VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Steven Urmann Passiivmaja Referaat Võru Passiivmaja. Mis see veel on? PASSIIVMAJA tähendab hoonet, mille energiatarvidus on vaid kümnendik tavalise uue maja energia vajadusest ning kus tänu madalatele küttekuludele (15 kWh/m²/aastas) on AKTIIVSEST küttesüsteemist võimalik loobuda. Passiivmaja tähendab vaba soojuse (päikese, hoone, kodumasinate ja inimeste soojuse) maksimaalset ärakasutamist. Passiivmaja rajamise eelduseks on põhjalik planeerimistöö. Soovitatav on konsulteerida oma ala spetsialistidega (Arhitektid Muru & Pere OÜ, Rok-Projekt OÜ, ultraKUB OÜ jne), mitte kuulata foorumi nõuandeid inimestelt, kel sageli puuduvad igasugused teadmised nii projekteerimise, ehitamise, soojusenergeetika, ventilatsiooni, akende kui kütteseadmete valdkonnas.
RAKVERE AMETIKOOL Rando Pajula EP09 PASSIIVMAJA Referaat Juhendaja: Heldur Veidenbaum Rakvere 2011 MIS ON PASSIIVMAJA? Passiivmaja tähendab seda, et väliste energiaallikate hulk püütakse viia miinimumini. Päike, inimeste endi ja muude kodumasinate tekitatud soojuse hulk on hästi isoleeritud ja korraliku ventilatsioonitehnikaga majas enamjaolt piisav, et seda soojana hoida. Mõõdukalt on lisaenergiat vaja vaid külmadel talvedel. Passiivmaja idee on tänaseks 30 aastat vana ja tegelikkuses peaksid sellised olema kõik majad. Täna kulutatakse meie eramajades ja kortermajades sooja saamiseks aasta jooksul kütuseid hulgas, mis vastab 20-30 liitrile diiselkütusele iga ruutmeetri kohta. Kas te ostaksite igapäevasõitudes auto, mis 100 km läbimiseks kulutab 20-30 liitrit kütust? Passiivmaja puhul on arvestuslik kulu kütmiseks 3-4 liitri kütust iga ruutmeetri kohta aastas. Selleks tuleb
MIS ON MAAILMAS UUT? PASSIIVMAJAD Referaat kirjanduses SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Ajalugu............................................................................................................... 4 2. Kriteeriumid........................................................................................................ 5 3. Passiivmaja põhimõtte ja ehitus.........................................................................6 4. Maksumus ja toetused........................................................................................ 9 Lisad..................................................................................................................... 10 Kasutatud materjalid............................................................................................ 11
● Siseõhu kvaliteedi saavutamiseks on seatud kriteeriumid. Passiivmaja peamised nõuded ● Hoone kütmiseks ja jahutamiseks kulub aastas < 15 kWh/(m²a) ● Primaarenergia tarve – küte, soe vesi ja majapidamiseks kuluv elekter < 120 kWh/(m²a) ● Akende soojajuhtivus Uw < 0,8 W/(m²K) ● Piirete õhupidavus n50 < 0,6 korda tunnis Materjalid ehitamiseks ● Fermacelli kipskiudplaat ● Kivivilla ● Isotex laeplaat. Fermid + kivivill ● Katusekivid ● Passiivmaja plastaknad ● Vesi-Alupex torudes Energia säästmine ● Maja saab ära kütta sissejuhitavat õhku soojendades. ● Kasutatakse taastuvaid energiaallikaid. ● Tõhus ventilatsiooniseade kogub liigse soojuse ning temperatuur püsib terve aasta ühtlasena. Plussid ● Madal energiakulu. ● Hea õhu kvaliteet ruumides ● Välisseinad, katus ja vundament on väga hästi soojustatud. ● Aknad ja välisuksed on väga hea soojapidavusega ● Õhuvahetus
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
soojakadudest. Kuna Eestis ei ole defineeritud soovituslikud nõuded passiivmajadele, s.h energiakulu küttele, mis Saksameel vastavalt Passivhaus Instituti poolt väljatöötatud soovitustele on 15 kWh/m²aastas. Soome kliima jaoks on sealne uurimisasutus VTT välja töötanud teistsugused kriteeriumid- küttekulu passiivmajadele 20-30 kWh/m²aastas mis langeb kokku või on väga lähedane AEROC madalenergiamaja kuludega kütteks so.25 kWh/m²aastas. Erinevalt passiivmaja kontseptsioonist, mis ei näe ette põrandkütte või radiaatorite kasutamist on AEROC madalenergiamajal ette nähtud põrandaküte, mis on Eesti kliimas väga oluline. Aeroc madalenergiamajal on välisseinad ilma lisasoojustuseta ja katuslae lisasoojustuse paksus on ainult 20 cm. Passiivmajade vastavad arvud välisseinte puhul olenevalt põhimaterjalist on 30-40 cm ning katuslagedes 60-70 cm lisasoojustust. Mis on passivenergiamaja?
Hoonete ventilatsioon Ventilatsioon toob ruumi puhta õhu ja eemaldab saastunud õhu. Samas eemaldab ventilatsioon ka õhus olevad saasteained ja seega on tähtis tegur ruumi õhu puhtuse tagamisel. Ventilatsioon peab olema piisav ruumis tekkivate saasteainete eemaldamiseks. Elamu ventilatsioon peab olema pidev. Vajaduse korral tuleb ventilatsiooni tõhustada. On tähtis, et õhk vahetuks kõigis elutubades, eriti magamistubades. Ventilatsioon võib olla loomulik või mehaaniline. Loomuliku ventilatsiooni puhul pannakse õhk liikuma tuule ning sise- ja välisõhu temperatuuri erinevuste toimel. Väljatõmmatava õhu liikumiskiirus torustikus või kanalis on võrdeline korstna kõrguse ja sise- ning välisõhu temperatuuri vahega. Mehaanilise ventilatsiooni puhul luuakse kõikides ruumides nõutav õhuvahetus ning väljatõmbeõhu sooja saab tagastada ruumidesse soojusvaheti abil
9.3 Tulemused 168 9.3.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 168 9.3.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks tehtavad analüüsid 169 9.3.3 Siseõhu mikrobioloogiline uurimine ja analüüs 171 10 Tehnosüsteemide olukord 174 10.1 Ventilatsioon 174 10.2 Küttesüsteem ja soojusvarustus 175 10.3 Elektri- ja sidepaigaldis 177 10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon 179 11 Puitkorterelamute energiatarbimise analüüs 181 11.1 Mõõdetud energiatarbimise analüüs 181 11.1
erinevusest. tuuleenergia kasutamine elamus alalisvoolugeneraatorid alalisvoolusüsteemid elektri tootmiseks elamus soojakaod ehitistes Hoone soojuskadude vähenemisel annab suurima säästu akende tihendamine. Selle abil on võimalik kokku hoida kuni 1000kWh energiat iga akna m2 kohta aastas. energiatarve ehitises Eesti keskmine elektritarve on 250 kwh/m2. Uus elamus 130; madala energiatarbega maja 50; passiivmaja 15kwh/m2. passiivmaja Passiivmaja omadused : · ülihea soojapidavus · tihe ehitus · sooja tagastamine ventileerimisel · lõunasse orienteeritus · energia passiivne salvestamine · ökoloogilised ehitusmaterjalid Passiivmaja on hoone, milles soojusliku mugavuse (ISO 7730[1]) saab tagada pelgalt siseõhu kvaliteedi (DIN 1946) tagamiseks hoonesse juhitava värske õhu vooluhulga järelsoojendamisel või -jahutamisel ilma õhu korduvringluse vajaduseta
on soojakadusid piirides hoida, mis võimaldab koos niivõrd väikese lisasooja ja vabasoojusega bilanssi kokku saada. Passiivmaja omadused : ülihea soojapidavus tihe ehitus sooja tagastamine ventileerimisel lõunasse orienteeritus energia passiivne salvestamine ökoloogilised ehitusmaterjalid Moodulehitis: Paindlik planeerimine puitkarkassi võimaluste näol passiivmaja standardeid järgida lubav detaillahendus kiire ja ratsionaalne ehitus suurte moodulitena vajalik õhutihedus tänu savi-linakanga seinatehnoloogia kasutamisele parim võimalik mugavus nii suvel kui talvel Puit kui ehitusmaterjal: + taastuv ressurss + madal primaarenergia sisaldus + ei tekita kahjulikke jäätmeid + hea sisekliima + kohalik materjal - tuleohtlik - tundlik vee ja niiskuse suhtes Savi kui ehitusmaterjal: + madal primaarenergia sisaldus
ehitatud ja kus igal sektsioonil on oma katus ning kus kõikidel korteritel on tagatud sissepääs maapinnalt. Ridaelamul ei tohi asetseda teine korter peal. Vaipelamu on ridaelamu erivorm, kus kokku ehitatud elamute omavaheline külgnemine on geomeetriliselt teostatud. Eluruumidele esitatavad nõuded Eluruum peab võimaldama inimesele ohutu ja tervisliku ööpäevaringse viibimise (näiteks seetõttu ei tohiks ventilatsioon olla teatud ajaks päevas tsentraalselt väljalülitatav). Uste miinimummõõtmed on laius: välisuksel 0,9m, sise- ja rõduuksed 0,7m, wc uksed 0,6m kõrgus 2m Vannitoa wc ja dusiruumi ukse mõõtmed peavad võimaldama nendes ruumides asuvate sanitaartehniliste seadmete vahetamist. Eluruumi iga toa põrandapindala peab olema >8m2 toa laius >2,4m kõrgus >2,5m ühepereelamutes >2,3m. Katusekorruse kaldseintega toas peab vähim kõrgus olema tagatud vähemalt toa poolel põrandapinnal.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
põhjustab õhu liikumist, füüsikas tuntud terminina konvektsioon. [5: 16-17] Eestis on valdavalt energeetiliselt ebaefektiivsed hooned. Kiire ja odav ehitus tähendab tihtipeale suuremaid küttekulutusi. Vähendades soojuskadu vanemates elamutes, tuleks tihendada aknad, soojustada välisseinad ning katuselaed. Efektiivne on ka kolmekordsete akende kasutamine. Maja renoveerimisega saavutatav energia kokkuhoid on umbes 20%. [5: 24] 1.4.1. Kasutamine hoonete ehituse valdkonnas passiivmaja Passiivmaja ideed on arendatud lähtudes teaduslikust huvist, kui kaugele saab maja energiakulude vähendamisega minna. Erinevalt null-energia majadega on passiivmaja 6 osutunud elujõuliseks põhjusel, et küttevajadust ei viida mitte päris võimaliku miinimumini, vaid teatud mõistliku piirini, kus passiivmaja puhul on võimalus aktiivsest küttesüsteemist loobuda
KELA2 Bak AÜ Juhendaja: Margit Teller Tartu 2013 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks „elu päikeseenergial“ seetõttu, et teatud mõttes puutun sellega kokku peaaegu iga päev. Nimelt töötan lasteasutuses, kus 2009 aasta juunis valmis Euroopa Liidu regionaalarengu fondi raha abil projekt "Valga lasteaia Kaseke hoone rekonstrueerimine energiasäästliku passiivmaja pilootprojektina". Projekti kogumaksumus oli 22,8 miljonit krooni, millest Euroopa Liidu toetus KOIT programmi kaudu oli 16,8 miljonit krooni ning 6 miljoni krooniga finantseeris töid Valga linn. Kütteenergiat kulub 10 korda vähem kui tavalises uues lasteaias ning küttevajadus väheneb vana amortiseerunud maja omaga võrreldes 15–16 korda. Katusele on paigaldatud suur päikeseküttel põhinev soojaveekollektor, kust
Referaat Juhendaja: Einar Potter Väimela 2013SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS Tänapäeva uus trend majade ehitamisel on võimalikult loodussõbralik. Minu töö eesmärgiks on uurida kolme maja, mis on igast küljest inimesele kasulik ning jätab võimalikult väikese ökoloogilise jalajälje maailma, milliseid materjale kasutatakse nende ehitamisel ning püüan leida nende kolme maja erinevused. 2. PASSIIVMAJA Passiivmaja on hoone, mille energiatarvidus on vaid kümnendik tavalise uue maja energia vajadusest ning kus tänu madalatele küttekuludele on aktiivsetest küttesüsteemist võimalik loobuda. Passiivmaja tähendab vaba soojuse (päikese, hoone, kodumasinate ja inimeste soojuse) maksimaalset ärakasutamist. Energiasäästlikud komponendid on väga hästi isoleeritud hoone tarindid, väljamineva soojuse taaskasutamine ning talvisel perioodil päikesekiirguse kasutamine. Passiivmaja vajab
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Referaat Koostas: Monika Kovaltsuk 11 klass Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Mõisted 5. Taastumatud energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6. Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6.2 Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 7. Energiaprobleemid 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praegusel ajal on üle maailma väga tähtsal kohal elektri- ja soojusenergia, kuid selle saamiseks peame kasutama erinevaid energiallikaid ja mõtlema välja uusi viise, kuidas energiat ammutada, sest mingil hetkel saavad taastumatud energiallikad otsa ja tuleb leida alternatiivid. Kõik see tegevus mõjutab nii suuremal kui väiksemal määral kogu m
ee/?klaasi- funktsioonid. [Kasutatud 18 detsember 2017]. [4] ,,Klaasid," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.klaasissepa.ee/tooted/klaasid. [Kasutatud 14 detsember , 2017]. [5] [Võrgumaterjal]. Available: http://www.andresklaas.ee/klaasi-tuubid. [Kasutatud 14 detsember, 2017]. [6] ,,Alumiinium-profiilidest avatäited," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.joveld.ee/? kat=2&sisu=250. [Kasutatud 18 detsember 2017]. [16] ,,Aluprof MB 104 passiivmaja aknad," [Võrgumaterjal]. Available: https://aluwin.ee/tooted/klaas- alumiinium-avataited/alumiiniumaknad-uksed-klaasseinad/aluprof-mb-104-passiivmaja-aknad/. [Kasutatud 2018 detsember 2017]. [17] ,,Aluprof MB 86 uksed ja aknad," [Võrgumaterjal]. Available: https://aluwin.ee/tooted/klaas- alumiinium-avataited/alumiiniumaknad-uksed-klaasseinad/aluprof-mb-86-uksed-ja-aknad/.
8.3 Energiaarvutuste tulemused 92 9 Põhimõttelisi renoveerimislahendusi 97 9.1.1 Välissein 99 9.1.2 Põrand 102 9.1.3 Pööningu vahelagi 105 9.1.4 Katused 106 9.1.5 Ventilatsioon ja küte 107 10 Järeldused 111 10.1 Edasiste uuringute vajadus 113 Viited . 114 5 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 1 Sissejuhatus
................................................. 685 51. Käelised oskused ...................................................................................................................... 699 6 51.1 Vabade hingamisteede käsitlus .......................................................................................... 699 51.1.1. Aspireerimine neelust ................................................................................................. 699 51.1.2. Ventilatsioon hingamiskotiga ..................................................................................... 701 51.1.3. S-toru ehk suuneeluavaja ja ninaneeluavaja ............................................................... 705 51.1.4. Combitube ja Easytube............................................................................................... 708 51.1.5. Kõritoru ............................................................................................................
siinsete arendajate, investorite ja pankade esindajatega. Pangad on finantseerimisel ettevaatlikud, mistõttu esitatavad nõuded on küllaltki konservatiivsed. Büroohoonete finantseerimisel on esmajärgus oluline hoone vastavus üürnike vajadustele ning võetavat laenukohustust katvate rahavoogude olemasolu. Parkimiskohtade olemasolu, hoone üüripinna efektiivsus ja kvaliteet ning teiste mõjurid on olulised, kuid need sõltuvad hoone asukohast. Äärelinna puhul võivad hoones kasutavad materjalid olla odavamad, kuid jälgima peab parkimiskohtade hulka. Soovitatav on 30 m 2 üüritava pinna kohta rajada vähemalt üks parkimiskoht. Kvaliteetsete arendusete tagamiseks jälgivad turuosalised pidevalt ka teiste tegevust. Hoonete soetamisel on kaval tehing ajastada konkurendiga samale ajale. Bakalaureusetöö tulemustel on praktiline väärtus üliõpilastele ja praktikutele, kes huvituvad kinnisvarast ja pangandusest.
Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma energiaprobleemid 2. Energiaressursid ja maailma energiavajadus. 3. Nüüdisaegsede tehnoloogiad energiamajanduses. 4. Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. 5. Põhimõisted Sissejuhatus Energia ja selle tarbimine on igapäevane teema. Palju me sellest, aga teadlikud oleme, mis on selle ohud ja tagajärjed. Kui suur on tootmine ja energia nõudlus. Püüan tuua kokkuvõtlikult mõisted ja energiaga seotud teemad esile. Igasugune tarbimine on see, mis meie maailmale kokkuvõttes kahju tekitab ja inimesed peavad hakkama sellele mõtlema juba täna. Maailma energiaprobleemid. Ükski energiatootmise viis ei ole looduse või inimese seisukohalt kahjutu. Energiatootmine on alati olnud üks kõige keskkonnas
Töökorraldus Töötajate juhendamine Müra kahjulik toime tervisele, müraga seotud kuulmiskahjustuse avastamine, teatamine Tervisekontroll, audiomeetria, müra piirnormid Ühiskaitsemeetmed, IKV, kasutamine INFRAHELI Madalsageduslik infraheli (<20 Hz, 17 m =74dB ja 2 Hz, 170 m =130 dB), inimkõrvale mittekuuldav, kuid kahjustab närvisüsteemi ja ka kuulmisorganit. Nt. vaalad, elevandid, ninasarvikud, tiigrid; vulkaan, äike, veelangemine, mootorimüra, ventilatsioon ja tümpsmuusika Madalsageduslik infraheli levib pikkade distantside taha läbides ehitisi, tihedaid metsi, isegi mägesid. Mõju tervisele: - kohleaarvedeliku muutused, sisekõrva balanss on häiritud - ebakindlus, peapööritus, seletamatu hirm - ebmäärane raskustunne, väsimus, ärrituvus - valu kõrvades, nürikuulmus; pingeköha (10 Hz) Infraheli piirnormid Infraheli- heli sagedusega alla 20 Hz Hz 2 4 10 20 dB 130 118 102 90 Ultraheli
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
orgaanilise aine (biomassi) kasutamisest. Loodete energia - See on tõusude ja mõõnade ajal liikuvates veevoogudes peituv energia Geotermaalenergia – maa siseenergia, tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või Maa sügavusest leviva soojusena. Energiakriis - kütuse- ja energiamajanduse korraldamise ebakõla, mida põhjustab mittevõrdsuse riikidevahelises energeetilise tooraine varude jaotumises, energia tootmise tasemes ja toodangu turustamises. Passiivmaja – hoone, mis pakub selle elanikele kõrget mugavust väga väikese energiakuluga Alternatiivenergia - seda saab kasutada fossiilsete kütuste ja tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata Joonise põhjal maailma energiamajanduse muutuste analüüs Energiaressursside koondtabel ja kaart (5 esimest riiki) OPEC’i tähtsus, liikmesriigid ja eesmärk 1960 – Venezuela eestvedamisel loodi OPEC, kuhu kuulusid Iraan, Kuveit, Saudi
( PLANEERIMINE ) 2) MAHULINE PROJEKTEERIMINE ( HOONED JA RAJATISED ) 3)EHITUSKORRALDUSE JA -TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE ( EHITUSE INSENERLIK ETTEVALMISTUS ) ERINEVUS TÖÖSTUSTOODETE PROJEKTEERIMISE KORRALDUSEST KAVANDI VASTAVUS DETALPLANEERINGU ETTEKIRJUTISELE KAVANDI VASTAVUS PROJEKTEERIMISE NORMIDELE: · EHITISTE TUGEVUS JA PÜSIVUS · TULEOHUTUS · EHITUSPLATSI ETTEVALMISTUS JA NIISKUSKAITSE · HELIISOLATSIOON · VENTILATSIOON · HÜGIEEN · DRENAA · SOOJAVARUSTUS · ENERGIA JA KÜTUSESÄÄSTU · PUUETEGA INIMESTE ERINÕUDED · MATERJALIDE JA TÖÖ KVALITEET KUI EESTI NORMID PUUDUVAD, RAKENDATAKSE NSVL NORME VÕI MUID 28 4.2. MAA-ALADE PLANEERIMINE EESMÄRK TAGADA VÕIMALIKULT PALJUDE ÜHISKONNALIIKMETE HUVISD ARVESTAVATE KESKKONNATINGIMUSTE KUJUNDAMINE, SÄÄSTEV ARENG. EHITUS
Loetelu erinevatest teemaga seotud mõistetest (vt märksõnad), paar lühikat konspekti (maailma energiaprobleemid, energiamajandusega kaasnevad keskkonna probleemid, nüüdisaegsede tehnoloogiad energiamajanduses)
elamistoimingute tegemisel. 3. Tursed, tingituna vedeliku · Jälgi joodud ja eritunud vedeliku hulka peetusest · paku ilma soolata toitu · jälgi diureetikumide toimet ja kõrvaltoimet 4. Nahakahjustuse oht (lamatised), · Asendi muutmine iga 2 tunni tagant tingitud kudede hapnikupuudusest, · naha hooldus vähesest liikumisest ja tursetest. · erguta aktiivsusele, kui patsiendi seisukord seda võimaldab 5. Väsimus, tingitud üldisest · Suurenda aktiivsust (kui see on lubatud). Jälgi nõrkusest füüsilise aktiivsuse ja puhkuse õiget tasakaalu · taga hapnikurikas keskkond SOOVITATAVAD MUUTUSED TERVISEKÄITUMISES
1.Mõiste projekt kaks tähendust kontekstis 7)Tootmistehnoloogia 8)Ehituse maksumus 9)Kasutus-ja 19.Loetle hinnakujunduse viisid (süstematiseeritult). 26. Küsimused, millele peab saama vastused eelprojekti ehituskorraldusega. hooldus juhendid. Kõige üldisemalt jagunevad hinnakujundamise meetodid staadiumis. Esiteks tähendab projekt kõiki tegevusi ehitise elutsükli 12.Iseloomusta ehituskorraldust projekteerimis- kaheks: 1.Fikseeritud- enne tööde alustamist kokkulepitud 1. Koostatakse eelkavand kavandav ehitis ja krunt hinnatakse jooksul
Ülemäärane valgustustihedus, ere valgus ja mittekohase spektriga valgusallikas võivaad põhjustada silmade väsimist,nägemise halvenemist ja üldist väsimust, aga ka tööõnnetusi. Lahendus: valida valgustid, mis tagaksid optimaalse valgustatuse tööülesannete täitmiseks. Võimaluse korral reguleerida valgustust vastavalt vajadusele. MÜRA - pidev häiriv aparaatide müra. Võib viia pea valu, kõrge vererõhu ja väsimuse probleemi. Lahendus: seadmete regulaarne hooldus ja võimaluse korral nende ümberpaigutus. TOLM - allergia teke, nohu. Lahendus : tõhusa ventilatsioonisüsteemi tagamine ja märgpuhastuse teostamine. TEHNILISED OHUTEGURID (MASINATE JA SEADMETE NING TEISTE TÖÖVAHENDITE LIIKUVAD VÕI TERAVAD OSAD - protseduuridel kasutavad töövahendid.Võivad põhjustada vigastusi, marrastusi, sisselõikeid, torkeid. Lahendus : olla ettevaatlik ja tähelepanelik ning järgida ohutusnõudeid.
kunstiteoseid. Hoone avar saal on kaunistatud samuti väga rikkalikult, karniiside, stiliseeritud rahvusornamentide ja laerosettidega. Hoone on väga tugev ka konstruktiivse poole pealt. Erinevalt teistest Tartu emajõeäärsetest hoonetest, mis on puit parvedele ehitatud, toetub Tartu Pangamaja 1.2 meetri paksustele raudbetoonist taladele, mis on taganud ka selle, et hoone pole kunagi vajunud. 2001. aastast tegutseb hoones haridus- ja teadusministeerium. Stalinism Laevastiku ohvitseride maja 1945 – 1955 oli stalinistliku arhitektuuri kümnend. Lõpetati hulk enne 1940. aastat alustatud projekte, kuid nüüd juba nõukoguliku sümboolikaga dekooriga kaetud ja tihti esialgsest erinevas funktsioonis. Kui 1940. aastate lõpu stalinistlik arhitektuur oli olemuselt vaoshoitud ja välimuselt tagasihoidlik, siis 1950. aastate alguse kasvav poliitline surve moskvast ja tahe
Teine staadium tööjoonised töötatakse välja peale tehnilise kavandi heakskiitmist. Tööjoonised tehakse ehitamiseks ja kontrollimiseks vajalikus mahus. Tavaline kavandi liigendus osadeks on järgmine: 1)Seletuskiri. 2)Ehituse generaalplaan. 3)Arhitektuur-ehituslik osa 4)Küte ja ventilatsioon 5)Veevarustus ja kanalisatsioon 6)Elektrivarustus, automaatika, võrguvooluseadmed 7)Tootmistehnoloogia 8)Ehituse maksumus 9)Kasutus-ja hooldus juhendid. 12.Iseloomusta ehituskorraldust projekteerimis-ehitustööettevõtu meetodil . Projekteerimis-ehitustööettevõtu puhul on tellija lepinguvahekorras ühe tööettevõtjaga, kes kindlustab nii projekteerimise kui ka ehituse. Tööettevõtja seisukohalt on see võimalik nii pideva töökorralduse kui ka ühe projekti puhul. Projekteerimis-ehitustööettevõtu skeem. Omanik Nõunik Projekteerimis-ehitusettevõtja Projekteerimisüksus Ehitusüksus
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
