Kõik olid allutatud tsaarivõimule. Nii linna- kui maainimesed ei tohtinud oma elupaikadest mujale kolida. Nad olid sunnismaised. Muutused algasid kui sai võimule Peeter I (1689). Esmalt suundus ta koos oma delegatsiooniga välismaale (Euroopasse). Ta asus koguma liitlasi sõjaks Türgi vastu. Kuid neid ei leitud. Poola pakkus välja, et Venemaast võiks saata liitlane sõjaks Rootsi vastu. 1700 algas Põhjasõda. Samas palgati Venemaale mitmeid asjatundjaid erinevatelt aladelt. Põhjasõda algas, aga kaotusega ning Peeter I alustas oma reformidega. Esmalt värvati uus sõjavägi nekrutitest. Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud. Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkond, mis mõtles välja uusi makse. Näiteks maksustati aknad ja korstnad. Hiljem asendati need isikumaksu – pearahaga. Korraldati ka hingeloendusi. Ka valitsemiskorraldust muudeti
hammaste ravimine, mida ta harjutas iga õukondlase peal, kel jätkus rumalust tunnistada, et tal hammas valutab. Talle meeldisid kääbused ja ebardliku kehaga inimesed. Tsaar oli võimeline suureks helduseks ja suureks julmuseks. Peeter I erines kõikidest varasematest Venemaa valitsejatest. Juba lapsepõlves oli ta paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Ta keeldus tegemast seda, mis teda ei huvitanud. Suureks kasvades need iseloomujooned ainult süvenesid. Senised Venemaa valitsejad olid olnud väärikad ja kinnised,neid austati ja kardeti ning nad käitusid nii, nagu olid käitunud valitsejad mitmeid põlvkondi tagasi. Valitsejad ei suhelnud rahvaga, nad olid peaaegu jumalate sarnased. Peeter I murdis kõik seni valitsenud traditsioonid. Tema kõne oli kiire ja kärsitu. Ta ei valinud oma sõpru mitte positsiooni järgi, vaid sõprade valikul arvestas ta nende iseloomu, oskusi ja töökust. Armutult kihutas ta õukonnast välja need, kes ei tahtnud kaasa minna uuendustega
Peeter I inimese ja valitsejana Peeter I ehk Peeter Suur elas aastatel 1672-1725. Ta oli viimane Vene tsaar ja esimene Vene keiser. Teda peetakse Venemaa üheks välja paistavamaks poliitikuks. Peeter I omas tugevat tahtejõudu, sihikindlust ja suurt töövõimet, õppis ta kogu oma elu. Kuidas need omadused aitasid teda elus ja mis kasu need tõid valitsejaks olemisel? Peeter I oli inimesena väga õpihimuline. Teda huvitas kõik mis puudutas sõjatehnikat ning laevastikku. Ta suhtles palju välismaalastega ning oli uuendustele vastutulelik. Tema unistus oli ehitada endale laevastik. Sel eesmärgil võttis ta ette reisi Lääne- Euroopasse ja omandas seal lihttöölisena laevaehituses ja merenduses vajalikke teadmisi. Ta ei põlanud füüsilist tööd ja pani kõikjal oma käed külge. Peetrisse oli koondunud suur edasiviiv jõud, mis pani Venemaal aluse suurtele muudatustele. Juba lapsepõlves oli ta paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu.
naereid. Kukuis sai ta ka mõtte hakata ehitama laevu. Perejaslavskoje järve kaldale laevatehases ehitas ta laevu. Kohale oli toodud ka poolsada mängusõdurit, kes õppisid seal mereasjandust. Sel ajal, kui Peeter tegeles lõbutsemise ja sõja- ning mereasjanduse õppimisega, oli olukord Moskvas muutunud äärmiselt keeruliseks. Moskvas valitses toidupuudus ja streletsid hakkasid jälle ülestõusu organiseerima. Käis ka äge võimuvõitlus. Sofia igatses saada ainuvalitsejaks. Peetril puudus bojaaride toetus. Lõpuks mõistis ka Peeter, et aeg on ennast näidata. Preobrazenskis oldi pidevalt valvel, et vajaduse korral astuda streletside rünnakule vastu. Ühel äreval ööl põgenes Peeter streletside hirmus Troitsesse. Seal Peetri poolele hakkasid üle minema streletsi polgud. Peetri lähimaks õpetajaks olev Franz Lefort soovitas Peetril käituda nii, nagu olid käitunud tsaarid varasematel aegadel, rahulikult ja väärikalt. Nii võitis ta enda poole streletsid ja bojaarid
streletsid ja bojaarid. Sofia tahtis Peetriga Troitses kokku saada, kuid Peeter keelas tal kloostrisse tuleku. Sellest päevast peale läksid viimsedki Moskva kroonu teenijad ja sõjaväelased Peetri poole üle. Sofia saadeti Novodevitsi. Peeter erines kõikidest varasematest Venemaa valitsejatest. Juba lapsepõlves oli ta paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Te keelas tegemast seda, mis teda ei huvitanud. Suureks kasvades need iseloomujooned ainult süvenesid. Senised Venemaa valitsejad olid olnud väärikad ja kinnised, neid austati ja kardeti ning nad käitusid nii nagu olid käitunud valitsejad mitmeid põlvkondi tagasi. Peeter murdis kõiki seni valitsenud traditsioonid. Tema kõne oli kiire ja kärsitu. Ta ei valinud oma sõpru mitte positsiooni järgi vaid sõprade valikul arvestas ta nende iseloomu, oskusi ja töökust. Need kes ei tahtnud kaasa minna uuendustega, kihutas ta koheselt õukonnast välja. Ta kasutas igavõimalust oma teadmiste täiendamiseks
Venemaa 17.-18. sajandil Peeter I Valitsusaeg: 1689-1725 Peetri noorus Peeter I kasvas üles hoopis teistes oludes, kui eelnevad Venemaa valitsejad. Tema lapsepõlv möödus Moskva lähedal külas, kuhu tema asevalitsejast õde oli Peetri pagendanud. Seal paelusid Peetrit sõjamängud ja välismaine tehnika. 1689. aastal saatis täiskasvanud Peeter oma õe kloostrisse ja hakkas ise valitsema. 1697. aastal suundus Peeter I suure delegatsiooniga välismaale, lootuses leida liitlasi võitluseks Türgi vastu. Läbirääkimised lõppesid edutult. Europpa riigid polnud sõjast Türgi vastu enam huvitatud
iga õukondlase peal, kel jätkus rumalust tunnistada, et tal hammas valutab. Talle meeldisid kääbused ja ebardliku kehaga inimesed. Tsaar oli võimeline suureks helduseks ja suureks julmuseks. Peeter I erines kõikidest varasematest Venemaa valitsejatest. Juba lapsepõlves oli ta paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Ta keeldus tegemast seda, mis teda ei huvitanud. Suureks kasvades need iseloomujooned ainult süvenesid. Senised Venemaa valitsejad olid olnud väärikad ja kinnised, neid austati ja kardeti ning nad käitusid nii, nagu olid käitunud valitsejad mitmeid põlvkondi tagasi. Valitsejad ei suhelnud rahvaga, nad olid peaaegu jumalate sarnased. Peeter I murdis kõik seni valitsenud traditsioonid. Tema kõne oli kiire ja kärsitu. Ta ei valinud oma sõpru mitte positsiooni järgi, vaid sõprade valikul arvestas ta nende iseloomu, oskusi ja töökust
Sellest päevast peale läksid viimasedki Moskva sõjaväelased Peetri poole üle. Peeter maksis kätte nendele, kes julgesid talle vastu hakata ning võttis võimu enda kätte. Sofia saadeti Novodevitsi. Tähtsamad iseloomujooned Peeter erines kõikidest varasematest Venemaa valitsejatest. Juba lapsepõlves oli ta paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Ta keeldus tegemast seda, mis teda ei huvitanud. Suureks kasvades need iseloomujooned ainult süvenesid. Senised Venemaa valitsejad olid olnud väärikad ja kinnised, neid austati ja kardeti ning nad käitusid nii nagu olid käitunud valitsejad mitmeid põlvkondi tagasi. Valitsejad ei suhelnud rahvaga, nad olid peaaegu jumalate sarnased. Peeter murdis kõik seni valitsenud traditsioonid. Tema kõne oli kiire ja kärsitu. Peetril oli ka palju negatiivseid iseloomujooni: oma eesmärkide saavutamiseks ei valinud ta vahendeid ja inimelul pudus temajaoks väärtus. Sageli käitus ta mõtlematult
Need sündmused tähendasid sõjas murrangut Venemaa kasuks. Peeter saatis oma saadiku Ýstanbuli ning nõudis Karli väljaandmist. Ahmed III laskis saadiku vangikongi heita. Seepeale tungis Peeter oma väega Osmanite riiki. Türklased piirasid Pruti ääres asuvas Huþis Vene väed ümber. Ent nad ei kasutanud oma üleolekut ning võimaldasid Peetril auga taganeda. Pruti rahuga kohustus Peeter loovutama Azovi kindluse ning tõmbuma tagasi kasakate aladelt. Pärast rootslaste kaotust Poltava lahingus tühistas August Altranstädti rahu. 20. augustil 1709 marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse. Rootsi väed (9000 meest) tõmbusid tagasi Szczecinisse ja Stralsundi. Stanislaw I Leszczyski põgenes välismaale. 2.3Sõjategevus Taanis ja Preisimaal Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. 28. juunil 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. Hannoveri kuurvürstiriik
Laupa Põhikool Uusaja valitsejad Referaat Koostas: Mari Roos Juhendajad: Tiina Pärn ja Sandra Oksaar Laupa
Regendina valitses Peetri poolõde Sofia kuni 1689. aastani. Nüüd oli võim taas Miloslavskite käes. Narõskinite mõju vähendamiseks saadeti Natalja Narõskina Moskva-lähedasse Preobrazenski külla, kust Peeter I vaid pidulike diplomaatiliste vastuvõttude ajaks Kremlisse toodi.1 Peeter I valitsusaeg 1 ,,Tsaaride aeg" Mati Laur, lk 56 1 Peeter I' sest Peeter I, kes kandis ka nime Peeter Suur, oli väga uudishimulik, õpihimuline, suur ja tugev. Ta oli väga huvitatud laevandusest. Arvatakse, et Peeter oli ka väga pikk, lausa 204 cm. Peeter oli aastas vähemalt ühe korra raskelt haige, millest võib järeldada, et ta polnud eriti hea tervisega. Peeter keeldus tegemast seda, mida ta ei tahtnud või mis teda ei huvitanud. Peetril oli ka tugev sisemine jõud, mis pani aluse Venemaal toimunud uuendustele. On teada, et tsaari kõne oli väga kiire ning kärsitu. Tsaar tegi
Peeter keeldus tegemast seda, mida ta ei tahtnud või mis teda ei huvitanud, kuid ometi oli palju asju, mis talle huvi pakkusid. Peale laevanduse ka näiteks hammaste ravimine, mida ta harjutas õukondlaste peal. Peetril oli ka tugev sisemine jõud, mis pani aluse Venemaal toimunud uuendustele. On teada, et tsaari kõne oli väga kiire ning kärsitu. Tsaar tegi meeleldi ka füüsilist tööd ning oma tahtmise saamiseks puudus tema jaoks ka inimelul väärtus. Alatasa käitus Peeter I mõtlematult, armastades lõbutseda ja kõikvõimalikke lõbustusi. Slavofiilid pidasid 19. sajandil Peetrit kaabakaks, kelle reformid kahjustasid Vene ühiskonda, sest lõikasid selle ära tema tavadest. Kuid vaatamata sellele kõigele on Peeter I isegi tänapäeval väga austatud ja hinnatud isik Venemaal ja terves maailmas. Sõjalaevastiku rajamine, trükikodade tekkimine, esimeste ajalehtede ilmumine, ametikoolide loomine, raamatukogude, parkide, teatrite tekkimine, kaubateede
vallandumist 1517. Varauusaega hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Tavaks on vaadelda varauusaja aega 15001800. Võib vaadelda kui eelmodernset ühiskonnast modernsesse ühiskonda ülemineku ajajärku, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega. Kesk ja uusaja piir nõukogude ajalookirjutistes: Nõukogude ajalookirjutis nihutas Kesk ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega aastal 1640. Sattelzeit: Reinhart Koselleck, kes on kuulsaim ajaloolane, on kasutanud terminit Sattelzeit, mis on periood 17501850. Michael Mitterauer Euroopa kiireima arengu põhjustest: Võrdleb Euroopa, Hiina ja
sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500 1800. Sellisest varauusaja dateeringust on lähtutud ka käesolevas raamatus. Varauusaega võib vaadelda kui üleminekuajajärku eelmodernsest ühiskonnast modernsele ühiskonnale, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega. Keskaegsete struktuuride edasipüsimise kõrval said alguse uued protsessid: ühiskonna ja riigi sekulariseerumine, rahvusriikide kujunemine, turumajanduslike algete juurdumine majanduselus, maailma koloniaalne hõivamine jpm. Euroopa varauusaega võib vaadelda üldise arengumudelina teel agraarühiskonnast industriaalühiskonda. Euroopa osakaal maailma ajaloos pole kunagi varem ega ka hiljem olnud nii määrav kui seda varauusajal. Seda tunnetati juba kaasajal. 1605
Samamoodi uute harude edendamisega paistis silma ka Poola. Neljas ja viies prk olid seotud ennekõike hankiva tööstusega- Ukraina kivisöe ja rauamaagi kaevandustega ja nende baasil tegutseva metallurgiaga ja lõpuks Põhja-Kaukaasia naftaallikatega. Mujal toimus tööstuse areng aeglasemalt või puudus üldse. Uurali mäestik oli mingil määral potentsiaali säilitanud, võrreldes teiste prk-dega, jäi üha rohkem maha. Kaasa ei mindud uuendustega, üritati läbi ajada tänu odavale tööjõule, kasumit saada ja mitte moderniseeruda jne. Vene tööstusliku arengu kitsaskohaks on ka väliskapitali kaasamine- ükskõik kas vene ettevõtjatele anti laene või teisalt väliskapital, välisettevõtted. Suur osa kasumist läks Vm- lt nii või teisiti välja. Väliskapitali osakaal oli eriti suur Prn-l. Prn ettevõtjad ise rajasid terve hulga ettevõtjaid, olid huvitatud kiiresti arenevast loodepiirkonnast, sakslased ja britid ei jäänud ka
» karjus d'Artagnan, omakorda teenrile järele joostes. Haavatu oli aga liiga nõrk selleks, et niisugust vapustust välja kannatada. Vaevalt kümme sammu edasi jõudnud, hakkas tal kõrvus kumisema, silmade ees lõi pimedaks, mingi verelaine tuhmistas nägemise ja ta kukkus keset tänavat, ise kisendades: «Argpüks, argpüks, argpüks!» «Ta on tõesti viimane argpüks,» pomises peremees d'Artagnani juurde astudes ja teda meelitamisega lepitada püüdes, just samal kombel, nagu valmis käitus haigur teoga. «Jah, viimane argpüks,» ümises d'Artagnan. «Daam aga oli väga ilus.» «Missugune daam?» küsis peremees. «Mileedi,» kogeles d'Artagnan. Ja ta minestas uuesti. «Olgu pealegi, et kaotasin kaks külalist,» ütles peremees, «aga üks jääb mulle ometi; olen päris kindel, et ta vähemalt mõned päevad siin viibib. Üksteist eküüd teenin ikkagi.» Nagu teada, oli d'Artagnanil kukrus järel just üksteist eküüd.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
