memuaaride ja piltide läbi. Neid on kujundanud NSV Liit ühes selle poliitikaga, minu arusaamad pärinevad aga Euroopa Liidu perioodist. Aeg kujundab inimesi ning nende maailmavaadet, seetõttu ongi praegustel põlvkondadel keeruline teineteist mõista. Nõnda elavadki noored ja vanad 21. Sajandil täiesti erinevates maailmades. Võib-olla muutuvad asjalood uute põlvkondade pealekasvuga ning isal, pojal ja vanaisal on ühise söögilaua taga vestluse arendamiseks ainest rohkem kui pelgad igapäevauudised ning rekordisajud spordiareenil. Ehk juhtub, et tulevasi põlvkondi ühendab midagi enamat, näiteks sarnases ühiskonnas üles kasvamine ning edaspidi arutatakse hommikukohvi juues suurte globaalprobleemide üle ja jõutakse isegi ühise nõu ja arvamuseni. Lõpuks on ju ühtsus ja sarnasus see, mis viib sihile, toob inimesteni edu ja õnne.
ajaloos, kuid mida aeg edasi, seda enam nägi ta vigu, üks põhilisemaid kodanike seas levinud arvamus, luule, ja kunsti laiemalt, ebavajalikusest, ka kahjulikusest. Ajal, mil tavakodanikud ehiatsid üles maapealset paradiisi oma ihu ja higiga, tundus loomeiniemste kõlavad värsid ja segased metafoorid nende jaoks vastikutena. Mõnikord ületas see ka niinimetatud viisakusepiirid. Poeedile näkku karjutakse: ,,Tahaks näha sind treipingi taga. Luuletada oskavad isegi lapsed! Tööd sa pelgad, msi venitab naba..." (Poeet on tööline) Sellised kogemsued olid kindlasti ebameeldivad, kuid selline vaen ja halb käitumine aitas kaasa hoopis luuletajate suuremael eemaldumisele taaviniemste mõttemaailamst, üksindusest on saanud omaette rahulolu, see eristab teda teistest, paablist, kelle sõim ainult muudab solvatu enesekindlamaks ja veendunumaks, nagu selgub Jesseenini luuletusest ,,Huligaani pihtimus". /Mulle meeldib,et sõimukivid mu pihta lendavad röhkiva rahesajuna./
matemaatiline objekt. Niisuguse skeemi esitamine ei ole võimalik pelgalt tavakõnes kasutatavate mõistete abil ilma kaemusele toetumata. Näiteks geomeetrilise kujundi mõiste konstrueerimine on võimalik üksnes ruumikaemusele toetudes. Mitte-eukleidilised geomeetriad on küll loogiliselt võimalikud, kuid Kanti arvates ei ole nad konstrueeritavad, see tähendab, nad ei ole kaemuslikult konstrueeritavad. See omakorda tähendab, et mitte-eukleidilised geomeetriad on pelgad mõttekujutlused. Eukleidiline geomeetria tõuseb suurest hulgast mitte-vastuoluliselt mõeldavatest geomeetriatest esile just oma konstrueeritavuse tõttu, mis annab talle, nagu Kant ütleb, “objektiivse reaalsuse” – rakendatavuse kaemus-objektidele nagu see oli realiseerunud Newtoni füüsikas. Kanti seisukoht, et matemaatikat iseloomustab suurem tõsikindlus kui kõiki teisi inim- teadmise liike, toetub põhimõttele, et täielikult saame me mõista vaid seda, mille me oleme
allakäiguilmingute jadas kaduma läinud. Ning just neid tendentse vastustades püüab Platon, toetudes Sokratesele, kindlustada kõlbeliste väärtuste ratsionaalset taibatavust ja objektiivsust. 11) Mis on Platoni järgi ,,ideed" ning kuidas need erinevad mõttekonstruktsioonidest? ,,Ideed" on puhta mõtlemise objektid, nagu ideaalne kolmnurk või ring. Platon nimetab neid objekte ,,ideedeks", aga need ideed ei ole tema jaoks pelgad ettekujutused või mõtte-konstruktsioonid, vaid just tegelikkus, mida avastatakse mõtlemise kaudu ja mis eksisteerib sellest sõltumatult. 12) Millised järelmid tulenevad Platoni ,,ideede" käsitlusest eetilise (ja poliitilise) refleksiooni jaoks? Kui rakendada Platoni ideede-hüpoteesi eetilise refleksiooni objektidele, tähendab see esiteks, et eetika valdkonnas on tunnetus [1833] võimalik; teiseks, et seda on võimalik saa- vutada -- vähemasti tema tuumas (s
kahtlemine kui inimese mõtlemise viis kahtlemine, s.t mõtlemine on iseendale vahetult tõsikindel ja selge asi Cogito ergo sum mõtlen, järelikult olen Kogu kahtlemise juures on tõsikindel vaid see, et ma mõtlen; et ma mõtlev asi olen (res cogitans). Seda ma tean vahetu kogemuse ehk hinge intuitsiooni ehk kõigile inimestele omase mõistuse loomuliku valguse (lumen naturale) ehk puhta selge ettekujutuse läbi. Kõik asjad on vaid pelgad ettekujutused, ent ainult see, mis on tunnetatav selge ja kindlapiirilisena, on ühtlasi tõene. Ja mis on tõene, see ka ühtlasi on olemas. "mõtlemine", "mina olen" ei tähenda, et mul on keha, vaid tähendab seda, et mõtlemisel on iseendast oma alus. Mõtlemine on midagi iseseisvat, mis millestki muust ei sõltu seega igasugune tunnetus ja teadmine on võimalik vaid eneseteadvuse tõttu ja tingimusel. SUBJEKT ------------- OBJEKT Teadvus = suhe, suunatus, intentsionaalsus
Emotivism moraaliotsused väljendavad vaid meie emotsioone. Kognitivism eetikaotsustustel on tõeväärtus ja on võimalik teada, milline see on. Otsustusi teevad tõeseks või vääraks omadused, mis on kas naturaalsed või mittenaturaalsed. Mittekognitivism eetikaotsustustel pole tõeväärtust, vaid nad väljendavad pigem hoiakuid või ettekirjutusi. Preskriptivism Nonkognitivistlik teooria, mis väidab, et kuigi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus, on nad midagi enamat kui pelgad hoiakuväljendused; moraaliotsustused on universaalsed ettekirjutused. Näiteks otsustus, et Mari peaks tegema aborti, tähendab muuhulgas, et igaüks, kes on Mariga oluliselt sarnastes tingimustes, peaks tegema aborti. Alasdair MacIntyre: Nii on mõisted hea, õiglane, kohus lahti kistud oma traditsioonilisest kontekstist ega sobi enam õigupoolest kellelegi ega millelegi. Tema põhiküsimus: millel eetiline mõttekäik põhineb??? MacIntyre arvates on meil 2 võimalust: kas
kiidan selle heaks, kiida sina ka" Kognitivism eetikaotsustustel on tõeväärtus ja on võimalik teada, milline see on. Otsustusi teevad tõeseks või vääraks omadused, mis on kas naturaalsed v mittenaturaalsed. Mittekognitivism eetikaotsustustel pole tõeväärtust, vaid nad väljendavad pigem hoiakuid v ettekirjutusi. Preskriptivism nonkognitivistlik teooria, mis väidab, et kuigi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus, on nad midagi enamat kui pelgad hoiakuväljendused; moraaliotustused on universaalsed ettekirjutused. Alasdair MacIntyre · Väitis, et teaduslikud teooriad eetikast kummutasid ühise tõetunnetuse võimalikkuse. · Mõisted hea, õiglane, kohus on lahti kistud oma traditsioonilisest kontekstist eba sobi enam õigupoolest kellelelgi ega millelelgi. · Tema põhiküsimus: millel eetiline mõttekäik põhineb?; vastus: ajaloolisele traditsioonile. · Tema arvates 2 võimalust:
Jakobson tuli Peterburist Eestisse tagasi ja hakkas tõepoolest põllumeheks, asudes Kurgjale esinduslikku suurtalu rajama (tõsi, suurte võlgade hinnaga) ja avaldades rea põllumajanduslikke kirjutisi, milles ta muu hulgas propageeris piimakarjandust. Kuid Jakobson polnud siiski ärkamisajale tüüpiline talumees, kes teeb poliitikat tema oli poliitik, kes pidas talu. Ärkamisaegsed eesti põllumeesteseltsid polnud aga kaugeltki pelgad põllumajandusühendused. Näiteks Jannsen ei olnud kaugeltki tegevpõllumees, kuid see ei takistanud teda vastavat seltsi asutamast ja juhtimast. Mitmekülgsete isiksuste esilekerkimine ongi mistahes ärkamis või koiduajastule iseloomulik. 1870. aastal pandi alus veel ühele olulisele seltsile. Väike grupp eesti soost üliõpilasi (teiste hulgas hilisem koolimees Hugo Treffner) otsustas kord nädalas koos käia, "Kalevipoega"
välja kujunema ka ilming, mille järgi saab rahalise annetuse eest hüvesid osta (indulgentsid), samas ei tähenda see hinge päästmist, vaid kõigest patukaristuse leevendamist. 6. Karolingide dünastia. Karl Suur, Ludwig Vaga. Kiriku riigi suhted. Kirikuriigi teke. Karolingide dünastia, mis valitses Frangi riiki 8. kuni 10. sajandini, põlvnes Merovingide kojaülemate soost. Seega oli Karl Suure isa, Pippin Lühike pidanud nägema vaeva, et frankidele tõestada, et Karolingid ei ole pelgad võimu kaaperdajad, vaid õiged valitsejad Frangi riigile. Selleks suundus ta paavsti juurde, kes oli nõus Pippini võimusobivust tunnustama, kui ta annab nõusoleku võtta tagasi maa-alad, mille langobardid olid paavstilt vallutanud. Pippini kingitusena tuntud Kesk-Itaalia maa-alade vallutamise leping paavstile sai teoks 754. aastal. See leping sidus paavsti ja franke kuni 16. sajandini. Tekkis Kirikuriik, mis kestis kuni Itaalia alade ühendamiseni 1870. aastal
on omavahel põhjuslikult seotud. Liikuva auto poolt heidetud vari. Vari ei avalda mingisugust toimet autoliikumisele, samuti pole erinevad varjud omavahel põhjuslikult seotud. Auto vari antud ajahetkel on põhjustatud auto poolt samal ajahetkel, mitte sellele eelneva varju poolt. Regulaarsus varjude vaheldumises ei anna tunnistust veel nendevahelisest põhjuslikust seosest. Vaimusündmused kui pelgad varjud ajus toimuvate tegelike põhjuslike protsessidega võrreldes. Dualismid Dualism ja vaimne põhjuslikkus – milline on keha(sündmuste) ja vaimu(sündmuste) vahekord? Dualism ontoloogias –mis on see, mille suhtes ollakse dualistid? Dualistlike positsioonide erinevad jaotused: Dualism -> Interaktsionism, Parallelism (→ Okasionalism), Epifenomenalism. Materialism Materialism või füsikalism on monistlik seisukoht, mille järgi on kogu reaalsus materiaalne/füüsikaline. Ka
Hinge substantsionaalsusest rääkimisest tähendab substantsi trans. rakendamisest. Prg. 49. polemiseerib Descartesiga. Descartes esitab skeptilist idealismi. Idealism on siis reaalse maailma eitamine või selle olemasolus kahtlemine. On oluline see, et kuigi asjade iseendi kohta ei saa midagi öelda, aga saab öelda, et nad on olemas – välistab idealismi. Kanti süüdistati idealismis ja ta lükkab selle ümber. Nähtumused välises kogemus on empiirilised reaalsed; mitte pelgad unenäod vms nagu Descartes arvas-väitis. Descartesi näide. Kui meil on eneseteadvus, siis see käib sisemiste seisundite kohta, mille aluseks kõik on – selle kohta kogemus puudub. Mis eristab unenägu välisest kogemusest? Väline kogemus on seaduspärane (viiakse tagasi kategooriatele jne). kogu kogemus on empiiriliselt tõene, reaalses ruumis ja ajas ning allub objektiivsetele seaduspärasustele. Unenägutekib, sest see ei kehti asjades iseenda kohta; sest need on meist sõltumatud
Äärmuslikud realistid: Universaal on tõeliselt olemas asjadest eraldi, enne neid ind. üksikasju, mis tema alla kuuluvad. (Platon) Mõõdukad realistid (mõnikord nimetatud ka essentsialistideks (ld essentia `olu, olemus'): Universaal on olemas, kuid sisaldub asjades endis. (Aristoteles, Anselm, Aquino Thomas) NOMINALISTID (ld nominalis `nimeline'): väitsid, ainult konkreetsed asjad on tõeliselt olemas. Äärmuslikud nominalistid: Üldmõisted on pelgad nimed, üksenes sõnad, mis tekivad alles pärast üksikasju, mida nendega väljendatakse. (Roscelinus, Occam) Kontseptualistid: (ld conceptus `mõte, kujutlus') ehk mõõdukad nominalistid: universaale ei ole maailmas olemas, kuid nad eksisteerivad inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. (Abelard) Pierre Abelard (1079-1142), kuulus vaidleja ja õpetaja Pariisis. Oli universaalide küsimuses lepitajaks:
väära üle. Kas võime teada tõde? Kognitivism eetikaotsustustel on tõeväärtus ja on võimalik teada, milline see on. Otsustusi teevad tõeseks või vääraks omadused, mis on kas naturaalsed või mittenaturaalsed. Mittekognitivism eetikaotsustustel pole tõeväärtust, vaid nad väljendavad pigem hoiakuid või ettekirjutusi. Preskriptivism Nonkognitivistlik teooria, mis väidab, et kuigi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus, on nad midagi enamat kui pelgad hoiakuväljendused; moraaliotsustused on universaalsed ettekirjutused. o Näiteks otsustus, et Mari peaks tegema aborti, tähendab muuhulgas, et igaüks, kes on Mariga oluliselt sarnastes tingimustes, peaks tegema aborti. Preskriptivism seostub antirealismiga. Preskriptivismi olemus Harei järgi moraaliotsustused: 1. on ettekirjutavad otsustused 2. figureerivad loogilistes seostes 3. on universaliseeritavad.
ajuseisundite poolt, mis on omavahel põhjuslikult seotud. Liikuva auto poolt heidetud vari. Vari ei avalda mingisugust toimet autoliikumisele, samuti pole erinevad varjud omavahel põhjuslikult seotud. Auto vari antud ajahetkel on põhjustatud auto poolt samal ajahetkel, mitte sellele eelneva varju poolt. Regulaarsus varjude vaheldumises ei anna tunnistust veel nendevahelisest põhjuslikust seosest. Vaimusündmused kui pelgad varjud ajus toimuvate tegelike põhjuslike protsessidega võrreldes. 117. Dualismid Dualism ja vaimne põhjuslikkus milline on keha(sündmuste) ja vaimu(sündmuste) vahekord? Dualism ontoloogias mis on see, mille suhtes ollakse dualistid? Dualistlike positsioonide erinevad jaotused: Interaktsionism Parallelism Epifenomenalism Okasionalism Dualism Substantsidualism Omadusdualism 118. Materialism
annaabi.ee 
