Vahelduvad lihtlehed Vahelduvad lihtlehed Ovaalsed või äraspidimunajad, laikiilja alusega, Ovaalsed või ümarmunajad, kuni 12 cm pikad, kaheli teravsaagja servaga. Pealt tumerohelised, alt kahelisaagja servaga, sageli lehepooled heledamad, karekarvased. Külgrood hargnevad ebasümmeetrilise asetusega. Pealt tumerohelised, enne leheserva jõudmist. Leheroots kuni 0,6 cm alt heledamad, pehmekarvased. Leheroots kuni 1 pikk, karvane. Noortel võrsetel vahel lehed tipust cm pikkune. Sulgroodne. kolmehõlmised. Sulgroodne. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Noored võrsed peened, rippuvad, algul karvased, hiljem läikivad, helepruunid.
Lonicera caerulea punakaspruunid, Pungad Hallikasrohelised, ovaalsed või Õied kahekaup pruunikarvased, koor asetsevad äraspidimunajad, ümardunud alusega, kaenlas, lehterj kestendav, vanemad võrsete suhtes tömbitipulised, mõlemalt küljelt (või kahvatukollase võrsed tume- kuni peaaegu risti. ainult alt) pehmekarvased. rohekasvalged, mustjaspruunid karvased. Lonicera tatarica Hallikaspruunid, Koonilised, Piklikmunajad, lehed sirge või südaja Õied roosad, p säsita, paljad, ei ole seriaalsed. alusega, pealt tumerohelised, alt valkjasroosad v ronivad
Varajane veigela (Weigela praecox) on suvehaljas 1 - 1,5 meetri kõrgune varaõitsev põõsas, kes ei karda külma. Kasvukohana eelistab avapäikest, varjus suureneb vaid vegetatiivosa. Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt heledamad ja pehmekarvased (mõningatel juhtudel vaid rood karvased), sügisel ookerkollased. Kuni 3 cm pikkused purpurroosad kollase neeluga õied paiknevad lühikestel külgvõrsetel 3 5 kaupa kimbus, veidi longus. Õite kroon kitsaslehterjas, väljaspoolt karvane. Õitseb järjest 30-40 päeva. Varajase veigela kupar on paljas ning sügisel valmivad seemned väikesed ja lennutiibadeta. Viljub 6 aastasena. (Aiasõber, Seemnemaailm). Joonis 1. Varajane veigela (Weigela praecox). (http://static2.nagi
alt valkjasrohelised, roodude nurkades lühidalt teravneva tipuga, teravsaagja servaga. pruunid karvatutid. Südaja alusega, Pealt tumerohelised, alt heledamad, noorelt peensaagja servaga. Leheroots 3-4 cm mõlemalt poolt, hiljem ainult alt pikk. pehmekarvased. Leheroots 3-5 cm pikk, karvane. Suvel lehed sageli allapoole rullunud. Õitseaeg ja õite õitseb juulis. Õied kinnituvad rootsuga õitseb juuli algul. Õied kinnituvad rootsuga kirjeldus piklikule kandelehele, 3-11 kaupa piklikule kandelehele, 3-8 kaupa püstises püstises ebasarikas. Õied ebasarikas
vähenõudlik. Kasutatakse haljastuses, aretatud mitmeid kultuur sorte. Kasutatakse ka masina osade ja mööbli valmistamiseks, viljade saamiseks. Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) Sugukond: kuslapuulised (Caprifoliaceae) Püstise võra ja hargevate Kasutatakse linnahaljastuses, sest talub okstega 24m kõrgune hästi kärpimist ja saastunud õhku. lehtpõõsas. Eluiga kuni 25 aastat. Helehallid oksad. Lehed on hallikas rohelised, alt pehmekarvased. Õitseb mai lõpuljuunis. Õied on kollakasvalged. Külmakindel. Poolvarjutaluv. Eelistab viljakamaid kasvukohti. Harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa) Sugukond: roosõielised (Rosaceae) Püstise ja ümara võraga rohkesti hargnevate okstega 0,51,5m kõrgune põõsas. Oksad hallid või punakaspruunid. Hallikasrohelised ja siidkarvased lehed. Õitseb juuniaugusti lõpp. Õied kuldkollased. Valgusenõudlik. Küllaltki külmakindel. Eelistavad kuivemaid viljakaid muldi
Noored võrsed on punakaspruunid või rohekaskollased, pungad munajaskoonilised, pruunid, kattesoomused viltjad. Vanemate okste koor on hallikaspruun, oranžide lõvedega, tüve koor on lõhenenud. Ploomipuude lehed on elliptilised või äraspidimunajad, 4-10 cm pikad ja 2- 2,5 cm laiad. Lehed on tömbid või teravikuga tipul. Ebaühtlaselt täklissaagja servaga, kaarjalt tipu suunas kulgeva 6-9 külgroodude paariga. Pealt on lehed tumerohelised ja alt on lehed hallikasrohelised ja pehmekarvased. Vahelduvad lihtlehed, lühivõrsetele kinnituvad kimpudena. Ploomipuul on viljaks lihakas luuvili ploom, mis on tavaliselt punakas, kollakas või violetne. Harvem valkjasroheline või roosakas. Ploomipuu vili on kattunud vahakirmega. Ploomipuu vili on munajasovaalne, harvem kerajas ning kuni 4 cm pikkune. Ploomi küljevagu on hästi nähtav. Ploomi viljaliha on kollane või rohekaskollane. Maitselt on ploom tavaliselt magus, kuid osadel sortidel leidub ka magushapusid ploome
2. Suurus: 30-35 m, tüve läbimõõt kuni 1 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra laiuv, ovaalne, kumera tipuga. Tüvekoor hallikaspruun, eraldub plaadikestena, peenerõmeline. Noored võrsed peened, rippuvad, algul karvased, hiljem läikivad, helepruunid. 4. Lehed ja pungad: vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või ümarmunajad, kuni 12 cm pikad, kahelisaagja servaga, sageli lehepooled ebasümmeetrilise asetusega. Pealt tumerohelised, alt heledamad, pehmekarvased. Leheroots kuni 1 cm pikkune. Pungad munajaskoonilised, kollakaspruunid, tumedamate kattesoomuste servadega. 5. Õied ja viljad: õitseb enne lehtede puhkemist aprillis-mais. Õied kimbuna rohkearvuliselt lühivõrsetel. Õied punakasvioletsed. Vili on lame, ovaalne pähklike, tiivaga ümbritsetud. Tiib on ripsmelise servaga, ülaosas väljalõikega, umbes 1,5 cm läbimõõdus. Valmib juunis. 6. Kasvunõuded: külmakindel. Varjutaluv. Kasvab viljakatel huumusrikastel muldadel.
kurdlehisel kibuvitsal · Mets kibuvits · Rosa majalis 7-11 lehekest,ovaalsed kuni ümarad, peenelt saagja servaga,väiksed, tumerohelised, pole karvane. · Näärelehine kibuvits · Rosa pimpinellifolia Sulgjad(ebakorrapärased) kitsad, terve servaga, hallkarvased · Põõsasmaran · Potentilla fruticosa Elliptiline või äraspidi munajas, lehe tipp tömp või nõrgalt teravnev, täkilis saagaja servaga, altküljelt pehmekarvased, lühike karvane roots, LEHE ROOTSUL ESINEVAD NÄÄRMED · Harilik ploomipuu · Prunus domestica Elliptiline kuni munajas, peensaagja servaga Ühtlaselt teravneva tipuga Rood alt karvased Leheroots pealt tumevioletne · Haraline ploomipuu e. Alõtsa · Prunus cerasifera var. divaricata Elliptiline kuni äraspidi munajas Lühidalt teravneva tipuga Laikiilja alusega
mitmesuguste südamehäirete korral, sest nad sisaldavad glükosiide, saponiine, rutiini ja C-vitamiini, mis aitavad virvendava arütmia neurootiliste vormide ja hüpertooniatõve korral. Viirpuuõisi võetakse 1 supilusikatäis klaasi keeva vee kohta, lastakse mõni minut tõmmata ja juuakse 1 klaas päevas lonkshaaval. Ka võib kasutada viirpuu valminud vilju toorelt või kuivatatult teeks. Väikeseõieline pajulill Kasvab hõredates põõsastikes, kraavikallastel ja mujal. Lehed on pehmekarvased, madalalt hambulise servaga, tavaliselt piklikmunajad. Õied on helevioletsed ja taim on habras, mitte nagu teised pajulillelised, millega sagedasti ära vahetatakse. Õitsemise ajal kogutakse taime maapealseid osi, kuivatatakse vilus. Rahvameditsiinis on andnud häid tulemusi põie, kuseteede ja eesnäärme hädade korral. 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, lasta mõni minut tõmmata, jahutada ja juua 12 klaasi päevas
kaetud väikeste ogadega, helepruunid, vanemad võrsed hallid. Rubus nessensis – kitsemurakas Lehed viietised või seitsmetised, viljuvatel kstel ka kolmetised. Lehekesed on munajad, teritunud tipuga, ühtlasedlt saagja srevaga, pealt hõredalt, alt tihedamalt karvased. Keskmine leheke on pika rootsuga. Leheroots on väikeste ogadega. Prunus domestica – harilik ploomipuu Lehed on elliptilised või äraspidimunajad, tömbi või teravneva tipuga, täkilissaagja servaga, pealt paljad, alt pehmekarvased, 4...8 cm pikad ja 2,5...5 cm laiad. Leheroots on 1...2 cm pikk, karvane, sageli 1...2 näärmega lehelaba läheduses. Prunus cerasifera var. Divaricata – haraline ploomipuu Lehed on elliptilised kuni munajad, ühtlaselt teravneva tipuga, peensaagja servaga, kiilja või ümardunud alusega, pealt nõrgalt läikivad, tumerohelised, alt valkjasrohelised, 4...6(10) cm pikad ja 2...6 cm laiad. Lehe allküljel on pearood karvane. Leheroots on 0,5...2,5 cm pikk ning tavaliselt paljas.
Õied- suured, viietised, kahesugulised, valged kuni punased Viljad- tõrsik, sisaldab palju seemneid. C-vitamiinirikas, söödav PLOOMIPUU Prunus' Mullastik- Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- väga dekoratiivne 7 Puu võra- munaja kujuga Lehed- elleptilised või äraspidimunajad, tömbid või terava tipuga, pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised ja pehmekarvased Õied- valged, paiknevad üksikult või sarkjate kimpudena, Viljad- luuvili, punakas, kollakas, violetne JUUDAPUU (LEHIK) Cercis Mullastik- Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- Meil haljastuslikku väärtust ei oma Puu võra- Lehed- vahelduvad, lihtlehed, teravaservaga, neerjad Õied- dekoratiivsed, Viljad- lame, piklik kaun KULDVIHM Laburnum Mullastik- lubjarikas Niiskus- Valgus- päiksepaistelistel Haljastusväärtus- dekoratiivne Puu võra- Lehed- kolmetised liitlehed
idasuunas kuni Kaug-Idani, lõunasuunas Kesk-Euroopani, kasvades lubjarikastel ja valgusküllasematel kasvukohtadel, hõredate puistute alusmetsarindes jne. Meil esineb enamasti looaladel Põhja-, Lääne- ja Loode-Eestis.. Võrsed: punakaspruunid, pruunikarvased, säsi valge, võrsete koor kestendav, vanemad võrsed tume- kuni mustjaspruunid, pungad peaaegu risti võrsega, neid on rohkesti. Lehed: ovaalsed, tömbitipulised, paksud, nahkjad, 3...8 x 1...4 cm, hallikasrohelised, alt pehmekarvased. Õied: kahekaupa lehtede kaenlas, lehterjad, kuni 1,5 cm pikad, lühiraolised, kollakasvalged, väljast karvased, V-VI. Viljad: kerajad kuni piklikud, püstised, valmides tumesinised, kaetud härmatisega, sisaldades umbes 30 seemet, meenutavad maitselt sinikamarju, söödavad. VI-VII. Sinisest k. saab istutada hekke või kasutada teda üksik- ja grupiistutustel. Talub varju ja tagasilõikust, eelistab lubjarikast parasniisket ja poolvarjulist kasvukohta. Kuna on väga
Kõrgus 4-6 m Kasvukuju munaja või pikliku võraga, võib kasvada ka põõsana Võrsed noored võrsed punakaspruunid või rohekaskollased Pungad pungad munajaskoonilised, pruunid, kattesoomused viltjad Lehed vahelduvad lihtlehed, lühivõrsetele kinnituvad kimpudena. Elliptilised või äraspidimunajad, tömbi või teravneva tipuga, ebaühtlaselt täkilissaagja servaga, 4-8 cm pikad, pealt läiketa tumerohelised, alt pehmekarvased. Leheroots kuni 1-2 cm pikkune, hallikarvane, sageli näärmeline Õied õied valged või rohekad, enamasti kahekaupa, umbes 2 cm läbimõõdus Viljad vili on lihakas üheseemneline luuvili. Valminult punane, kollane, roheline, violetne, ümmargune või munajasovaalne, kuni 4 cm pikk, seeme viljalihast kergelt eralduv. Viljad valmivad augustist oktoobrini Õitsemisaeg mais Kasvukoht: valgus valgusnõudlik niiskus
jpg; http://www.ceres.ee/files/ceresplant/142.jpg) 86 Joonis 83. Harilik põõsasmaran 87 Leeder (Sambucus) Konkreetne liik: Kanada leeder (Sambucus canadensis) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 4 m kõrgune, 3 m laiune Taime välislaadi kirjeldus: tihe põõsas Lehed: Lehed kuni 30 cm pikad, 7 elliptilise kuni lantsetja lehekesega, lehekesed peensaagja servaga, alt pehmekarvased, hiljem karvased vaid roodudelt Õied või õisikud: Õiedkollakasvalged, kuni 30 cm läbimõõdus, lõhnavad. Viljadkerajad, tume- purpurjad, läikivad, siledad Õitsemine: juuli-august Liigi eritunnused: Soovitav kevadeti tugevasti tagasi lõigata, et areneksid tugevad ja rikkalikult õitsevad põõsad Kasvukoha nõuded: Armastab niisket ning päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta Kasutamine haljastuses: sobilik vaateid piirama Joonis 84
arvukatest võrsetest ja moodustavad põõsad kõrgusega 120-140 cm. Kultuur on suurepärane segapeenardes, rühmadena murus, seisab kaua vaasis värskena. Varajase külvi korral õitseb juba esimesel aastal. • istutatakse päikeselisesse, külmade tuulte eest varjatud kasvukohta. Külmakindel. ASTER NOVAE-ANGLIAE - ÕIEKAS ASTER • kuni 1,8 m kõrgune puhmas, mida iseloomustavad karedakarvalised varred ja terveservalised süstjad pehmekarvased lehed. Liigi lillakasroosad 2...4 cm läbimõõduga korvõisikud koonduvad varte tippudes suurtesse pööristesse. DELPHINIUM X CULTORUM - AED- KUKEKANNUS • sirged varred udekarvased, lehtedega kaetud. Lehevarred pikad, lehed sõrmlõhised. • Rikkalikult õitsev püsilill, mis eelistab päikeselist või poolvarjulist, toitaineterikast ja vett hästi läbilaskvat mulda. Vajab regulaarset kastmist ja väetamist. Ei talu tuuliseid
puistute alusmetsarindes jne. Meil esineb enamasti looaladel Põhja-, Lääne- ja Loode-Eestis. Tsoon II. Kultuuris pikka aega tagasi. Tunnused: Võrsed: punakaspruunid, pruunikarvased, säsi valge, võrsete koor kestendav, vanemad võrsed tume- kuni mustjaspruunid, pungad peaaegu risti võrsega, neid on rohkesti. Lehed: ovaalsed, tömbitipulised, paksud, nahkjad, 3...8 x 1...4 cm, hallikasrohelised, alt pehmekarvased. Õied: kahekaupa lehtede kaenlas, lehterjad, kuni 1,5 cm pikad, lühiraolised, kollakasvalged, väljast karvased, V-VI. Viljad: kerajad kuni piklikud, püstised, valmides tumesinised, kaetud härmatisega, sisaldades umbes 30 seemet, meenutavad maitselt sinikamarju, söödavad. VI-VII. Sinisest k. saab istutada hekke või kasutada teda üksik- ja grupiistutustel. Talub varju ja tagasilõikust, eelistab lubjarikast parasniisket ja poolvarjulist kasvukohta. Kuna on väga
põõsas, kes ei karda külma. Kasvukohana eelistab avapäikest, varjus suureneb vaid vegetatiivosa. Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt heledamad ja pehmekarvased (mõningatel juhtudel vaid rood karvased), sügisel ookerkollased. Kuni 3 cm pikkused purpurroosad kollase neeluga õied paiknevad lühikestel külgvõrsetel 3 5 kaupa kimbus, veidi longus. Õite kroon kitsaslehterjas, väljaspoolt karvane. Õitseb järjest 30-40 päeva. Varajase veigela kupar on paljas ning sügisel valmivad seemned väikesed ja lennutiibadeta. Viljub 6 aastasena. (Aiasõber, Seemnemaailm). Joonis 3. Varajane veigela (Weigela praecox). (http://static2.nagi
Perekonda kuulub üle 60 erineva liigi, mis kasvavad looduslikult Põhja-Ameerikas, Ida-Aasias ja Lõuna-Euroopas. Ebajasmiinid ristuvad omavahel hästi, umbes 100 ebajasmiini sorti on hübriidset päritolu (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad) 26.1 Iseloomustus Kasvab 1,5-3 meetri kõrguseks (A.Niine Haljastaja käsiraamat). Laius kuni 2 meetrit (Neeva aed). Kasvab korrapäraseks ja tihedaks puhmaks. Vanematel võrsetel on koor kestendav, võrsed soonelised, noorelt pehmekarvased. Lehed vastakud, munajaselliptilised, karedad, 4-8 cm pikad, 2-5 cm laiad, leheserv harvalt jämesaagjas, teritunud tipuga ja kiilja lehealusega, pealt tumerohelised ja paljad, alt heledamad ja roodude nurkades karvased (Aiasõber). Õied on valged või isegi pisut kreemikad, kuni 3 cm läbimõõdus. Õitseb juuni lõpus ja õied on väga tugevalt ning meeldivalt lõhnavad (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). 26.2 Hooldus Ebajasmiinid ei vaja väga palju hoolt
annaabi.ee 
