ja fuugad"). Oratoorium · Oratoorium on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. · Palju oratooriumeid kirjutas Georg Friedrich Händel. · Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Passioon · Passioon on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil. · Passioonide teemadeks olid Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädalal. · Tuntumaid passioone on Johann Sebastian Bachi "Matteuse passioon" ja "Johannese passioon".
mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Erinevalt ooperist ei kasutata oratooriumis lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Georg Friedrich Händeli tuntumad oratooriumid on ,,Messias". 2.Passioon- on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioonide teemaks Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädalal. Tuntuim passioon on Johann Sebastian Bachi ,,Matteuse passioon" 3.Kantaat- on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Barokiajastul oli kantaat aaria kõrval tähtsaim vokaalzanr. 17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umbes kümneosaliseks teoseks koorile ja solistidele väikese orkestri saatel
osalemine jumalateenistusel, selleks loobuti ladina keelsetest tekstidest ja hakati kasutama emakeelt ( Martin Luther'i ajal - Saksa keelt ) Oratoorium - kõige ulatuslikum vokaalsümfooniline teos. Oratooriumi süzee võib olla nii vaimulik kui ilmalik. Klassikaline oratoorium kujunes välja 18. saj. Inglismaal ( G. F Händel ) Passioon - on koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused. Passioonide muusikalised numbrid jagunevad järgmiselt: a) aariad ja ansamblid, kus peategelased väljendavad tundeid b) retsitatiivid, kus jutustaja selgitab sündmuste käiku c) koor, mis sümboliseerib rahvast ning annab toimuvale hinnanguid Passioon kui zanr on iseloomulik peamiselt saksa 17. ja 18. sajandi barokkmuusikale. Kantaat - mitmeosalineinstrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele või ka ainult koorile. Kantaat võib olla nii vaimuliku kui ka ilmaliku sisuga.
instrumentaalmuusikale. Collegium Musicum, Köthenis õukonnaorkester Kontserte ja süite. „Brandenburgi kontsert“ (sisaldab endas kuute kontserti erinevatele koosseisudele Kuna Köthinis oli vürst kalvinist, siis pühendus Bach viieks aastaks ainult kammermuusika ja instrumentaalkontsertite kirjutamisele. Seal kirjutas ta enamus klavessiinimuusikast ning teostest soolopillidele ja kammeraansamblitele. 5. Bachi vokaalsed suurvormid ( millistes žanrites? ). Milline oli passioonide esitamise tava, millistest osadest koosnes passioon? Süit, oratoorium, passioon, missa, kantaat Passioone esitatakse Suurel Reedel, ehk siis kui Jeesus risti löödi. Passioon koosneb prantsuse stiilis avamängust(ouverture), millele järgnevad peamiselt tantsud, aga ka mõned karakterpalad. 6. Iseloomusta Bachi Leipzigi perioodi tegevust. Ta oli Tooma kiriku kantor ja linna muusikadirektor. Ta vastutas nelja suurima kiriku muusika eest, samuti linna muusikaelu ees tervikuna.
Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16 sajandil. Sõna barrocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18 sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna ,,barokk" kasutusele eelmisel sajandivahetusel. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 16001750. Täpsemalt saab baroki muusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 15801630, keskmine periood kestis 16301680, hiline periood kestis 16801740. Ühtset barokistiili muusikas ei olnud, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Kuulsamad meistrid: Arhitektuur Lorenzo Bernini ,,Versailles'i loss"; Maalikunst Diego Velazques ,,Sevilla veemüüja"; Skulptuur Lorenzo Bernini ,,Apollon ja Daphne" Afektiõpetus ratsionaalne õpetusinimese tundeseisunditest; Kuidas mõjutas afektiõpetus barokiajastu kunsti ...
Teist häält lauldakse kvardi , kvindi või oktavi võrra kõrgemalt või madalamalt . Sellist paralleelset laulmisviisi nimetatakse ,,Paralleel organumiks" , mis võeti kasutusele 9ndast-19nda saj 1 pooleni. 11 saj 2 poolel tekkis vaba organum kus põhihääl oli tavaliselt alumine ehk teises hääles . 4.Passioon Passioon on solistidele koorile ja orkestrile kirjutatus teos , mille sisuks on kristuse kannatused . Passion on oratooriumi erikuju . Passioonide muusikalised numbrid jagunevad järgnevalt : 1) AARIAD JA ANSAMBLID , 2) RETSITATIIVID (kus jutustaja selgitab sündmuste käiku) , 3) KOOR mis sümboliseerib rahvast ning annab toimuvale hinnanguid. Kuulsamad passioonid on : Johan Sebastian Bachi : ,,MATTIUSE PASSIOON" ja ,,JOHANNESE PASSIOON" Mattiuse passioon 1.osas jutustatakse naisest kes võitis kristuse pea kalli salmiga ( Kristuse ja tema jüngrite sõõmaajast) , ( Ööst Ketsemanni aiast) ja (Kristuse vangistamisest) 2
o Ivo Sillamaa mängib klavessiini, klaverit ja orelit. o Joosep Vahermägi on tenor. o Jaan Arder on bariton. o Riho Ridbeck on bass ning mängib löökpille. Ansambli hea käekäigu ja kena väljanägemise eest hoolitsevad Väravatorni perenaine ja Hortus Musicuse toimetaja Laine Lillepruun. 3 Suuremate 18. sajandi oratooriumide ja passioonide ettekandeks tuleb kokku "Hortus Musicuse Akadeemiline Orkester", solistlikumates, soolo- ja triosonaatidest koosnevates kavades on koosseisu suurus 3-6 mängijat. Suurte liturgiliste draamade ettekandel on koos lisajõududega Hortuse projektides osalejaid kuni 80 mängijat. Pilte Hortus Musicusest Hortus Musicuse esinemine Luksemburgis (2008) Hortus Musicuse ja Ellerheina esinemine Brüsselis (2008) 4 Hortus Musicus proovisaalis
uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja. Bach on loonud teoseid kõikides tema ajal eksisteerinud kunstmuusika zanrides peale ooperi. Kokku on Bachilt säilinud üle 1000 teose, mis on Wolfgang Schmiederi poolt 1950 aastal kantud Bachi teoste kataloogi. Vokaalseid suurteoseid kirjutas Bach vaid Leipzigis, kus paar aastat enne helilooja kantoriks määramist algatati iga-aastane passioonide esitamise traditsioon suure reede jumalateenistustel. Bachi nekroloogi andmetel kirjutas ta passioone kokku viis, kuid praeguseks on neist säilinud kaks: Matteuse ja Johannese passioon. Lisaks sellele on olemas veel fragmendid Markuse passioonist, mille muusika on Bach võtnud oma varasematest teostest. Bachi passioonid järgivad vanu traditsioone, need sisaldavad viit eri liiki osi: · evangelisti ehk jutustaja retsitatiivid;
Valter Jürgenson - tromboonid Peeter Klaas - gambad, tsello Tõnis Kuurme - dultsian, pommer, fagott, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff Riho Ridbeck - bass, löökpillid, trummid. Ivo Sillamaa - orel, klaver, klavessiin Joosep Vahermägi tenor Ansambli hea käekäigu ja kena väljanägemise eest hoolitsevad Väravatorni perenaine ja Hortus Musicuse toimetaja Laine Lillepruun ning kostumeerija Lembi Arder Suuremate 18. sajandi oratooriumide ja passioonide ettekandeks tuleb kokku "Hortus Musicuse Akadeemiline Orkester", solistlikumates, soolo- ja triosonaatidest koosnevates kavades on koosseisu suurus 3-6 mängijat. Suurte liturgiliste draamade ettekandel on koos lisajõududega Hortuse projektides osalejaid kuni 80. Lühiülevaade Hortus Musicuse käesolevatest programmidest: · Keskaja muusika Euroopa kirjapandud muusika lätetel Gregooriuse koraal, orgaanumid, hümnid, motetid ja teised varajase polüfoonia vormid
futuristlik tehnika imetlus; 3) irooniline suhtumine peene kunstimaitsega publikusse Kõik see avaldus kollektiivselt loodudd tantsulis-pantomiimilises farsis „ Pruutpaar Eiffeli tornis“. Libreto autoriks oli J.Cocteau, esietendus 1921 Pariisis. Arthur Honeggar (1892-1955) Šveitsi päritolu, sündinud Prantsusmaal Võrreldes teiste Kuuiku liikmetega on looming veidi konservatiivsem Loomingus on paralleele Bachi passioonide ja Händeli oratooriumidega Honeggeril on kokku umbes 200 teost tunnustuse võitis ooper-oratooriumiga „Kuningas Taavet“ (1921) Honegger tundis huvi ka keskaja ja renessansi vastu- nt oratoorium „Jean d’Arc tuleriidal“ Orketrimuusika tuntuim teos on sümfooniline pilt „Pacific 231“ Selles antakse edasi auruveduri hääli teosest sai omamoodi tehnikaajastu sümbol selle teosega saavutas rahvusvahelise tuntuse
Võrreldes nii mõnegi teise oma kaasaegse heliloojaga (näiteks Stravinski või Milhaud` ga), on Honeggeri helikeel mõnevõrra konservatiivsem. Oma raamatus "Je suis compositeur" ("Mina olen helilooja", 1951) kirjutab Honegger justkui selle põhjenduseks, et "absoluutset originaalsust pole olemas". Ka kõige radikaalsematel novaatoritel on alati eelkäijad, Honeggeri puhul on otseseid eelkäijaid ehk pisut raske nimetada, kuid tema muusikas võib siiski leida mõningast seost nii Bachi passioonide ja Händeli oratooriumide pateetilise stiili kui ka Wagneri ooperliku dramatismi ja massiivse orkestrifaktuuriga.
Tema meisterlikkuses pole mingit põhjust kahelda, ent kuna ta ei kuulunud ajastu suurte eeskujude hulka (nagu Buxtehude), on ta loomingut võrd lemisi vähe säilinud. Nagu kõik kaas aegsed kirjutas ta kantaate ja muusikat pilliansamblitele. Väga sügava jälje on ta aga jätnud kahe suur anri luterliku passioon-oratooriumi ning saksakeelse ooperi kujunemisse. Mederi 1700. aastal Riias loodud Matteuse passioon on Bachi suurteoste oluline eelkäija. Varaste saksa passioonide pseudo liturgilise melodeklamatsiooni asemele tõi Meder kogenud ooperiloojana esmakordselt värvikalt teksti kujutava retsitatiivi ning varsti pärast seda kodunes julge ooperistiil ka Hamburgi passioonides. Sellest näitest võiks otsida ka seletust Mederi fenomenile. Ta lõi ajastu kõige modernsemas stiilis, mille eest kultuuriliselt kapseldunud Saksamaa end üldiselt kaitses. Läbi lüüa võis selles laadis kas kõige avatumas suurlinnas, nagu Hamburg, või siis ääremaal.
julgem. Iseloomult tundeline, kirglik väljenduslaad. Barokkmuusika oli rikas muusikazanrite poolest. Vokaalmuusika zanrid olid missa, passioon, oratoorium, kantaat, motett. Instrumentaalmuusika zanrid olid tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad. Lavateostest oli ooper. Passioon on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioonide teemaks oli Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädal. Tuntumaid passioone on Bach "Matteuse passioon" ja "Johannese passioon". Heinrich Schütz passioonid Matteuse, Luuka ja Johannese järgi. Oratoorium on suur kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Sarnaneb ooperiga, kuid dramaatiline sisu antakse edasi muusikaliste vahenditega, ilma lavastuseta. Siin ei kasutata lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium tekkis 1600 Roomas
koorifuugasid, olles justkui monumendiks kogu barokiajastu vaimulikule vokaalkunstile. Passioon Passioon on veel üheks vokaalsümfooniliseks suurvormiks. Ladina keeles tähendab passioon kannatust. See on vaimulik oratoorium koorile, solistidele ja orkestrile, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioon erineb oratooriumist vaid oma kindla sisu poolest. Passioonide teemaks on Kristuse kannatused. Seda akantakse ette kirikutes Suurel Reedel, mil usklikud elavad mõttes läbi Kristuse piinad ja ristiohvri. Kontsertteosena esitatakse neid väljaspool kannatusaega. Barokiajastul kasutati passioonides suuri tempokontraste. Samuti kasutati järske piano ja forte vaheldumisi. Kui varem esitati heliteosed enam-vähem ühtlase kõlategevusega , siis nüüd hakati rakendama kõla paisutamist ja kahandamist. Muusika pidi mõjutama kuulaja emotsioone
on Bach esimene terves muusikaajaloos, kes kasutab süstemaatiliselt ja täielikult ära kogu helistike ringi. Uuenduslike HTK teoste kõrval kirjutab Bach ka traditsioonilises klavessiinimuusika stiilis tantse, mis on kogutud kolme kuueteoselisse süidikogumikku: "Inglise süidid", "Prantsuse süidid" ja 6 partita`t (itaalia süiti).[38] Oratoriaalsed suurteosed Vokaalseid suurteoseid kirjutas Bach vaid Leipzigis, kus paar aastat enne helilooja kantoriks määramist algatati iga-aastane passioonide esitamise traditsioon suure reede jumalateenistustel. Bachi nekroloogi andmetel kirjutas ta passioone kokku viis, kuid praeguseks on neist säilinud kaks: Matteuse ja Johannese passioon. Lisaks sellele on olemas veel fragmendid Markuse passioonist, mille muusika on Bach võtnud oma varasematest teostest. Bachi passioonid järgivad vanu traditsioone, need sisaldavad viit eri liiki osi:evangelisti ehk jutustaja retsitatiivid;piibliteksti otsekõned, mida esitavad solistid, kes kehastavad
tavaliselt lihtsa koraalisalmiga. Kirikukantaatide kõrval on säilinud ka umbes 20 Bachi ilmalikku kantaati. Kirjutas pidulike sündmuste tähistamiseks Leipzigi ülikoolis ja Tooma koolis või ka tähtsamate linnakodanike auks. " Kohvikantaat" ja "Talupojakantaat". Bachi vokaalsed suurteosed on kõik kirjutatud Leipzigis ja neist on kõige tähtsamad kaks passiooni- evangelistide Johannese ja Matteuse järgi. Passioone esitati aastas üks kord- suurel reedel. Passioonide teemaks Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädalal. Tuntumaid passioone on Johann Sebastian Bachi "Matteuse passioon" ja "Johannese passioon". Bachi teine peateos on tema hiiglaslik Missa h-moll. Missa h-moll, milles traditsioonilse missatsükli tekst on jagatud 24 osaks, sisaldab vaheldumisi aariate ja duettidega meisterlikke koorifuugasid. See on monument kogu barkoajastu kiriklikule vokaalkunstile. " Jõuluoratoorium"
vokaalteostes on erilisel kohal 8-häälsele topeltkoorile. Need vaimulikud kooriteosed on loodud teatud inimeste matusteks ja erilisteks pühendusteenistusteks. Bachi motetid kuuluvad kindlalt Euroopa kõigi aegade koorimuusika väärtuslikema teoste hulka. 5 passiooni, neist tervikuna säilinud kaks: Bach esitas Leipzigis igal aastal ühe passiooni, kui kõik ei olnud mitte tema enda loodud. Kaks aastat enne Bachi määramist kantoriametisse algatati linnas oratooriumlike passioonide esitamise traditsioon- need kõlasid reede pealelõunastel teenistustel igal aasta vaheldumisi linna kahes suuremas kirikus. Ka oma passioone esitas ta mitu korda. Pärast Bachi surma kirjutatud järelhüüe nimetab teda viie passiooni autoriks aga paraku on tuntud siiski kaks passiooni - evangelistide Johannese ja Matteuse järgi. Need järgivad Jeesuse kannatusloo esitamise vana kiriklikku traditsiooni.
annaabi.ee 
