vormis. Tuntumad katekismused on lastele mõeldud Lutheri "Väike katekismus" ja vaimulikele kirjutatud "Suur katekismus". Ood on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanikest viljelesid oodi Pindaros, Horatius jt. Pastoraal on karjaselaul vm. karjase- või maaelu idülliliselt kujutav teos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. Pastoraali viljeleti antiikkirjanduse eeskujul ka Euroopa XIV-XVII saj. kirjanduses. Müüt on muistend, mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest, muinasvägilastest ja jumalatest. Valm on õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi. Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid
Valgustus ja romantism? 18, 19 saj. Tidaktiline? Õpetlik Rahvaraamat? Põneva süzeega Esimene eesti ajaleht? 19 saj esimene pool Eesti ajalehe toimetaja? Otto Wilhelm Masing ,,Maarahva Nädalaleht" O.W.Masingu 3 teenet? Õ-täht, ajaleht, õpikud Rosemplänte? Tegutses pärnus, pastor, esimese eesti teadusliku ajakirja toimetaja K.J.Peterson: 1801-1822, Sündis Riias, luuletaja, andis Riias keeletunde ja kirjutas artikleid. 21 eestikeelset luuletust 10 oodi ja 5 pastoraali, ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene" Fr.R.Faehlmann: Esimene kes hakkas rahvaluulet kasutama, arst, 1798-1850, sünd Ao mõisas Järvamaal, Suri kopsutuberkoloosi Tartus. ,,Suur on jumal, su ramm"-ood, ,,Piibu jutt"- värssdialoog, ÕESi kalendri lisadesse jutte kirjutades pidas Faehlmann silmas eeskätt valgustuslikke eesmärke, ,,Kalendritegija kimbus", ,,Koit ja Hämarik"
( ,,Viinakatk"), eesti rahva kultuuripärandi jäädvustamine ( Eesti rahva ennemuistsed jutud) Faehlmann (1798 1850) Kalevipoja idee looja, Õpetatud Eesti Seltsi loomine, müütilised muistendid( Koit ja hämarik, Vanemuise laul) 1846. Kirjutas uues kirjaviisis luuletuse ,,Püha jutt". Peterson( 1801 1822) Ühendas antiikluule ja rahvaluule elemendid, tõi eesti kirjandusse oodi ja pastoraali. Koostas rootsi keele grammatika, tõlkis Soome "Finnische Mythologie", mütoloogia rootsi keelest saksa keelde. 1835 ,,Kalevala"/ 1853 alg ,,Kalevipoeg" ideena 1857 anti välja teaduslik ,,Kalevipoja" väljaanne / 1862 anti välja rahva ,,Kalevipoja" väljaanne 1857 Perno Postimees, J.V.Jannsen / 1864 Eesti Postimees , Jannsen 1869 esimene üldlaulupidu 1870 ,,Saaremaa onupoeg" esimene näidend, Koidula 1872 Eesti kirjameeste selts 13
keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet. Selles ilmus keele-, kirjandus- ja rahvaluulealaseid uurimusi ning eestikeelseid tekste. Kaastööd tegid estofiilid. Rosenplänter pidas vajalikuks eesti keeleõpetamist gümnaasiumides ja üks ,,Beiträge,, vihik oligi koostatud kui gümnaasiumi õpik. 4. Missugune on K. J. Petersoni luulepärand? Petersoni luulepänd: ühtekokku 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. 5. Millal on Eestis emakeelepäev? 14. märts, Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, on Eestis emakeelepäev. 6. Millal alustas tegevust Õpetatud Eesti Selts? Missugune ühing see oli? 1838 aastal alustas tegevust Õpetatud Eesti Selts. Tartu ülikooli juures tegevust alustanud ÕES oli esimene eesti keele ja rahvaluule ning eestlaste ajaloo uurimiseks loodud teaduslik ühing. Samuti mitme muu teadusvaldkonna arendamine. 7. Iseloomusta Fr. R
kestas õpingud juba 1820. aasta kevadel. Ta ei sooritanud ühtegi eksamit. Peterson käis mitu korda jalgsi Tartust Riiga, et külastada oma vanemaid. Ta elatas ennast kirjutamisega ''Beiträgele`` ja ´´Soome mütoloogia`` tõlkimisega saksa keelde. Ta pani aluse ka eesti mütoloogia kirja panemisele, mida hiljem arendas edasi Fr. R. Faehlmann. Petersoni luulepärand ei ole suur: ühtekokku on säilinud 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodide sõnastus on ülev. Nad on kirjutatud riimita vabavärsis, tuginevad Rooma ja Saksa eeskujudele ning selle pärast ka keerukas lauseehitus: kasutab palju võrdlusi ning metafoore. Tuntuimad oodid on ´´Kuu´´ ja ´´Laulja´´. Tema vaimseks testa- mendiks peetakse luuletust ´´Mardi Luteruse päeval´´, milles luuletaja näeb ette oma peatset surma ning kirjutab sellest, mis temast maha jääb. Pastoraalid ehk karjase-
Teistele keeli. Suri b eesti Ülikooli tundusid kopsuuberkuloos kirjanduse usuteaduskond. ebatavalised. Säilinud i. algust. 21 eestikeelset ( romantiline luuletust, 10 oodi ja 5 , pastoraali. Tuntumad Rahvuslik, ,,Laulja" ja ,,Kuu" Traagiline). Friedrich (1798- Koolihariduse sai Loonud kaks pikemat Kasvas pärast Müütilised Robert 1850) saksa keeles. Õppis eestikeelset luuletust- ema surma muistendid. Faehlman 52.a Tartu Ülikooli oodi. ,,Suur on Jumal, mõisniku Avaldas
haritud sakslased, vaimulikud. Luuletused kirjutati mingi tähtpäeva puhul, seltskonna lõbustamiseks. 2. Kristjan Jaak Peterson teadaolevalt esimene eesti autor, kes rohkem teoseid lõi. Elu ajal polnud ta kirjanikuna tuntud. Elas põhiliselt Riias, õppis Tartu Ülikoolis-. Pidas luulevihikut ja mõttepäevikut, mis avaldati 1922, pealkirjaga ,,Laulud, päevaraamat ja kirjad" Laulude all mõeldakse luuletusi ( 9 oodi, 6 pastoraali) eeskujuks antiikluule. Kuulsaimad teosed oodid. ,,Laulja" laulu võimust, ,,Kuu" inimesest, igavikust, eesti keele ilust. Peterson pühendas sageli oma luuletused sõber Alole. Luuletused ja päevaraamat põhiosas filosoofilised, arutelud. 3. Friedrich Robert Faehlmann õppis Tartu ülikkolis arstiks, kus tutvus ka Kreutzwaldiga. Algatas õpetatud eesti seltsi. Temalt pärineb rahvuseepose idee. Kuusaim Faehlmanni teos:
Ta istub kunsti luuletused jäid tema üksi mäe peal." eluajal avaldamata *"Mardi Luterluse *esimene eesti päev" luuletaja *suri 4.augustil 1822 Riias *säilinud 21 eestikeelset luuletust, 10 oodi ja 5 pastoraali Friedrich Robert *sündinud 31.dets *"Suur on , Jumal, su *ÕESi kalendri lisade Faehlmann 1798 Järvamaal ramm" jutud *kasutas eesti *"Piibu jutt" *müütilised rahvaluulet *Kalevipoja muistendid rahvuspoliitilistel sündmustik" eesmärkidel
Tema ooperite stiil kõigile ei sobinud ning Bendetto marcello kirjutas temavastase lendlehe mille hilisema tagajärje tõttu sai marcello perekond õiguse teatri juhtimiseks mille juht vivaldi oli olnud. Vivaldi kirjast ühele patroonile 1737, vihjab ta oma 94le ooperile ning selle järgi arvatakse et vivaldi on koostanud 94+ ooperit. 1717,1718 pakuti vivaldile kohta kapellmeistrina prints filipi õukonnas mille ta ka vastu võttis kolmeks aastaks. 1721 oli ta milaanos esitamas pastoraali. 1722 oli ta roomas kus paavst kutsus teda endale esinema. 1725 läks vivaldi tagasi veneetsiasse ning esitas 4 ooperit samal aastal. Selle reisimise perioodi sees koostas vivaldi ühe oma tuntuimaid viiulikontserte aastaajad. Oma karjääri tipus esitas ta töid kõrgustele ning erinevatele aadlikele näiteks louis 15, charles 6. Hilisematel aastatel, nagu paljudel muusikutel, olid tal rahaprobleemid ning ta muusika läks lihtsalt moest välja
Alles 100 aastat pärast kirjaniku surma jõudis trükki tema loomingu tähtsaim teos ,,Laulud, päevaraamat ja kirjad" (1922). Väga pikaks ajaks jäi tundmatuks ka Kristjan Jaagu välimus, tema isik. 1913. Aastal leiti seni ainukeseks jäänud portree noorest andekast luuletajast ja isemõtlejast, kelle sünnilinn oli Riia ja kelle elu tipphetked kuuluvad tudengipõlve Tartus. Kristjan Jaak Petersonil on säilinud 25 luuleteost, sealhulgas 9 oodi ja 6 pastoraali. Kr. J. Petersoni oodid ei ole pühendatud konkreetsetele isikutele, vaid filosoofilistele probleemidele. Neis laulab ta loodusjõudude vägevusest. Jumala ülevusest, inimesest kui loojast, ülistab inimvaimu, sõprust ja armastust. Petersoni pastoraalid on maalähedasemad kui oodid. Nad erinevad antiikaja karjaselauludest selle poolest, et neis puuduvad graatsiad, aamorid ja paanid, nende tegevuskoht on sageli seotud mõne konkreetse Eesti paigaga
Kuid ka Tallinna Linnakooli õpilane Hans Susi, kuid 1549 suri katku ja käsikirja pole säilinud. 10. Peterson. Eluaastad. Mida kirjutas? Mis oli eeskujuks? Tähtsamad teosed. Peterson- (1801-1822). Sündis Viljandimaal, ÕPPID Riia kubermangugümnaasiumis ja hiljem astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda.1983 püstitati talle Tartusse mälestussammas. Ta on kirjutanud 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Ta oli oma aja kohta väga tark noormees, sest oskas mitmeid keeli( ladina, inglise, eesti, rootsi kreeka prantuse vene jne). Ta julges rõhutada eestlust, oli rahvuslik enesemääratlus, teadmiste kirjanduste lootus. Täitis kõik nõudmised eesti ilukirjanduses peale ühe- tema looming ei jõudnud lugejate ette. TEOSED: Ood Kuu, ,,laulja", ,,Mardi Luteruse päeval","Päevaraamat" jne. 11. Faehlmann. Eluaastad
sündmusi. Eepose sisuks on Troojast pääsenud valitsejasoo kõrvaltharust printsi Aenease teekond Latiumi. Kuid põhiliselt see oli Homerose stiilis eepos: algus Odüsseia, teine pool Iliase stiilis. Esimene suur eepos, Ovidiuse (-1. saj. keskpaik - +1. saj. algus) Metamorphoses, on imelik ja originaalne luuletus. Metamorphoses kuvab üldine polüfoonia, minnes üles ja alla hierarhia kirjanduslik liiki, alates tragöödia ja eepika kuni eleegia ja pastoraali. 3. Segatüüpi eepos kajastas reaalseid sündmusi, kus läbipikitud jumalate inimtegevusse olid vahelesegamisega. Segatüüpi eepose näideteks võivad olla ka Vergilius ja Naevius oma katsetusega Puunia soda (Bellum Punicum), kirjutatud Saturnilistes värssides. Rooma eepik Silius Italicus (u. 25-101) eeposes Punica kirjeldas Liviusele tuginedes II Puunia sõda. Lisaks võib eristada ka nn „väike eepos“, mida viljelesid hellenistlikel
Sellest ajast on Kristjan Jaak Petersoni hinnatud Eestis kõikidel aegadel. Eesti kultuurilukku on Peterson läinud esimese eesti luuletajana, kes püüdis luua eesti keeles nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel, mis valitses tema kaasajal Euroopas: järgis antiikkirjanduse eeskujusid ja oli aldis tärkavale romantismile. Temalt on säilinud kolm saksakeelset ja 21 eestikeelset luuletust, nendest kümme oodi ja viis pastoraali. Tuntumad on oodid "Laulja" ja "Kuu". Petersoni luuletused erinesid õpetliku sisuga eestikeelsest luulest sedavõrd, et kaasaegsed ei pidanud vajalikuks neid avaldada. Alles 20. sajandi algul hakati tema luuletusi avaldama kirjandusliku rühmituse "Noor-Eesti" albumites ja ajakirjas. Päevik, millele Peterson pani pealkirjaks ,,Kristian Jaak Peterson ehk see mis ta mõtles ja tegi ja kuidas ta
ja koomika 31. Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse, teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. 32. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. 33. Pastoraal - karjaselaul või muu karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav kirjandusteos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. 34. Personifikatsioon - on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Personifkatsiooni kasutatakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lühendamiseks 38. Poeem - lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis. 39
Kirjanduse KT Eesti kirjandus Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) Tema luuletused nägid trükivalgust alles 20 sajandil. Peterson oli- romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässumeelne noormees. Luule Ta üritas luua eesti keeles nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel. Seda iseloomustasid antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Tema luulepärand polnud suur: säilinud on 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loomine". Päevaraamat ,,Kristjan Jaak Peterson ehk see, mida ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani."- filosoofiliste mõttekäikude kogu. See on eestikeelne, kuid sisaldab võõrkeeles tsitaate. Petersoni pärand Saksa eeskujul rangelt siple ja rõhke loendav korrapärane luule. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli
loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanduses viljelesid oodi näiteks Pindaros (1. saj e.Kr) ja Horatius (66-8 e.Kr), eesti kirjandusse tõi oodi Kristjan Jaak Peterson (1801-1822), näiteks "Laulja", "Kuu". 36. Pastoraal - karjaselaul või muu karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav kirjandusteos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. Pastoraali viljeldi antiikkirjanduse eeskujul ka euroopa 14.-18. sajandi kirjanduses. Antiikkirjanduse üks tuntumaid pastoraale on Longose (2.-3. saj) rütmilises proosas kirjutatud "Daphnis ja Chloe". Eesti kirjanduses taaselustas selle luulezanri Kristjan Jaak Peterson (1801 -1822), näiteks "Karjase laul. Ott ning Peedo". 37. Personifikatsioon - on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule.
loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanduses viljelesid oodi näiteks Pindaros (1. saj e.Kr) ja Horatius (66-8 e.Kr), eesti kirjandusse tõi oodi Kristjan Jaak Peterson (1801-1822), näiteks "Laulja", "Kuu". 36. Pastoraal - karjaselaul või muu karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav kirjandusteos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. Pastoraali viljeldi antiikkirjanduse eeskujul ka euroopa 14.-18. sajandi kirjanduses. Antiikkirjanduse üks tuntumaid pastoraale on Longose (2.-3. saj) rütmilises proosas kirjutatud "Daphnis ja Chloe". Eesti kirjanduses taaselustas selle luulezanri Kristjan Jaak Peterson (1801 -1822), näiteks "Karjase laul. Ott ning Peedo". 37. Personifikatsioon - on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule.
1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimustega luule ülistab inimmõtte suurust, sõprust, armastust, looduse ilu ja vägevust. Luuletused: ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Mardi Luteruse päeval". Päevaraamat. Rõhutas eestlust väliselt ka.
Puskin. Petersoni luule ilmus Noor-Eestis esimest korda. Peterson on eesti kirjanduses tuntud kui esimene eesti luuletaja. Tema luule sümboliseerib eesti kirjanduse algust romantiline ja traagiline. Peterson oli rahvuslik ja mässuline mees. Peterson püüdis luua Eesti keeles nõudliku kunsti traditsioonide alusel mis valitsesid tema aja Euroopas. Ta võttis eeskuju antiik kirjanikelt, tema ajal tärkas ka romantist. Kokku on säilinud 21 eestikeelset luuletust, 10 oodi ja 5 pastoraali. Kirjutas ka oma päevaraamatut - kus on põhiliselt tema filosofeerimised ja mõtted. Petersoni luule aeg oli lühike ning teatud perioodiks see kadus, ka tema luule vorm oli hoopis teistsugune kui teistel luuletajatel, kes peale teda tulid. Vaba värss naasis eesti luulesse alles 20 saj alguses.. Peterson aga rõhutas oma eestlust, ka tollel ajal polnud eestikeeles luuletamine tavaline. Luule- vabavärsis, romantiline, põhines ja võttis eeskuju antiikkirajnikelt, traagiline,
KINNISVORMID Luuletused jagunevad zanriteks kaheti: sisu, temaatika ja käsitlusviisi või kinnistunud vormi (värsimõõdu, salmide) järgi. ! Vormitunnuste alusel tekkinud luulezanre võib nimetada kanoonilisteks e kinisvormideks. ! Lüüriline või eepiline jutustav luuletus - poeem ! Dramatismi süvenemisel lüroeepiline - ballaad ! Allegooria ja õpetussõna lisandumisel -valm. ---> Eristus on sisuline. Samas poeemi, ballaadi, piduliku ülistuslaulu (oodi), karjaselaulu (pastoraali) või pilkelaulu (epigrammi) loomisel ei ole välistatud mistahes värsimõõdud või salmid (neliktrohheusest vabavärsi ja heksameetrini). SONETT luule levinuim kinnisvorm-> 14 rida.! Tavaliselt luuakse Itaalia sonette (4+4+3+3)! ! ! ! ! ! Kuulus on ka Inglise (Shakespeare'i) sonett (4+4+4+2) Tunnused:! ! ! ! Arhailised kahesalmilised sonetid (8+6) ! *Viisikjamb! ! ! ! ! Sonetis on tähtis üllatav pööre - PÜÄNT ! *Mitmekordsed riimid! !
Eesmärk ,,vaest venda" aidata, kasvatada ja õpetada Kristjan-Jaak Peterson (1801-1822) Tema looming jõudis trükki alles 20.sajandil Ta ei kirjutanud nii, nagu oli üldiselt kasina haridusega maarahvale seni kirjutatud, vaid üritas luua eesti keeles nõudliku kunsti selle traditsiooni alusel, mis valitses tema kaasajal Euroopas Tema luurepärand ei ole suur: 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali Kirjutas eesti keelse päevaraamatu Lydia Koidula looming Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule."Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile.Koidula jutulooming lähtus põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse Juhan Liivi looming
) paroodia pilav luule- või proosateos, mis jäljendab alusteose vormi, kuid teisendab selle sisu ja stiili. Näiteks Miguel de Cervantese (15471616) romaan "Don Quijote" või Uno Lahe (1924) kogumik "Paroodi-koodi- oodiaid". paskvill tahtlikult solvav ja teotav kirjutis, mis on harilikult anonüümne. Mõiste "paskvill" pärineb pilkehimulise Rooma käsitöölise ja värsisepa Pasquino nimest. pastoraal karjaselaul või muu karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav kirjandusteos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. Pastoraali viljeldi antiikkirjanduse eeskujul ka euroopa 14. 18. sajandi kirjanduses. Antiikkirjanduse üks tuntumaid pastoraale on Longose (2.3. saj) rütmilises proosas kirjutatud "Daphnis ja Chloe". Eesti kirjanduses taaselustas selle luulezanri Kristjan Jaak Peterson (18011822), näiteks "Karjase laul. Ott ning Peedo". pastoraalromaan vt seikluskirjandus. peata sonett vt sonett.
2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete jumalate kohta. Esimesed näited Petersoni luulest ilmusid 1901.aastal. Gustav Suits kirjutas Petersonist 1905 ja avaldas ,,Noor-Eesti" albumis seitse Petersoni luuletust. Loomingu põhiosa avaldati trükis 1922 Petersoni 100.sünniaastapäevaks ,,Laulud, päevaraamat, kirjad". Luulepärand ei ole suur-kokki 21 luuletust (10 oodi ja 5 pastoraali).Kirjutas oode ülistuslaule, mis käsitlevad ülevaid teemasid ning on heroilis-filosoofilised. ,,Inimene"-ülistab inimese vaimu (,,Aga sa, inimeste vaim, Jumala vaimukuju") ,,Laulja"-luule ja luuletaja motiiv. Kirjutab laulja=luuletaja suurest missioonist.(Valguse allikas=luuletaja laulu kaste=sõnad) ,,Kuu"-populaarseim. Loob eredate loodusnähtuste toel üleva pildi eesti keelest. Petersoni oodidele on iseloomulik: 1.ülev sõnastus 2.pikad laused 3.vabavärss 4.poeet on prohvet
eneseteadlikku trotsi. Parem käsi on pistetud suletudhõlmalise pika musta kuue põue, vasem toetub kõrvaloleva raamatulaua nurgale, ja üle laual lahtilöödud raamatu on pooleldi rullitõmbunud paberipoogen, sellel selgete tähtedega lugeda Veritas (tõde)." Gustav Suits, 1953 Eesti rahvuskirjanduse poole Petersoni luulepärand ei ole suur: ühtekokku on säilinud 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. 18. sajandi lõpus tegi ood kui zanr Saksamaal läbi uuenduse: stiil jäi küll endiselt ülevaks ning sõnad ja kujundid hoolikalt valituks, kuid värsimõõduks sai kõneline vabavärss, kus rütm polnud väga kindel ja riim puudus. Just niisugused on Petersoni oodid ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loojaminemine", ,,Sõbradus" (s.t ,,Sõprus") jt. Vaadelgem neist kahte tuntumat, ,,Laulja" ja ,,Kuu".
annaabi.ee 
