materjali maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. Normaalset üldkulude hulka ületav osa kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. (SME IFRS 13.8, 13.9). Järgnevaid kulutusi ei lülitata varude soetusmaksumusse, vaid need kajastatakse perioodikuluna (SME IFRS 13.13): normaalsest suuremad tootmiskaod; laokulud, välja arvatud juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus; mittetootmislikud üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse; turustuskulud.
tööliste palgad jne), kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmisseadmete amortisatsioon , tootmisega seotud juhtkonna plgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele, lähtudes normaalsest tootmiskaost. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujubeb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. ,,Normaalsete üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. Normaalsest suuremad tootmiskaod, laokaod (v.a kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus), turustuskulud, halduskulud, arengu- ja uurimuskulud ning laenuintress on perioodikulud, mida kajastatakse otseselt kasumiaruandes. Neid kulusid ei lisata materjali, tooraine, kaupade, valmis- ning lõpetamata toodangu jääkide maksumusse, samuti ei lisata neid lulusid realiseeritud toodangu kuludesse. Laenu kasutuse
maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. «Normaalset» üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. Muud kulutused on laenukasutuse kulutused (näiteks laenuintressid) mis võivad osutuda vajalikuks varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Laenukasutuse kulutusi arvestatakse varude soetusmaksumusse ainult juhul, kui varude valmistamiseks on vajalik pikem ajaperiood ja tootmist finantseeritakse laenu või muu intressikandva võõrkapitaliga (näiteks laevaehitus, mis vältab üle aasta).
tehnoloogiline kütus, elekter, vesi, aur jne. ning proportsionaalne osa tootmise üldkuludest püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. «Normaalset» üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele TOOTMISE ÜLDKULUD: A. Kaudsed materjalikulud: 1. määrdeained; 2. puhastusmaterjalid; 3. ekspluatatsiooni materjalid B. Kaudsed tööjõukulud: tootmisinseneride, meistrite ja muude tootmisjuhtide palgakulud, valvurite, koristajate, lao personali, osakonna raamatupidajate, seadmete ja tööriistade korrastajate jne. palgakulud; öötöö ja ületundide lisatasud;
ettevõttes tulud ja kulud kirjendatud. Selleks, et kasumiaruanne näitaks välistele infotarbijatele õiget ja usaldusväärset informatsiooni, tuleb tulud ja kulud kajastada õigetel raamatupidamiskontodel ning sellega peab suutma tagada tulude ja kulude õige kirjelduse nii kasumiaruande esimese kui ka teise skeemi järgi. Järgides ettevõttes kasutatavat kasumiaruande skeemi, tuleb kulud kajastada kas tootmiskuluna või perioodikuluna (Alver, J. & Alver, L., 2017, lk 85). Mõne ettevõtte arvestuspõhimõtted ja süsteemid ei ole sobivad kohustusliku finantsaruandluse koostamiseks. See on tingitud ebaõigest majandustehingute registreerimise sisemisest kontrollist see tähendab, et tehinguid ei registreerita finantsarvestuses korrektselt või jäetakse üldse registreerimata. Sellised situatsioonid toovad kaasa vead raamatupidamiskontodel ja samuti aruandluses ning selle
materjali maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. «Normaalset» üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. Muud kulutused on laenukasutuse kulutused (näiteks laenuintressid) mis võivad osutuda vajalikuks varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Laenukasutuse kulutusi arvestatakse varude soetusmaksumusse ainult juhul, kui varude valmistamiseks on vajalik pikem ajaperiood ja tootmist finantseeritakse laenu või muu intressikandva võõrkapitaliga (näiteks laevaehitus, mis vältab üle aasta).
vajalikud, et varud saaks viia nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Käibemaksu lülitavad kauba, toorme ja materjalide soetushinda ainult need ettevõtted, kes ei ole käibemaksu kohustuslased [11: 19]. Kõige problemaatilisem on ettevõttes ära määrata, missugused kulutused ja missugustel alustel lisatakse varude soetusmaksumusse. Kindlasti ei lülitata varude soetusmaksumusse alljärgenvaid kulutusi, mida tuleb kajastada perioodikuluna: · tootmiskaod (normaalsest suuremad); · laokulud, v.a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus; · mittetootmislikud üldkulud (näiteks valmistoodangu ladustamiskulud, administratiivhoone amortisatsioon jne); · turustuskulud (müügiosakonna palgad, transport kaupade müügiks) [1: 125]. Vara soetamine tähendab ettevõttele alati ostuväljaminekut (väljamakset), mis kirjeldatakse järgenevalt: a) vara sissetulek:
Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Finantskohustustega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna kasumiaruande real ”finantstulud ja –kulud”, v.a. need intressikulud, mis on seotud omatarbeks ehitava materiaalse põhivara finantseerimisega. Eraldised ja tingimuslikud kohustused Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mis on avaldunud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise
perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on kuni 31.12.2010 soetatud vara korral 1917 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates 01.01.2011 soetatud vara korral 2000 eurot (ilma käibemaksuta) välja arvatud maa ja hooned, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Väiksema soetusmaksumusega objektide (sh kooliõpikud ja töövihikud ning kontorisse soetatud raamatud) ostuhind kajastatakse üldjuhul perioodikuluna. Erandina on lubatud võtta olenemata soetusmaksumusest põhivarana arvele: 1) kunstiväärtused (kunsti- ja antiikesemed, museaalid, arhivaalid, haruldased raamatud), mille väärtus aja jooksul ei vähene; 2) raamatud ja muud teavikud nendes avalikes raamatukogudes, kus teavikute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhitegevuseks; Väheväärtuslik vara - vara, mille soetusmaksumus on alates 192 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud vara korral) ilma käibemaksuta ja alates 01.01
seisundisse. Omahinnas (soetumus maksumuses) kajastatakse järgmisi kulusid: 1. toorainemaksumus 2. pakkematerjali maksumus 3. tollimaks 4. normaalsed tootmiskaod 5. tootmishoone amortisatsioon 6. lõpetamata toodangu ladustamisega seotud kulutused kui need on tootmisprotsessi käigus vältimatud 7. ostujuhi palk 8. tootmisjuhi palk 9. tootmistööliste palk Soetusmaksumusse ei lisata vaid kajastatakse perioodikuluna. 1. normaalsest suuremat tootmiskadu 2. administratiivhoone amortisatsioon 3. valmiskauba ladustamiskulud 4. müügijuhi palk 5. turustus kulud Varude arvestussüsteem Varusid on võimalik arvestada ettevõttes kahe erineva süsteemi alusel B. varude pidev arvestussüsteem, mis näitab varude jooksvat muutumist arvestusperioodi vältel. See süsteem toodab informatsiooni kõigi varudega seotud otsuste vastuvõtmiseks ja finantsaruannete koostamiseks. C
Materiaalse põhivara arvestust peetakse aktivakontol "Põhivara" nimetatud liikide lõikes. Selle konto deebetisse kirjendatakse põhivara sissetulek ja maksumuse suurenemine. Kreeditisse kirjendatakse põhivara väljaminek. Konto deebetsaldo näitab arveloleva põhivara soetusmaksumust. Annetatud põhivara võetakse arvele 0-maksumusega (kulumit ehk amortisatsiooni ei arvestata). Kulusid annetatud põhivarale arvestatakse perioodikuluna. Annetatud põhivara müügi korral võetakse annetatud põhivara tulu arvele muu ärituluna. Analüütilist arvestust on soovitav pidada põhivara rühmade lõikes. Raamatupidamislausendid: Põhivahendi soetamine ja arvelevõtmine tarnija arve-saatelehe alusel D: Põhivara D: Käibemaks K: Võlad tarnijatele Tarnijale tasumine arvelduskontolt D: Võlad tarnijatele K: Arvelduskonto 100% amortiseerunud põhivara mahakandmine D: Põhivara akumuleeritud kulum K: Põhivara 6
(materjalikulu, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmisseadmete amortisatsioon, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. «Normaalset» üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. ( 2 ) Normaalsest suuremad tootmiskaod, laokulud (v.a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus), turustuskulud, halduskulud, arengu- ja uurimuskulud ning laenuintress on perioodikulud, mida kajastatakse otseselt kasumiaruandes. Neid kulusid ei lisata tooraine, materjali, kaupade, valmistoodangu ning lõpetamata toodangu jääkide maksumusse, samuti ei lisata neid kulusid realiseeritud toodangu kuludesse. Laenukasutuse
· muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Omahinnas (soetumus maksumuses) kajastatakse järgmisi kulusid: 1. toorainemaksumus 2. pakkematerjali maksumus 3. tollimaks 4. normaalsed tootmiskaod 5. tootmishoone amortisatsioon 6. lõpetamata toodangu ladustamisega seotud kulutused kui need on tootmisprotsessi käigus vältimatud 7. ostujuhi palk 8. tootmisjuhi palk 9. tootmistööliste palk Soetusmaksumusse ei lisata vaid kajastatakse perioodikuluna. 1. normaalsest suuremat tootmiskadu 2. administratiivhoone amortisatsioon 3. valmiskauba ladustamiskulud 4. müügijuhi palk 5. turustus kulud Varude arvestussüsteem Varusid on võimalik arvestada ettevõttes kahe erineva süsteemi alusel B. varude pidev arvestussüsteem, mis näitab varude jooksvat muutumist arvestusperioodi vältel. See süsteem toodab informatsiooni kõigi varudega seotud otsuste vastuvõtmiseks ja finantsaruannete koostamiseks. C
juhtide tähelepanu ühiku tasandil võetavatele meetmetele – näiteks kaaluda hinnatõusu, vähendada otsese tööjõu, materjalide või masintundide hulka või hinda. Mõned ühikutasandil võetud meetmed võivad olla kasulikud, kuid paljudel juhtudel ei ole neis erilist arenemisruumi. Neljandaks probleemiks võib lugeda kasutamata võimsuste kulu kajastamist raamatupidamises. Sellise kasutamata ressursi maksumust tuleks vaadelda kui eraldi juhtimiskulu artiklit ning kajastada perioodikuluna. Kasutamata ressursi maksumust ei peaks kajastama tootmiskuluna ja ei tohiks seda kanda toote või teenuse omahinda. Paljud firmad jaotavad aga tootmisvõimsusega seotud kulud eelarvelise või tegeliku tootmismahu peale. Selline protseduur põhjustab tootmiskulude korrapäratut kõikumist tootmismahu muutudes ja võib viia “ surmaspiraalini”. Ennustatav nõudluse langus ja eeldatav toodangu hulga langus põhjustab kasutamata võimsust, toodetud ühiku omahinda lülitatakse suuremad kulud
annaabi.ee 
