Kuid inimeste mõnevõrra jäigas hoiakus ja otse suunatud vaates murrab üha uuesti läbi antiikne ideaal, kooslus üllusest, nooruse julgusest ning vanamehelikust väärikusest. 1.4 TEMPLID Hellenismi ajastul arenes arhitektuur edasi samal viisil nagu teised kunstiliigidki. Arhitektuuri ette seati uued ja komplitseeritud ülesanded, samal ajal läksid kaduma terviklikkus ja ülevus, mis iseloomustasid V sajandi ehituskunsti. IV sajandil kujunes välja terve rida uusi ehitustüüpe. Peripteeri (ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritseb igast küljest ühekordne sammaste rida) kõrvale, mida peeti jumaluse elamuks, selle kuju asukohaks, tekkisid hiigelsuured, võrreldamatult ruumikamad templid. 356. aastal maha põlenud vana templi asemele püstitati Ephesoses nõndanimetatud dipteerina - kahe tsellat ümbritseva sammastereaga uus Artemise tempel (Lisa 7). Klassikalise kunsti lihtsus ja suurus asendus hiilguse ja ülekoormatud vormidega. Artemise
sõjakäikude all. -Egiptuse Kuningriik (Aleksandria) võimul tõusis väejuht Ptolemaios. Sisemiselt tugev riik, pidas roomlastele kõige kauem vastu. -Makedoonia (Kreeka+Bulgaaria) -Väike-Aasia oli veel jagunenud 7-8 väikeseks riigiks. Idamaade mõjul tekkisid mõned nähtused, mis demokraatlikus Kreekas oli puudunud. Näiteks valitsejate suus austamine. Halikarnassose mauoleumi lasi endale endisesse Pärsia pealinna ehitada valitseja Mausolus. See meenutab Kreeka peripteeri, mis on tohutu kõrge aluse peal. (66x77x46 olid mõõtmed). Mausolos ise sinna ei jõudnudki, see sai matusepaigaks tema naisele. Mausoleum oli üks vanaaja maailmaimedest. Religioosne kunst jäi üsna tahaplaanile. Ehitati mõned templid. Artemise templit Efesoses püüti taastada. Maavärina tagajärjel see lõpuks siiski purunes. Ateenas ehitati Olümpieion kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Ehitus kestis paarsada aastat. Korintose stiilis,
Tekkis Väike Aasia rannikul. Dooria eelmise vastand. Tekkis ja arenes Argos ja Spartas. Iseloomustab rangus ja karmus, vormide lihtsus ja kaunistuste nappus. Atika oli kunstiliselt seisukohalt kõige vähem iseseisev ja produktiivne. Korintose kõige noorem kunstistiil, mida iseloomustab detailide rikkus ja kaunistuste rohkus. Kreeka kunsti esimest õitsengut tähistas iseseisva templitüübi peripteeri väljaarenemine. Tõenäoliselt on peripteer välja arenenud palee megaronist. Vanimad peripteerid kuuluvad IX ja VIII sajandisse e.m.a. Kreeka templi peamine väärtus seisneb selle kunstilises täiuses. Kreeka tempel on mõeldud majana, piirdeaiana ja kattena jumalust kujutavale skulptuurile. Kreeka tempel ei hoia midagi saladuses. Kõik ruumid on avatud. Templi sambad on paigutatud ümber tsella (naosi) mille müürid ümbritsevad jumaluse staatuat
· Atlandid poolalasti meesterahva kujulised sambad · Palju dooria stiilis templeid on säilinud ka Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias · Seda piirkonda nimetati vanal ajal Suur-Kreekaks · Kreeklased asustasid need alad 8.-7. saj eKr ning seal elasid nad üle tuhande aasta · Sealsetest templitest on suuremad Paestumi templid · Paestum e. Poseidonia vanaaja linn, mis asub Napoli läheduses · Seal on säilinud merekaldal kaks suurt dooria stiilis peripteeri · Neid on ekslikult peetud merejumal Poseidoni templiteks · Tegu on aga hoopis kahe Hera templiga · Omapärasteks ehitisteks olid monumendid · Monumendid meenutasid sageli templeid, kuid nad olid lihtsalt mälestusehitised · Monumente püstitati väiksematel jumalustele, kangelastele ja ka reaalsetele ajaloolistele isikutele · Tüüpiline monument oli kõrge alusega ristkülikukujuline ehitis · Ehitati ka ümarmonumente e. rotunde
Ara Pacis on osaliselt säilinud. Eeskujuska ateena Parthenoni naose friis; kujutab rooma asutamist ja augutust rongkäigus. Levinud saavutuste puhul monumendid ja napisõnalised raidkirjad. Kujud pandi esinduslikesse paikadesse. Paremini säilinud skulptuur: Marcus Aureliuse ratsamonument. Foorumid ja monumendid olid kõigis linnades. Hilisemal ajal reljeefikunst hääbus. Paljud hooned hävinud või ,,taaskasutatud toorainena". Säilinud Fortuna Virilise tempel roomas vabariiklikust ajast. Peripteeri sammaste paigutus, naose ees portikus, külgedel seinaga liitunud poolsambad. Sarnane ka lõuna-prantsusmaal. Panteon- kõigiplaneedinimedega jumalate koda, kaetid meisterliku kupliga. Välisvaade ie lange sisevaatega kokku. Silinder mida katab poolkera, dia ja ruumi kõrgus samad 43,5m, raskus peamiselt kaheksale eenduvale müüriosale. Nissides sambad. Võlvi teebad kergemaks betoonist võlvid (kassetid). Kuppel oli kullatud, tänapäeval marmorite variatsioonid. Circus
Joonised 1: Antud joonistel on kujutatud dooria (vasakul), joonia (keskel) ja korintose (paremal) sambaid. Kahel esimesel joonisel on viidatud tähtedega sammaste osadele. a krepidoma, b stülobaat, c ehhiin, d kapiteel (doorial abakus, joonial voluut), e arhitraav, f friis, g karniis, h frontoon. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-16-1.htm.) Joonis 2: Antud joonisel näeme Perthanoni ristkülikukujulist ehk peripteeri põhiplaani. Kitsal küljel 8, pikal küljel 17 sammast. Lisa 2: Parthenon ja Erechtheion Joonis 3: Parthenon Ateena Akropolil. (http://en.wikipedia.org/wiki/Parthenon.) Joonis 4: Erechtheion Ateena Akropolil. (http://www.freemages.co.uk/browse/photo-1326-erechtheion- temple.html.) Kasutatud kirjandus 1. Kangilanski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: ,,Kunst". Lk 52-56. 2. Remmel, A. 1989. Peatükke kunstiajaloost. Tallinn: ,,Valgus". Lk 25-29. 3
Vanim templitüüp oli antidega tempel. See koosnes siseruumist naosest ja selle esiküljel eenduvatest müüriosadest - antidest, milliste vahel paiknes kaks sammast. Nii tekkinud eesruumi nimetati pronaoseks. Edaspidi jäeti antid ära ja nende asemele paigutati templi ette neli sammast. Tekkis uus templitüüp - prestüül. Kui sambad ehitati ka naose tagaküljele, siis nimetati templit amfiprestüüliks. Kunstilise täiuslikkuse saavutab kreeka tempel peripteeri kujul, s.t kui sammasterida ümbritseb kogu hoonet ning nende ja naose vahele jääb ringkoridor. Tuntumaid peripteere on Zeusi tempel Olümpias ja Poseidoni tempel Paestumis. Kahekordse sammastereaga tempel on dipteros ja kuulsaim neist oligi Artemise tempel Efesoses. Kuulus oli ka Apolloni tempel Didymas, mille pärslased 494.aastal e. Kr. hävitasid, kuid mis hiljem uuesti üles ehitati. Templihoonel aknaid ei olnud ja seepärast hoiti uksed alati lahti
saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. Paremal eri tüüpi templite põhiplaanid, all rekonstruktsioon Zeusi templist Olümpias. Kreeka templi – peripteeri (rida sambaid ümber templi) põhiplaan (Pildil Hera templi põhiplaan Paestumis). Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. (pildil rekonstruktsioon Theseuse templist Ateenas) Dooria stiili iseloomulikud tunnused. Dooria stiili sammas (kannelüürid), kapiteel ja friis . Joonia stiili iseloomulikud tunnused. Joonia templi friis (dekoreeritud hammaslõikega) ja kapiteel.
idamaisest kunstist, põhitunnuseks sambal on voluut kapiteel ja levis kahe sambareaga tempel. Siit said alused saledad sambad. Sammuti levisid rõõmsa ja jutustava kujutamisviisiga vaasid. 3) Korintose stiil arenes välja Kesk-Kreekas, Atika ümbruses. Ta on kõige vähem iseseisvam. Ta on kõige dekoratiivsem ja luksuslikum. Ta ühendas endas kõik teised stiilid. Kasutatakse kõige rohkem akantuslehega kaunistusi. Kreeka esimest õitsengut iseloomustab iseseisva templitüübi (peripteeri) väljaarenemine. See on sammastega ümbritsetud hoone, mis oli mõeldud kattena ühele jumalat kujutavale skulptuurile. Amfiteater rajati looduslikku orgu. Istmed rajati kivisse. Etendus toimus ümmargusel orkestral(platsil). Orkestra taga olid näitlejate ruumid(skeene). Teatril oli väga hea akustika ja rolli mängis ümbruse loodus. Hellenistlikul ajal kujunes tähtsaks linnade ehitus ja kolossaalsete ansamblite ehitus. Kreeka esimesed skulptuurid olid kuurosed ja koored
· Atlandid poolalasti meesterahva kujulised sambad · Palju dooria stiilis templeid on säilinud ka Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias · Seda piirkonda nimetati vanal ajal Suur-Kreekaks · Kreeklased asustasid need alad 8.-7. saj eKr ning seal elasid nad üle tuhande aasta · Sealsetest templitest on suuremad Paestumi templid · Paestum e. Poseidonia vanaaja linn, mis asub Napoli läheduses · Seal on säilinud merekaldal kaks suurt dooria stiilis peripteeri · Neid on ekslikult peetud merejumal Poseidoni templiteks · Tegu on aga hoopis kahe Hera templiga · Omapärasteks ehitisteks olid monumendid · Monumendid meenutasid sageli templeid, kuid nad olid lihtsalt mälestusehitised · Monumente püstitati väiksematel jumalustele, kangelastele ja ka reaalsetele ajaloolistele isikutele · Tüüpiline monument oli kõrge alusega ristkülikukujuline ehitis · Ehitati ka ümarmonumente e. rotunde
4) Väike-Aasia oli veel jagunenud 7-8 väikeseks riigiks. * Idamaade mõjul tekkisid mõned nähtused, mis demokraatlikus Kreekas oli puudunud. Näiteks valitsejate suur austamine (peeti neid jumalateks). Kreeka kunstinike poolt mõnele aasia valitsejale looduud kunstis oli valitseja isikukultuse tunnused juba enne hellenismi aega. Halikarnassose mausoleumi lasi endale endisesse Pärsia pealinna ehitada valitseja Mausolus. See meenutab Kreeka peripteeri, mis on tohutu kõrge aluse peal. (66x77x46 olid mõõtmed). Mausolos ise sinna ei jõudnudki, see sai matusepaigaks tema naisele. Mausoleum oli üks vanaaja maailmaimedest. * Religioosne kunst jäi üsna tahaplaanile. Ehitati mõned templid. Artemise templit Efesoses püüti taastada(fun fact:esimene kord põletas selle maha Herostratos). Maavärina tagajärjel see lõpuks siiski purunes. Ateenas ehitati Olümpeion kõikidele jumalatele pühendatud tempel
Jooni stiili kõrval omandab suurema tähtsuse ka korintose stiil Populaarne on ka stiilide segu Kreekas raugeb ehitustegevus ja raskuspunkt liigub Väike-Aasiasse Nereiidide monument V ja VI saj vahetusel ehitatud Lüükia pealinnas Xanthoses Koosneb kõrgest reljefidega kaunistatud alusehitisest, millel asetseb haudehitis ilusa joonia peripteeri näol Sammaste vahel seisid figuurid Athena Alea tempel Tegeas Ehitajaks skulptuurimeister Skopas U 350-340 Loeti suurimaks ja toredamaks templiks Peloponnesoses Välisehitis dooria stiilis Siseruumi sambad joonia stiilis Mõlema eeskoja sambad korintose stiilis Asklepiose ümartempel (tolos) Epidauroses Välissambad dooria stiilis
20 Arenenum templitüüp on prostüül, mille kitsamal küljel on neli sammast, amfiprostüülil aga paikneb mõlemal kitsamal küljel sambarida. Kreeka templi klassikaline vorm on peripteer, kus kogu templihoonet ümbritseb sambarida. Klassikalisel peripteeril võrdus sammaste arv pikemal küljel kitsama külje kahekordse sammaste arvuga pluss üks sammas. Peripteeri siseruum jaotus cellaks, pronaoseks ja opistododmodeks. Peripteeri variantideks on pseodoperipteer, kus sammaste rida liitub poolsammastena seinaga. Dipteer on kahe ümbritseva sambareaga templiehitis, pseododipteer aga ühe sambareaga, mis asetses seinast kahe sambarea kaugusel. Peripteer oli lähtepunktiks ka sammastega ümbritsetud ümarehitisele e. tholosele (ka monopteer). Säilinud templid on ehitatud marmorist, kuna aga esialgne materjal on olnud puu, siis
annaabi.ee 
