sõlmimine. Märts 201X – toimub programmi sisseseadmine, ettevõtte töötajate koolitamine uue majandustarkvara kasutamise osas. Aprill – mai 2011 – vanast süsteemist ületoodud andmete kontroll ja tarkvara testimine ettevõtte töötajate poolt veendumaks, et seadistused vastavad ettevõtte vajadustele. Mai lõpp – uue majandustarkvara tegelik kasutuselevõtt ettevõtte igapäevatöös. Projekti eelarve Planeeritud kulud kaetakse 100%-liselt omavahenditest. Personalikulu 2600 € Andmebaasi litsents aastaks 360 € Majandustarkvara pakett 706 € Konsultatsioon ettevõttes kohapeal 624 € 24 tundi Muud kulud 63 € Kulud kokku: 4353€ Projekti teostamise riskid ja probleemid projekti käigus lisatakse muudatusi ja erisoove lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast, seoses sellega tekib nihe ajagraafikus;
- ostutegevus - hulgiostjad - uue jogurti tutvustamise projekt 17. Kulukohaks saapavabrikus on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - saabas - tootmisosakond - saabaste materjalikulu - uue saapa juurutamise projekt - vabriku juhataja töötasu - toodetud saabaste arv - palgakulu - materjalide soetusmaksumus -IT osakond - amortisatsioon - võetud laen summas 500 000 kr - ostutegevus 18. Kululiigiks Sotsiaalministeeriumis on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - personalikulu -väljamakstud toetus - Tervisekaitseinspektsioon - majandamiskulu - peretoetused - amortisatsioon - pensionide väljamaksmine 19. Masinate ja seadmetega seotud kulud on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - rentimine - masinisti töötasu - kindlustus - remondikulud 20. Paiguta lainelaudade tootmise vabrikus kulu üldnimetus (muutuvkulu, püsikulu, müügikulu, tootmiskulu, tootmise üldkulu, pöördumatu kulu, alternatiivkulu) õige kulurühma juurde.
MITMESUGUSED MUUD KULUD 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 3 600 2 460 2 460 KOKKU 13 Tabel 8. järg PERSONALIKULU Brutopalk 4 320 4 320 4 320 4 320 4 320 4 320 4 320 4 320 4 320 4 320 4 320 4 320 51 840 103 680 103 680 Sotsiaalmaks 1 443 1 443 1 443 1 443 1 443 1 443 1 443 1 443 1 443 1 443 1 443 1 443 17 315 34 629 34 629 PERSONALIKULU KOKKU 5 763 5 763 5 763 5 763 5 763 5 763 5 763 5 763 5 763 5 763 5 763 5 763 69 155 138 309 138 309 AMORTISATSIOON
Rent Valveteenused Ruumide korrashoiukulud Ruumide remondikulud Ruumide kindlustus Transpordikulud Ostetud transporditeenused Autokütus Autohooldus ja remondikulud Sõidukite kindlustus IT ja sidekulud GSM Tavatelefon Arvutustehnika ja tarkavaraga seotud kulu Muud kulud Kantseleitarbed Pangakulu Seadmete hooldus ja remont Muud kulud Personalikulu Brutopalk (makstakse välja samal kuul) Sotsiaalmaks (tasutakse järgmisel kuul) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Koolituskulud Maksud
Muud kulud 0 Personalikulu Brutopalk (makstakse välja samal kuul) 0 Sotsiaalmaks (tasutakse järgmisel kuul) 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0
Muud kulud 0 Personalikulu Brutopalk (makstakse välja samal kuul) 430.00 430.00 430.00 430.00 430.00 430.00 430.00 430.00 430.00 430.00 430.00 4730 9460 9830 10730 Sotsiaalmaks (tasutakse järgmisel kuul) 0.00 141.90 141.90 141
üsnagi suurt tööjõukulu. Hetkel, ilma kõiki detaile sellest asjast teadmata, ei oskagi kindlalt öelda, kas halupuudega kütmine tuleb vallale kindlasti odavam kui näiteks tunduvalt suuremat automatiseeritust võimaldav hakkepuit. Praegu Koonga katlamajas töötavad 4 inimest vahetustega, lisaks on eraldi kütjad veel Koonga lasteaias ja Lõpe katlamajas. Tööjõukulu oleks kindlasti hakkepuiduga tunduvalt väiksem, valla 2012 a. eelarves oli soojamajanduse personalikulu 77 000 eurot aastas = 6417 eur/kuus. Osa sellest rahast saab vald kütjate töötasult arvestatud füüsilise isiku tulumaksu näol tagasi. Hakkepuidule üleminek nõuaks suuri investeeringuid uutesse seadmetesse ning suurem oleks ka kütuse transpordikulu. Kasutatud internetiallikad: 1. Koonga valla kodulehekülg: http://www.koongavald.ee/ 2. Statistikaamet: http://www.stat.ee/ppe-51612 3. Veebientsüklopeedia Wikipedia: http://et.wikipedia
00 15.00 30.00 15.00 15.00 Muud kulud Kantseleitarbed 5.00 15.00 30.00 50.00 10.00 0.00 0.00 10.00 Pangakulu Seadmete hooldus ja remont 0.00 20.00 0.00 0.00 0.00 0.00 30.00 50.00 Muud kulud 40.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 Personalikulu Brutopalk (makstakse välja samal kuul) 0.00 770.00 770.00 770.00 770.00 770.00 770.00 770.00 Sotsiaalmaks (tasutakse järgmisel kuul) 0.00 254.10 254.10 254.10 254.10 254.10 254.10 Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 0.00 7.70 7.70 7.70 7.70 7.70 7.70 Koolituskulud Maksud Muud maksud (riigilõivud jms)
Seadmete hooldus ja remont 0 0 0 0 0 300 500 500 Muud kulud 100 100 100 100 100 200 300 300 Personalikulu Brutopalk (makstakse välja samal kuul) 36 120 36 120 36 120 36 120 36 120 36 120 43 344 43 344 Sotsiaalmaks (tasutakse järgmisel kuul) 11 920 11 920 11 920 11 920 11 920 11 920 14 304
• Pl-TEG analüüsilt tootmisfaktorite potentsiaali ja selle kasutamise optimeerimine • Pikaajalised, strateegiast ja toote elutsüklist lähtuvad kaalutlused 3. KULUDE STRUKTUURI MUUTUMINE • Kulude kasv ettevõtete funktsionaalsetes valdkondades: arendus, kvaliteedijuhtimine, sisseost. Differentseerimisstrateegia suurendab ka turunduskulude osakaalu kasvu. Ühendkulude kasv. • Kululiikide struktuurimuutused • Toorme ja materjalikulud ↑, personalikulu ↓, seadmekulu ↑, logistikakulu ↑, väljaspoolt teenused (service) ↑ • Püsikulude kasvule pidev vasturohu otsimine. • Püsikulude absoluutne ja suhteline kasv Т.KARM 26 JA KOHANDUMINE KAASAEGSETE STRUKTUURI-DEGA JA ETTEVÕTLUSE SUUNDUMUSEGA 4. OUT SOURCING 5. MÜÜGIKULUDE TUGEV DIFFERENTSEERUMINE 6. ARENDUS – JA INGENEERINGU KULUDE SIDUMINE TOOT ELUTSÜKLIGA 7. TQM KULUDE KASV JA LÄBIPÕIMUMINE 8
Üldhalduskulud Ruumide majandamiskulud Kommunaalid 416 416 416 416 416 416 Majanduskulud 0 0 0 0 0 0 Transpordikulud Transpordikulud 125 125 125 125 125 125 IT ja sidekulud IT ja sidekulud 42 42 42 42 42 42 Personalikulu Brutopalk 0 1110 1110 1110 1110 1110 Finantseerimise tegevusest Pikaajalise laenu tagasimakse 0 0 0 0 0 0 Kasutamine koku 5 608 1 693 1 718 1 718 1 718 1 693 Raha jääk perioodi lõpus 4 342 4 599 4 831 5 063 5 295 5 552 11.5 Algbilanss Aktiva Passiva
finants-ja planeerimiskulud 23. Millised allkulud loetakse logistikakuludesse? 1) transpordikulud 2) laokulud 3) varude säilituskulud 4) klienditeeninduse ja tellimuste töötlemise kulud 5) halduskulud 3 24. Mis on kaupade laoliikumiskulud? Kulud, mis sei sõltu otseselt ettevõttes hoiundavate varude suurusest. Näiteks lao kulum või rent, personalikulu, käitlustehnika kulum, rent ja hooldus, kommunaalid, valve ja turva, muud laoga otseselt seotud halduskulud. Laoteenuse sisseostmisel arvestatakse laoliikumiskulude alla laopidaja poolt nõutavad maha- ja pealelaadimise, komplekteerimise, pakkimise, sildistamine jms kaubakäsitlused. 25. Mis on strateegilise kasumi/Dupont mudel? Strateegilise kasumi mudel integreerib ettevõtte kasumiaruande ja bilansi näitajad. 26. Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla?
antakse edasi lapsevanema vahendusel. Tihti jõuab klassiõpetajani vaid lapsevanemale meeldiv teave- mis oli hästi enne kooli- või ei edastata sedagi. Erivajadustega lapsele tuleb kindlasti tagada vajalike tugiteenuste järjepidevus, seega tuleks klassiõpetajal lapse varasema arenguetapi kohta huvi üles näidata. Sageli pole integreeritud õppetöö läbiviimine vaimupuudega lastega sugugi lihtne. Enamasti just sellistel juhtudel, kus individuaalne arendus nõuab suurt aja- ja personalikulu. Siiski tuleb alati osata leida võimalusi osaliseks integreerimiseks. Kasutatud kirjandus · Lilian Kivi, Helgi Sarapuu. Laps ja lasteaed. Tartu: AS Atlex, 2005 · Wolf-Rüdiger Walburg. Vaimupuudepedagoogika alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998 · Luule Tiirmaa. Erivajadutega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Tallinn: Argo, 2007 · Ene Kulderknup. Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tartu: Studium, 2008 · Eripedagoogika
2002. aasta keskmise palga ning 2007.aasta prognoosi võrdluses on Eesti keskmine palk tõusnud ligikaudu 67%. 2008.a keskmise palga prognoos näitab ligi 10%-list kasvu jätkumist võrreldes 2007. aastaga. OECD riikides moodustasid töötajate palgakulud 6 2003. aastal keskmiselt 65,5% haridusasutuste tegevuskuludest (v.a investeeringud). Ülikooliseaduse paragrahv 2 punkti 14 kohaselt moodustab personalikulu õppekoha arvestuslikust maksumusest vähemalt 60%. 3.1 Õpetajate keskmise palga ja Eesti keskmise palga võrdlus 2006 2007 2008 2001 2002 2003 2004 2005 progno progno progno os os os Õpetaja ametikoha keskm.
Arvutustehnika ja tarkavaraga seotud kulu 375 600 Muud kulud Kantseleitarbed 128 150 Pangakulu 80 80 Seadmete hooldus ja remont 0 100 Muud kulud 220 200 18 Personalikulu Brutopalk (makstakse välja samal kuul) 9 000 12 000 Sotsiaalmaks (tasutakse järgmisel kuul) 2 970 3 960 Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 126 168 Kokku töötasukulud 12 096 16 128 Koolituskulud 0 500 Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) 320 100 Amortisatsioon
Tavaliselt teenindavad jaotuskeskused suuremaid geograafilisi piirkondi kui hoiulaod. Ristlaadimiskeskus (cross docking centre) jaotusekeskuse edasiarendus. Ladu keskendub ainult kaupade vastuvõtule ja lähetamisele, loobudes hoiundamisest ja tellimuste komplekteerimisest. Ristlaadimiskeskust võidakse nimetada terminaliks, veosõlmeks/hubiks, sortimiskeskuseks jne. 37. Nimeta vähemalt 5 peamist lao kulurühma? Personalikulu (laotööliste, lao kontoritöötajate ja laojuhataja palgad ja lisatasud koos maksudega); rent (ruumid /ehitised, tehnika, inventar); küte ja elekter; remont ja hooldus; valve- ja turvameetmed; kaubaaluste ja pakkematerjalide kulud; kulum (ehitised, tehnika, inventar) kindlustus (kinnisvara ja seadmed); halduskulud (kaupade käitlemise plaanimise ja juhtimisega seotud kulud, lao juhtkonna palgad, lisatasud jms); muud kulud.
· RFID eeliseks on otsenähtavuse ebavajalikkus, suurem lugemisulatus, kiirem tuvastamine, inimtööjõu puudumine · RFID koodi suurimaks puudusekd on suur maksumus (0,1 EUR maksab odavaid) Laokulud ja laotegevuse mõõtarvud · Laokulud jagunevad umbes: o Tööjõukulu kuni 50% o Hoone rent 25% o Ehitise või ruumi halduskulu 15% o Sisseseade seotud kulud 10-15% · Laokulud rühmitatakse: o Personalikulu o Rent o Küte ja elekter o Valve ja turvaseaded o Remont ja hooldus o Kaubaaluste ja pakkematerjalide kulud o Kulum o Kindlustus o Halduskulu (juhatuse palk jne) o Muud laokulud · Tüüpilised lao hindamiseks kasutatavad mõõtarvud on: o Klienditeeninduse tase (tellimuste täitmine, kauba defektsus, täitmata tellimused jne.)
Alates 01.09.2014 · 64 - ei ole lubatud · 256 ->335 · Arvestus sõitude üle Muudatuse põhjus: · Arvestuse pidamiseta makstavat hüvitist kasutatakse sageli maksuvaba palgalisana · Valitsus on seisukohal, et praegust maksusoodustust kasutatakse mittesihipäraselt · Algselt plaaniti seadus jõustada 1. Juulist Tööandja võimalused 1) tõsta töötajate palka seni makstud hüvitise suuruse võrra; · Tõuseb personalikulu · mõningatel juhtudel tõuseb ühekordselt halduskoormus 2) jätta töötajate palk samaks, vormistada vajalik korraldus hüvitiste maksmiseks ning nõuda töötajatelt korrektsete sõidupäevikute pidamist, et jätkata hüvitiste maksuvabalt tasumist. · tööandja seisukohast majanduslikult otstarbekam, toob endaga kaasa suurema halduskoormuse. välja töötada sõidupäeviku vorm,
annaabi.ee 
