Üldiselt reageerib epiteel aktiivselt östrogeenidele estraaltsükli algul epiteel pakseneb, basaalrakud jagunevad, pindmised rakud suurenevad, glükogeeni ja lipiidisisaldus tsütoplasmas suureneb. Emakas Uterus Siin toimub loote arenemine ja kasv Lihaseline organ; vooderdatud silinderepiteeliga Jaguneb neljaks osaks: paremaks ja vasakuks sarveks, -kehaks, ja kaelaks Emakasarvede ja -keha koosneb kolmest kestast: limaskest e. endomeetrium, lihaskest e. müomeetrium ja serooskest e. perimeetrium. Emakakeha ja -sarved Endomeetriumi epiteeliks on ühekihiline silinderepiteel ripsmetega ja ripsmeteta rakkudega. Epiteeli alla jääb proopria, kus paiknevad emakanäärmed (glandulae uterinae) Müo- ja perimeetrium Müomeetrium on tugev lihaskest, mis koosneb kolmest ebaselgelt piiritletud kihist Seespoolne tsirkulaarkiht (silelihasrakkude kimbud) Veresoonterikas vaskulooskiht (eriti väljendunud koeral, kassil) Välimine longitudinaalkiht (silelihasrakkude kimbud)
Trahhea: 1. Limaskest · Mitmerealine ripsepiteel · Proopria · Fibroelastne kiht · submukooskiht 2. Fibrokartilagiinkest (hobuserauakujulistest hüaliinsetest trahheaalkõhredest) 3. Adventsiaalkest (tagaosas trahheaalnäärmed) Bronh: 1. Limaskest · Mitmerealine ripsepiteel · Proopria · Limaskesta lihaskiht · Submuukooskiht 2. Kondrofibrooskest (hüaliinse kõhrkoe plaadikestest) 3. Adventsiaalkest (hulgaliselt rasvkudet) Bronhioolid: · Ei sisalda kõhrkude ega näärmeid · Suurtes kahe või üherealine ripsepiteel, väikestes bronhioolides kuubiline ripsepiteel · Proopria · Tsirkulaarne lihaskiht · Terminaalsed bronhioolid · Respiratoorsed bronhioolid katkendlik kuubiline ripsepiteel, alveolaarjuhad, alveolaarkotid, alveoolid Kusejuha: ...
Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometrium Välimine serooskest e perimeetrium - perimetrium Pärasoole- emaka õõnestis e Douglasi õõs - excavatio retrouterina seu Douglasi Tupp - vagina colpos Neitsinahk - hymen Rinnanääre - mamma Lahkliha - perineum Pärak - anus Seedeelundite süsteem - systema digestorium seu apparatus digestorius Suuõõs - cavum oris Neel - pharynx Söögitoru - oesophagus
Fertilisatsioon on viljastumine Lunaarkuu = 4 nädalat Raseduse kestus on 10 lunaarkuud = 40 nädalat 11. Munajuha tuba uterina Asetseb väikevaagna õõnes emakast lateraalsemal emakalaisideme vabas ülemises servas. Funktsioon Toimub viljastumine. 12. Emakas uterus Asend väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel Seina kihid * sisemine limaskest e. endomeetrium * keskmine lihaskest e. müomeetrium * välimine serooskest e. perimeetrium funktsioon: toimub loote arenemine ja kust ta raseduse lõppedes väljutatakse 13. Tupp vagina Asend ülemisse otsa ulatub emakakaela tupeosa. Suundudes ette alla, läheb tupp läbi urogenitaaldiafragma ja avaneb suurte häbememokkade vahelises pilus Funktsioon paik, kust viiakse viljastumiseks vajalik materjal sisse ja paik, kust väljub loode. 14. Rinnanääre ladinakeelne nimetus mamma
endomeetrium (endometrium ) * keskmine - lihaskest ehk müomeetrium ( myometrium ) * välimine - serooskest ehk perimeetrium ( perimetrium) http://caltest.vet.upenn.edu/repropath/FUterus/mrendomet/131 mrendodiacopy.jpg Endomeetrium on kaetud silindrilise epiteeliga ja sisaldab seroosset sekreeti eritavaid näärmeid. Emakaõõnes on limaskest sile, aga emakakaelakanalis moodustab ta palmilehetaolisi kurde. Emakakaelas leiduvad näärmed eritavad klaasjaslimast sekreeti, mis
Emassuguelundid Munasari (ovarium) Funktsioon: Emassugurakkude areng, emassuguhormoonide produtseerimine (algab puberteedieas, lõppeb eakatel loomadel) Koosneb: Munajuhamine ots e. tubaarots (kraniaalselt suunatud) (extremitas tubaria) Emakamine ots e. uteriinots (munasarja-pärissidemega emaka külge kinnituv) (extremitas uterina) Munasarjakinnitmine ots e. mesovaarserv (margo mesovaricus) dorsaalselt paiknev Vabaserv (margo liber) ventraalselt paiknev Mediaalne ja lateraalne pind (facies: lateralis et medialis) Munasarjavärat (hilus ovarii) jääb kinnitmise serva poole, selles kulgevad sooned ja närvid. Siseehitus: Pinnaepiteel (epithelium superficiale) Valkjaskest (tunica albuginea) – tihke sidekude Munasarjakoor (cortex ovarii), parenhüümvööde (zona parenchymatosa) koosneb folliikuleid, ko...
). Emakaõõnes areneb loode kuni sünnituseni. Emaka osad: põhi, keha ja kael. Seina ehitus: a) emaka limaskest e. endomeetrium koosneb kahest kihist – all püsiv basaalkiht, pealpool muutuva paksusega funktsionaalkiht, mis vastavalt menstruaaltsükli faasidele regulaarselt irdub ja taastub; b) emaka lihaskest e. müomeetrium on paks, kihid läbi põimunud – venib laienemisel ühtlaselt igas suunas; c) serooskelmet emaka pinnal nim. perimeetrium. Tupp (vagina, colpos): ca 10 cm pikkune torujas kopulatsioonielund vaagnapõhja lihaste vahel. Emaka sidemed: Emaka laiside (ligamentum latum uteri): Emaka laiside on peritoneumi duplikatuur (=2 kihti), mis ümbritseb naise sisesuguelundeid. Selle ülaserva sees on munajuhad (siit ülaosa nimetus: munajuha kinnisti e. mesosalpinx); tagumise lestme külge kinnituvad munasarjad (neil on ka väike munasarjakinnisti e. mesovarium) ja suurem osa
Kollaskeha sisaldab progesterooni hormooni. Progesteroon valmistab ette organismi embrüooni implantaktsiooniks ja raseduseks. (Leth-Moller 2014: 227) Kollaskeha funktsioneerib 14 päeva vältel pärast ovulatsiooni. Kui rasedus ei tule, siis kollaskeha regresseerub ja kujuneb valkjas keha. Kui toimub viljastumine, siis kollaskeha funktsioneerib kuni 12. rasedus nädalani. (Breusenko 2012: 44) Emakas koosneb kolmest kestast. Perimeetrium ehk välimine serooskest, müomeetrium ehk lihaskest ning endomeetrium ehk emaka limaskest. Endomeetrium koosneb basaalkihist ja funktsionaalkihist. Östrogeenide ja progesteeroni mõjul tsüklilised muutused toimuvad funktsionaalkihis. Toimuvad järjestikused arenemisasted: proliferatsiooni faas, sekretsiooni faas, deskvamatsiooni faas. (Beckmann 2010: 306) Proliferatsiooni faas vastab follikulaarfaasile munasarjas. Algab menstruatsiooni 5 päevast. Kestab umbes 12-14 päeva
emakasse. Asub kõhuõõnes alakõhus. Väikevaagna õõnes. Lapiti kuskil. Siseehituselt kurruline ja kaetud ripsepiteeliga. Silelihaskoeline. Emakas asub väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel. Koosneb emakapõhjast, emakakehast ja emakakaelast. Seina kihid: · Sisemine e. Limaskest- endomeetrium · Keskmine e. Lihaskest- müomeetrium · Välimine e.serooskest ehk perimeetrium Emakas toimub lapse areng ja loote väljastamine. Tupp võtab osa sugulisel viljastamisel Rinnanääre- mamma ehituselt koosneb 15-20 sagarast. Sagarate ja urgete ümber rasvkude. Asub suurel rinnalihasel ja ümbritsetud sidekirmega. Munand- testis- ehituselt koosneb 200-300 sagarast, väänilistes seemnetorukestes paljunevad meessugurakud. Toodavad seemnerakke ja meesuguhormoone.Aub munandikotis, ripub kehast eemale. Munandimanus - epididymis ripub argivahel..
Baeri seadus jõgede kaldauuristamise ja poolkerade kohta. Juturaamat baeri väitekirjast =D Embrüoloogia Teadusm mis uurib organismi normaalset arengut viljastumisest sünnini. Preembrüonaalne periood, Embrüonaalne periood 3-8 nädal (kõige kriitislisem etapp kvalitatiivse arengu seisukohalt, tundlik mõjutustele), Fetaalne periood 9-39 nädal. Emakas jaguneb 3ks osaks: Emakapõhjaks, kehaks ja kaelaks. Limasekest-endomeetrium, paks lihaskest müomeetrium, serooskest perimeetrium Sügoot lõigustub korduvalt mitootiliselt, see viib kiirele rakkude arvu tõusule. 2raku staadium, 4 raku staadium, 8 raku staadium, moorula. Umbes 4 päeva peale viljastumist tekivad tühikud moorula tsentraalsete rakkude vahel, vedelik eraldab rakud kaheks osaks välimine trofobalst ja sisemine rakumass e embrüoblast. Blastotsüst hõljub vabaslt emakaõõnes u. 6 päeva. Ektoopiline rasedus blastotsüsti kinnitumine väljaspool emakaõõnt. 13. loeng A. Arend
ASEND – TORUJAS ELUND, MIS ÜHENDAB KÕHUKELMEÕÕNT EMAKAÕÕNEGA FUNKTS – VILJASTUMINE!; TEMA KAUDU KANTAKSE MUNARAKK MUNASARJAST EMAKASSE 10. EMAKAS lad.k.- UTERUS KREEKA K.- METRA ASEND – LIHASELINE ÕÕNESELUND VÄIKEVAAGNA ÕÕNES KUSEPÕIE JA PÄRASOOLE VAHEL SEINA KIHID – SISEMINE – LIMASKEST ehk ENDOMEETRIUM; KESKMINE – LIHASKEST ehk MÜOMEETRIUM; VÄLIMINE – SEROOSKEST ehk PERIMEETRIUM FUNKTS – LOOTE ARENG 11. TUPP lad.k.- VAGINA KREEKA K.- COLPOS ASEND – TORUJAS ELUND; ÜLEMISSE OTSA ULATUB EMAKAKAELA TUPEOSA, SUUNDUDES ALLA LÄHEB TUPP LÄBI UROGENITAALDIAFRAGMA JA AVANEB SUURTE HÄBEMEMOKKADE VAHELISES PILUS. FUNKTS – SÜNNITUSTEE 12. MUNAND lad.k.- TESTIS ASEND – ASUB MUNANDIKOTIS FUNKTS – MEESSUGURAKKUDE PALJUNEMINE, MEESSUGUHOR-MOONIDE
1. Imetajate suguorganid ja nende funktsioonid. Emaste suguorganid * munasarjad – munarakkude valmimine ning hoiustamine * munajuhad – munarakkude liikumise teed, viljastumise koht * emakas – loote areng – 3 kihti: perimeetrium (serooskest), müomeetrium (lihaskest) ja endomeetrium (limaskest). Seal on pikad emakasarved ja lühike keha, ruminantidel on lühike keha, hobustel on suur keha ja lühikesed emakasarved. * emakakael – sperma liikumine * tupp ja häbe – välised suguorganid, seks Isaste suguorganid: * munand (2)- spermide moodustumine * munandimanus (2) – spermide hoiustamine * seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee * kusiti (1) - sperma väljutamine Lisasugunäärmed (eesnääre e
Funktsioon: munarakkude kasvamine ja arenemine ning suguhormooni tootmine Munajuha (TUBA UTERINA, SALPINX): Asend: väike vaagna õõnes, emakast lateraalsemal emakalaisideme vabas ülemises servas Funktsioon: tema kaudu liigub munarakk munajuhast emakasse; toimub munaraku viljastumine Emakas (UTERUS, METRA) Asend: kusepõie ja pärasoole vahel Seina kihid: 1) Limaskest ehk endomeetrium (ENDOMETRIUM) 2) Lihaskest ehk müomeetrium (MYOMETRIUM) 3) Serooskest ehk perimeetrium (PERIMETRIUM) Funktsioon: loote arenemine ja sünnitus Tupp (VAGINA, COLPOS ) Asend: läheb läbi urogenitaaldiafragma ja avaneb suurte häbememokkade vahelises pilus Funktsioon: sünnitus Mõisted: 1) Folliikulid - munasarjanääpsud 2) Graafi põieke ehk põisfolliikulid ehk tertsiaarsed folliikulid - suguküpse naise munasarjas leiduvad folliikulid 3) Ovulatsioon - munaraku vabanemine munasarjast
Limaskesta päriskiht jaguneb basaalkihiks ja funktsionaalkihiks (hormoontundlik) Keskmine müomeetrium – emakaseina kõige paksem kest, koosneb kahest kihist: seespoolsem ring- e tsirkulaarkiht ja välimine piki- e longitudinaalkiht Müomeetriumi moodustab silelihaskude, selle rakud on võimelised oluliselt venima Kahe müomeetriumi kihi vahel paikneb vaskulooskiht, mis sisaldab suurel hulgal veresooni Välimine serooskest – perimeetrium MUNAJUHA Jaotatakse kuju ja diameetri järgi lehtriks, ampulliks ja kitsuseks Munajuha sein koosneb kolmest kestast: limas-, lihas- ja serooskestast Ampullaarosas moodustab limaskesta päriskiht kõrgeid kurde, mis ulatuvad organi valendikku Limaskesta katab ühekihiline prismaatiline epiteel, kus rohkearvulised ripsmetega kaetud rakud vahelduvad ripsmeteta sekretoorset iseloomu rakkudega
emakanurkadeks. Emakakitsus on umbes 1cm pikkune ühendusala emakakeha ja emakakaela vahel. Emakakael moodustab emaka pikkusest 1/3 ning jaguneb tupeüliseks osaks ja tupeosaks. Emakaõõs on kolmnurkse kujuga, tema ülemistes nurkades on munajuhade emakapoolsed avavused ning alumine tipp läheb üle emakakaelakanaliks. Emakas on lihaseline elund. Tema sein on 1-1,25 cm paksune ning koosneb serooskestast, lihaskestast ning limaskestast. Emaka serooskest e. perimeetrium on kõhukelme vistseraalse lestme osa. Serooskesta üleminek vaagnaõõne külgseinalt emakale toimub emakalaisidemena, milles kulgevad emaka veresooned ja närvid ja mida seetõttu nimetatakse ka emakakinnistiks. Kõhuõõne eesmist seina vooderdav kõhukelme laskub väikevaagnasse, katab kusepõietipu ja kusepõie tagumise pinna ning jätkub emaka kusepõismisel pinnal, moodustades kusepõie ja emaka vahele väikese taskukujulise süvendi - kusepõie- emaka õõnestise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
