Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"peatuseks" - 16 õppematerjali

Glehni loss referaat
7
doc

Glehni loss referaat

Tallinna linnast. Pääskülas oli asustus juba 13. sajandil: seda mainiti Taani hindamisraamatus. Orduajal kuulus Pääsküla Saku mõisale ja 1526 müüdi see Jälgimäe mõisale, nii et kogu Nõmme ala läks Jälgimäe mõisa koosseisu. 1825 ostis Jälgimäe mõisa Peter von Glehn. 1872. aasta kevadel ja suvel sõitsid erirongid mööda Tallinna– Paldiski raudteed Tallinnast väljasõitudeks Mustamäe nõlvadele, mida hüüti Sinisteks mägedeks. Rongipeatust, milleni sõideti, nimetati peatuseks 7. verstal. Hiljem nimetati see Nõmme peatuseks. Jälgimäe mõisa omanik Nikolai von Glehn hakkas selles populaarses suvituskohas välja andma suvilakrunte. Praegu kuulub Glehni loss Tallinna Tehnikaülikoolile ja on seetõttu pikkade traditsioonidega tudengielu keskus Tallinnas. Glehni loss Nicolai von Glehn Nõmme rajaja, Jälgimäe mõisnik Nicolai von Glehn sündis 16. juulil 1841 Jälgimäe mõisas

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
69 allalaadimist
Baturin-Karu süda
3
pdf

Baturin "Karu süda"

Selles peatükis selgub, et Niikal oli trükimasin ja selle raamatu kirjutaski ta suvel külas olles. Vorm Teos on autobiograafiline, kätkeb endas autori 15-ne aastast eluperioodi, mil ta oli Siberi põlismetsades elukutseline kütt. Nende eluaastate taustaks oli karm ülendav ürgloodus. Peaaegu veel kadudeta rikas looma- ja linnuriik. Loodusrahvad, hingelt niisama puhtad ja usaldavad kui nende elusfäär - põline Põhjamaa loodus. Raamat on jaotatud üheteistkümneks peatuseks ja räägitakse minavormis. Nikolai Baturin jätab mulje, nagu oleks Niika raamatu ise kirjutanud. Iga peatus algab kursiivkirjas, kus kirjeldatakse küti teekonda. Teoses on väga palju metafoore. Teisiku- motiivi avaldumisi Niikal on teine mina, kelleks on Nganassaan. Tungalpähkel ütleb, et Nganasaan on Niika Saatusejuht, kes juhib teda siis, kui ta end ise ei juhi, ja seni, kuni kütt seda vajab; kui Saatusejuht ära sureb, on inimene kas paha teinud või puhtaks saanud

Kirjandus → Kirjandus
21 allalaadimist
Charles Darwin
2
odt

Charles Darwin

Cambridge´s sai ta sõbraks Henslowga ( geoloog), kes hiljem ka soovitas Darwinit ümbermaailma reisile. 1831-1835 ümbermaailma ekspeditsioon. Darwini isa ei kiitnud reisi heaks ja sellepärast rääkis Darwin oma ema poolse vanaisa Josiah Wedgwoodiga, kes kiitis seda heaks ja nii hakkas ka vaikselt isa uskuma sellesse. Nii sõitiski Charles Darwin 1831. aastal laevaga Londonist välja. Ekspeditsioon ümbermaailma kestis laeval viis aastat, laeva kapteniks oli Robert FitzRoy. Esimeseks peatuseks oli Argentiina ja Lõuna-Ameerika idarannik. Seal kohtas Darwin elus esmakordselt orjust, mida ta sugugi ei sallinud. Sealt tekkis ka esimene tüli kapteni ja Darwini vahel, kuna kapten pooldas orjust. See vihastas Darwinit nii palju, et ta ei olnud enam nõus kapteniga kajutit jagama. Mingi aja pärast kutsus kapten Darwini siiski tagasi. Teine peatus oli 1835.aastal Galapagose saarel. Seal avastas Darwin, et sealne loodus on samasugune Lõuna-Ameerikaga, aga loomad on erinevad, sest see

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
Peet Aren - referäät
2
doc

Peet Aren - referäät

Seal sai Peet kunstihariduse joonistamises , maalikunstis ning dekoratiivmaali alal. Aastal 1909 lõpetab Aren kunstikooli õppekursuse kuldaurahaga. Siitpeale algab ta osavõtt eesti kunstielust. Areni kunstiloomingu algjärk on otseselt seotud Noor-Eesti kultuuritaotlustega. Selle rühmkonna poolt 1910 korraldatud kunstinäitustel võidab Peet üldise tunnustava tähelepanu maaliga "Öö". Jaanuaris 1913 asub Aren pikemale välisreisile, esimeseks peatuseks Mustamere-äärne Alushta linn Krimmis, teekaaslaseks haige kolleeg Paul Burman ning Burmani õde. Paari kuu pärast, mis mööduvad pingelises loovtöös, jätkub teekond üle Odessa, Kiievi ja Lembergi Viini ning sealt lühema peatuse järele Müncheni, kus Aren astub sealse tol ajal kuulsa kunstideakadeemia suvekursustele, kavas hiljem külastada Pariisi. Ootamatult puhkenud maailmasõda tühistab kõik. Arenil ja Burmanil ei õnnestu lahkuda Saksamaalt.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
15 allalaadimist
Teed ja rajatised
5
odt

Teed ja rajatised

juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Teed Tee moodustavad erinevad rajatised. Liiklemiseks kasutatavad järgmised rajatised: · Sõidutee ning sellega küögnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; · Parkla ja puhkekoht; · Tunnel, sild, truup ja viadukt; · Liikurmasinarada; · Liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; · Ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; · Piirikontroll-ja tollikontrollrajatis; · Teepeenar Muud rajatised · Kraav,haljasala ning eraldus- või haljasriba; · Tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajarajatis; · Liikluskorrakdusvahend; · Teemärgitus-ja teevalgustusrajatis; · Tee ääres asetsev muu teehoiurajatis. Teede liigid Maantee

Ehitus → Teedeehitus
24 allalaadimist
Teed
12
docx

Teed

Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus) Sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; parkla ja puhkekoht; tunnel, sild, truup ja viadukt; liikurmasinarada; liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; piirikontrolli- ja tollikontrollirajatis; teepeenar; kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba; tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajatis; liikluskorraldusvahend; teemärgistus- ja teevalgustusrajatis; tee ääres asetsev muu teehoiurajatis Liigid Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks

Ehitus → Tee-ehitustööd
23 allalaadimist
Eesti raudteevõrgu kujunemine
11
docx

Eesti raudteevõrgu kujunemine

Vedureid oli Eestil 162, reisivaguneid 266 ja 2304 kaubaveovagunit. Pärast Esimest maailmasõda rajati Eestisse peamiselt kitserööpmelisi raudteesid. Esimese Eesti Vabariigi ajal loodi mitu uut rongiliini: Türi- Paide- Tamsalu liini hakati ehitama Esimese maailmasõja ajal kui sõjaväe raudteed. Avaliku liinina avati see 1918. Aastal. Liini pikkuseks oli 47 kilomeetrit. Sonda-Mustvee liini hakati ehitama Esimese maailmasõja ajal. Algselt oli liini pikkuseks 18 kilomeetrit ja lõpp-peatuseks oli Jõepere küla. 1922. aastal otsustati liini pikendada Mustveeni ning 1926. aastal avati Sona-Mustvee liin liikluseks. Liini pikkuseks oli 63 kilomeetrit. Raudtee suleti 1972. aastal. Riisiselja- Orajõe raudtee avati 1923. aastal ja pikendati 1928. aastal Iklani. Liini pikkus oli 44 kilomeetrit. Liiva-Vääna raudtee ehitamist alustati juba 1913. aastal kui sõjaväelist raudteed, kuid Esimese maailmasõja lõppedes võttis liini haldamise üle Eesti Vabariigi Raudtee ja muutis avalikuks

Majandus → Maailma majandus ja...
19 allalaadimist
Turismikavad 3 tükki
15
docx

Turismikavad 3 tükki

Päev 10.00 Suundume tagasi mandrile kus külastame viimast linna Rootsis Göteborgi. 12.00 Külastame Rootsi ühte suurimat Göteborgi sadamat 14.00 Laeva simulaatori külastaine 16.00 Sõidame ka praamiga mööda Göte jõge ülesvoolu 18.00 Jõuame luksusliku korterhotelli Upper house (http://upperhouse.se/) 6.Päev 10.00 Hommikul alustame autoga teekonda Taani kus esimeseks peatuseks on Kopenhagen. 13.00 Ületame ÖRESUNDI Silla mis ühendab Rootsit Taaniga 14.00 Jõuame Kopenhaagenisse, kus on võimalus käia linna peal ning avastada iseseisvalt Kopenhaagenit 19.00 Hotelli Crown Plaza majutamine (http://www.ihg.com/crowneplaza) 7.Päev 10.00 Hommikul liigume paadiekskursioonile kus liigume mööda kanaleid ja tutvume Kopenhaageni vaatamisväärsusetega. 15.00 Külastame Vee ja lõbustusparki Legoland

Turism → Veeturism ja puhkemajandus
15 allalaadimist
Turismimajandus
5
doc

Turismimajandus

maha turistidele eheduse. Kohalik elanik ei pea ks peitu pugema, sest keegi tahab müüa kultuuri iga hinna eest, nüüd ja kohe. Üks teemasid, mis samuti oli artiklis välja toodud , oli autentsuse küsimus.Kui kultuuriobjekti hakatakse kasutama turismiatraktsioonina, siis selle kaubanduslikuks muutumise teel võib see objekt kaotada osa oma autentsusest ehk ehtsusest. Mulle meeldis näide põhapaikade kohta, kus autor mainis, et need kohad on muutunud pelgalt üheks peatuseks turistide tihedas päevakavas. See tähendab, et inimesed ei saagi täpselt Kommete sügavust ning siis kaotab kultuuriturism oma ehtsuse. Kultuuriturism tähendab palju rohkemat kui tänavatel seisvaid monumente vaadata . Oluline on õppida tundma sihtriigi elanike, kultuure ja tavasid. Saades kaasa mingi kogemus, on inimene kindlasti kultuurselt palju targem kui kuulata fakte, mida giidid tutvustavad. 2. Riga Has a New Brand Image LIVE RIGA and Many Ambitious Plans (Baltic

Turism → Turismi -ja hotelli...
80 allalaadimist
Sinuhe referaat
14
doc

Sinuhe referaat

austasid. Kuna Sinuhe oli kaotanud kõik, mida ta oluliseks pidas, ei kartnud ta enam surma. Ta tutvus Horemhebiga, kes oli vaarao väepealik. Veetes koos aega tahtis Horemheb, et Sinuhe läheks maailma ja tutvuks sealsete kommetega ja õpiks võõramaalasi tundma. Horemheb lubas anda talle nii palju kulda kui vähegi vaja, kuid Sinuhe keeldus. Lõpuks suutis Horemheb Sinuhe nõusse saada ning mees läks teele, pikale reisile. Esimeseks peatuseks oli Smürna. Kaptah tutvustas Sinuhe kui suurt arsti Egiptusest ning Sinuhest sai austatud mees tänu tema teadmistele ja kindlale käele. Sinuhe ravis vägevaid mehi ja rikkaid. Ta sai neilt palju kingitusi ning tema enda vara järjest kasvas. Elanud aastaid Smürnas ning õppinud nende ravikunsti liikus Sinuhe edasi. Tema järgmiseks sihtpunktiks oli Babüloonia. See oli kõikidest kohtadest kus ta käinud oli hoopis erinev. Inimesed olid vabameelsemad, lihtsamad. Sinuhe seadis ennast sisse

Kirjandus → Kirjandus
17 allalaadimist
Hiiumaa tutvustus
15
doc

Hiiumaa tutvustus

säär, mis tipneb ligi 3 kilomeetri pikkuse rannakadastikuga ja kiviklibuse maasääre ­ Sääretirbiga. Taimkattes esineb valdavalt kadastikke, pärisaru- ja rannaniite.Esimest korda on Kassarit mainitud 1564. Kassaris asus Kassari mõis, mis oli tuntud oma õunaaia pool, mis on tänaseni säilinud. Kassaris on neli küla: Esiküla, Kassari, Orjaku, Taguküla ning saarel elab kolmsada inimest. Järgmiseks peatuseks on Orjaku sadam, mis asub Kassari saare läänerannikul. Sadamat hakati ehitama juba 1912. aastal Tsaari-Venemaa merejõudude vahenditega, eesmärgiga luua sinna Läänemere miinilaevastiku baas, kuid sõja puhkemise ajaks jõuti valmis vaid kaks kividest kaitsemuuli. Läbi aastate on sadamat uuendatud nind süvendatud. Enne II maailmasõda oli sadam kasutusel nii kauba- kui reisisadamana. Tänaseks on Orjaku

Geograafia → Geograafia
20 allalaadimist
Rumeenia
34
doc

Rumeenia

ici.ro/romania http://iromania.com Tule avastama uusi paiku, täis müstikat ja eksootikat. See koht on Rumeenia 24.-31.08.2005 1.päev: Väljasõit varahomikul. Läbime Baltimaad ning jõuame Poola. Ööbime 2** hotellis. 2. päev: Hommikusöök. Poola, Slovakkia, Ungari. Teeme 2 tunnis ujumispeatuse Miskolcis tervistavates koopabasseinides. Ööbime Rumeenia piiri lähistel Debrecenis 2** hotellis. 3. päev: H/s. Jätkame teekonda Rumeeniasse. Esimeseks peatuseks on Oradea, kus külastame UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja kuuluvat, "Karu Koopaks" kutsutavat, võimsat karstikoobast (2,5 ). Meie järgmiseks peatuseks on Transilvaania süda Cluj- Napoca. Linnaekskursioon hõlmab Banffy paleed, Raekoda ning linna vanimat hoonet, mis on ka kõige kuulsama Ungari kuninga Mathias Corvinuse sünnikodu. Seal külastame Euroopa üht tuntumat botaanikaaeda (0,5) ning vabaõhumuuseumit (1,5).

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis
46
docx

Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis

Voodikohti on ligi 6 500 000. Mainimist tasub kindlasti ka fakt, et olenevalt riigist on puhkemajanduse olulisus maapiirkondades 2-40% kogu turismitööstusest. Ühtlasi on ilmnemas tendents, kus traditsionaalsed standardsed kuurordipuhkused ei ole enam niivõrd atraktiivsed, kui just puhkus looduslähetastes ja inimkärast eraldatud paigus. Üha enam minnakse maapiirkondades üle ka B&B stiililt isetoidlustamisele. See tähendab, et inimesed ei veeda piirkonnas mitte üht ööd peatuseks, vaid peatuvad seal näiteks pikemalt, et läbi viia ühisüritusi jne. (Klaus 2009) 6 Puhkemajutust kasutavad Euroopas eeskätt enam siiski siseturistid. Seega on oluline luua atraktsioone välisturistile. Näiteks Itaalias võiks vabalt tutvustada kööki ning turistidel samuti lasta kätt proovida. Puhkemahanduse juures on oluline muidugi ka see, et piirkondadel oleks mainet ning need oleksid jätkusuutlikud. 1.3

Turism → Turism
32 allalaadimist
Füüsikaline maailmapilt
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Muutused on küllalt väikesed, ca 1 ­ 2 %. Näiteks H2O korral on 400 nm juures n = 1,342 , aga 700 nm juures 1,330. Miks oleneb murdumisnäitaja lainepikkusest? Vastuse saab kõige lihtsamalt dispersiooni elektronteooriast, mida me siiski ei hakka siinkohal esitama.. Nähtuse olemust saab seletada ka lihtsamalt, kasutades valguse aines levimise mudelit. Valguse kiirus aines oleneb ajast, mis kulub valguse neeldumiseks ja kiirgumiseks aatomeis. See on nö. "peatuseks" kulunud aeg. Mida lähemal elektroni omavõnke sagedusele on valguslaine sagedus, seda suurema amplituudiga pannakse elektron aatomis sooritama sundvõnkeid. Selle tekitamine ja lõppemine võtavad üha rohkem aega. See tähendab "peatuste" pikenemist ehk levimiskiiruse v vähenemist, järelikult absoluutse murdumisnäitaja suurenemist (n = c/v). Kuna enamikul läbipaistvatel ainetel on elektronide omavõnkesagedused ultravalguse

Füüsika → Füüsikaline maailmapilt
80 allalaadimist
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

aladest. Loodusliku keskkonnana suurele hulgale loomaliikidest on Sapal de Castro Marimi looduspark koduks tuhandetele veelindudele, kes tulevad sinna ideaalsete pesitsustingimuste otsingutel või tallveaja üle elamiseks. Läbi aasta elutseb pargis 153 erinevat liiki, sealhulgas flamingod, toonekured, naaskelnokad, rislad, rüüdid ja tildrid, kes peatuvad seal alaliselt. hooajaliselt või lühikeseks peatuseks teel mõnda kaugesse riiki. Rikast keskonnapärandit tugevdab tähtsus paljude veeelukate elupaigana, sest looduspargist võib leida 34 tüüpi molluskeid, kümmet liiki kalu, kolmteist liiki roomajaid, üksteist amfiibeluka liiki ja teisi loomi. Floora rikkus ulatub 400 liiki taimedeni, mis muudab looduspargi botaaniliseks paradiisiks

Geograafia → Geograafia
41 allalaadimist
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 5.29 Muuga sadam Pilt 5.30 Vuosaari sadam Soomes 5.6. Sadamad ja väilad Sadam on laevade lastimiseks, lossimiseks, varude täiendamiseks, hooldamiseks ja lühikeseks või pikaajaliseks peatuseks mõeldud veeteede äärne territoorium. Sadam kaitseb laevu looduslike või ehitatud rajatiste abil tuulte, lainete ja jää eest ning teeb võimalikuks kaupade transportimise aluse külje äärde või otse laevale. Sadamatel on suur tähtsus paikkonna ja kogu riigi majanduse arengu seisukohalt. Tööjõu

Logistika → Logistika alused
676 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun