Nimi : Eriala, kursus: Kuupäev: Aruanne Mikroobide määramine jõue- ja kraanivees Töö käik: Võeti 4 Petri tassi ja 4 katseklassi jõeveega. Pipetiga lisati katseklaasi 1ml jõevett ja segastati Vortex mikseriga, saadati 10-1 lahust ja valati Petri tassi. Esimest katseklaasist 1 ml 10-1 pandi teise katseklaasi, siis võeti 1 ml 10-2 valati kolmasse, segastati ja valati 1 ml 10-3 lahust, segastati ja valati 1 ml 10-4 Petri tassi. Steriliseeriti söötme kolvi leeklambil. Valati kahte Petri tassi sisse Coli-laadse söötme. Bakterite üldarvu määratatakse kolmandas ja neljandas Petri tassis. Võeti steriliseeritud...
Nimi : Eriala, kursus: Kuupäev: Aruanne Mikroobide üldarvu määramine õhust (1m3) Töö käik: Võeti Petri tass . Laminaarboksis steriliseeriti söötmekolbisuue ning siis valati Petri tassi põhjale kasvusöödet nii, et põhi oleks ühtlaselt kaetud. Siis hajutati ringikujuliste liigutustega sööde Petri tassis ühtlaselt laiali. Söötmel lasti paar minutit tarduda. Võeti välisõhuproov laboriruumis. Pandi Petri tass õhuproovi võtmise kohta (riiulile) ja oodati 5 minutit. Pärast 5 minutit ootamist suleti Petri tass. Petri tass paigutati termostaati. Termostaadis hoitakse proovi...
Kasutatud kirjandus: 1) Juhend,mis antud juhendaja poolt 2) Internet Töö eesmärk: Sünteesida N-tertbutüülbensamiidi tert-butüülakolholi ja bensonitriili omavahelisel reaktsioonil, kui katalüsaatoriks on väävelhape. Kasutatavad nõud: 1) 2 tk 1 ml-st plastiksüstalt 2) 25 ml ümarkolb 3) magnetsegaja 4) magnetsegja pulk 5) jahuti 6) Pasteuri pipett 7) jää vann 8) katseklaas-vee mõõtmise jaoks 9) Termomeeter 10) spaatel 12) klaasfilter ( vahejupp+ kolb alla) 13) Petri tass 14) keeduklas Ained: 1) 0,50 ml bensonitriili 2) 0,400 g tert-butüülalkoholi-0,51 ml 3) 10 ml etanooli ja vee segu 4) 0,5 ml konsentreeritud väävelhapet 5) heksaan 6) etüülatsetaat 7) destilleeritud vesi Katse kirjeldus: 1) 25 ml ümarkolbi lisada 0,51 ml tert-butüülakoholi 2) Veel lisada kolbi 0,50 ml bensoniriili 3) Segada reagendid kokku, nii et kogu tert-butüülalkohol lahustuks bensonitriilis 4) Kolb asetada ümarkolbi...
Muidu pärast ei sadene kristalle 12) Saadud aine Petri tassile kuivama-saadi kollane kristalliline ühend(katta flterpaberiga) 13) Kontrollida aine puhtust TLC abil Võrrand. Joonis 1-esmaste krisatallide sadestamine, hiljem ümberkrisrallimine Joonis 2-kasutati kaks korda 2 m(Petri tass)=108,425 g m( Petri tass + aine)= 109,245 g m(aine)= 109,245 g -108,425 g = 0,820 g saadud praktiline saagis 0,822 g x g 180,8 g/mol 225,2411 g x=(0,822 g *225,2411 g/mol)/(180,8 g/mol) =1,024 g teoreetiline saagis Saagise protsent = (0,820 g/1,024 g)´*100% =80 % Hinnang tulemusele: Saagise protsent on päris hea, ning aine saadi ka päris puhas Planaarkromotograafia Eluent.heksaani ja etüülatsetaadi segu (3:1) Aine lahustasin etanoolis Joonis 3 saadus...
Laboratoorne töö IV Ainete identifitseerimine õhukese kihi kromatograafia meetodil Töö eesmärk: Uurida aminohapete lahutamist tõusva vooluga vertikaalse õhukese kihi kromatograafia abil. Töövahendid: Kromatograafiline plaat, harilikpliiats, joonlaud, klaaskapillaarid, Petri tass , voolutinõu, uuritav lahus B, puhaste aminohapete lahused (alaniin, arginiin, seriin ja fenüülalaniin), n- butanool-äädikhape-vee lahus, 0,2 % ninhüdriini lahus etanoolis. Töö käik: Kromatograafilisele plaadile tõmmatakse 10 mm kaugusele stardijoon. Sellele kantakse klaaskapillaari abil uuritav proov mõlemasse äärde ja sinna vahele 7 mm vahedega kantakse puhaste aminohapete lahused. Proov kantakse plaadile võimalikul väikese laiguna ja soovitavalt ühekorraga...
· Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. · Acidothiobacillus thiooxidans on ohtlik torustikule Laborikatse · Katseülesanne: Näidata korrosiooni teket raua ja vase elementidel ning nende sõltuvust keskkonnast ning teineteisest. · Katsevahendid: 3 Raudnaela ja vaskklambrit, 4 petri tassi , NaCl lahus, Ferroksüül lahus, Katsekäik · Petri tass A: Asetasime vaskklambri ferroksüüli ja soola lahusesse. · Petri tass B: Asetasime raudnaela ferroksüüli ja soola lahusesse. · Petri tass C: Asetasime raudnaela ja vaskklambri ferroksüüli ja soola lahusesse. · Petri tass D: Asetasime raudnaela ja vaskklambri ferroksüüli Asetasime vaskklambri ferroksüüli ja soola lahusesse. Asetasime raudnaela ferroksüüli ja soola lahusesse. Asetasime raudnaela ja vaskklambri...
09.015 (3EAP) Keemia Instituut, orgaanilise keemia õppetool Töö pealkiri: Ümberkristallimine ja sulamistemperatuuri määramine Teostaja: Kursus: Liisi Laaniste Geenitehnoloogia I Töö algus: Töö lõpp: Juhendaja: 14/02/2011 14/02/2011 Sirje Mäeorg Kasutatud kirjandus: www.wikipedia.com www.sciencelab.com ,,The Merck index, eleventh edition" ,,Orgaanilise sünteesi praktikumi laboratooriumitehnika" Kasutatavate ainete füüsikaliste konstantide tabel (Handbook of Chemistry and Physics) Aine nimetus Mm Vajalik hulk Tihedus Sto Lahustuvus (g ja mool) või kto Bensiil 210,23g/mol 0,5g 1,23g/cm3 St...
Õhumikroobide määramine Töö käik 1. Võeti Petri tass . 2. Laminaarboksis steriliseeriti söötmekolbisuue ning siis valati Petri tassi põhjale kasvusöödet nii, et põhi oleks ühtlaselt kaetud. 3. Siis hajutati ringikujuliste liigutustega sööde Petri tassis ühtlaselt laiali. 4. Söötmel lasti paar minutit tarduda. 5. Võeti välisõhuproov koridorist. 6. Petri tassilt võeti kaas pealt ja lasti seista 5 minutit. 7. Siis pandi Petri tassile uuesti kaas peale. 8...
Või vähemalt pole silmaga nähtavaid erinevusi. 3. Köögiuks Esimene päev: ei esinenud vaadeldavaid tulemusi. Nädala keskel: Esines kõigest kaks 1 cm läbimõõduga bakterite kolooniat, muuhulgas ka üksikud mikrokolooniad, mis ei äratanud suurt tähelepanu. Viimane päev: Pole võimalik täpseid kirjeldusi anda, kuna juhtus intsident, kus korterikaaslane jõudis ühe petri nõu ära pesta, milleks oli köögiukse petri tass . 7 Tulemuste analüüs Hüpotees pidas paika: Tualettruumi ukselingil esines kõige suurema populatsiooniga bakterite koloonia, mis oli ka ühtlasi kõige aktiivsem. Samuti oli hüpoteesile vastavalt teisel kohal koloonia suuruse ja aktiivsusega sissekäigu uks ning seejärel köögiuks. Kokkuvõte Kõige bakteriterohkem ukselink on tualettruumi uksel...
tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimede...
076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke...
Koch näitas ka, et bakterid võivad moodustada spoore ja püsida nii aastakümneid (peamine probleem, mis antraksi juures toona inimesi erutas). Koch oli bakterkultuuride kasvatamise pioneer. Esialgu kasutas ta kartulit (oli teinud tähelepaneku, et kartulil tekivad täpid mikroorganismide kolooniad). Kartuliviiludelt bakterkultuuride kasvulavadena mindi zelatiinide ja agar-agari plaatidele. Ka nn petri tass on nime saanud Kochi laborandi-tehniku järgi. Koch tegi bakterioloogiast teaduse. Ta leidis, et organismis patoloogilisi protsesse ja haiguslikke nähte ei põhjusta mitte otseselt mikroobid, vaid nende tegevuse produktid. Koch suunas põhitähelepanu mikroorganismide tegevusele nende organismi tungimisele ja seal käitumisele. Vaktsineerimisel kujunesid välja eri koolkonnad prantslased kasutasid reeglina vastava (bakter)materjali massi, sakslased aga olid jõudnud seerumi 1 kasutamisele...
Laminaarboksis steriliseeriti söötmekolbisuue ning siis valati Petri tassi põhjale kasvusöödet nii, et põhi oleks ühtlaselt kaetud. Siis hajutati ringikujuliste liigutustega sööde Petri tassis ühtlaselt laiali. Söötmel lasti paar minutit tarduda. Võeti välisõhuproov koridorist. Petri tassilt võeti kaas pealt ja lasti seista 5 minutit, siis pandi Petri tassile uuesti kaas peale. Petri tass paigutati termostaati ehk inkubaatorisse. Petri tassil lasti seal seista kaks nädalat. 2 nädala pärast loeti Petri tassilt kokku 11 mikroobipesa. 5 minuti jooksul sadeneb 100 cm 2 suursele söötme pinnale ligikaudu samapalju mikroobe, kui neid on 10 l õhus. Leida 1 m3 õhus olevate mikroobide arv, kui Petri tassi diameeter on 10 cm. ARVUTUSED: Arvutati Petri tassi pindala, millega saadi tegeliku mikroobide sadenemise pindala: d=10 cm r= 5 cm S= r2 S= * 5² = 78, 5 cm2...
Sissejuhatus: klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilib DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuur...
Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Geenitehnoloogia Instituut Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum Aruanne Koostanud: Luise Tiks YASB61 112332 Tallinn 2014 Pipeteerimine Harjutus 1 1 ml pipetti kasutades pipeteerisin 15-ml falconisse 1,65 ml detergenti, 3,85 ml vett (kokku 5,5 ml 30% lahust). Detergendi pipeteerimiseks kasutasin pahupidi tehnikat. Pipeteerisin kahte eppendorfi 1,55 ml lahust, allesjäänud 2,4 ml pipeteerisin 200 l kaupa eppendorfidesse sain 11 ja pool eppendorfi. Harjutus 2 Hindasin silmaga vee koguseid: 1. 200 l 2. 60 l 3. 100 l 4. 20 l 5. 7 l 6. 90 l 7. 40 l 8. 150 l Hinnangud polnud küll päris täpsed, aga siiski küllaltki lähedased. Harjutus 3 Pipeteerisin laual oleva plaadi viide auku 100 l...
talitluse Füüsika, keemia: katse planeerimine, tint või vedel vesivärv), Mõisted: kude kooskõla. planeerimine, uurimustulemuste sellerivars, nuga või loodusteaduslik meetod vormistamine ja skalpell, Petri tass või 2) Iseseisev töö: Kunstiõpetus: järelduste tegemine, taldrik või muu alus, joonise erinevate elusobjektide loodusteadusliku luup või binokulaar, tegemine,...
Sellel meetodil toiduainete proov segatakse mehhaanilislt või homogeniseeritakse ning vastavalt lahejdnusskeemile tehakse lahjenudsed tehakse külvid inkubeeritakse leondatakse Petri tassil väljakasvanud kolooniad visuaalselt või Ouebec'i loenduri abil. 3. Miks üldjuhul on plaadimeetodi puhul vaja teha uuritavast proovist lahjendusi? Lahjendusi on vaja selleks, et hiljem oleks võimalik petri tassil teha kolooniate loendus. Kui lahjendusi ei tehtaks oleks petri tass kolooinaid paksult täis ning lugemine oleks võimatu. Bakterite arv ühes ml või g võib ulatuda uuritavas proovis kuni 109 rakuni, siis objektiivse analüüsi tulmuse saamiseks on tavaliselt vaja proovi lahjendada. 4. Mida tähendab termin ,,kolooniat moodustav ühik"? See tähendab elusrakkude arvu 1g või 1 ml uuritavas proovis. 5. Kui suur on optimaalne kolooniate arv Perti tassil, et saada objektiivne tulemus plaadimeetodil?...
Mille poolest erineb ioniseeriva ja mitteioniseeriva kiirguse toimemehhanism? Ioniseeriv on lühimalainelisem ja energiarikkam kiirgus. Tal on kaudne toime. Ioniseerib vee ja moodustuvad hüdroksüülradikaalid reageerivad raku orgaaniliste komponentidega (nt DNA). Mitteioniseeriv on pikalainelisem ja vähem energiarikas kiirgus. 250 nm on otsene toime DNA-le, tekivad tümidiini dimeerid, mis takistab normaalset DNA replikatsiooni. 27. Miks on tarvis avada Petri tass UV-kiirtega eksponeerimisel? Kiirtel väike läbitungimisvõime 28. Kuidas steriilida termiliselt labiilseid lahuseid? Keemiliselt, mehhaaniliselt. 29. Kas GP või GN bakterid on rohkem tundlikumad keemilise steriilimise suhtes? GN. Alkohol muudab polüsahhariidse välismembraani läbilaskvamaks. 30. Arvuta lüsooli PC S. aureus’e rakkudele, kui fenooli lahjendus 1 : 20 ja lüsooli lahjendus 1 : 300 tapab kõik rakud 10 min jooksul? 300/20=15 31...
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika...
Praktikum – pipepteerimine. Töötasime erineva suuruse pipettiga: 1000, 200, 20 ning 10 µl. Igale pipettile sobib oma suurusega otsik. Otsikud on steriilsed ja neid ei tohi neid näpuga katsuda. Pärast kasutamist tuleb otsikud ära visata spetsiaalsele konteinerisse. Otsik peab istuma tihkelt, kuna kui istub liiga lõdvelt, siis sissetõmbav kogus on tegelikult vähem, kui oodetud (tõmmatakse sisse ka õhk). Otsiku ei tohi panna liiga sügavalt lahusesse, kuna jallegi sissetõmmatav kogus võib erineda oodatavatest. Liiga külma või kuuma lahuse pipeteerimise käigus tekitavad vead, sellega, kui on võimalus, tuleb lahus kas soendada/jahtuda toatemperatuureni. Pipetteeriv vedelik peab olema homogeene: enne pipepteerimist tuleb kas fuugida, et saada kondensati kätte või vortexiga...