Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Patsiendi toestamine külili asendis, juurdepääs voodile kahelt poolt.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
toestus, tööergonoomika, maie, timm, külili, padi, pahkluu, toestamine, voodile, voldi, käterätik, järjekord, padjad, talla, kahelt, talje, puusad, laiad, võre, piire, käterätt, fikseerida, tallad, sääreluu, toed, patsienti, eestpoolt, pele, pealmise, ühelt12. Asendite toestamine. 12.8. Patsiendilt külili asendist näoga abistajate poolt toestuste ära võtmine, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Võtta patsiendilt tekk pealt ära (pilt 1). Pilt 1 2. Võtta ära patsiendilt jala talla toed (pilt 2, 3). Pilt 2 Pilt 3 3. Võtta ära patsiendilt pealmise jala alt toed (pilt 4). Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 4. Võtta patsiendilt pahkluu alt ära rull (pilt 5). Pilt 5 5. Võtta patsiendilt kaisupadi ära (pilt 6, 7).
12. Asendite toestamine. 12.11. Patsiendi toestamine kõhuli asendis, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Vajalik hulk patju asetada kärule · Valmistada toestus kõhu piirkonna jaoks linast või käterätikust. · Rulli või voldi käterätik või lina kandade alla toestuse panemiseks. · Võtta patsiendilt tekk ära. 2 Kõhuli asendi toestamine: · Asetada patsiendile padi sobivasse asendisse pea, kaela või rindkere alla (pilt 1, 2, 3). Käed võivad patsiendil olla mõlemad üleval (pilt 1, 2), mõlemad all või näopoolne käsi üleval ja selja taga olev käsi all (pilt 3). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 · Asetada kokkuvolditud lina allapoole diafragmat kõhu alla (pilt 4, 5, 6, 7, 8).
12. Asendite toestamine. 12.3. Patsiendi toestamine selili asendis, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Valmistada kaks trochanteri rulli linast - lina voltimine · Valmistada toestus nimmepiirkonna jaoks linast või käterätikust. · Valmistada rätikust rull pahkluu alla. · Vajalik hulk patju asetada kärule. · Võtta patsiendi pealt tekk ära. 2. Selili asendi toestamine: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Tõsta patsiendi pead ja asetada padi üles poole - padi on kaela ja pea all (pilt 1). Pilt 1 · Asetada lülisamba nimmepiirkonna kindlustamiseks nimmepiirkonna alla kokkuvolditud lina või käterätt (pilt 2, 3, 4, 5, 6, 7): Pilt 2 Pilt 3
12. Asendite toestamine. 12.14. Patsiendilt poolistuvast ehk Fowlwri asendist toestuse ära võtmine, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Võtta patsiendilt tekk pealt ära (pilt 1). Pilt 1 2. Võtta patsiendilt käte alt toestus ära (pilt 2, 3, 4). Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 3. Lasta patsiendil voodi peats alla (pilt 5, 6) Pilt 5 Pilt 6 4. Võtta patsiendilt selja toestus ära (pilt 7). Pilt 7 5. Võtta patsiendilt jalatoed ära (pilt 8). Pilt 8 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm 6. Võtta patsiendilt põlvede ja reite alt toed ära (pilt 9, 10)
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.1. Patsiendi pööramine selili asendist külili asendisse ilma abivahendita kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel (kui patsient on jalutsisse ehk alla vajunud) nihutada patsienti voodi peatsi suunas. 2. Patsiendi nihutamine voodi serva poole nihutada patsient pöördest kaugemale voodiservale kätel tõmmates/lükates. 3. Patsiendi pea hoidmine ja ülakeha tõstmine padja viimiseks voodi keskele ja peatsi suunas (et ei jääks peale külili pööramist õla alla ) abistaja asend: näoga
6. Nihutamine abivahendiga voodi peatsi suunas. 6.1. Patsiendi nihutamine rätikuga voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Rätik käe ulatuses voodi peatsi poolsesse ossa. 2. Kõverdada patsiendi jalad (pilt 1, 2). Pilt 1 Pilt 2 3. Ettevalmistus voodi peatsi suunas nihutamiseks: asetada rätik patsiendi reie tagumisele küljele tuharate juurde. Abistajad on patsiendi ülakeha juures, külg vastu voodit, näoga jalutsi suunas. Abistajatel asetada voodi poolne käsi patsiendi padja alt abaluu kohale.
6.8.1. Patsiendi nihutamine rullidega voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: (Seda varianti kasutada siis, kui rullide mõlemad servad ulatuvad välja). 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. · Rullid käe ulatuses (pilt 1). Pilt 1 2. Patsiendile rullide alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Haara patsienti puusast ja õla juurest, veeretada patsient küljele. Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud (pilt 2). Pilt 2
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.7. Patsiendi pööramine selili asendist kõhuli asendisse ilma abivahendita, kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas. · Nihutada patsient hästi voodi servale kätel tõmmates /lükates. · Patsiendi pea tõstmine ja padja asetamine kõrvale: patsiendile lähemal olev abistajal tõsta patsiendi pea ja teisel abistajal asetada padi kõrvale. · Pöörata patsiendi pea küljele. · Asetada patsiendi käed ära: Lähemal oleval abistajal asetada patsiendi oma poolne käsi rangluule
6.5.1. Patsiendi nihutamine tõstemattidega voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. · Tõstematid käe ulatuses, voodi peatsi poolses osas (pilt 1). Pilt 1 2. Patsiendile tõstemattide alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Haara patsienti puusast ja õla juurest (padjast), veeretada patsient küljele. Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud.
10.2.1. Patsiendi abistamine toolilt külg-eesvõttega voodisse istuma, seejärel selili asendisse, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Vajadusel korrigeerida patsiendi asendit toolil. · Ületada ebatasasused. · Asetada patsiendi tuhara alla abivahend: libilaud, libistusmatt (pilt 1). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 Pilt 6
9. Abistamine voodisse istuma, voodi servale istuma. 9.1. Patsiendi abistamine voodisse istuma ja seejärel voodi servale istuma ilma abivahendita kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsienti peatsi suunas. · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole kätel tõmmates/lükates. · Nihutada patsiendi keskosa ehk puus voodi serva poole kätel tõmmates/lükates. · Nihutada patsiendi jalad voodi servale tõmmates. · Nihutada veel kord patsiendi keskosa ja ülakeha kätel tõmmates/lükates voodi servale. 2. Abistada patsient voodisse istuma:
10. Abistamine toolile, ratastooli istuma ja tagasi voodisse. 10.1. Patsiendi abistamine selili asendist voodisse istuma, seejärel külg- eesvõttega toolile istuma, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused; · Asetada tool ja abivahend libilaud (pilt 1, 2) või rull (pilt 3) voodi lähedale toolile. Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 · Vajadusel ebatasauste ületamiseks abivahend toolile. · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla.
7. Nihutamine abivahendiga voodi servale. 7.1 Patsiendi nihutamine ristlinaga voodi servale tõstes/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Ristlina ettevalmistamine. · Asetada ristlina käe ulatusse. · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude. · Asetada ristlina patsiendile alla. · Vajadusel nihutada patsient ristlinaga voodi peatsi suunas. 2. Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole. 3. Ristlinaga nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni ühe käega ristlinast hästi patsiendi puusaliigeste juurest ja teise käega patsiendi padjast ja ristlinast. Ühel abistajal asetada põlv või põlved voodile, patsiendi keskosa joonele
9.4.1. Patsiendi toomine voodi servale istuma tõstemattidega ja kettaga ülakeha ning jalad korraga. Tegevuse järjekord. 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Asetada tõstematt patsiendi ülakeha ja tuhara alla (pilt 1, 2). · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas tõstemattidega. · Vajadusel nihutada patsient tõstemattidega voodi serva poole. · Asetada patsiendi tuhara alla ketas ja säärte alla tõstematt(pilt 1). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 2
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.10. Patsiendi pööramine kõhuli asendist näoga abistajate poolt selili asendisse, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Ühel abistajal tõsta patsienti õlgadest ja teisel abistajal tõsta patsiendi pea ja asetada padi patsiendi õlgade alla · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole: asetada üks käsi padja alt pea ja kaugema õla alla ja teine käsi abistaja poolse õla alla. Võtta tõmbamise lähteasend ja nihutada patsient voodi serva poole koos jalgade tööga. · Nihutada patsiendi keskosa voodi serva poole pöördvõttega. · Nihutada patsiendi jalad voodi servale kätel tõmmates. · Nihutada patsiendi keskosa voodi servale pöördvõttega.
5. Nihutamine voodi peatsi suunas. 5.1. Patsiendi nihutamine voodi peatsi suunas ilma abivahendita tõmmates/lükates (juurdepääs voodile kahelt poolt). Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistus nihutamiseks: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. 2. Patsiendi jalgade kõverdamine abistajal või abistajatel asetada üks käsi patsiendi sääre alaosale ja teine käsi põlve õndlasse (pilt 1, 2). Rakendades tõmbamise võtted kõrvale, kõverdada patsiendi jalad põlveliigesest - patsiendi jalalaba libiseb mööda voodit (pilt 3, 4). Patsiendi kätt ja jalga haara välisküljelt, kahest liigesest! Pilt 1 Pilt 2
4. Nihutamine voodi servale. 4.1. Patsiendi nihutamine voodis külje suunas kätel tõmmates/lükates (juurdepääs voodile kahelt poolt) abistajaid 2 või meeskond (3, 4, 5 või 6). Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi patsiendi abaluude alla. 2. Ülakeha nihutamine: abistajatel asetada üks käsi patsiendi padja ja abistaja poolse abaluu alla ning teine käsi padja ja pea alla, küünarvarred voodil. Võtta lähteasend tõmbamine või lükkamine (pilt 1).Teostada nihutamine tõmmates - lükates küünarvarred voodil (pilt 2). Õige töösuund on risti patsiendiga! Ära tõmba patsienti liiga kõveraks! Jälgida patsiendi liigeste liikuvuse ulatust.
7.2.1. Patsiendi nihutamine tõstemattidega voodi servale tõstes/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada tõstematid käe ulatusse (pilt 1). Pilt 1 · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude. · Asetada tõstematid patsiendile alla (pilt 2, 3, 4, 5, 6). Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 4 Pilt 5 Pilt 6 · Vajadusel nihutada patsient tõstemattidega voodi peatsi suunas. · Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole (pilt 7).
11.5.1. Patsiendi abistamine voodilt istumast ümbertõstega tõstemattidega ja kettaga toolile istuma. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Abivahendiks tõstematid ja ketas (pilt 1). Pilt 1 · Asetada patsiendi jalad kettale (pilt 2, 3, 4) Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm · Abistajal asetada tõstematt ümber vöökoha ja patsiendil haarata kinni tõstematti sangadest. Asetada patsiendile tõstematt tuhara alla (pilt 5, 6, 7) Pilt 5 Pilt 6 Pilt 7 · Asetada tool/ratastool voodi kõrvale. · Abistaja on patsiendi ees, toolist kaugem jalg patsiendi jalgade vahel, ketta peal võtta kinni tõstematti sangadest (pilt 8).
üles ja kõrvale, õlgade alla, ülakeha asendi korrigeerimiseks). Tegevuse järjekord: 1. Asetada patsiendi käed rinnale haarata patsiendi käsi randmeliigesest ja küünarliigese alt ning asetada käed küünarliigesest kõverdatult rinnale risti (pilt 1. 2, 3, 4, 5). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 2. Kui võimalik asetada oma patsiendi poolne põlv voodile, nii et jala väliskülg on vastu patsienti ja istuda jalale näoga patsiendi poole, teine põlvest kõverdatud jalg toetub põrandale (pilt 6). Pilt 6 3. Patsiendi poolse käega abistaja poolsest õlast tõsta õlga ja teise käega liikuda kaela nõgususest patsiendi kaugema õlaliigeseni. Teise vaba käega tõsta ja pöörata patsiendi
Võib tõsta end 90-kraadise nurga alla, ent võib tõsta ka ainult natuke, et pingesse läheksid vaid ülemised kõhulihased (joonis 3). Kõhtu treenib ka varbseinal rippudes keha pinges hoides jalgade tõstmine ette või üle pea. joonis 3 http://bit.ly/kohulihased Küljelihased Küljelihaste treenimiseks on samuti erinevaid viise. Võib olla külili matil, toetada ühe käe küünarvars maha ja hakata puusi tõstma (joonis 4). Sealjuures peavad küljelihased pingesse minema. Võib ka külili maas olles tõsta ainult jalgu. Kolmas variant, mida katsetasin, on panna jällegi küünarvars maha ja tõsta puus üles. Siis tõsta kehast eemale ka üks jalg ja käsi. Niimodi ühes asendis hoides lähevad lihased kiiresti pingesse ja see tugevdab küljelihaseid. joonis 4
LA klassifikatsioon arvestab erosioonide suurust ning limaskesta pindala haaratust. Ligi 50%-l GERD sümptomaatikaga patsientidest ei ole endoskoopiliselt tuvastatavat ösofagiiti. A: 1+ limaskesta erosiooni, mis ei ületa 2 kõrvuti limaskesta volti. B: 1+ limaskesta erosiooni suurusega üle 5 mm, mis ei ületa 2 limaskesta volti. C: 1+ limaskesta erosiooni, mis ulatuvad üle mitme limaskesta voldi, kuid haaravad alla 75% limaskestast. D: 1+ limaskesta erosiooni, mis haaravad üle 75% söögitorust (peptilise striktuuri oht). Ravi: Mittemedikamentoosne: suitsetamisest loobumine, kehakaalu langetamine, süüa rohkem kordi väiksemaid portse, vältida rasvaseid, vürtsikaid toite, sokolaadi, alkoholi, mitte süüa vahetult enne magamist, tõsta voodi peatsit.
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks väita,
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
HAIGLAVOODI Haiglavoodi peab vastama järgmistele nõuetele: 1. peab olema patsiendi jaoks mugav 2. peab vastama hügieeninõuetele ja olema kergesti puhastatav 3. peab olema tuleohutu 4. peab olema kergesti teisaldatav ja vastama ergonoomilistele nõuetele 5. spetsiaalsete abivahendite kasutamine peab olema võimalik ja turvaline Voodis kasutatav varustus: 1. madrats (vahtkummist) 15 20 cm paksune, kaitstakse kilega 2. padi: vähemalt 2 tükki, vajadusel kaitstakse ühekordse kaitsekilega 3. padjakotid 4. aluslina 5. ühekordne kaitselina või (riidest ristlina) 6. tekikott 7. tekk (allergitule ei anta villast tekki) Voodipesu vahetatakse kord nädalas ja intensiivis iga päev (ka 2x päevas). Voodipesu peab olema puhas, kuiv ja sile. Asendivahetuse järel tõmmata linad pingule, et lina kortsud ei tekitaks nahale vajutusi. Naha niiskust ja soojust aitab hajutada ruumi tuulutamine.
· Kutsu appi haige juurest lahkumata, või kaalutle lahkumist selleks, et kutsuda abi · Ava ülemised hingamisteed võimalusel jättes kannatanut algsesse asendisse o Vaata, kas rindkere liigub o Kuula, kas kostab hingamiskahinat · Tunneta, kas hingamisel väljub õhuvool o Vaata, kuula ja tunneta kuni 10 sekundit enne kui järeldad, et hingamine puudub Kui kannatanu hingab (mitte agonaalselt) · Aseta kannatanu püsivasse külili asendisse · Jätkuvalt kontrolli hingamist Püsiv külili asend · Kannatanu peab olema sellises külili asendis, mis tagab vedeliku äravoolu ülemistest hingamisteedest · Külili asend peab olema püsiv · Väldi survet rindkerele, mis takistab hingamist · Jälgi ja hinda ülemiste hingamisteede läbitavust · Ole valmis pöörama kannatanut tagasi selili asendisse (arvesta võimaliku kaelatraumaga)
..........13 KAALUME RIISI............................................................................................................13 LIIKUMISMÄNGUD, KEHATUNNETUSMÄNGUD......................................................14 RÖÖVLIMÄNG..............................................................................................................14 KIISUEMA JA KIISUPOJAD........................................................................................14 MINU PADI.....................................................................................................................15 VÕILEIVAMÄNG..........................................................................................................15 MUUSIKAKUJUD..........................................................................................................16 TAHAKSIN LIBLIKAS OLLA......................................................................................16 Alates 4
4.2 Voodi ohjad. Asendivahetuse hõlbustamiseks võib asetada voodi peatsisse ohjad. . 4.3 Hügieeniline madrats. Hügieeniline madrats on vahtpolüuretaanist, kahekihiline ( Sanitized® antibakteriaalse töötlusega madratsikate, profileeritud pinnaga poroloon), mahukaal 50kg/m3. Sobiv kõikidele kehatüüpidele 130 kuni 160kg kaaluvatele inimestele. Hooldusjuhend: lihtne ja kerge asetada voodisse, sobilik kõikidele vooditüüpidele, samuti puldiga juhitavale voodile. Kanga pinda on kerge puhastada ja desinfitseerida haiglas olevate desinfitseerimisvahenditega ning vajadusel pesta masinapesus. 4.4 Voodikapp söögilauaga. Voodikapp söögilauaga EQUA 1705 on integreeritud söögilaud, muudetava kaldenurgaga, söögilaua kõrgus reguleeritav vahemikus 82-112 cm, plastikust, piduritega. Kapp on kahepoolne. Sees on riiul ja pudelihoidja. Sahtlil on plastik sisu. 17 18 5.Laste abivahendid. 5.1 Seisulaud.
Nakkusohtlik pesu asetatakse koos sulava kotiga pesumasinasse. Pesukottide kasutusel olnud käru tuleb desinfitseerida. Kasutatud kaitsekindad ja -põll tuleb panna erikäitlust vajavate jäätmete nõusse.Teostada käte antiseptika. Voodipesu vahetus Madrats eritistega määrdumise vältimiseks katta vajadusel kaitsekilega, mida on võimalik desinfitseerida. Kindlasti peab madrats olema kaetud kaitsekilega, kui ei ole võimalus kasutada desinfektsioonikambrit. Padi määrdumise vältimiseks katta kaitsekilega, mida on võimalik desinfitseerida. Tekk panna tekikotti Patsiendi haiglasviibimise ajal vahetada voodipesu vähemalt üks kord nädalas ja vajadusel sagedamini. Katkised kilekatted tuleb kohe asendada uutega. Üldjuhul voodi ja öökapi puhastust ja voodipesu vahetust teostada enne põranda pesemist. Voodihaige patsiendi voodipesu vahetus voodipesu tuleb vahetada vähemalt 1 kord ööpäevas, vajadusel sagedamini.
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Üle
Haige aidatakse operatsioonilauale ning kaetakse soojalt tekiga. Alustatakse anesteesia sissejuhatamisega ning anesteesia saabudes antakse patsiendile sobiv operatsiooniasend, et tagada hea ligipääs opereeritavale piirkonnale. Haiget võib opereerida järgnevates asendites: Seliliasend: See on tavaline asend, mida kasutatakse südame, rinna, kõhu ja jäseme- operatsioonide korral. Patsiendi pea alla asetatakse väike padi. Üks käsi asetatakse käetoele, teine käsi asetatakse kas kõhule või küljele ja kinnitatakse. Jälgitakse, et patsient ei puutuks kokku operatsioonilaua metallosadega, eriti kui kasutatakse diatermiat. Lamatisele on disponeeritud eriti ajaliselt kauakestvate operatsioonide korral kukal, abaluu, tuharad, küünarnukid, kannad Küliliasendit kasutatakse rindkere, puusaliigese operatsioonideks. Alumine jalg on painutatud, ülemine on sirge.
süveneb? Kahtlustan ajuinfarkti, kuna tal on nõrkus vasakus käes, tasakaaluhäired kõndimisel ja raskused rääkimisel, mis on ajuinfarkti tunnused. Naise aitamiseks: Aitan teda poolistuvasse või istuli asendisse ja ei lase tal kõndida. Keeran pea halvatud küljele. Vabastan tal hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed ja helistan 112. Vajadusel vabastan hingamisteed ja proovin teha nii et ta ülakeha oleks 30° kõrgusel. Vajadusel asetan naise stabiilsesse külili asendisse, halvatud küljele. Pärast kontrollin naise elulisinäitajaid. 7 Kuidas abistad 14 a. noormeest , kes mängides rannas võrkpalli sai palliga vastu nina ja tekkis ninaverejooks? Panen kannatanu kergelt ettepoole kallutatult istuma, teadvusetu stabiilsesse küliliasendisse. Selili pannes valgub veri neelu kaudu makku, mis võib põhjustada okseärrituse, suru ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal. Hoian niimoodi tugevat survet avaldades vähemalt 10 minutit
o Mitte lasta tõuke ajal selga lõdvaks. o Sirtutada käed täielikult ette alla ja hoida pea käte vahel voolujoonelises asendis. o Mitte mingil juhul keha väänata tõuke ajal rinnuliasendisse. o Säilitada asendit, millega algas tõuge. ( R. Haljand 2007: 158) Libisemise alguse nõuanded: -Käed täiesti väkja sirutatud ja käelabad koos. Kereasend külili või selili suunaga allapoole, jalad sirged. Pea käte vahel. ( R. Haljand 2007: 158) Nõuanded liigutuste enesekontrolliks: Hoida pea, käed, kere ja jalad voolujooneliselt välja sirutatud asendis. Tunnetada libisemiskiirust ja alustada esimeese jalalöögi ettevalmistust rahulikult sujuva liigutusega. Mõtelda sellele, et esimene jalalöök ei tuleks eriti suur ja võimas, vaid abistav – kiirust säilitav.
annaabi.ee 
