looming.Rahvaluule tunnused on : *)suuline looming, *) traditsiooniline, *) kollektiivne, *) varieeruv, *) anonüümne.Rahvajutu liigid on : muistend *) tekke-seletus, *) koha *) vägilasmuistend, *) ajalooline, *) rahvausundiline ( haldjad ), muinasjutt ( hea/halva võitlus),*) traditsiooniline lõpp ( ja kui nad veel surnud ei ole ... ), *) traditsiooniline algus ( elas kord, seitsme maa ja mere taga, kord oli), *) imeasjad ( seitsme penikoorma saapad, võlukepp, nähtamatuks tegev keep ), *) maagiline arv ( 7 pöialpoissi, 3 põrsakest, 12 kuud, 7 õde ), naljand-anekdoot, pajatus.Mõisatatused : 1) üks hani, kaks kaela ( püksid) 2) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) 3) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) 4)üks ema, üheksa last ( kartul ) 5) veest lukk, puust võti ( sild) 6)mees kaheteistkümne näoga ( aasta ) 7) valge poiss , must nina ( uba ), 8) roheline mehike,
Oluliselt erinesid lisaks igapäeva elule ka 19. sajandil mõõtühikud. Tol ajal kasutati selliseid mõõte, mida enamus inimesi praegu ei teagi. Vedelike mõõtmisel olid kasutusel sellised mõõdud, nagu vaat, aam ja ankur. Neid kasutati suurema hulga vedelike mõõtmiseks. Väiksema hulga mõõtmiseks kasutati selliseid mõõtühikuid, nagu pang, poolpange ja toop. Massi mõõtmiseks oli kasutusel väga palju erinevaid mõõtühikuid: sälitis, kaal, puud, nael, ja pikkust mõõdeti penikoorma, versta, sülla, jala, tolli ja küünraga. Meile tuttavad ja praegugi kasutusel olevad mõõtühikud tulid kasutusele alles 20. sajandi esimese poole keskel. 2 http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/eestlaste_elu.htm http://www.erm.ee http://www.estonica.org/et/Kultuur/Rahvakultuur/Elukeskkond/ http://www.folklore.ee/Berta/index.php http://www.ajaloomuuseum.ut
Oluliselt erinesid lisaks igapäeva elule ka 19. sajandil mõõtühikud. Tol ajal kasutati selliseid mõõte, mida enamus inimesi praegu ei teagi. Vedelike mõõtmisel olid kasutusel sellised mõõdud, nagu vaat, aam ja ankur. Neid kasutati suurema hulga vedelike mõõtmiseks. Väiksema hulga mõõtmiseks kasutati selliseid mõõtühikuid, nagu pang, poolpange ja toop. Massi mõõtmiseks oli kasutusel väga palju erinevaid mõõtühikuid: sälitis, kaal, puud, nael, ja pikkust mõõdeti penikoorma, versta, sülla, jala, tolli ja küünraga. Meile tuttavad ja praegugi kasutusel olevad mõõtühikud tulid kasutusele alles 20. sajandi esimese poole keskel. 2 http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/eestlaste_elu.htm http://www.erm.ee http://www.estonica.org/et/Kultuur/Rahvakultuur/Elukeskkond/ http://www.folklore.ee/Berta/index.php http://www.ajaloomuuseum.ut
Candide õpib ka seda, et elu ülekohtule ja karmusele vaatamata peab iga inimene ,,harima oma aeda". Voltaire kirjeldab tolle aja koledusi realistlikult, samal ajal neid ka kommenteerides. Ta kriitika alla satuvad kuningad ja kirikuisad, inimlikud nõrkused ja valitsevad ideoloogiad. Üht ja sama nähtust kujutab Voltaire otsekui kahest erinevast seisukohast. Seda võtet kasutab ta ka jutustuses ,,Mikromegas", mille nimikangelaseks on teise planeedi elanik, kaheksa penikoorma pikkune noormees. 18 sajandit nimetatakse sageli Voltaire´i sajandiks. Ta oli selle ajajärgu universaalsemaid mõtlejaid. Voltaire´i loomingusse on koondunud kogu Euroopa valgustuse peamised ideed. Jonathan Swift Sündis 30 november 1667 suri 1745 Üheks klubi projektiks oli ühissatiir ning kõik said erineva teema. ,,Gulliveri reisid" ilmus 1726. aastal. Põhijoontes kasutas Swift ,,Gulliveri reise" kavandades kirjanduslikku eeskujuna ,,Robinson Crusoet"
28. Motiiv - teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. 29. Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. lmemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele (näiteks seitsme penikoorma saapad, küüntest kübar, isejahvatav veskikivi jmt). Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt (näiteks rebane kaval inimene). Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides. Kangelased on enamasti tavalised inimesed (näiteks vaesed, aga arukad, heasüdamlikud ja kavalad talupojad või naised). Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus ja lõpp (Elas kord..., Kuskil maal..
28. Motiiv - teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. 29. Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. lmemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele (näiteks seitsme penikoorma saapad, küüntest kübar, isejahvatav veskikivi jmt). Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt (näiteks rebane kaval inimene). Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides. Kangelased on enamasti tavalised inimesed (näiteks vaesed, aga arukad, heasüdamlikud ja kavalad talupojad või naised). Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus ja lõpp (Elas kord..., Kuskil maal..
Aastate eest · 1942. aasta detsembris purustas jäide miilide kaupa elektri- ja telefoniliine Kanadas. 1952. aasta detsembris hukkus tugevas sudus Londonis ligi 4000 elanikku. Ei jätkunud matustel ei kirste ega lilli. Sama õnnetus kordus täpselt kümme aastat hiljem, ainult et surnuid oli vähem. · 1907. aasta jõulukuu oli Tartus väga külm (11,7 ºC!) ja kuiv (10 mm). Päevalehes kirjutati ilmaelust: · Määratu tulepurtskamine päikese peal. Leegisarnane kogu kasvas 10,000 inglise penikoorma kiirusega minutis. Viis minutit hiljem kadus nähtus jälle ära ja päikese pinnale jäi ainult väike arm järele. · *Voroneshist. Kolmat päeva möllab juba lumetorm. Sajad reisijad ootavad raudteejaamas liikumise jaluleseadmist. · *Tallinnast. Raske torm on mineval nädalal Läänemeres , iseäranis aga Põhjameres ja Kanalis möllanud, mille tagajärjel väga palju laevasi udus kokku on põrganud. · *Pärnust
Rahvaluule on suuline, mälus säilitatud ja põlvest põlve edasi antud vaime looming.Rahvaluule tunnused on : suuline looming, traditsiooniline, kollektiivne, varieeruv, anonüümne. Rahvajutu liigid on : muistend tekke-seletus, koha, vägilasmuistend, ajalooline, rahvausundiline ( haldjad ), muinasjutt ( hea/halva võitlus), traditsiooniline lõpp ( ja kui nad veel surnud ei ole ... ), traditsiooniline algus ( elas kord, seitsme maa ja mere taga, kord oli), imeasjad ( seitsme penikoorma saapad, võlukepp, nähtamatuks tegev keep ), maagiline arv ( 7 pöialpoissi, 3 põrsakest, 12 kuud, 7 õde ), naljand-anekdoot, pajatus.Mõistatused Rahvalaul : vana e. Regivärsiline rahvalaul- Kõige vanem on regivärsiline rahvalaul, mis ühendab endas teksti, meloodia ja esituse. Tähtsaim, kuid samas kõige muutlikum osa on tekst. Meloodia on traditsioonilisem, ühe viisiga lauldi palju laule.Regilaul ei jagune stroofideks, tema värsiridu seob mõtteriim ehk
baltisakslase Balthasar Russowi tsitaat: ,,Kuigi Kõikvõimas Jumal Liivimaa provintsile armuliselt oli annetanud püha evangeeliumi, võltsimatu ja puhta, Augsburgi usutunnistusega kooskõlas oleva õpetuse, siis ei leidunud ikkagi mitmes Liivimaa paigas kuigi palju neid, kes midagi teadsid Jumala sõnast ja kirikuskäimisest. Vaid vastupidiselt, nende peamine hool oli igal pühapäeval maal, iseäranis talupoegade ja priitalunikkude juures, et naaber ratsutas ühe või kahe penikoorma maad naabri juurde, kellel head õlut oli, ja elas seal kogu pühapäeva ja pealekauba esmaspäeva lõbusasti. Põhjused aga, miks nad säärasesse logelemisse ja kirikumineku põlgamisse sattusid, on need: esiteks ei olnud tervel maal ainustki head kooli, kust oleks vähemalt tulnud lihtjutustaja, kes mittesaksa keelt mõistab; mispärast koolide puudusel kirikud hulk aastaid täiesti tühjad olid ja lagunesid. Teiseks kui kuskil kirikus oligi õpetaja, siis oli see harilikult
puhul on alati tegemist üldistusega: inimene ajast või ruumist lähtuvas tüüpilises olukorras. Mudelsituatsioone on kasutanud näiteks Arvo Valton (1935) oma novellistikas, kogu "Kaheksa jaapanlannat" (1968). muinasjutt rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele (näiteks seitsme penikoorma saapad, küüntest kübar, isejahvatav veskikivi jmt). Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt (näiteks rebane kaval inimene). Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides. Kangelased on enamasti tavalised inimesed (näiteks vaesed, aga arukad, heasüdamlikud ja kavalad talupojad või -naised). Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus ja lõpp (Elas kord..., Kuskil maal..., Kui nad surnud ei ole..
Ta maeti salaja, alles pele revolutsiooni maeti ta ümber Pariisi Panteoni. "Zadig ehk Saatus" (1747) filosoofiline jutustus, mille tegevus toimub Babülonis. Vooruslik Zadig rändab ringi, kuid tarkuse ja õigluseiha, vaimupeensus ja hingeheadus paiskavad teda ühest ohust ja õnnetusest teise. Sellest järeldub, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust. "Mikromegas" (1752) Siiriuse kaaslaselt pärit 8 penikoorma pikkusele noormehele Mikromegasele ja tema kaaslasele, planeet Saturni asukale, tunduvad Maa elanikud tibatillukeste putukate või aatomitena. Sattudes Lapimaa kandis teadlaste ekspeditsioonile, avastavad nad erakordse mõistuse inimestel, et arvavad, et on jõudnud "parimast parimasse maailma". Ta korraldab Maa filosoofide vahel elava keskustelu, küsides, mida kujutab endast nende hing.
kui ka must-lastüdruku või munklummutise (see kõik oli talle üks-tapuha) noahoobi ja kohtuotsuse suhtes. Kuid niipea kui ta süda vabaks sai, ilmus sinna tagasi Fleur-de-Lysi kuju. Kapten Phoebuse süda tundis tolleaegse füüsika järgi hirmu tühjuse ees.* Õieti polnud igavamat kohta kui Queue-en-Brie. See küla, kus elasid ainult hobuserautajad ja karedate kätega lehmanaised, koosnes majahüttidest ja ubriku-test, mis pika sabana poole penikoorma pikkuselt palistasid maantee mõlemat äärt. Fleur-de-Lys, kapteni eelviimane armastus, oli ilus tütarlaps, pealegi oivalise kaasavaraga. Ja ühel hommikul, pärast lõplikku tervenemist, kui kindlasti võis arvata, et kahe kuuga peaks mustlastüdruku jant läbi ja juba unustatud olema, ratsutas armunud kavaler Gondelaurier' maja ukse ette. Ta ei pööranud tähelepanu kaunis suurele rahval murrule, kes oli kogunenud Jumalaema kiriku peaukse ette
maha oli jäänud. Gabrieli käsul pidi röövel kimbu oma selga võtma. Seda nähes ei suutnud Agnes naeru pidada. «See ei ole muud kui õigus,» ütles Gabriel. «Mina pean tema sõjariistu tassima, siis kandku tema selle eest minu leivakotti.» Nad lahkusid suurest metsast ja kõndisid üle kõrge nurme- ja nõmmemaa kirde poole. Kolmetunnilise rändamise järele tuli jälle suur mets vastu, mis sel ajal, nagu osalt veel praegugi, Kose ja Jägala jõe kaldaid mitme penikoorma ulatuses kattis. Kõige selle rändamise ajal ei räägitud peaaegu sõnagi. Kui nad madalast Kose jõest läbi olid läinud, jäi Gabriel seisma ja pööras enese Siimu poole, kelle otsaesiselt higi maha tilkus: «Nüüd oleme sinu lõbusat seltsi küllalt maitsnud, aga lipata ei julge ma sind veel lasta; kes teab, missuguse paha tembu sa veel tagajärele ara teed. Kõige õigem oleks, kui sind selle kena männi oksa riputan, siis oleks meil ja teistel sinust rahu
teha. Iga teie ,,jah" olgu ,,jah" ja iga ,,ei" olgu ,,ei", aga mis üle selle, see on kurjast. Te olete kuulnud, et on öeldud: silm silma vastu ja hammas hamba vastu! Aga mina ütlen teile: ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi sind lööb vastu paremat kõrva, siis kääna temale ka teine; ja sellele, kes tahab sinuga kohut käia ning võtta särki, jäta ka kuub; ja kui keegi sind sunnib kaasas käima ühe penikoorma, sellega mine kaks. Anna sellele, kes sinult palub, ja ära käändu kõrvale sellest, kes sinult tahab laenata. Te olete kuulnud, et on öeldud: armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast. Aga mina ütlen teile: armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase Isa lasteks, sest Tema laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale. Sest kui te armastate
teha. Iga teie ,,jah" olgu ,,jah" ja iga ,,ei" olgu ,,ei", aga mis üle selle, see on kurjast. Te olete kuulnud, et on öeldud: silm silma vastu ja hammas hamba vastu! Aga mina ütlen teile: ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi sind lööb vastu paremat kõrva, siis kääna temale ka teine; ja sellele, kes tahab sinuga kohut käia ning võtta särki, jäta ka kuub; ja kui keegi sind sunnib kaasas käima ühe penikoorma, sellega mine kaks. Anna sellele, kes sinult palub, ja ära käändu kõrvale sellest, kes sinult tahab laenata. Te olete kuulnud, et on öeldud: armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast. Aga mina ütlen teile: armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase Isa lasteks, sest Tema laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale. Sest kui te armastate
Iga teie „jah“ olgu „jah“ ja iga „ei“ olgu „ei“, aga mis üle selle, see on kurjast. Te olete kuulnud, et on öeldud: silm silma vastu ja hammas hamba vastu! Aga mina ütlen teile: ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi sind lööb vastu paremat kõrva, siis kääna temale ka teine; ja sellele, kes tahab sinuga kohut käia ning võtta särki, jäta ka kuub; ja kui keegi sind sunnib kaasas käima ühe penikoorma, sellega mine kaks. Anna sellele, kes sinult palub, ja ära käändu kõrvale sellest, kes sinult tahab laenata. Te olete kuulnud, et on öeldud: armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast. Aga mina ütlen teile: armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase Isa lasteks, sest Tema laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale. Sest kui te armastate