PRANTSUSE KÖÖK Maailma kuulsaim köök Jagunemine Piirkondlik köök Üldrahvalik köök Tippköök nn uus köök PRANTSUSE KÖÖGI KUULSUS Väga peenemaitseline Hoolikalt valmistatud Kaunilt serveeritud toidud Tähtis on maitse Kvaliteetsed aedvilja sordid. Peamised toiduained Aedviljad (mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad) Piim, rõõsk koor, kohupiim ja hapukoor; Juustud (üle 400 sordi) Muna Kõik liha sordid Kala (merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala) Mereannid (austrid, krevetid, merekarbid, vähid) Peamised maitseained Küüslauk, sibul, rosmariin, petersell,
helekollane, harva nõrga punaga, magushapu lauaõun, hea mahlaõun. Valmib novembris - detsembris, säilib kevadeni. "Krameri tuviõun" - Otto Krameri poolt Tallinnas aretatud sort. Õun väheldane või keskmine, kooniline, rohekaskollane, pruunika punaga, hapumagus laua ja töötlemisõun. Valmib oktoobris, säilib jaanuarini. "Karksi renett" - päritolu teadmata. Õun keskmise suurusega, ümar või lapikümar, rohekaskollane, päikese poolt pruunika punaga, magushapu, peenemaitseline ja tihedalihaline lauaõun. Hea maitse saavutavad viljad soojal ja päikeserikkal suvel. Põhja - Eestis jäävad jahedal suvel poolvalminuks ja hapuks, valmib detsembris - jaanuaris, säilib maini. "Põltsamaa taliõun" - rahvaselektsiooni sort. Õun keskmine, ümarkooniline või muutliku kujuga, rohekaskollane, nõrga punaga, hapukasmagus peenemaitseline lauaõun. Valmib oktoobris, säilib märtsini. "Paide taliõun" - rahvaselektsiooni sort. Õun väheldane, lapikümar,
saj eKr Impressionism 19. saj Iseloomulikud jooned Kreeka templitüübi mõõte suurendati ja ehitise üksikosad seoti kindlamaks tervikuks. Hoogsus, liikuvus, kirg, tunnete ülepaisutus, teatraalsus, üllatavus. Peenutsemine, kunstlikkus, maneerlikkus. Inimesi kujutati egiptusepäraselt. Kasutati heledaid ja rõõmsaid värve ning see oli haarav ja peenemaitseline. Suurejooneline. Valitsejakujude juuksed, habe ja rõivad olid esitatud erilise stiilipüüdega. Kirjutati pärgamendile. Hoolega illustreeriti lehekülje teksti algustäht. Kaunistati tarbesemeid. Paksud müürid (6-8 m), ümarkaared, väikesed uksed ja aknad. Vitraažkunst. Arhitektuur - templiehitus, mille materjaliks kasutati marmorit. Maalikunst - vaasimaal, erineva kuju ja ülesandega.
koloriidiga linnavaated on tänaseni peamiseks, kuigi kättesaamatuks eeskujuks tuhandetele Pariisi ja teiste linnade tänavakunstnikele. Maurice Utrillo "La Belle Gabrielle Montmarte " Peenemaitseline varjundirohke värvitoredus ja maaliline pintslitöö iseloomustasid enamiku nn. Pariisi koolkonna maalijate, näiteks PIERRE BONNARD'i (1867-1947) loomingut. Pierre Bonnard "Valge kass" Ameerika Ühendriigid kunstis oli 1920-ndail aastail levinud küllalt traditsioonilise (realistliku) vormiga suunad ühiskonnakriitiline nn. SOTSIAALNE REALISM ja veidi romantilisem ja nostalgilisem REGIONALISM. 1930-ndail aastail hakati peamiselt valitsuse
on tänaseni peamiseks, kuigi kättesaamatuks eeskujuks tuhandetele Pariisi ja teiste linnade tänavakunstnikele. Maurice Utrillo "La Belle Gabrielle Montmarte " Peenemaitseline varjundirohke värvitoredus ja maaliline pintslitöö iseloomustasid enamiku nn. Pariisi koolkonna maalijate, näiteks PIERRE BONNARD'i (1867-1947) loomingut. "Valge kass" AMEERIKA ÜHENDRIIKID kunstis oli 1920-ndail aastail levinud küllalt traditsioonilise (realistliku) vormiga suunad ühiskonnakriitiline nn. SOTSIAALNE REALISM ja veidi romantilisem ja nostalgilisem REGIONALISM. 1930-ndail aastail hakati peamiselt valitsuse rahadega kunstnikelt tellima
abatavalisus. Rembrandt Manerism 16. saj keskel Peenutsemine, kunstlikkus, Jacopo Carrucci, maneerlikkus Tintoretto, Parmigianino Egeuse kunst 26.-12. saj e.m.a. Haarav, peenemaitseline, Knossose loss, vaas (Kreeka-mükeene) heledad rõõmsad värvid. kaheksajalaga, Inimesi kujututati Atense varakamber, Egiptusepäraselt Mesopotaamia kunst 36.-6. saj e.m.a Suurejoonelisus. Assüüria kuningas Valitsejakujud: kuigi Assusbanipal
Cabrito assado on küpsetatud talleliha riisi ja kartulitega - rammusavõitu, kuid väga maitsev. Carne de porco a Alentejana koosneb rannakarpidest ja sealihast koos paprika ja küüslauguga. Espetada mista on Portugali versioon shish-kebabist: looma-, lamba- ja sealihatükid vardas. Feijoada on Brasiilia, Portugali kunagise asumaa rahvustoit. Portugalis ei ole selle söömine nii keerukas ja rituaalne kui roa kodumaal, ent on endiselt tõesti peenemaitseline hautis seajalgadest ja vorstikestest, valgetest ubadest ja kapsast. Enamik Portugali liharoogi käib kokku nii riisi kui ka kartulitega. Uluki-ja linnuliha Frango ehk kana on väga populaarne ning sellest valmistatakse hulgi erinevaid roogi - hautatakse veinikastmes, praetakse, röstitakse, grillitakse hõrgutavalt krõbedaks. Mõned restoranid on spetsialiseerunud uluki- ja metslinnulihale - codorniz (vutt), perdiz (põldpüü), lebre (jänes) ning isegi javali (metssiga).
wikipedia.org/wiki/Versailles%27_loss Prantsusmaa üks kõige huvitavamaid ning tuntumaid lõbustus kohti, kuhu minna, on Disneyland. See asub 32 km Pariisist ning hõlmab endasse üle 19 ruutkilomeetrist ala. Selles teemapargis on üle 40 atraktsiooni, paljud väikestele lastele, kuid osad on ka väga hirmasd. Lõbustuspargis käib iga aasta umbes 15 miljonit külastajat. 6 Prantsusmaa köök Prantsusmaal on huvitav ning peenemaitseline köök. Toitudes kasutatakse värskeid tooraineid ning süüakse palju toorsalatit. Väga levinud söök on ka crossaint, mis kujutab endast poolkuu kujulist rullis saia. Crossaint, allikas: http://www.duden.de/rechtschreibung/Croissant Prantsuse köök on samuti värvikirev ning toitu serveeritakse kaunilt, kuid lihtsalt. Prantsusmaal süüakse hommikusöögiks tavaliselt saia, salatit ja kohvi. Lõunasöögiks
taandumine. Meelelahutuskultuuri ja kõrgkultuuri vaheline pinge.: romaani kõrval nn. Zanrikirjandus. Eksootika teema. Dekadentsi esteetika: põgenemine reaalsusest, Dandy maneerid, elu on kunst, estetism ja ,,kunst kunsti pärast". Nt. Rohelise nelgi kultus. Fin-de-Siecle- (veel üks nägemus)- tähendab väga erinevaid asju. Prantsusmaal tähendab see olla moodne, modernne, tänapäevane, peenemaitseline. See on olnud ka haigluse, allakäigu, dekadentsi ja kultuurimpressionismi sünonüüm. Harilikult kaasnes ka kõrvalvarjund- pigem moekas nukrus, kui täielik lootusetus. Modernism ( modernne, uudne) on ühtne nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti ja ühiskondlik kultuurilise tegevuse suundadele. Modernismi kandjateks on progress paljudes valdkondades nn. Teaduse ja tehnik areng, tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms
kontrollida vahetu kogemuse najal. Positivism on filosoofia suund, mille järgi tõelised, positiivsed teadmised saadakse eriteadustest või nende andmete sünteesimisest. 32. Sajandilõpu moderne ambivalentsus. Näiteid ka W. Laqueuri artiklist. 19. sajandi lõpp (a870-1900) modernistliku vaimsuse ja ajastu sünnikeskkond. Fin-de-Siecle selle mõistega tähistatakse teatud vaimsust. Lõpp tähendab masendust, kartust, mandumust. Finde=uut tüüpi, moodne, peenemaitseline. Palju uusi kunstisuundi - sümbolism Modernism ühiskondlikus tähenduses sai alguse juba valgustus ajal, mil hakati tähtsustama teadust. Kultuuris hakkas domineerima progressiusk. Levis arusaam, et kõik on inimkätes, inimmõistus määrab maailma arengu. Mõju avaldasid tööstusrevolutsioon Euroopas, urbaniseerumine, kiriku lahutamine riigist, naisliikumine. Uued teadused, füüsikalised uuringud, seksoloogia, inimkeha uuringud. 1895 avastab Freud inimeste unenägude saladused
kättesaamatuks eeskujuks tuhandetele Pariisi ja teiste linnade tänavakunstnikele. Naivismi tunnuseid on ka kuulsate kunstnike AMADEO MODIGLIANI (1884-1920) ja MARC CHAGALLI (1887-1985) loomingul. Chagall laenas mõndagi kubismilt ja orfismilt, kuid oli oma mälestuste ja ulmade esitlemisel iseseisev. Modigliani maalis väga palju õhulisi ja soojades toonides lihtsustatud portreesid, kus ta kujutas isikupäraseid naisi. Peenemaitseline varjundirohke värvitoredus ja maaliline pintslitöö iseloomustasid enamiku nn. Pariisi koolkonna maalijate, näiteks PIERRE BONNARD’i (1867-1947) loomingut. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE kunstis oli 1920-ndail aastail levinud küllalt traditsioonilise (realistliku) vormiga suunad – ühiskonnakriitiline nn. SOTSIAALNE REALISM ja veidi romantilisem ja nostalgilisem REGIONALISM. 1930-ndail aastail hakati peamiselt valitsuse rahadega kunstnikelt tellima monumentaalkunsti teoseid
kättesaamatuks eeskujuks tuhandetele Pariisi ja teiste linnade tänavakunstnikele. Naivismi tunnuseid on ka kuulsate kunstnike AMADEO MODIGLIANI (1884-1920) ja MARC CHAGALLI (1887-1985) loomingul. Chagall laenas mõndagi kubismilt ja orfismilt, kuid oli oma mälestuste ja ulmade esitlemisel iseseisev. Modigliani maalis väga palju õhulisi ja soojades toonides lihtsustatud portreesid, kus ta kujutas isikupäraseid naisi. Peenemaitseline varjundirohke värvitoredus ja maaliline pintslitöö iseloomustasid enamiku nn. Pariisi koolkonna maalijate, näiteks PIERRE BONNARD'i (1867-1947) loomingut. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE kunstis oli 1920-ndail aastail levinud küllalt traditsioonilise (realistliku) vormiga suunad ühiskonnakriitiline nn. SOTSIAALNE REALISM ja veidi romantilisem ja nostalgilisem REGIONALISM. 1930-ndail aastail hakati peamiselt valitsuse rahadega kunstnikelt tellima monumentaalkunsti teoseid
koloriidiga linnavaated on tänaseni peamiseks, kuigi kättesaamatuks eeskujuks tuhandetele Pariisi ja teiste linnade tänavakunstnikele. Naivismi tunnuseid on ka kuulsate kunstnike AMADEO MODIGLIANI (1884-1920) ja MARC CHAGALLI (1887-1985) loomingul. Chagall laenas mõndagi kubismilt ja orfismilt, kuid oli oma mälestuste ja ulmade esitlemisel iseseisev. Modigliani maalis väga palju õhulisi ja soojades toonides lihtsustatud portreesid, kus ta kujutas isikupäraseid naisi. Peenemaitseline varjundirohke värvitoredus ja maaliline pintslitöö iseloomustasid enamiku nn. Pariisi koolkonna maalijate, näiteks PIERRE BONNARD'i (1867-1947) loomingut. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE kunstis oli 1920-ndail aastail levinud küllalt traditsioonilise (realistliku) vormiga suunad ühiskonnakriitiline nn. SOTSIAALNE REALISM ja veidi romantilisem ja nostalgilisem REGIONALISM. 1930-ndail aastail hakati peamiselt valitsuse
ühiselt tarvitatava leivaahju juurde, siis veski künka otsas ja pidalitõbiste maja, mis oli teistest eraldatud ja millest eemale hoiti. Kuid mis silmi eriti külge tõmbas, oli klooster ise. Nii kirikuna kui võim-konna asupaigana oli ta väga mõjuva ilmega. Siin oli abtkonna loss -- Pariisi piiskopid võisid ennast Õnnelikuks lugeda, kui said seal kas või ühe öögi magada; söögisaal, millele ehitaja oli andnud otse katedraali vääriva ilme, ilu ja toreda roseti; püha Neitsi peenemaitseline kabel; monumentaalne magamishoone; avarad aiad; langevärav; tõstesild; müüride hambulised sakid ümbritsevate aasade rohelisel taustal; hoovid, kus kar6 8 dinali kullakarvaliste mantlite kõrval särasid sõjameeste raudrüüd, ja kõige selle keskel kolm gooti apsiidilc rajatud kõrget fiaali. See kõik pakkus horisondil oivalist pilti. Kui pilk pärast kauast ülikoolilinna vaatlemist lõpuks paremale kaldale Uuslinna poole pöördus, muutus pilt äkki hoopis teiseks