KONTROLLTÖÖ lugemiskontroll Tõde ja õigus (A) 1) Kummal oli raskem, kas krõõdal või maril? Miks? Krõõdal, kuna tema pidi päev läbi tööd tegema ja laste eest hoolitsema. 2) Kuidas Andres ja Pearu omavahelisi tülisid lahendasid? Ei tea. Minuarust tavaliselt peksuga. 3) Kuidas oli Peaaru talu koguaeg korras kui ta koguaeg kõrtsis istus? Temal oli palju parem maa kui andresel ja tal olid lapsed kes aitasid tööd teha. 4) Kuidas Krõõt suri? neljanda lapse sünnitamisel. 5) Millised olid Mari ja Jussi vahelised suhted? - 6) Kuidas Andres ja Indrek jõudu katsusid, et kumb on tugevam? Kivide tõstmisega, Andres tõstis rohkem kui Indrek. 7) Missususte kaalutlustega ostis Andres Paas Vargamäe?
Anton Tsehhov 1860 Taganrog 1904 Saksamaa Vanaisa oli olnud pärisori, kuid ostis pere mõisniku käest välja. Tema isa oli väikekaupmees ning oli väga karm. Oma perekonda pidas ta kõva kari all ja rakendas samu kavatusvahendeid, mida oli tema peal kord kasutatud. Sõnakuulmatuse eest karistas ta lapsi peksuga. Tsehhovi isa oli kunstnikuhing mängis viiulit, laulis kirikukooris. Oli isale poes abiks. Isa ütles, et õppimine pole oluline. Elati Taganrogi linnas, kus elu oli nii igav, et isegi koerad läksid igavusest hulluks. Tsehhov ise on öelnud, et tal polnud lapsepõlve. Anton Tsehhov õppis Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas, oli elukutselt arst. Pärast ülikooli töötabki mõnda aega arstina. Tsehhovi isa põgenes koos perekonnaga Moskvasse, sest tal oli palju võlgu
ja Rootsi vahet.Kuna laeva kaptenid orienteerusid pigem meremärkide järgi kutsuti neid metsakapteniteks. Suurt sissetulekut tõi salakaubandus Soomes vahetati vilja soola vastu. Mitmel pool Eestis asutati merekoole, käidi ka Ameerikas ära. Mahtra sõda: Põhja-Eesti oli Lõuna-Eestis 15-20 aasta võtta maha jäänud ja see tõttu hakkasid Harju-, Järva- ja Virumaa mõisa talupojad mässama. Kohale toodi sõjaväeosad, kes vastuhakkajaid peksuga karistasid. 2. Juuni hommikul piirasid talupojad Mahtra mõisa sisse, nõudes soldatite kohest lahkumist. Tekkinud sõnavahetus kasvas kiiresti veriseks kokkupõrkeks. Sõjaväljale jäi palju surnuid. Selle käigus sai surma kah Vene armee ohvitser ning talupojad anti kohtu alla. Väljarändamine: 1863.a kehtestati passiseadus, mis andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse Vene riigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. Loodi palju Eesti asundusi
Anton Pavlovits Tsehhov 29. Jaanuar 1860 Taganrog 15. Juuli 1904 Badenweiler, Saksamaa Lapsepõlv Vanaisa oli olnud pärisori, kes ostis pere mõisniku käest välja. Tema isa oli väikekaupmees ning oli väga karm. Oma perekonda pidas ta kõva käe all ja rakendas samu kavatusvahendeid, mida oli tema peal kord kasutatud. Sõnakuulmatuse eest karistas ta lapsi peksuga. Tsehhovi isa oli kunstnikuhing - mängis viiulit, laulis kirikukooris. Anton oli isale poes abiks. Elati Taganrogi linnas, kus elu oli nii igav, et isegi koerad läksid igavusest hulluks. Tsehhov ise on öelnud, et tal polnud lapsepõlve. Noorusaastad Anton Tsehhov õppis Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas, mille lõpetas 1884 aastal. Pärast ülikooli töötaski mõnda aega semstvoarstina. Tsehhov põdes tuberkuloosi ja elas seepärast tükk aega Jaltas
mõtetega inimeste poole halva pilguga ei jää see mõte ka need peast välja. Hamlet leidis, et Olla kuna ta uskus, et vastasel korrale oleks elul lihtsalt mõtet. Ta suutis ka sellises reeturlikus kuningriigis jääda selleks, kes ta päriselt oli. ,,Kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu." " Jah, magada... Võib-olla undki näha?" "Me nuumame kõiki muid elusolendeid, et iseendeid nuumata, ise aga nuumame endid vaklade jaoks." "Laisa Eesli sammu peksuga ei paranda." "Juhuse tõttu tabab hullus sageli märki, kus mõistus nii edukalt toime ei tuleks." ,,Narr ajagu naerma neid, kellel kopsud kardavad kõdi." "Misjaoks on halastus kui mitte selleks, et süüle näkku vaadata?" "Nii õrn on loodus, oma armastuses, et sellele, kes talle armas, saadab veel kalli armumärgi järele" Andero Mardo
rehepeksust. Parun Tiesenhausen üritas järsult korda majja lüüa ning tema pahameele alla sattus asjasse otseselt mitte puutuv Kõlli Toomas. Väljaastumise ajendiks saigi mehe vangistamine ja karistamiseks Tallinna saatmine. Teised teomehed aga jõudsid tee peale ette ja vabastasid Kõlli Tooma. Varsti lõpetasid öise rehepeksu ka Ravila teomehed. Kui 21. septembril haagikohtunik ja kihelkonnakohtunik Kose- Uuemõisa saabusid, et vastuhakkajaid peksuga karistada, tulid oma kaaslastele appi ka Ravila mehed. Hüüdes: "Üks kõigi, kõik ühe eest!" keeldusid teomehed ükshaaval kohtunike astumast ja kohtunikud olid sunnitud neil minna laskma. Seepeale saadeti Tallinnast kohale ligi 200-meheline sõjaväekomando. Teomeestele tulid aga appi naabervaldadeRavila, Ojasoo, Triigi, Kuimetsa, Habaja ja Kaiu talupojad. 2. oktoobril marssis umbes 250 meest, kes olid relvastatud teivaste, kuue jahipüssi ja ühe püstoliga, kolonnis Kuivajõe
(Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Mahtra sõja ainestikuga oli Vilde juba varasemalt kokku puutunud. Siis oli teda õhutatud sellest romaani kirjutama. Selle teose jaoks on ta kasutanud nii kuuldusi talupoegadelt, lugenud kohtutoimikuid, erinevaid raamatuid jm. ,,Mahtra sõja" sündmustik algab hilissuvel, jätkub 1857. a kevadel, mil Mahtra mehed saavad teada, et uus seadus on tulemas. Asi lõpeb vastuhakanud talupoegade verise peksuga 1859. a veebruaris Mahtra mõisa põllul, mille rahvas hiljem ristis vereväljaks. Romaani peateemaks on Mahtra ülestõusu kujutamine. ,,Mahtra sõja" ilmumine oli eesti kirjanduses suursündmuseks. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972; Eduard Vilde sõnas ja pildis. 1966) ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" kirjutamiseks, käis Eduard Vilde Anijas, et vaadata ajaloolisi paiku ja asjaosalistelt andmeid üle kirjutada. Romaani ajaloolise sündmuse Anija
tunnistada . Kuigi peks on õudne ja isegi kurvalt vahel lõppev , ei saa seda siiski võrrelda moraalse vägivallaga . Aastatega murdub inimeste vaim , jääb alandus ja puudub igasugune enesehinnang . Kuid mitte alati . Osa inimestele on kõlvatu käitumine elunormiks . Nagu näiteks pedofiilid , isad ja kasuisad kes vägistavad oma lapsi oma ihade rahuldamiseks . Samas on ka kaassüüdlased emad , kes kipuvad oma silmi selle ees sulgema . Lapsed , keda emad , isad karistavad ränga peksuga . Raputatud pisibeebid , ,, narkobeebid " lapsed keda üritatakse rahulikuks sundida rahustitega . Ohvrid ei julge rääkida oma väärkohtlemisest , eriti seksuaalsest , arvates et keegi ei tee nagunii mitte midagi nende abistamiseks . Lastega manipuleeritakse ja hirmutatakse vaikima , öeldes neile nt. : et muidu satud pahade inimeste juurde elama või et ema ei armasta sind enam . Ometi naised , keda korduvalt kodus vägistatakse , ei taha seda tunnistada avalikult
Venepärased nimed saadi ristimisel. 21) Millal algas talude päriseks ostmine ja mida toodeti taludes? - 1860 ndatel aastatel hakati talusid päriseks ostma, ostu-müügi hinna määras mõisnik. Hakkati kasvatama lina, võeti üle ka kartulikasvatus. 22) Millal,miks ja kuidas toimus Mahtra sõda? - 1858. aasta kevadel keeldusid paarikümne mõisa talupojad teotööle minemast. Kohale toodi sõjaväeosad,kes vastuhakanuid peksuga karistasid. 2. juuni hommikul piirasid ligi tuhat talupoega Juuru kihelkonda Mahtra mõisasse saadetud sõjaväeosa ümber,nõudes nende kohest lahkumist. Mahtra sõja lahinguväljale jäi hukkunuid mõlemalt poolt. Ülestõusnud talupojad said karistuseks ihunuhtlust, kadalippu, lisaks kehalisele karistusele järgnes pikk sunnitöö ja eluaegne asumine Siberis. 23) Kes olid kadakasakslased?
kasvatada lapsi ning hoopiski naine toob leivaraha perele. Mõnes riigis nõuavad naised õigust autot juhtida, töötada ja hallata enda teenitud raha. Teistes nõuavad naised õigust haridusele. Sõdade, mässude ja terrorismi piirkondades on naised seksuaalvägivalla vastu kaitsetud. Väga paljudes riikides petavad, vangistavad ja kuritarvitavad naisi inimkaubitsejad. Mõnedki naised puutuvad rutiinselt kokku perevägivallaga. Paljudes riikides peetakse normaalseks, kui mees naist peksuga karistab. Ja ärme unusta neid naisi, kes on mõistetud vangi selle eest, et nad on julgenud süüdistada meest vägistamises. Või naisi, kes tapetakse, sest nad ,,on häbistanud" oma perekonda (Joan Scott 1996). Ma ei pea ennast endiselt feministiks, kuid pärast seda uurimust pean ennast veel rohkem kui enne võrdsuse pooldajaks. Mida peame aga mõistma on see, et minu vaatenurk, kui noore kohustusteta Eesti naiskodanikuna on väga erinev nägemusest Iraani üksikema omast
sündmuste käiku ning andnud sügava käsitluse talurahva olustikulistest tingimustest, mis viisid rahva meeleheitele. Romaani „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ keskne episood on Anija ja Kurisoo talupoegade ebainimlik peksmine Tallinna turuplatsil 21. juulil 1858, põhjuseks samuti abiteost keeldumine. Valdade saadikutest, kes olid tulnud kubermanguvalitsusse mõisniku peale kaebama, karistati igasuguse kohtuta 51 meest ränga peksuga. See pandi toime aadli poolt hoiatusena, et talupojad ei püüaks ametivõimudelt kaitset taotleda. See tülgastav sündmus seostab romaani orgaaniliselt eelmisega. Romaani ülesandeks on veel näidata eestlaste pürgimist linna neil aastail ning nende madalat seisust. Romaan pakub iseloomulikke pilte Tallinna tolleaegsest elulaadist, eriti käsitöölistest. „Prohvet Maltsvetis“ on käsitlemist leidnud talurahvaliikumise teised vormid – ümberasumine ja usuline liikumine
lähemalt tutvustas. Üldjoontes tähendas „seltsimehelik kasvatus“ seda, et nooremad õpilased pidid neljandike ja Nõukogu liikmete iga soovi täitma ning neile kuuletuma. Juba mõne päeva möödudes, kui ta otsustas näidata oma võimekust ujumises, omandas Erik endale „uue ja ninaka“ tiitli, mis tähendas, et tema kannatas Nõukogu liikmete ja neljandike erilise kiusu all. Loomulikult oleks tahtnud Erik kiusamisele vastata ühe korraliku peksuga, kuid Stjärnsbergist oleks seepärast teda kindlasti välja visatud ning sellega ei saanud poiss riskida. Samal ajal sõbrunes ta oma kehalise kasvatuse õpetaja Tosse Bergiga, kes teda mõistis ja innustas tegelema spordiga. Peatselt sai Erik sõnakuulmatuse tõttu oma esimesed laupäev-pühapäevad, mis olid karistuseks neile, kes ei allunud korrale. Erikule meeldis saada aresti, kuna sel ajal sai ta õppida. Karistustööde ajal lasti
mail kinnitas, et kõiki koormisi tuleb edasi täita. 26. mail kohtusid abiteost keeldunud Mahtra taluperemehed mõisnik Helffreichiga, kes ähvardas neid talust väljatõstmisega. Vahepeal oli vastuhakanud talupoegade rahustamiseks Tallinnast välja saadetud karistussalgad Kose kihelkonda, kus mitmes mõisas oli keeldumist abiteost. 30. maiks kutsuti Mahtra talupojad Habajale, kus eelmine päev karistati peksuga Habaja ja Harmi mehi. Teade sellest jõudis 30. mai hommikuks tüdruk Miina Ermesega Mahtrasse Hans Tertsiuse Sepa tallu, kus parasjagu nõu peeti. Mahtras pidi sõnnikuvedu algama alles 2. juunil, seega taheti neid karistada veel tegemata teo eest. Omavahelistes juttudes öeldi nüüd välja sõna "sõda". ,,Me ei või ennam, meie otsime abbi ja kui ea ei aita, siis akkame wasta ja sõdda piddama."Seejärel toimus
2. Kõrvallaused algavad sageli ühendsidesõnadega või sidesõna-määrsõna ühendiga. Nende puhul esineb ainult üks koma, mis tavaliselt pannakse ühendsidesõna ette. Läksime matkama, olgugi et tibutas vihma. Ta läks kinno, selle asemel et õppida. 3. Koma pannakse ühendsidesõna osade vahele üksnes siis, kui esimest osa on eriliselt rõhutatud. Kooli minnakse selleks, et õppida. Mahtra ülestõus algas pärast seda, kui talupoegi oli peksuga ärvardatud. Ühendsidesõnad on: olgugi et, ilma et, nii et, seepärast et, sellepärast et, sest et, selleks et, seni kui, peaasi et, vaevalt et, samal ajal kui ( = kuna ), sel ajal kui, sellal kui, selle asemel et, peale selle et, niipea kui, isegi kui, sellest hoolimata et, sõltumata sellest et, tänu sellele et, parajasti kui, pärast seda kui jne. NB! Eesti Keele Instituut soovitab Kõige värskem allikas, kust võib kirjavahemärgitarkust ammutada, on Mati Erelti ,,Lause õigekeelsus
kes 18. mail kinnitas, et kõiki koormisi tuleb edasi täita. 26. mail kohtusid abiteost keeldunud Mahtra taluperemehed mõisnik Helffreichiga, kes ähvardas neid talust väljatõstmisega. Vahepeal oli vastuhakanud talupoegade rahustamiseks Tallinnast välja saadetud karistussalgad Kose kihelkonda, kus mitmes mõisas oli keeldumist abiteost. 30. maiks kutsuti Mahtra talupojad Habajale, kus eelmine päev karistati peksuga Habaja ja Harmi mehi. Teade sellest jõudis 30. mai hommikuks tüdruk Miina Ermesega Mahtrasse Hans Tertsiuse Sepa tallu, kus parasjagu nõu peeti. Mahtras pidi sõnnikuvedu algama alles 2. juunil, seega taheti neid karistada veel tegemata teo eest. Omavahelistes juttudes öeldi nüüd välja sõna "sõda". Me ei või ennam, meie otsime abbi ja kui ea ei aita, siis akkame wasta ja sõdda piddama. Seejärel toimus Juuru kirikukõrtsis naabervaldade esindajate nõupidamine, kus
sajandil jäid Põhja-Eesti ja Saaremaa nii majanduslikus kui sotsiaalses arengus Lõuna- Eestist maha 15 20 aasta võrra Pärast 1856. aasta talurahvaseadust algas ka talurahva käärimine Seaduseteksti uurinud talupojad leidsid ekslikult, et abitegu mõisael pole enam kohustuslik 1858. aasta kevadel keeldusid paarikümne Harju- Järva- ja Virumaa mõisa talupojad teotööle minemast, mille tagajärjel toodi kohale sõjaväeosad, kes vastuhakanuid peksuga karistasid 2. juuni hommikul 1858. aastal piiras ligi tuhat ümbruskonna talupoega Juuru kihelkonda Mahtra mõisasse saadetud sõjaväeosa ümber, nõudes soldatite kohest lahkumist Tekkinud sõnavahetus kasvas kiiresti üle veriseks kokkupõrkeks Vastuhakk suruti maha ning ülestõusnud talupojad anti sõjakohtu alla, paljudele mõisteti ihunuhtlust, ning saadeti Siberisse asumisele ja sunnitööle
Ants Velt käib mõisaga kohtut Ants Velt tahtis kohtusse minna, sest ta naine, kellel polnud ühtegi tükki maad, pidi mõisale tööd tegema. Kuidt Ants tahtis, et keegi temaga kaasa tuleks. Ta püüdis veenda mitmeid, kuid tulutult. Õnneks andis hiljem järele Tõnu Jüri. Nii nad läksidki kahekesi kohtusse. Alguses läksid nad aagerehti kohtusse. Nad jõudsid sinna kell kümme. Kirjutaja arust oli Ants purjus, kuid Ants väitis vastu.Kirjutaja ähvardas teda peksuga. Aagereht ütles, et kui naisel on mõni loom, et siis ta peab mõisale tööd tegema, kuid Antsu naisel ei olnud ainustki looma. Selle peal Aagereht vihastas. Siis ütles Ants, et nii oli vakuraamatus ja nii on seaduste järgi, et ta naine ei pea käima mõisas tööl, kui tal pole maad. Siis taheti talle vitsa enda, sest ta oli kohtuniku väla vihastanud oma julgusega. Hiljem mõisteti ta siiki õigeks ja saadeti kirjaga oma koju,
Ants Velt käib mõisaga kohtut Ants Velt tahtis kohtusse minna, sest ta naine, kellel polnud ühtegi tükki maad, pidi mõisale tööd tegema. Kuidt Ants tahtis, et keegi temaga kaasa tuleks. Ta püüdis veenda mitmeid, kuid tulutult. Õnneks andis hiljem järele Tõnu Jüri. Nii nad läksidki kahekesi kohtusse. Alguses läksid nad aagerehti kohtusse. Nad jõudsid sinna kell kümme. Kirjutaja arust oli Ants purjus, kuid Ants väitis vastu.Kirjutaja ähvardas teda peksuga. Aagereht ütles, et kui naisel on mõni loom, et siis ta peab mõisale tööd tegema, kuid Antsu naisel ei olnud ainustki looma. Selle peal Aagereht vihastas. Siis ütles Ants, et nii oli vakuraamatus ja nii on seaduste järgi, et ta naine ei pea käima mõisas tööl, kui tal pole maad. Siis taheti talle vitsa enda, sest ta oli kohtuniku väla vihastanud oma julgusega. Hiljem mõisteti ta siiki õigeks ja saadeti kirjaga oma koju,
annaabi.ee 
