" Elu oli karm ja tõsised olid ka inimesed. Töö täitis talurahva päevad hommikust õhtuni, armu ei antud ei inimestele ega loomadele. Peresse sündinud lapsi vaadati kui abijõudu ja tulevasi töötegijaid Vargamäe põldudele. Vargamäe Andrese elu oli täis võitlust looduse, naabrimees Pearu ja iseendaga. Puhkust lubati vaid pühapäeviti kirikusse ja kõrtsi minnes. Kuigi elu oli raske, oli taluelu rohkem kui sada aastat tagasi valdav. See amet oli alati olnud au sees, perepojad enamasti unistasid ikka oma talust ja seal tegutsemisest. Tavaliselt läks talu vanemale pojale, teisiti ei olnud lihtsalt võimalik. Oma igapäevast tööd tehes mõtles ka Andres oma poegadest, kes tema tööd jätkaksid ja tema unistused ellu viiks. Töö oli oluline, töö tegemine oli ainus viis mitte nälga jääda. Tööl on inimese elus väga tähtis osa. Inimese eesmärk on lihtne tunda ennast turvaliselt ja hästi
Kui Kusti aru saab, et see pole nende kodu, ütleb ta seda ka vanamoorile. See saab aga väga kurjaks ja ajab nad kepiga majja. Maja ise on madal ja poolpime tuba on räpane, pesemata sööginõud ning porised riideräbalad haisevad. Eit ütleb vanamehele, et tõi metsast sigadesöötja ja lapsehoidja. Lapsed aetakse ahju taha rämpsu sisse magama. Kusti tahab õega põgeneda, kui eit-taat magama jäävad. Põgenemine jääb katki, sest metsast saabuvad majja perepojad Mõhk ja Tölpa. Välimuselt kohutavad karvased ja sarvedega, Mõhk pikem ja paksem, Tölpa lühem ja peenem. Nõuavad süüa, mida nad ka pangega saavad. Kui kõik on magama jäänud üritavad lapsed uuesti põgeneda, aga vanaeit satub neile peale ja hirmutab neid huntide või oma poegadega. Lapsed peavad metsamajja jääma. Hommikul käseb kuri vanamoor Kustil sigu toita, allikalt vett tassida, peenraid kitkuda ja hagu raiuda. Iti aga peab väikest Nukitsameest hoidma ja toitma
LADINA KEEL JURISTIDELE · Tekst 1, laused: 1-5, 10-12, 15-21 1. Conditores iuris seaduse/õiguse loojad 2. Acquisitio hereditatis pärandi vastuvõtmine Delatio hereditatis pärandi viibimine/pärandi avanemine Substitutio heredis pärija asendamine 3. Paterfamilias perekonnapea Materfamilias pereema, perekonnapea abikaasa Filii/filiae familias lapsed/pere lapsed, perepojad/peretütred 4. Emptio venditio ost-müük, ostu-müügitehing Lex venditonis müügiseadus 5. Cura pordigi hooldus pillaja üle (vara esindaja) Cura furiosi hooldus vaimuhaige või nõrgamõistusliku üle Cura minorum hooldus alaealiste üle (alla 25. Aastane isik) 10. Matrimonium cum manu abielu (koos) mehe võimuga. Abielu vorm Roomas, milles naine oli oma mehe täieliku võimu all. Matrimonium sine manu abielu ilma (mehe) võimuta
Aiastele. Aurukatlal oli väga suur tähendus (katkend raamatust, lk 9) Keset töötegemist saabus tallu kaks kirja üks masinistile pojalt Elmarilt, kes oli sõjas ja teine peremehele, kelle ülikoolis käiv poeb Kaarel taaskord raha tahab. Jüri, peremehe keskmine poeg, vihastas, et tema peab talus töötama ning venna õpingute jaoks raha teenima. Esimene tants Enne viljapeksu oli kombeks süüa, selle pärast tapsid perepojad Jüri ja Taavet ka ühe oina. Jüri otsustas talust lahkuda pidev töö "ei millegi" nimel oli teda ära väsitanud. Isa lubas talu poja nimele kirjutada. Kohaselt sõideti talu poja nimele kirjutama (katkend raamatust, lk 30) Koju naastes sai Jüri sõjaväekutse. Teine tants Peaaegu igas talus on toimunud põlvkondade vahetus. Kuna Jüri sai sõjas surma, kuulub talu tema nooramale vennale Taavetile ja Roosile. Aiastel pidi tulema enampakkumine.
Ning viies tants toimub aastal 1957 kui küüditatud Siberist tagasi tulevad. Ajastule iseloomulikud tunnused: Inimesed tulevad ja lähevad, käivad sõjas, saavad surma, aga aurukatel aianurgas püsib. Inimestele oli kõige tähtsam töö tegemine. Oli suur masinaajastu ning nö tapva kehalise töö tegemine hakkas vähenema. Ajastu mõju inimestele: Selle romaani tegevusajal toimusid mitmed okupatsioonid ja küüditamised ning see mõjus ka Tuhakopli elanikele, sest lootustandvad perepojad on perede juurest võtnud ära nii sõjad, metsad kui pagulus. Kuid vaatamata kõigele jäävad tegelased siiski endaks. 2.Teose tegelaskond: Mats Aniluik (Aiaste talu vanaperemees), Karl Aniluik (vanim poeg), Jüri Aniluik (keskmine poeg), Taavet Aniluik (noorim poeg, Aiaste uus peremees), Roosi (Aiaste perenaiseks Taaveti kõrval), Jakob Luisksepp (masinist), Elmar Luisksepp (Jakobi poeg), Käo Paul,
seda tulevikku vähe alles jäänud, siis tema pärija Taavet on juba hoopis kergema kaaluga vend. Elu karastab aga tedagi, samas ka räsib, ja pärast Siberi-aastaid pole temast enam peremeest nagu ka kõigist teistest ümbruskonna taluomanikest, sest talud on kolhoosi võetud ja nende peremehed enamjaolt välja saadetud. Kolhoosi juhivad aga sootuks saamatud mehed, kellel pole elult justkui midagi oodata. Lootustandvad perepojad on võtnud sõda, metsad või pagulus, mida kokku tähistati ka sageli teadmata kadunuks jäämisena. Tegelased: Mats Aniluik Aiaste talu vanaperemees. Karl Aniluik Matsi vanim poeg, kes õpib Tartu ülikoolis. Taavet Aniluik Matsi noorim poeg, unistaja, teose alguses varsaaruga seitsmeteistkümne aastane poisike. Soola Roosi Aiaste talu karjatüdruk Edgar Aniluik Roosi ja Taaveti poeg Jaanus Lukisepp Lukisepa noorim poeg, Aiaste sulane
Eriti tuleb see välja loos "Raudne sõber", kus alkoholilembus sunnib elama meest üks päev(pits) korraga selleks, et üldse oma eluga toime tulla. Korra teelt eksinud ja pea täis kaaninud, tõuseb temas aga raev. Tiimu hävitab teda mõnitava viinakasti, kuna ei taha elada mõõdupuu järgi. Kurb on aga tõsiasi, et alkohoolikule on selline ainus mõeldav elu. Kui ei suudeta end võõrutada või kontrollida, libiseb kõik käest. Loos "Viis vana ruuna" võitlevad laisad perepojad isa varanduse eest. Pealehakkamist pole neist kellelgi ja ega isa varanduski väga kopsakas pole, kuid nõuavad oma õigusi. Selge on, et keegi neist ei tuleks vastutusega toime ning ilma isata laostuksid nad lühikese ajaga. Selle jutu juures tekkis kujutlusse pilt tänapäeva noortest, kes nõuavad hirmsuurt palka, aga tööd teha ei oska ega tahagi. Palju leidub inimesi, kes hindavad ennast üle ning nõuavad oma õigusi ilma, et annaksid endale aru, et ka omalt poolt peab selleks panustama
8 Kokkuvõte Hammurapi lasi koostada oma aja ühe omanäoliseima koodeksi. Koodeks oli äärmiselt põhjalik, eriti tsiviil- ja karistusseadused. Karistused oli karmid- rakendati nii taliooni kui ka rahatrahvi. Tänu sellele koodeksile on meil aimu ka selle aja ühiskondlikust olukorrast. Naiste ühiskondlik seisund oli nõrk ja lisaks eksisteerisid ka erinevad klassid, kellele kehtisid omavahel teistsugused reeglid ja trahvi määrad. Tähtsad olid ka perepojad. Ühiskond ise oli seotud religiooniga, mis eriti hästi kajastub koodeksi epiloogist ja proloogist. Hammurapi lõi selle koodeksi, et viia täide jumala tõde ja õigus maa keeles. Codex Hammurapi annab meile aimu arhailise ühiskonna elukorraldustest ja lisaks veel informatsiooni vanimatest kirja pandud seadustest. 9 Kasutatud kirjandus Vana idamaa rahvaste alalooliste allikate kogu- tõlkinud M.Aul Tallinn 1994
Lapsed pidid tööd tegema niipea kui vähegi jaksasid, tähtis oli kuulata vanemate sõna. Kuna ka vanemate päevi täitis töö, siis polnud neil sageli laste jaoks kuigivõrd aega. Ja kui oligi aega, siis ei osatud ka oma lastega rääkida, ei näidatud neile oma tundeid. Lapsed harjusid olema omaette, leidma loodusest omale tegevust ja sõpru. Valitsesid klassivahed, olid peremehed ja sulased. Klassivahed ei olnud väga ranged, ka perepojad võisid abielluda mitte peretütardega, kuid seda ei kiidetud heaks. Perekond oli väga tähtis. Väljaspool abielu sündinud lapsi ja nende emasid mõisteti hukka, sageli võtsid rasedaks jäänud tüdrukud endalt elu see tundus lihtsam kui selle häbiga elada. 7. Huvitavaid tsitaate teosest ,,Õnnetus võib igal pool juhtuda." ,,Sest saadik, kui ma vanglast koju tulin, käivad kõik ninad püsti, nii et sadagu või vihm sisse!" ,,Istun nagu hunt aianurgas ja laksutan hambaid."
Sisu: Lui Ränneld ja Ants Paosk on Aadam Ilvese maalrisellid, kes maalivad kiriku lage. Ränneld räägib Paoskile, et see, mida Paosk teeb, on ajast ja arust ja et tänapäeva kunst on hoopis teistsugune. Ränneld teeb pidevalt Paoskit maha ja paneb talle oma mõtted pähe. Lõpuks taipab Paosk seda ja hoiab isehakanud kunstnikust eemale. Viis vana ruuna Tegelased: Taadremaa Kaarli (pereisa); Taadremaa viis ruuna: Juhan, Villem, Hendrik, Oskar, Anton (perepojad). Sisu: Oli laat, iga poeg tahtis isalt 50 krooni saada, kuid isal oli igale ainult 5 krooni anda. Poisid vihastasid ja ei teinud enam kodus tööd. Isa polnud nõus oma talu poegade nimele kirjutama. Lõpuks viskas isa oma rahakoti põrandale ja ütles, et pojad saavad talu kevadel endale. Poisid asusid uuesti põllule tööle. Armuleib Nooremärdi peremees Juhan ja tema naine Mari. Peremehe sugulane Tõnn tuleb Nooremärdile sulaseks. Noored sulased ei salli vanemat Tõnni.
Õde-vend-teise astem sugulased. Teatavad pärijate grupid moodustavad järgu/klassi: Pärida võib päiti-in capita-pärand jaotati niipaljudeks osadeks kui on pärijaid. In stripes- põlkondade viisi-teatavad pärijad saavad koos selle,mille saaks nende surnud eelneja pärijana, kui ta veel elaks. Vana tsiviilõiguse järgi on pärimise süsteem järgmine: 1. 1.klassis kutsutakse pärima isikud, kes olid perekonnas surnud isiku vahetu võimu all ja nüüd pereisa surma puhul ,perepojad ja tütred, nende varemsündinud lapsed, surnud isiku abikaasa abielust ja lapsendatud. Nad pärivad põlvkondade viisil 2. 2.klassi skui polda pärandaja perekondliku võimu alla kuuluvad pärijad, kutsutakse pärimisele lähinad agnaadid. Surnud isiku vennad-õed-ema.Pärivad päiti. 3. 3.klassis, kui pole kedagi agnaatidest, siis pärivad sugukondade liikmed See pärimise kord hakkas vabariigi lõpul lagunema.Uueks sai preetorlik pärimissüsteem: 1
lõikuspäeva, 1 pesupäev, 27 päeva viinapõletamiseks, 9 linaharimiseks, 19 ketramiseks, 12 vooripäeva ning 26 korrapäeva. Teopäevade arv kasvas sedamööda, kuidas arenes mõisamajapidamine. Teotöö aastaring Külv. Külviga alustati pärast jüripäeva, kõigepealt külvati kaer, siis oder. Külvile eelnes kündmine, äestamine ning järgnes seemne sissekündmine ja uus äestamine. Künti härgadega ja seda tööd tegid meesteolised - sulased või täiskasvanud perepojad. Äestasid vaimud hobusega. Külvasid alati peremehed, sest see töö nõudis suurt vilumust. Külviajal nõuti tihti topelt rakmepäevi ehk teist künnimeest paari härgadega lisaks. Teine külviaeg oli veel - rukkikülv, mis algas augusti lõpus. 3 Sõnnikuvedu. Pärast külviaega oli paar nädalat vabamat aega, siis algas mai lõpus 2-3 nädalat kestnud sõnnikuvedu. See oli üks aeganõudvamaid töid, milleks nõuti rohkesti abiteopäevi
Normandlaste võim 1066 Hastingsi lahing 14.okt Normandia hertsogi William I'ga (=William Vallutaja) prantslaste mõju kultuurile, keelele; prantsuse parunid ja ametnikud 6. Viikingid 800-1050 (viikingid, taanlased, normannid, varjaagid, paganad) Skandinaavia kaupmehed ja sõdalased talupojad, kes põllutööde vahepeal endale elitist teenisid röövi ja vallutustega nooremad perepojad, kellel see oli elukutseks, sest talu neil ei olnud palgasõdurite salgad kuningad, väepealikud linnad Hedeby, Birka, Sigtuna ... igapäeva elus orjandus puudus ja rahvasteränne neid ei puudutanud Rootsi jagunes kahe hõimkonna vahel: svealased ja götalased Madalad laevad (võimaldas jõgedel sõita), 40-60 meeskonnaliiget, orienteerumine taevakehade järgi, laevkonda varustas mandrilt kogukond Julmalt vallutasid/rüüstasid Prants. Ingl. Hisp. Port
linaharimiseks, 19 ketramiseks, 12 vooripäeva ning 26 korrapäeva. Teopäevade arv kasvas sedamööda, kuidas arenes mõisamajapidamine. Teotöö aastaring Külv. Külviga alustati pärast jüripäeva, kõigepealt külvati kaer, siis oder. Külvile eelnes kündmine, äestamine ning järgnes seemne sissekündmine ja uus äestamine. Künti härgadega ja seda tööd tegid meesteolised sulased või täiskasvanud perepojad. Äestasid vaimud hobusega. Külvasid alati peremehed, sest see töö nõudis suurt vilumust. Külviajal nõuti tihti topelt rakmepäevi ehk teist künnimeest paari härgadega lisaks. Teine külviaeg oli veel rukkikülv, mis algas augusti lõpus. Sõnnikuvedu. Pärast külviaega oli paar nädalat vabamat aega, siis algas mai lõpus 23 nädalat kestnud sõnnikuvedu. See oli üks aeganõudvamaid töid, milleks nõuti rohkesti abiteopäevi
ei kehti kollegiaalsuse printsiip. võim kehtis vaid 6 kuud. valib endale ise abilise: magister equitum 8) Keiser Kodanikkond. Perekond 1) Laiendatud perekond 2) pater familias ja tema funktsioonid ning õigused Abielumees, varanduse omanik, orjade omanik, vabakslastute patroon-klientide patroon. Tal on juriidiline õigus oma kodakondsete elu ja surma üle. Loode kuulub emale, kui see sünnib, isale. Kõik perepojad saavad pater familias’teks, kui nad on orvud(сироты) või isa poolt emantsipeeritud siis katkeb ka juriidiline side oma vendade-õdedega. Juhib põhimõtteliselt majapidamist, jagab hommikul orjadele käske, kuulab intendendi aruannet jne. Mõned annavad seda õiguse perenaisele. 3) mater familias, kui abielunaine; tema staatus Allub abiellumise korral seaduse järgi oma mehele. Naine jääb
siinse talurahva probleemidele. -9.novembril 1864.a. õnnestus delegatsioonil Tsarskoje Selos tsaariga kokku saada. Uus vallaseadus -1866.kehtestati uus vallaseadus -Uue seaduse järgi moodustasid kõik taluperemehed(ka talurentnikud) ning kümnendik maatameestest valla täiskogu. -Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast ( käsitöölised, mõisatöölised ja sulased ning täiskasvanud perepojad, kel talu oli veel isa nimel.) -Vallal oli oma eelarve, mida vald ise käsitles. -Maksud ja koormised jagati volikogu poolt taludele laiali. -Niisamuti pidi volikogu määratlema kulusid. -Viimaste hulka kuulusid vallamaja, kooli, teede ja sildade korrashoiuks vajalikud kulud, kooliõpetajate palk, toetused vallavaestele. -Valla eesotsas seisis vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. 1866.a
Õde-vend-teise astem sugulased. Teatavad pärijate grupid moodustavad järgu/klassi: Pärida võib päiti-in capita-pärand jaotati niipaljudeks osadeks kui on pärijaid. In stripes- põlkondade viisi-teatavad pärijad saavad koos selle,mille saaks nende surnud eelneja pärijana, kui ta veel elaks. Vana tsiviilõiguse järgi on pärimise süsteem järgmine: 1. 1.klassis kutsutakse pärima isikud, kes olid perekonnas surnud isiku vahetu võimu all ja nüüd pereisa surma puhul ,perepojad ja tütred, nende varemsündinud lapsed, surnud isiku abikaasa abielust ja lapsendatud. Nad pärivad põlvkondade viisil 2. 2.klassi skui polda pärandaja perekondliku võimu alla kuuluvad pärijad, kutsutakse pärimisele lähinad agnaadid. Surnud isiku vennad-õed-ema.Pärivad päiti. 3. 3.klassis, kui pole kedagi agnaatidest, siis pärivad sugukondade liikmed See pärimise kord hakkas vabariigi lõpul lagunema.Uueks sai preetorlik pärimissüsteem: 1
annaabi.ee 
