rehepapil lahendus olemas. Nimelt, kui tõbi vajas ohvri piinamisest kerget hingetõmmet, käskis rehepapp Koera-Kaarlil tõve eest puu otsa peitu pugeda. Seal pidi haige mees väga vagusi konutama, et tõbi teda üles ei leiaks. Kahjuks õnnestus tõvel vaene Koera-Kaarel. Rehepapp teadis ühte moodust veel. Nimelt ei pidavat tõved viina haisu poole pürgima. Nii ei jäänudki koera-Kaarlil muud üle, kui joodikuks hakata, kuid vähemalt jätsid tõved ta lõpuks ometi rahule. See raamat oli väga huvitav ning naljakas. Ühes lauses võis kogeda nii hirmu, kui ka nalja. Minu arust on see päris haruldane ning ma soovitan seda vahvat raamatut lugeda kõigile, kes on vaimselt valmis nii naeruhoogudeks, kui ka kurbuseks. Kirke Jõgis
,,Vanamees ja Meri" Lugesin Ernest Miller Hemingway raamatut ,,Vanamees ja Meri". Kuna raamat oli oma vabal valikul, siis ema soovitas mulle just seda Hemingway teost kuna see pidavat olema mulle vägagi eakohane. Raamat räägib kogenud kalurist, kes oli kunagi küla parim kalamees, kuid kellel viimase ajal pole vedanud ning kes polnud juba 84 päeva saaki saanud. Vanamehega käis kalal üks noor poiss. Poisil meeldis vanamehega kalal käia ning ta tahtis väga temaga kalale minna, kuid poisi vanemad vaatasid, et vanamees pole pikka aega saaki saanud ning keelasid poisil vanamega kalal käimise ära, sest pidasid seda mõttetuks tegevuseks. Poiss, aga tahtis ikka
haridus hukule määratud." (Heinala, 2007) Tekstist selgub, et peamine probleem on siiski alkoholi kergesti kättesaadavuses. Autor tõdeb, et mitte kuskil ei joo noored rohkem kui meil. Autori hinnangul juuakse Eestis 14-ndal sünnipäeval juba paljast viina, nii et silm ka ei pilgu. Mujal juuakse veini või kokteile, sest valitseb mingisugunegi alkoholikultuur. Autor lisab ka, et kord kuus sõpradega rahulikult maha istudes ja veini juues on alkoholil hoopis tervislik mõju, nimelt pidavat selle kasulikud toimed ära aitama hoida neeruvähki. Selgub ka see, miks noored piirituse klaase kõrile tõstavad, "...väga suur roll on kambavaimul. A la kamba boss või mõni kõvem mees joob ja siis teistel ei jäägi muud üle kui ka juua ega saa ju temast halvem olla. Ja see, kes ei joo, on pussy." (Heinala, 2007) ja selgub ka see, mida meie linnavanemad tegelikult tegema peaksid. "...et lahendada probleemi ,,noored ja alkohol", tuleb hakata muutma inimeste
tekitavad hiiglaslikes kogustes kasvuhoonegaase, mis muudavadki globaalset kliimat. Selle ära hoidmiseks aga võiksid inimesed rohkem liikuda jala või jalgratastega ning kokku hoida elektrit, näiteks toast väljudes tule kustutada. Paljud inimesed arvavad, et kõige suuremaks põhjuseks ongi just ees pool mainitud autode heitgaasid, kuid tegelikult mitte... Ühest kohast kuulsin, et tegelikult õhku paiskuvast CO2 hulgast moodustab inimtegevus ainult 1%. Enamus sellest pidavat olema loomadelt. Loomade heitgaasid. Aga tegelt miks ei võiks olla see tõene? Iga inimese kohta on maailmas mitu siga ja mitu lehma ning see ongi juba natuke lähemal selle väite tõesusele. Just hiljaaegu tulin ma ühele mõttele... miks ei võiks olla ka majade katused globaalse soojenemise põhjusteks? Nimelt, üha enam pannakse majadele plekkkatuseid, millelt peegeldub väga palju valgust tagasi atmosfääri. Tänu sellele suureneb ka kasvuhoone efekt
Kevin Rusby on töötanud Sudaanis, Malaisias, Tais ja Jemeenis. Nüüd on ta pühendunud peamiselt reisimisele, fotograafiale ja kirjanikutööle. Antud raamat põhinebki ainult autori poolt läbitud teekonnal. Reis algas Londonist, Thamesi jõe kaldalt kus autor, kes juba varem oli huvitatud purjetamisest, merest ja piraatidest kohtas ühte vanemat härrasmeest Indiast. Jutuajamine härraga andis Kevinile otsutava tõuke minna otsima piraatide loodud või leitud paradiisi, mis hindu sõnul pidavat asuma Komooridel või Madagaskaril. Tema esimene peatus Aafrikas oli Lõuna-Aafrika vabariigis, Durbanis. Ta kavatses reisida sealt edasi mööda Aafrika põhjakallast kas Mosambiiki või Madakaskarile. Durbanis asub üks maailma suurimaid sadamaid. Kevini plaan reisijätkamiseks oli otsida endale mõni sobiv laev ning tollega üle mere oma kujutletavasse sihtkohta seilata. Nõnda sai tutavaks ta meremehe Carvalhhoga kes oli oma aluse, Songaga teel Mosambiiki, Quelimanesse. Nad tegid
Isiklikud kontaktid - Euroopa Liit ja Schengeni viisaruum on teinud reisimise ELis väga lihtsaks. Kõige rohkem teevad eestlased lähireise Soome, Rootsi, Norra jms. Kasvama on aga hakanud inimeste arv, kes eelistavad reisida Egiptusesse. Kaugreisidest minnakse veel Türki ja Hispaaniasse. Eesti kui turismi sihtkoht välismaalaste jaoks ei ole eriti paeluv. Näiteks kui ma käisin Austrias, rääkisid seal mõned, et baltiriikidesse tahaks tulla küll, aga siin pidavat veel liiga ohtlik olema. See viimane osa jäi mulle arusaamatuks. Poliitiline tegevus - Eesti on järgmiste rahvusvaheliste organisatsioonide liige: ÜRO, Euroopa Liit, UNICEF, OPEC, Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ), NATO, WTO, IMF ja teised. Eesti osaleb mitmetes ÜRO ja NATO missioonides, nagu Haitil, Afganistaanis ja Iraagis. Eestil on 62 saatkonda ja konsulaati.
Toome helbed F. Tuglas Leeni mängis metsas oma nukkudega, kes pidavat olema nõiutud kuningatütred. Järsku kuulis ta, kuidas Marie ja Kusta tulevad metsa. Mõlemad itsitasid. Leeni nägi kuidas nad üksteist suudlesid. Leeni tahtis vanematele kaebama minna, kuid ta tundis ennast kuidagi süüdlasena selles. Ta tahtis kõigest sellest eemal olla. Ta tuikus mööda toomevõsa ning jättis endast maha ,,kuningatütred". Varsti kõrvetab päike need nukud nii mustaks nagu Mooramaa mehed. Leeni jooksis nurmedele. Ta käis talirukki ja ristikuvälja vahel
jälgedest väga palu välja lugeda. Aga ta leidis mõned jäljed, millest ta üldse aru ei saanud. Ta mõtles, et ühed võivad olla Kõrboja Mousi jäljed, sest mitte ühelgi teisel koeral pole nii suured jäljed. Teistest jälgedest ta aru ei saanud. Villu mõtles, et äkki võivad need olla Kõrboja Anna jäljed, aga ta polnud kindel, sest kunagi teadis ta ainult Anna palja jala jälgi. Hiljem saab ta teada, et need ongi Anna jäljed ning kuuldavasti pidavat ta Kõrbojale jääma. Neli-pühade ajal olid teised järve (kaasaarvatud Kõrboja Anna). Villu aga järvele ei läinud, vaid tegi Kivimäel tööd: lõhkus, sättis ja tassis kive. Anna oli vahepeal tagasi linna läinud ja Kõrboja Rein ootas teda nüüd tagasi koju, et Annale talukoht anda. Rein räägib Madliga, et kuidas küll Annale talukohta anda, millist peremeest ja väimeest ta Kõrbojale tahaks. Anna võtab pakkumise vastu ainult tingimusel, et tema ja Rein
Kuna tegemist on kirikuga, on hoone ühekordne ning selle mõõtmed on kirikule vastavad. See tähendab, et hoone on ligi 30 meetrit kõrge ja ligi 20 meetrit lai. Hoone sügavus on aga pea kahekordselt hoone kõrgusest suurem. Hoonet ümbritseb väljast 52 20 meetri kõrgust Korintose sammast. Madeleine'i kiriku sissepääsu ees laiub suur ning vägagi lai trepp, millelt avaneb hingemattev vaade laiale tänavale. Peasissepääsu kohal asub ka pooleldi väljavoolitud kujudest kaunistus, mis pidavat tooma õnne järgnevatele sõjaretkedele, olles samaaegu lahkunute mälestuseks. Praktiliselt ainsad kaunistused on sambad, kogu hoonet ümbritsev friis ja otsakülgedel asuvad kolmnurkfrontoonid. Hoone on ehitatud peamiselt marmorist. Hoone on hallikat-beezi värvi, mis on üks levinuimaid värvilahendusi Pariisi vanemate ehitiste puhul, peamiselt just seetõttu, et see on ühteaegu nii pidulik kui ka tagasihoidlik. Kuna hoone oli algselt niivõrd suure
Palju on palju öeldud, aga selle vastu ei saa, et alati on mõni vana Ziguli, mis vajab garaazis nokitsemist. Või on kõrvaltalu peremees uue kombaini ostnud- see ju vaja ristida. Peamiselt mekitaksegi seda kangemat kraami garaazis, teada värk, tehnikasajandi algusest saadik on garaaz meeste jaoks kindel varjupaik. Seal ei kuule naiste säutsumist ning sinna minekuks leiab alati põhjuse. Linnavurlede meelest on maaelu aina üks roosamanna. Maal ei pidavat toidu peale raha kulutama, sest kartul ja kapsas ja liha ning kõik muu selline on maal olemas. Ole ainult virk ja kogu. Maaleht kirjutas, et viimasel ajal on ka mõned linnakad hoolsaks hakanud. Sõidavad oma mersudega maale põllu äärde ning laadivad pagasiruumi kõike vajalikku täis: kartulit, kapsast, porgandit... Täiesti arusaadav, maal manti on. Käiakse ju metsas seenel ja marjul, miks mitte ka näiteks põllu peal kapsal. Põlise maamehena esitan üleskutse: tulge kõik maale elama
Eestis on väga palju vaatamisväärsusi. Tallinnas eriti. Tallinnas turistid külastavad rohkem Vanalinna, Balti Jaama, Kadrioru parki, Kadrioru lossi, KUMU ning palju muid vaatamisvärsusi. Paljud välismaalased tulevad siia kas perekondlikel põhjustel või sellepärast, et elada Eestis. Paljud välismaalased tulevad Eestisse ka töölistel põhjustel. Mõnede inimeste jaoks on Eestis olev palk suurem kui nende kodumaal olev tööpalk. Eestis pidavat olema ka suurem elatustase kui paljudes muudes riikides. See on muidugi hea. Tänu sellele suureneb Eestis elatustase, eksport ja majandus. Eestis elavad paljud rahvused. Peale eestlaste elavad siin veel venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased ja paljud muud rahvused. Eestlasi elab Eestis 930 219 inimest mis moodustab 67,9 % kogurahvusest. Kõige enam elab Eestis peale eestlaste veel venelased. 2000 aasta rahvuskoosseisu järgi elab Eestis 351 178 inimest. See
see on nii kogu aasta jooksul. Põllutööd olid keelatud, puude ja okste kojutoomine samuti, sest nii võisid koju tulla maod. Paljudes paikades oli keelatud õmblemine. Eriti kudumine, et vältida kahjurite rünnakut taimedele. Kolistamine ja paugutamine kodu lähedal, puudelõhkumine, samuti pesu pesemine – see meelitaks pikset ligi. Jüripäeval keelati ka lapsi, et nad ei tohi metsas puid murda. Siis pidavat lambad ja veised jalad ära murdma. Jüripäeval tuli vara tõusta ja tulevalguseta magama minna. Mõningad uskumused 3 Suplus enne jüripäeva annab hea tervise. Enne jüripäeva ei tohi maha istuda, kuna maa ei ole veel välja lasknud talvist mürgist hingust. Enne jüripäeva püütud ussiga saab nõiduda ja haigusi ravida.
kokkuvoltimisel tekib valgu sekundaarstruktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed. Valkude struktuur võib muututda, näiteks kõrge temperatuuri korral. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad rakkudes toimvate keemiliste reaktsioonide kiirust. Kuna inimese temperatuur on keskmiselt 37 kraadi, kulub mõne keemilise reaktsiooni jaoks liiga kaua aega ja ensüümid kiirendavad seda. Näiteks kui panna klaasi tavalist majapidamissuhkurt, pidavat see seisma seal mitu aastat, kuid pärast vastavate ensüümide lisamist lõhustub see vaid mõne sekundiga. Iga reaktsiooni jaoks on kindel ensüüm mis just sellele reaktsioonile kaasa aitab, ensüümide tegevus on rakkudes kooskõlastatud. Kui temperatuur tõuseb, ensüümide aktiivsus suureneb teautud piirini. Valude ülesanded organismides: Ensüümid- Ensüümid tagavad, et rakkudes aset leidvad keemilised reaktsioonid toimuksid vajaliku kiirusega
koguaeg ühenduses oma perekonna ja sõpradega, saada infot erinevate ürituste kohta, juhiseid punktist A punkti B jõudmiseks ja palju muud. Tänu nutiseadmetele on terve ühiskond koguaeg omavahel ühenduses. Nutisedamed on tihti ka meelelahutus viis ja ilma nendeta sureks paljud meist vit igavusse. Tänapäeval on nutiseadmed asendamatud ja hariduse omandamisel. Juba seda kõnetgi kirjutasin ma nutiseadmel. Kahjuks kaasneb ka nutiühiskonnaga negatiivseid asju. Tihti satuvad inimesed pidavat ühenduses olemeisest sõltuvusse ja kipuvad ennast nutiseadmetesse unustama. Mis tähendab langust näiteks töös ja õppetöös, suhtlemis raskusi inimeste vahel ja üle-üldist vajadust ennast liigutada. Nuti seadmed kipuvad inimesed laisaks tegema. Tihti suudavad nad ka tekitada konflikti noorema ja vanema põlvkonna vahel, kuna vanem pälvkond ei kiida enamasti heaks noorte nn „Pidevat telefoni näppimist“. Suht jube on tegelt
Naer on terviseks. Teadlaste poolt on tõestatud, et naer parandab tõesti tervist ja isegi mitmel moel. Näiteks pidavat kihistamine elu pikemaks tegema, tervendama kopse, stimuleerima südame ning vereringekonna tööd. Ilmselt tuleneb siit ka ütlus: ,,Naera terviseks!" Ent kõkutamine pole ainult tervise jaoks hea, vaid ka üleüldise enesetunde ning meeleolu väljendamiseks. Öeldakse, et naer viib valu. Ka sellel on tõsi taga, sest, kui inimene on kurb ning keegi ajab teda lagistama, hakkavad tööle õnnehormoonid, mis muudavad kõkutaja tuju rõõmsamaks.
Vaatasin ERR arhiivist lavastust "Pea vahetus". Tegevus toimub raudteejaamas, kus kohtuvad kaks kunagist toakaaslast. Lavastus koosnebki nende kahe dialoogist. Vahepeal segab nende vestlust orkestrivanem Peeter ja raudteejaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Oligi täpselt selline tunne, et vanad sõbrad saavad rongijaamas kokku ja hakkavad vestlema. Omavahel dialoogi pidavat kahte kunagist toakaaslast mängisid Märt Avandi ja Priit Võigemast. Need kaks tegelast Pianist ja Geenius, olid mitmes mõttes erinevad inimesed. Juba välimust vaadates, ühel juuksed segamini, särk pükstest väljas, riided tahmased ja teisel kõik silutud kammitud ning ka särk ilusti pükstes. Võigemast kehastas Geeniust. Geeniuse tegelaskuju oli minu jaoks huvitav, ning Võigemasti edastus sellest tegelasest oli vapustav. Ta oli nii oma rolli sisse läinud. Isegi pilgud olid
Pärtel oli lubanud Leemetil hakata külas käima, kuid poiss ei täitnud sõbrale antud lubadust. Leemet ei saanud aru, miks inimesed külla kolisid. Külas söödi leiba, mis ei maitsenud just kõige paremini. Pealegi sõdisid ja taplesid sealsed inimesed palju rohkem omavahel. Onu Vootele seletas Leemetile mitmel korral, miks on metsas palju parem elada kui külas. Külas usuti Jumalat, käidi kirikus ning arvati, et paavst on Jumala asemik maal. Paavst pidavat oskama kõike. Seega pidasid külaelanikud usse ja ussisõnu saatanast. Külas pidi toidu lauale ning riiete selga saamiseks tegema rasket ja vaevarikast tööd. Metsas alistati loomad kavaluse ja ussisõnadega. Samuti polnud külas elavatel naistel erilist väärikustunnet. Nad magasid raudmeestega. Seda peeti auasjaks, eriti veel kui naine jäi rasedaks. Põllekandjad jäid oma lapsi üksinda kasvatama, või võtsid mehe, kes polnud võsukese isa. Metsas lõid pere
tõttu keelduma. Teel koju kohtub Jaan teisegi vaesega, kes temalt laenu küsib, kuid Jaanil pole omalgi raha. Koju jõudes saab Jaan teada, et Mikk ja Mann olla varastamisega vahele jäänud, kui andestab neile, kuna teab, et nad tegid seda näljast ja meeleheitest. Olukord peres oli nii kehv, et nad pidid oma lehma odava hinna eest maha müüma, et mitte nälga surra. Ühel ööl tulid Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku Jaani juurde pakkumisega, et tema juurde varastatud kraami peita ning Jaan pidavat selle eest tasu saama. Jaan keeldus koheselt ja viskas nad oma saunast välja. Vedas tal, kuna järgmine päev tulid ametnikud sauna läbi otsima, just nimelt selleks, et varastatud kraami leida. Peagi sattus Jaan uuesti Kaarli ja Jukuga kokku, kõrtsis võeti kärakat ning jällegi pakuti Jaanile teenistust. Kuna Jaan oli purjus, hakkas ta vaikselt sulama. Teel koju otsustas Jaan kirikusse minna, seal jäi ta magama ning tema viinahaisud levisid üle saali. Kuuldused sellest levisid kulutulena
Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Myltyl lähevad jõuluööl haldja käsul sinilindu otsima, kes pidavat kõigile õnne tooma. Eelkõige nad lähevad sinilindu otsima haldja tütrele,kes on haigestunud ning keda saab vaid sinilind ravida. Lastele on saatjateks sel retkel loomad ja esemed, kellele haldjas annab hinge ning inimese välimuse Vaese puuraiuja lapsed satuvad erinevatesse imelistesse seiklustesse, et leida Sinilind Haldjas saatis poisi ja tüdruku Mälestustemaale, kus on kõik surnud. Nende ülesandeks oli otsida Sinilind ja tuua see haldja tütre ravimiseks. Jõudes
Tänu oma asendile on seal väga palju sademeid, eriti rohkelt Kariibi mere äärsel alal 2500-4000 mm aastas, enamus sademetest langeb vihmaperioodist enamasti Aprillist Detsembrini. Kliima loetakse lähisekvatoriaalseks ja esineb väga tihti maavärinaid. Põllukultuuridest kasvatatakse banaane , suhkruroogu, kohviuba ja maisi. Tegeletakse rohkesti ka karjakasvatusega. 40%riigist katab mets ,palju väärispuitu. Põllukultuuridele on head tingimused, palju niiskust ja pidavat sooja, sest temperatuur aasta sees väljub harva 24-30 kraadi vahemikust. Panama on suhteliselt hästi arenenud riik, vaid mõnede üksikute eranditega, mugavuslipp. 67% inimestest töötab teeninduses ja vastukaaluks põllumajanduses 15% ja tööstuses 17% elanikkonnast. Väga palju inimesi elab linnades, Panama citys elab kolmandik kogu elanikkonnast. Inimeste eeldatav eluiga on suhteliselt kõrge üle 75 eluaasta, ning kirjaoskus oli aastas 2006 oli vähemalt 93% elanikkonnast.
õhulõõride võrgustik, mis seadistab pesas temperatuuri, niiskust ja õhukvaliteeti. Pesad püüavad tuult, et tekitada pesasisene õhuringlus. Ma lugesin seda artiklit ja lihtsalt imestasin, kui vahva mõte see on, pole ammu näinud nii lahedat idee aretust. Oma enda looduse imest, teha meiesugustele ''pesa''. Inimesed on hakanud õppima looduselt, seda on väga positiivne lugeda, selliseid ideid peaksid inimesed kindlasti realiseerima. Süsteem pidavat varustama pesa õhuga nagu kopsud seda organismi puhul teevad. Nii püsib elukeskkond sipelgate pilvelõhkujas väga stabiilsena. Uurijate uurimustöö ideeks on leida, kas termiidipesade struktuuri eeskujuks võtmine võimaldaks ehitada uutesse kõrghoonetesse niinimetatud passiivseid ventilatsioonisüsteeme. Lihtsalt vau! See idee on imeline! Vähe sellest, et see on loodusepoolt antuga kokkuhoidev on see mõte juba ilma selleta geniaalne. See idee oleks igati kasulik, sest pilvelõhkujates
annaabi.ee 
