tühjad ja pihustid avatud), kasutatakse kahte pumpa (220m³/t, 5,2bar). Süüstemis kasutatakse soolast merevett. Kohalik veeudu kustutussüsteem on kautusel masinaruumis peamasinate, abimasinate, katelde ja kütuseettevalmistamiseruumis. Saab sisse lülitada kohapealt või kontrollruumist. Automaatselt aktiveerub süsteem kõrgel temperatuuril (sprinleritega), või siis suitsu (suitsudetektorid) peale. Süsteemi toidab üks pump (73m³/t). 1.2. Üldandmed laeva jõuseadme kohta: Peamasinad 4x MAK12VM43C võimsus 4x12000 kW Abimasinad 3x Wärtsilä 8L20C võimsus 3x1440kW Reduktori tüüp Laevakiirus edasikäigul 27 sõlme ja tagasikäigul 15 sõlme Kaasavõetava vee kogus: 545,5 m³ Kaasavõetava kütuse kogus: HFO 975,9 m³ ja MDO 173,3 m³ 8 2.Laeva peamasin 2.1. Peamasina üldandmed. Peamasina tüüp: MAK12VM43C Masina number: 69001 Võimsus: Ne= 12000kW Pöörete arv: N= 500 p/min
1 Laevafirma tutvustus Laevafirma teenindab ühte liini. Liiniks on Roomasaare – Riia. Laeva firma omab ühte kiirkatamaraani, mis mahutab 836 reisijat ja 120 autot. Kiirkatamaraan teeb hooajal nädalas kokku 7 edasi/tagasi sõitu liinil Roomasaare – Riia – Roomasaare. Hooaeg kestab kokku 6 kuud ehk siis aprillist – oktoobrini. 4 2 Laeva andmed Laeva tüüp : Kiirkatamaraan Ehitusaasta : 1998 Peamasinad : 4 × Caterpillar 20RK270 (28800kW) Reisijate mahutavus : 836 tk Autode mahutavus : 120 tk Laeva pikkus : 91m Laeva laius: 26m Süvis : 3,7m Kiirus: 30 sõlme [2] 5 3 Meeskond ja last Meeskonda kuulub kokku 8 liiget. Lisaks on laeval veel lisameeskond kohviku ja poe jaoks. Kohvikut ja poodi opereerivad teised firmad, kes maksavad laevafirmale ruumide kasutamise eest renti. Lisameeskonnas olevad kokad teevad süüa ka meeskonnale.
konkurentsiks, kus Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia püüdsid üksteist üle trumbata järjest suuremate, kiiremate ja luksuslikumate laevade ehitamisel . Sajandi algaastatel Saksamaal ehitatud reisiaurikutele Kaiser Wilhelm II (1903) ja Kronprinzessin Cecilie (1907), valmimise ajal maailma suurimatele ja kiireimatele, paigaldati kummalegi kaks peaaurumasinat á 20 000 hj . Enam kui 20 m pikkused, 14 m kõrgused ja 1500 t kaaluvad peamasinad on suurimad kunagi ehitatud kolbaurumasinatest. Aurulaeva populaarsus hakkas langema, kui tulid auruturbiin ja diiselmootor. Auruturbiini teoreetiliste aluste rajamise ja esimeste töötavate turbiinide loomise au jagavad inglane Sir Charles Parsons ja rootslane Gustaf de Laval. 1907. a. vettelastud Cunard Line'i nelja korstnaga 241 m pikad 32 000 brt reisi-laevad Lusitania ja Mauretania olid esimesed suured auru- turbiinlaevad
peatamist. 5. Reguleerimine impulssmeetodil. Põhimõtteliselt saab kasutada mis tahes mootori kiiruse reguleerimiseks võrgutoitel aga ka toitel iga liiki muundurist. 6. Reguleerimine toitepingel. Kiiruse reguleerimiseks põhikiirusest allapoole vähendame reostaadi abil generaatori ergutusvoolu, millega väheneb generaatori emj. ning pinge, seega ka mootori pöörlemiskiirus. 7. Reguleerimine mitmemootoriliste lülitustega. Peamasinad võivad olla ükskõik mis tüüpi või liiki, isegi mitteelektrilised. Abimasinate ülesandeks on luua iga peamasina võllil lisapöördemoment, mis tasakaalustab koormuse erinevused ning tagab pöörlemise sünkroonsuse. 2.2 Peavoolumootor 2.2.1 Alalisvoolu-peavoolumootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud U=E+IeR E=kЕфω T=kTфIe Peavoolumootori ergutusmähis on ühendatud järjestikku ankruga, seetõttu on ankruvool ühtlasi ergutavaks vooluks.
ANKRUD: valmis ECDIS1: Safety Settings, 9. MASINAD: allalaskmiseks ETA vajalikku teepunkti Abimasinad: vähemalt 2 9. MASINAD: 7. STABILISAATORID: L.I.C: OFF Masina kontrollruum Sees/väljas 100% power: ON/OFF informeeritud 8. ANKRUD: Mereklaarid Abimasinad: vähemalt 2 9. MASINAD: Peamasinad: 1 või 2 võllil Abimasinad:vähemalt 1 või RPM Mode: COMB./CONST. reziim võlli- generaatori reziim L.I.C: ON/OFF Peamasinad: 1 või 2 võllil 100% power: ON/OFF RPM Mode: COMB./CONST. reziim
lõplikku peatamist. 5. Reguleerimine impulssmeetodil. Põhimõtteliselt saab kasutada mis tahes mootori kiiruse reguleerimiseks võrgutoitel aga ka toitel iga liiki muundurist. 6. Reguleerimine toitepingel. Kiiruse reguleerimiseks põhikiirusest allapoole vähendame reostaadi abil generaatori ergutusvoolu, millega väheneb generaatori emj. ning pinge, seega ka mootori pöörlemiskiirus. 7. Reguleerimine mitmemootoriliste lülitustega. Peamasinad võivad olla ükskõik mis tüüpi või liiki, isegi mitteelektrilised. Abimasinate ülesandeks on luua iga peamasina võllil lisapöördemoment, mis tasakaalustab koormuse erinevused ning tagab pöörlemise sünkroonsuse. 11. Alalisvoolu-peavoo1umootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud U=E+IeR E=k T=kTIe Peavoolumootori ergutusmähis on ühendatud järjestikku ankruga, seetõttu on ankruvool ühtlasi ergutavaks vooluks.
Nii suurearvulises meeskonnas oli vaid 23 naist. Meeskonna jaotus: 1. Tekil 66 inimest ( 7,5% ) 2. Masinaruumis 325 inimest ( 36, 1% ) 3. Teeninduses ja toitlustuses 494 inimest ( 56 , 4%) Kuna vettelaskmisel ahter ees ei tohi olla laev liiga raske, tuli laev lõpuni ehitada alles sadamas. ,,Titanicu" vettelaskmisest kuni esimese reisini oli kavandatud 305 päeva. Selle ajaga oli vaja ehitada mastid, korstnad ja siseruumid, ning lisada peamasinad ja päästepaadid. 2. aprillil 1912, kolm aastat ja 31 päeva pärast laevale kiilupanekut, oli laev lõpuks valmis. Ühe päeva jooksul oli korraldatud ,,Titanicule" proovisõite. See aga oli tehtud ülepeakaela, sest nii lühikese ajaga ei saa nii suurest laevast täielikku ülevaadet. Üldist paadihäiret ega tulekustutust ei harjutatud, ammugi siis meeskonna tegutsemist avariikorras. Terve meeskond isegi ei viibinud proovisõidu ajal laevas!
kogu vajaminev info on kättesaadav ja kui midagi ei tea, siis saab juhendaja või teiste käest küsida. 5 Laeva andmed ja tekid Laeva andmed: nimi:ml Silja Europa IMO number:8919805 Kutsung: ESOJ üldpikkus:201,8m laius:32m Suvine süvis:7.6m suvine vabaparras:0.8 pardakõrgus:55m kogumahutavus:59914 puhasmahutavus:41310 dedveit:5380 tühikaal:26 728t süvise sõltuvus kaalust:50 Peamasinad: Masinate tüüp ja arv: 4x6 cyl man 6c 58/64 Ekspluatsioonikiirus:21sõlme peamasinate võimsus: 32580 kW Päästevarustus: päästepaadid:6 päästeparved:32 päästepaadi mahutavus:150inimest parve mahutavus: 101 inimest päästerõngaid:10 Tuletõrjevarustus: vesikustuti:10/203tk vahtkustuti:20l pulberkustuti:12l-125tk/25l-24tk/50l-5tk Co2 kustuti:6kg 20tk 6 7 Tüüp ja ehituslik kirjeldus
laevatehnika ekspluatatsiooni viimiseks, kütuse ja õlisoojendamiseks ,auruga tulekustutussüsteemi tarbeks ja olmevajadusteks(soe vesi toidu valmistamisel).Abikatlad jaotatakse põhiliselt 3 liiki: 1.tule e.leektorukatlad 2.veetorukatlad 3.kombineeritud katlad-enamasti utilisaatorkatel, kus lisaks peamasinalt ära töötanud väljalaskegaasidega küttele on mõeldav katlakütmine eraldipihusti abil juhul kui peamasinad ei tööta. Tööparameetrid: 1.töörõhk katlas - auru piirrõhk katla normaalse tööreziimi juures (kgf/cm2,bar, Pa),abikateldes 1,5 MPa 1MPa =1000000Pa =10kgf/cm2/1atm=0,1MPa=0,98bar 2.auru tootlikkus - auru kogus, mille toodab katel normaalse tööreziimi juures 1h jooksul(kg) 3.küttepind - pind katlas, mis üheltpoolt on kokkupuutes veega ja teiseltpooltkuumade gaasidega(m2) 4.aurustuspind - veepind katlas kust toimub auru eraldumine(vee ja aururuumivaheline peegelpind) (m2) 5
mõjul väntmehhanismi liikumisel tekkivad tasakaalustamata jõud ja peale välismomendi mõju lõppemist püüab taastada süsteemi otstarbest. momendid. vaadeldava osa materjali ristlõigete esialgset olukorda. Sõukruvile töötavad peamasinad : = 1/22 kuni 1/30 Seega täielikuks tasakaalustamiseks on vaja, et : - kõigi silindrite edasi-tagasi liikuvate 1. ja 2. järgu inertsjõudude Alalisvoolu diiselgeneraatorid; = 1/100 kuni 1/150 algebraline summa (resultantjõud) peab võrduma nulliga Vahelduvvoolu diiselgeneraatorid: = 1/150 kuni 1/200
Baloonid on silindrilise kujuga, otstes ümmargused ja asuvad kompressori juures. Iga balooni küljepeal on manomeeter, kaitseklapp ja tifooni klapp. Kaitseklappide avanemisrõhk on 36 bar. Ballooni armatuuri koosseisu kuuluvad manomeetrid, termomeetrid, sisse- ja väljalaskeklapid ning kraanid kondensaadi tühjendamiseks. Kondensaadi väljahuhtimine toimub käsitsi. Balooni täitmine toimub kahe komressoriga. Peamasinad käivitatakse õhuga rõhul 15-30 bar. Käivitusõhk tuleb peakäivitusklappi, pärast seda silindrite käivitusklapide alla. Pärast peakäivitusklapi osa õhku läheb õhujagajasse. Vastavalt õhujagaja asendile läheb õhk käivitusklappi, kuhu õhujagaja lasi. Käivitusklapp avaneb ja peakäivitusklapist tulev käivitusõhk pääseb silindrisse. AC1; 2- Kompressorid AR1- Peakäivitusklapp AR4- Õhujagaja AT1; 2- Suruõhubalooni PI- Pressure Indicator PSL- Pressure switch low
see, selt pole suurt tasu loota. Artiklis 13 - mida raskem ja keerukam situatsioon, mida rohkem päästjad panevad end ohtu, mida pikem ja vaevalisem töö on, seda suurem peaks olema nende oodatav päästetasu. Päästeleping Selle puhul eriti oluline, et selle tüüpvorm Lloyds Open Form (Salvage Agreement)- sinises materjalide kogumikus on varasem vorm 1990.a, seal ei olnud konv-st tulenevaid erisusi sees erihüvitise suhtes. Milleks formular - kui oled hädas, laeva peamasinad ei tööta, tuule ja hoovusega viib karidele, ega seal pole aega päästjaga maha istuda ja läbi rääkida päästelepingu tingimustest. Kõige rohkem jur vaidlusi võid tek küs, kas tegu päästega või puksiirimisteenuse osutamisega. Oli keiss, kus Antwerpenist sõitis Schelde äärest laev välja, vool kadus, peamasin out, polnud võimalik peamasinat käivitada. Kutsuti puksiir, kes ei võtnud laevalt otsa, seisis juures ja valvas, et kui vool hakkabteda kuskile viima, siis lükkab
LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks ,
Kütused on põhikoostisosana süsinikku sisaldavad põlevained, mida laevadel kasutatakse soojusenergia saamiseks. Agregaatoleku järgi eristatakse tahke-, vedel- ja gaaskütuseid, päritolu järgi looduslikke ja tehiskütuseid. Looduslikud kütused on maasüsi (antratsiit, kivi- ja pruunsüsi), nafta, maagaas, põlevkivi, turvas, puit ja taimsed jäätmed. Tehiskütuste hulka kuuluvad kõrgahjukoks, mootorikütused, koksi- ja generaatorgaas jt. Kaasaegsetes laevades töötavad peamasinad ja abikatlad reeglina samadel vedelkütustel, milleks põhirežiimil on tavaliselt raskekütus ning erirežiimidel diislikütus. Küttesüsteem on seega lihtsam, sest katla tööks vajalik kütus võetakse peamasinate kulupaakidest ning katelseadmele omaette kütuse põhivaru- ja kulutanke ning ümberpumpamissüsteeme ei vajata. Kui katel on ette nähtud tööks põhiliselt eelsoojendamist vajaval masuudil või raskekütusel,
Reisijakajutid nähakse ette autojuhtidele, kelle veokid on laevas. Lisaks võib liikuda nende alustega ka märkimisväärne hulk sõiduautode ja bus- sidega reisijaid. Ro-pax tüüpi laevadel on mitu tekki, mis mahutavad kokku üle kahe kilomeetri sõidukeid ja võimsad peamasinad, mis võimaldavad liikuda muudest laevadest kiiremini. Suuri- matel ro-pax alustel võib olla erinevatel tekkidel kokku 5500 liinimeetrit veokite, haagiste, busside ja sõiduautode tarvis ning 1200 reisijakohta. (Pilt 5.11) Traditsioonilised ehk konventsionaalsed kaubalaevad
annaabi.ee 
