moodsamate ooperimajade hulka · Asub Kopenhaageni kesklinnas Holmeni saarel · Ehitust alustati 2001 · Hoone valmis 2004. aastal · Hoone avati 2005. aastal · Ehitusele kulus üle 420 miljoni euro · Arhitekt Henning Larsen · Hoone kinkis Taanile A. P. Møller and Chastine Mc-Kinney Møller Foundation 2000. aasta augustis · 1492 istekohta (orkestriauguta) · Hoone kõrval looz, kus näeb nii lavale, kui ka lava taha · Hoones korraldatakse ringkäike · 6 pealava: 1 suures peasaalis, ülejäänud 5 proovide ning lavakaunistuste jaoks. · Orkestri prooviruum · Ruumide pindala kokku 41000 ruutmeetrit · 14 korrust, 5 neist maa all · Üle 1000 ruumi · Lava ning näitlejate garderoobid erinevatel korrustel Kasutatud kirjandus · Wikipedia.org · https://www.youtube.com/watch? v=dB9A8mhQLfo · Et.unionpedia.org · Wikivisually.com · Aitäh kuulamast
Ta on Eestisse ehitanud kaks kirikut, mõlemad on suured, teine on Tallinnas Tallinna Kaarli kirik kolme ja poole tuhande inimese jaoks. Mis kirikute juures omapärane on, on see, et mõlemad kirikud (Aleksandri ja Kaarli) on pühendatud ilmalikule valitsejatele. Tavaliselt pühendatakse kirikuid kas mõnele ususündmusele või mõnele isikule Piiblist. Tallinna Kaarli kirik on pühendatud Rootsi kuningas Karl XI. Narva Aleksandri kirik on pühendatud vene tsaar Aleksander II-le. Peasaalis pea kohal keskel laes on laerosett, kus peal on kolm lõvi. Kolm lõvi tähendavad vappi Eestimaa Kubermangu vappi. Laest veidi madalamal asetseb vitraazakende ring. Need aknad mõnikord leegitsevad (kui on sobiv ilm). Keskel on Jeesus, seal on tähed alfa ja oomega, vasakul Neitsi-Maarja, pealt võib lugeda välja nii Maria kui Narva. Ja paremal on Ristija- Johannes. Muidugi on peasaalis ka altar. Altaril on Jeesus ristil ehk krutsifiks. Risti all on tekst ja
11. Kõige suuremRembrandti maalide kogu asub Ermitaazis, koguimist alustas Katariina II 12. Diego Velazques "Õuedaamid", "Breda alistamine", ratsaportreed, El Greco "Krahv Orgazi haudapanek" , "Püha Martin ja kerjus" 13.Kadrioru lossi alsi ehitada Peeter I 1718. aastal 14. Kadrioru loss- eest kolme tagant kahe korruseline(kuna asub kallaku peal), Värvid valge ja telliskivipunane, voluudid, maskaroonid. Lossi fuajees asub Mila veenuse kuju. Teisel korrusel peasaalis on laemaal mille ümber on neli väiksemat laemaalingut. Rohkesti stukkdekoori. Ülemine park prantsuse stiilis ja alumine park inglise stiilis. 15. Kadrioru loss ja park said nime Jekateriina järgi(Eesti päraselt Kadri) 16. Bastion- muldkindlustused kõrgete kivist müüridega. Neid ehitati kaitseks kindluste ümber. 17. Eesti barokseim linn on Narva. Alles on raekoda.
Heroiline maastikumaal Selle puhul käsitleti maastiku pelgalt maastikuna. fantaasiamaastik, mille esiplaanil mõned inimfiguurid. 14. Kadrioru lossi lasi ehitada Peeter Esimene 1718 aastal. 15. Kadrioru lossi iseloomustab: eest on kolme, tagant kahe korruseline(kuna asub kallaku peal), värvideks on valge ja telliskivipunane, voluudid, maskaroonid. Lossi fuajees asub Mila veenuse kuju. Teisel korrusel peasaalis on laemaal mille ümber on neli väiksemat laemaalingut. Rohkesti stukkdekoori. Ülemine park prantsuse stiilis ja alumine park inglise stiilis. 16. Park ja loss said oma nime Jekatarina järgi. Tema Eesti pärane nimi oleks olnud Kadri. 17. Bastion on muldkindlustused kõrgete kivist müüridega. Neid ehitati kaitseks kindluste ümber. Neid tehti Eestis Narva. 18. 19. 20. Eesti kõige barokseim linn oli Narva. Alles on sellest ainult raekoda. Narva ehitati
kunstkäsitöös.Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga jakergesisuliste maalingutega.ruumides luksusesemed,õukonna ja aadlikunst. Lk: 157-162 Kunst Eestis 17. sajandil. Kadrioru loss, barokkstiilis, Loss on kahe/kolme korruseline. sel ajal ei tehtud ühtegi asja ilma mõtteta (piltide, esemete tähendused . Nii ahjudel, seinadel kui ka laes on väga palju voluute, konsoole .allegoorilised tondod,peasaalis laemaalid,fujees asub Veenuse marmkuju koopiaAlumine ja ülemine lossiaed kujundati ranges Prantsuse stiilis (geomeetriline). Lossist mereni ulatuv pargi osa aga Inglise stiilis Rajada lasi Peeter 1.. Lk: 175-177 Klassitsismi ja romantismi iseloomustus. Klassitsism16-19saj.- tähistab kindlate vormitunnustega stiili. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtus
11c õp. Tiina Meeri Tallinn 2009 KUNSTIHOONEST KUNSTITEMPLIST 1934. aastal nimetati esmakordselt ,,Eesti Arhitektide Almanak'is" Tallinna Kunstihoone autoritena Anton Soansi ja Edgar Kuusikut. Hoones domineerib klassitsistlik ruumikontseptsioon. Kunstihoone on peaaegu täiesti sümmeetriline ning peasaalis jääb silma kaunis klaaslagi. Vaadet Vabaduse Väljakule võimaldab aga väljakupoolse saali võimas klaasaken. Saale on võimalik vaheseintega eraldada, vastavalt vajadusele. Peafassaad on kaunistatud J. Raudsepa temaatiliste skulptuuridega (1937). Omal ajal oli Kunstihoone selge geomeetrilise fassaadiga Tallinna linnapildis avangardistlik ehitis moodsa kunsti sümbol.
Tempel oli ümbritsetud kahekordse kolonnaadiga. Pliniuse järgi oli sambaid 127 ning need olid 18 meetri kõrgused. Kummaski reas kaunistas fassaadi kaheksa sammast, külgedel oli kakskümmend sammast mõlemas reas. Nii seest kui ka väljast oli hoone kaetud suurte marmortahvlitega. Ehitis koosnes kolmest osast: esiteks avar eeskoda pronaos, mille lage toetas kaheksa sammast, teiseks suur peasaal kuueteistkümne sambaga ja kolmandaks tagaruum episthodomos, kus oli neli sammast. Peasaalis asus 15 meetri kõrgune Artemise kuju, mille 2 meisterlikult ülemaalitud nägu, käelabad ja jalapöiad olid puust, rõivad olid aga üleni ehitud kulla ja kalliskividega. Selja taga oli kujul sammas. Lagi ja katus olid uuel templil uhkemad kui vanal. Eelmise templi saviplaatide asemel oli katus nüüd kaetud marmorplaatidega, mis nüüd nägi välja väga uhke.
Jaapani majad ning allpool nimetatud templid. Jaapani budistlikud templid on kõige arvukamad, kuulsamad ning tähtsamad Jaapani religioosse põhimõttega ehitised. Arhitektuuri poolest on nad sarnased Jaapani majadele. Pikad, paksud puust sambad kannavad endaga maja raskust. Hämmastava väljanägemisega katus ning minimalistlik sisemus. Templites on tavaliselt olemas vähemalt üks budistlik pühaobjekt. Budistlik tempel koosneb mitmest ehitisest. Peasaalis on välja pandud pühad objektid. Loengusaalis peetakse koosolekuid ning loenguid, aeg-ajalt on ka sinna välja pandud püha objekt. Pagood, mis on Jaapani versioon India tsupast. Pagood on enamasti mitmekorruseline väljastpoolt vaadatuna ning seal sees hoitakse püha reliikviaid. Enamasti on reliikviaks fragment Budha jäänustest, näiteks tema hammas või midagi sarnast. Tavaliselt on templis olemas ka surnuaed, kus käiakse austamas oma esivanemaid.
· Tempel oli 110 meetrit pikk ja 55 meetrit lai ning ümbritsetud kahekordse kolonnaadiga. Pliniuse järgi oli sambaid 127 ja need olid 18 meetri kõrgused. Fassaadi kaunistas 8 sammast kummaski reas, külgedel oli 20 sammast mõlemas reas. Hoone oli kaetud nii seest kui väljast marmortahvlitega. Ehitis koosnes kolmest osast: 1.avar eeskoda pronaos, mille lage toetas 8 sammast 2.suur peasaal 16 sambaga 3.tagaruum episthodomos, kus oli 4 sammast · Peasaalis asus 15 meetri kõrgune Artemise kuju, mille meisterlikult ülemaalitud nägu, käelabad ja jalapöiad olid puust, rõivad aga üleni ehitud kulla ja kalliskividega. Kuju selataga oli sammas. Lagi ja katus olid uhkemad kui enne. Eelmise templi saviplaatide asemel oli katus nüüd kaetud marmorplaatidega. Templit kutsuti kaunistama kuulsamad kreeka maalikunstnikud ja skulptorid. · Tempel oli ka varjupaigaks riiklikele kujategijatele ja põgenenud orjadele.
· lett (9000.-) · kassaaparaat (6000.-) · leti taga on riiul, kus on promotsioonid, mida saab kaasa osta (1299.-) · diivanid, tavaliselt seina äärtes (3tk) (13 000.-) · lauad (ümarad) ( 5 tk) ( 4500.-) · nelinurksed lauad (3tk) (10 000.-) · toolid (mugavad, pehmed) umbes 20 tooli ( 12 000.-) · toalettruum (12 000.-) · Teler (4790.-) · Riidepuud (4000.-) · Valgustite kogumaksumus peasaalis ( 5000.-) II saal: · Diivanid (3tk) ( 13 000.-) · Lauad ( 5tk) ( 4500.-) · Nelinurksed lauad (3tk) (10 000.-) 10 · Toolid umbes 20 tooli (12 000.-) · Toalettruum (12 000.-) · Teler ( 5000.-) Töötajate puhkeruum: · Laud ( 700.-) · Toolid kogusumma (5000.-) · Kapp (1990.-) · Teler ( 4999.-) Garderoob: · Riidepuud kogusumma (6000.-) Laoruum:
ümbritsetud kahekordse kolonnaadiga. Pliniuse järgi oli sambaid 127 ja need olid 18 meetri kõrgused. Fassaadi kaunistas kaheksa sammast kummaski reas, külgedel oli kakskümmend sammast mõlemas reas. Hoone oli kaetud nii seest kui väljast marmortahvlitega. Ehitis koosnes kolmest osast: 1) avar eeskoda pronaos, mille lage toetas kaheksa sammast, 2) suur peasaal kuueteistkümne sambaga ja 3) tagaruum episthodomos, kus oli neli sammast. Peasaalis asus 15 meetri kõrgune Artemise kuju, mille meisterlikult ülemaalitud nägu, käelabad ja jalapöiad olid puust, rõivad aga üleni ehitud kulla ja kalliskividega. Kuju selja taga oli sammas. Lagi ja katus olid uhkemad kui enne. Eelmise templi saviplatide asemel oli katus nüüd kaetud marmorplaatidega. Võrreldes Efesose Artemise templit teiste kuulsate kreeka templitega näeme, et ta ületas needtunduvalt. Näiteks jumalanna Athena marmortempel Ateena akropolil
kes külastas Egiptust V sajandil e. Kr. Kõik preestritelt kuuldu pani ta kirja oma "Ajaloo" teises raamatus. Herodotose teateid on nüüd kinnitanud ka tänapäeva teadlased. Zeusi kuju Poleponnose poolsaare lääneosas, Olümpia pühal maal, asus neljas maailmaime - kreeka silmapaistvaima skulptori Pheidiase loodud Zeusi kuju. See on ainus maailmaime, mille autor oli üks inimene. Zeusi hiigelkuju kõrgus Zeusi templi peasaalis, olles elusuurusest seitse korda suurem. Kuju välimusest teame ainult ühe Elises välja antud mündi ja Pausaniase mitte kuigi põhjaliku kirjelduse järgi. Zeus istus rahulikus, majesteetlikus poosis rikkalike ilustustega kaunistatud troonil. Tema väärikas nägu oli range ja heatahtlik, pead ehtis õlipuuokstest pärg. Tema rüü jättis paljaks õla ja rinna ülaosa ning rüü laiad voldid katsid alakeha. Paremas käes hoidis ta
Tempel ehitati uuesti üles. Tempel oli 110 meetrit pikk ja 55 meetrit lai ning ümbritsetud kahekordse kolonnaadiga. Pliniuse järgi oli sambaid 127 ja need olid 18 meetri kõrgused. Fassaadi kaunistas 8 sammast kummaski reas, külgedel oli 20 sammast mõlemas reas. Hoone oli kaetud nii seest kui väljast marmortahvlitega. Ehitis koosnes kolmest osast:1.avar eeskoda pronaos, mille lage toetas 8 sammast; 2.suur peasaal 16 sambaga; 3.tagaruum episthodomos, kus oli 4 sammast. Peasaalis asus 15 meetri kõrgune Artemise kuju, mille meisterlikult ülemaalitud nägu, käelabad ja jalapöiad olid puust, rõivad aga üleni ehitud kulla aj kalliskividega. Kuju selataga oli sammas. Lagi ja katus olid uhkemad kui enne. Eelmise templi saviplaatide asemel oli katus nüüd kaetud marmorplaatidega. Templit kutsuti kaunistama kuulsamad kreeka maalikunstnikud ja skulptorid. Polykleitos tegi kuulsa haavatud
Samba 7 alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks väljaraiutud, kuid ülejäänud viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks. 21.juulil 356. aastal eKr (Aleksander Suure sündimise päeval) tempel hävitati. Kolmas tempel oli veel suurem, kui teine. Tempel oli 137 m (450 jalga) pikk 69 m (225 jalga) lai ja 18 m (60 jalga) kõrge, ning rohkem, kui 127-e sambaga. Peasaalis asus 15 meetri kõrgune Artemise kuju, mille meisterlikult ülemaalitud nägu, käelabad ja jalapöiad olid puust, rõivad aga üleni ehitud kulla ja kalliskividega. Kuju selataga oli sammas. Lagi ja katus olid uhkemad kui enne. Eelmise templi saviplaatide asemel oli katus nüüd kaetud marmorplaatidega. Templit kutsuti kaunistama kuulsamad kreeka maalikunstnikud ja skulptorid. Polykleitos tegi kuulsa haavatud amatsooni kuju, templi altari reljeefid tegi
ning ümbritsetud kahekordse kolonnaadiga. Pliniuse järgi oli sambaid 127 ja need olid 18 meetri kõrgused. Fassaadi kaunistas kaheksa sammast kummaski reas, külgedel oli kakskümmend sammast mõlemas reas. Hoone oli kaetud nii seest kui väljast marmortahvlitega. Ehitis koosnes kolmest osast: 1) avar eeskoda pronaus, mille lage toetas kaheksa sammast, 2) suur peasaal kuueteistkümne sambaga ja 3) tagaruum episthodomos, kus oli neli sammast. Peasaalis asus 15 meetri kõrgune Artemise kuju, mille meisterlikult ülemaalitud nägu, käelabad ja jalapöiad olid puust, rõivad aga üleni ehitatud kulla ja kalliskividega. Kuju selja taga oli sammas. Lagi ja katus olid uhkemad kui enne. Eelmise templi saviplaatide asemel oli katus nüüd kaetud marmorplaatidega. Võrreldes Efesose Artemise templit teiste kuulsate kreeka templitega näeme, et ta ületas need tunduvalt. Näiteks jumalanna Athena marmortempel Ateena akropolil oli 70
istekohaga amfiteatrikujuline universaalsaal. Kaarja tagaseina ülestõstmisel liitub see fuajee, garderoobi ja esinduslike trepistikega, moodustades liigendatud hiigelruumi merele avaneva vaatega. Hoone on tsoneeritud vastavalt otstarbele. Esinejate ja administratsiooni ruumid paiknevad kahel korrusel ning on eraldi kasutatavad. Paraadse katuseterassi- hajumisväljaku all paikneb 300 vaatekohaga jäähall. Kompleksis asuvad veel kohvik, tantsu- ja keeglisaalid. Peasaalis on spetsiaalsed lavaseadmed, laes akustilised ekraanid ning prozektorid. Amfiteatri välisperimeetri kohal rõdul on kabiinid ajakirjanikele ja tõlkidele, helistuudiod ning tehnoruumid. Linnahalli viimistlus on rõhutatult tagasihoidlik, ehitusmaterjalide valik on napp. Välis- ja siseseinad on dolomiidiga vooderdatud. On kasutatud ka monumentaalseid raudbetoonist viimistlusdetaile; garderoobi piirded on liimipuidust. Domineerivad hall, sinine ja roheline toon.
Tempel oli 110 meetrit pikk ja 55 meetrit lai ning ümbritsetud kahekordse sambareaga. Sambaid oli 127 ja need olid 18 meetri kõrgused. Fassaadi kaunistas kaheksa sammast kummaski reas, külgedel oli kakskümmend sammast mõlemas reas. Hoone oli kaetud nii seest kui väljast marmortahvlitega. Ehitis koosnes kolmest osast: 1) avar eeskoda pronaos, mille lage toetas kaheksa sammast, 2) suur peasaal kuueteistkümne sambaga ja 3) tagaruum episthodomos, kus oli neli sammast. Peasaalis asus 15 meetri kõrgune Artemise kuju, mille meisterlikult ülemaalitud nägu, käelabad ja jalapöiad olid puust, rõivad aga üleni ehitud kulla ja kalliskividega. Kuju selja taga oli sammas. Lagi ja katus olid uhkemad kui enne. Eelmise templi saviplatide asemel oli katus nüüd kaetud marmorplaatidega. Artemise templist on säilinud vähe. Peale mõnede kujude ja sambaosade on välja kaevatud ainult vundament. Arheoloogidel ja arhitektidel on õnnestunud täie kindlusega
annaabi.ee 
