Stalin hiljem oma tugeva positsiooni NSVL liidrina. Ta suutis oma võimu laiendada ka riigiaparaadini. 1940-ndatel omas Stalin erinevaid ametikohti. 1941nimetati ta Riikliku Kaitsekomitee esimeheks, lisaks sai Stalinist NSVL relvajõudude ülemjuhataja (sellel ametikohal kuni 03.03.1947).1941nimetati Stalin ka NSVL kaitse rahvakomissariks. Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või läbi parteiorganite valitsemise peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid, koostades poliitilisi juhtnööre alates tööstusest, kollektiviseerimisest kuni ajalookirjutuseni. Stalinit kui suurt riigijuhti jäävad leinamav tema rahvas ja pooldajad. Stalinit kui isa jäävad leinama tütar ja poeg ning 8 lapselast.
ametikohtadele inimeste määramine. Sellest punktist suutis ta oma võimu (partei nimel) laiendada ka riigiaparaadini. 1930-ndatel omas Stalin erinevaid ametikohti, nagu Rahvuste komissar ja Tööliste ja talupoegade järelevalve komissar. 'Uue Sotsialistliku Ofensiivi' (I viisaastak) ajal oli ta väga mõjuka Tööliste ja Kaitsenõukogu liige. Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või läbi parteiorganite valitsemise peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid, koostades poliitilisi juhtööre alates tööstusest, kollektiviseerimisest kuni ajalookirjutuseni. Peale Lenini surma sai valitsejaks Jossif Stalin kes suutis 1927 (Stalini võimu kindlustamine) aastaks kõik konkurendid kõrvale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada . sellega kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine ja igasuguse parteisisese teisitimõtlemise mahasurumine
Lapsepõlv ja haridus Sündinus 2.märtsil 1931 Stavropoli krai Krasnogvardeiski rajoonis Privolnoje külas Pärit kolhoosnikute perekonnast Lõpetas 1955 aastal Moskva Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna Karjäär 1955-1962 → ÜLKNÜ Stavropoli Linnakomitee esimenesekretär, komsomoli kraikomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna juhataja asetäitja, ÜLKNÜ Stavropoli Kraikomitee II ja I sekretär 1962-1966 → NLKP Stavropoli Kraikomitee parteiorganite osakonnajuhataja 1966-1968 → NLKP Stavropoli Linnakomitee I sekretär 1968-1970 → NLKP Stavropoli Kraikomitee II sekretär 1970-1978 → NLKP Stavropoli Kraikomitee I sekretär 1971-1991 → NLKP KK liige 1979-1980 → NLKP KK Poliitbüroo liikmekandidaat 1980-1991 → NLKP KK Poliitbüroo liige 1985-1991 → NLKP KK peasekretär 1985-1988 → NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi liige 1988-1989 → NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1989-1991 → NSV Liidu President
liikmena oli tema peamiseks vastutusalaks partei ametikohtadele inimeste määramine. Sellest punktist suutis ta oma võimu (partei nimel) laiendada ka riigiaparaadini. 1930-ndatel omas Stalin erinevaid ametikohti, nagu Rahvuste komissar ja Tööliste ja talupoegade järelevalve komissar. 'Uue Sotsialistliku Ofensiivi' (I viisaastak) ajal oli ta väga mõjuka Tööliste ja Kaitsenõukogu liige. Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või läbi parteiorganite valitsemise peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid, koostades poliitilisi juhtööre alates tööstusest, kollektiviseerimisest kuni ajalookirjutuseni.Pärast Lenini surma kasutas oma positsiooni selleks, et kõrvaldada kõik võimalikud konkurendid partei- ja riigijuhi kohale. 1924-27 arendas Stalin Trotski vastast tegevust ja tuginedes Kamenevi ja Zinovjevi ja teiste Poliitbüroo liikmete (Buhharin, Rõkov, Tomski) toetusele, saavutas Trotski kõrvaldamise. Bolsevike "vana
kust kaotati ebasoosingusse langenud ning kommunistliku partei poolt tehtud "ebaõigetes" otsustes süüdistatud isikud. Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine 1930. aastail pidas Stalin eri ametikohti, nagu Rahvuste rahvakomissar ja Tööliste ja talupoegade inspektsiooni rahvakomissar. "Uue Sotsialistliku Ofensiivi" (I viisaastak) ajal oli ta mõjuka Tööliste ja Kaitsenõukogu liige. Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või parteiorganite valitsemise kaudu peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid ja koostades poliitilisi juhtnööre kõige kohta alates tööstusest jakollektiviseerimisest kuni ajalookirjutuseni. Kui marksistlikule tõlgendusele ja selle rakendusele Lenini valitsemisajal viidatakse kui leninismile, siis eriti I viisaastakut (19281932) ja II maailmasõja perioodi käsitletakse Nõukogude ajaloos tavaliselt stalinistlikuna
segadusi kaasatoonud revolutsioone. Aristokraatia tähendab kreeka keeles paremate valitsust. Kunagistes vanaaja riikides oli tegemist hõimuaristokraatiaga, s.o ülikutega, kes eristusid oma hõimuliikmetest vapruse ja avara silmaringi poolest (Sparta). Hiljem muutus see võimu omav vähemus kinniseks seltskonnaks, kuhu kuuluti enamasti sünnipära alusel. Sotsialistlikes riikides oli "aristokraatiaks" kommunistlik nomenklatuur, kuhu pääses parteiorganite valiku alusel. Eelneva tabeli järgi asusid kommunistlikud riigid türannia ja oligarhia vahel. Demokraatia väärastunud vorm on ohlokraatia ehk anarhia. Sellega on tegemist juhul, kui rahvamassid hakkavad vägivallatsema ning seaduslikkus ja kord kaovad (Venemaa pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni). Tänapäeva demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus ehk riigivõimu kolmikjaotus.
Diktatuur tuleb võimule pärast veriseid ja suuri segadusi tekitanud revolutsioone. Aristokraatia tähendab kreeka keeles paremate valitsust. Kunagistes vanaaja riikides oli tegemist hõimuaristokraatiaga, st ülikutega, kes eristusid oma hõimuliikmetest vapruse ja avara silmaringi poolest (Sparta). Hiljem muutus võimu omav vähemus kinniseks seltskonnaks, kuhu kuuluti enamasti sünnipära alusel. Sotsialistlikes riikides oli ,,aristokraatiaks" kommunistlik nomenklatuur, kuhu pääses parteiorganite valiku alusel. Ülaltoodud tabeli järgi asusid kommunistlikud riigid türannia ja oligarhia vahel. Demokraatia väärastunud vorm on ohlokraatia ehk anarhia. Sellega on tegemist juhul, kui rahvamassid hakkavad vägivallatsema ning seaduslikkus ja kord kaovad (Venemaa pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni). Kaasaja demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus ehk riigivõimu kolmikjaotus. Rahva valitud esinduskogu (parlament, riigikogu) tegeleb seadusandlusega, täidesaatev võim
Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isikkooseis aastail 1917-1999". Erakondade materjalid Eesti Vabariigi 1994. aasta erakonnaseaduse kohaselt on erakond ,,Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine". Erakondade dokumendid on programmid ja põhikirjad, liikmete nimekirjad, parteiorganite protokollid, liidrite esinemised, erakondlik (aja)kirjandus. Venemaal ja Eestis tekkisid esimesed parteid 20. sajandi algul. Esimene neist oli põrandaalune Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste partei, mille Tallinna organisatsioon kujunes 1902. Aastal. Esimesed legaalsed poliitilised parteid loodi 1905. aastal. I-V Riigikogu erakondliku koosseisu on välja toodud autori teoses.4 Taasiseseisvumisaja parteide materjalid on arhiivis esindatud suurte lünkadega. Sel ajal
Põhimäärus Põhikiri Määrustik ÕPSIDELT: KOLMANDA KODUTÖÖ VASTUSED Nõukogude õiguses nimetati üldkohustuslikku õigusnormi sisaldavat õigusakti normatiivaktiks. (Tänapäeva eesti õiguskeeles kasutatakse samas tähenduses termineid ‘õigustloov akt’, ‘õigusloome akt’ ja ‘üldakt’.) Direktiive ehk üldisi suuniseid sisaldasid nõukogude ajal partei (parteiorganite) aktid. (Sõna “direktiiv” kasutati ka üldmõistena ja sel juhul peeti silmas kõigemalseisva organi või ametiisiku juhist, mille täitmine oli kohutuslik.) Ülemnõukogu õigusaktid olid seadus ja otsus. Ülemnõukogu Presiidiumi õigusaktid olid seadlus ja otsus. NSV Liidu ja ENSV valitsus ehk ministrite nõukogu andsid välja välja määrusi ja korraldusi. Valitsuse (ehk ministrite nõukogu) määrus erines valitsuse korraldusest selle poolest, et
Peasekretärina ning poliitbüroo liikmena oli tema peamiseks vastutusalaks partei ametikohtadele inimeste määramine. Sellest punktist suutis ta oma võimu laiendada ka riigiaparaadini. 1930. aastatel omas Stalin erinevaid ametikohti, nagu Rahvuste komissar ja Tööliste ja talupoegade järelevalve komissar. ,,Uue Sotsialistliku Ofensiivi" ajal oli ta väga mõjuka Tööliste ja Kaitsenõukogu liige. Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või läbi parteiorganite valitsemise peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid ja koostades poliitilisi juhtööre alates tööstusest, kollektiviseerimisest kuni ajalookirjutuseni. 11 2.5 Teine maailmasõda Jossif Stalin viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli sotsialistliku ühiskonnakorra kehtestamine üle kogu maailma, vajaduse korral relva jõul. Selleks arendas ta
Lisaks saadi nt autoostulube kergemini, said osta suurema korteri, poest teistsuguseid toiduained jne. Nomenklatuur oli kaadripoliitika põhimõisteid ning peamine vahend varustamaks nõukogude süsteemi võtmepositsioone kommunistliku partei jaoks sobilike töötajatega. Nomenklatuurid olid kehtestatud kogu Nõukogude Liidus partei kõikidel tasanditel. NLKP KK nomenklatuurile järgnesid oblastite, kraide, liiduvabariikide ning teiste madalamate parteiorganite nomenklatuurid. Nomenklatuurisüsteemi toimima hakkamise seisukohast oli oluliseks eelkõige 1945. aasta, siis töötati välja nomeklatuurse kaadri dokumenteerimise süsteem, koostati isikutoimikud ning seati sisse nomenklatuurse kaadri isiklike kaartide kartoteek Laiemas tähenduses on nomenklatuuriks nimetatud neid isikuid, kes vastavaid nomenklatuurseid ametikohti täitsid. Hoolimata sellest, et kommunistliku partei ametlikust ideoloogiast lähtudes Nõukogude Liidus eliiti
Rahvaalgatuse, referendumi ja presidendi otsevalimise olemasolu on küll demokraatlikud, kuid nende rakendamine või mitterakendamine sõltub konkreetse riigi traditsioonidest. Presidendi otsevalitavuse rakendamise vajalikkus sõltub ka presidendi pädevusest (vt lähemalt õppevahendi lk 58-59). Parlamendi liikme tagasikutsumine oli omal ajal levinud nõukogude vabariigi tüüpi riikides, mis polnud demokraatlikud, ja selle instituudi eesmärgiks oli saavutada parteiorganite ja täitevvõimu kontroll deputaadi tegevuse üle. Demokraatlikes riikides on deputaadi tagasikutsumise õigust kastutatud USA mõnes osariigis munitsipaaltasandil. 28. Mida kujutab endast poliitiline reziim? Millised on autoritaarse poliitilise reziimi tunnused? Poliitilise reziimi all mõistetakse neid faktilisi ehk tegelikke meetodeid, mille abil võimu teostatakse, ja milline on isiku tegelik õiguslik seisund ühiskonnas ja vahekorrad riigivõimuga. Poliitilist reziimi
küsimusi. Enamalt jaolt pleenumid olid konkreetse päevakavaga kitsamate küsimuste arutamisteks. Pleenumid kutsuti kokku erinevate sagedustega - 2-4 pleenumit aastas ikka toimus. Sõja ajal 41-45 käis koos ainult 1 pleenum (1944. aasta alguses). Näitab seda, kuidas tollal NSV Liitu juhiti ja kuidas Stalin suhtus varem paika pandud partei organitesse. Pleenum oli formaalne vormisamine, kõik oli enne ära otsustatud. Lisaks on formaalselt oluline kõrgemate parteiorganite juures ka revisjonikomisjon, mis pidi teatavat kontrolli teostama, aga sisuliselt kontrolli ei ole. Partei juhtimise poolest kõige kesksemaks oli Keskkomitee Poliitbüroo - liiduvabariigi tasandil kandis nimetust KK büroo. Just see poliitbüroo on sisuliseks võimu keskmeks. Selle katusealuseks oli keskkomitee, alla poole tulles oli keskkomiteel oma aparaat, mille moodustasid KK osakonnad, KK büroo ja KK sekteriaat. Keskkomitee osakonnad olid mehitatud partei ametnikega
tegutsevateks seadusandlikeks organiteks riiklikul tasemel. 3.oli võimalus nõukogusse valitud saadikut tagasi kutsuda. Tagasikutsumise ja saadikutele teatavate hüvede pakkumisega saavutati võimudele meelepärane hääletamine. 4.nõukogud moodustasid täitevorganeid (valitsust), kes formaalselt olid nõukogude ees aruandekohustuslikud. Faktiliselt moodustati täitevorganid vastava taseme parteiorganite näpunäidete järgi ja faktiliselt kontrollisid parteiorganid parteidistsipliini abil täitevorganite tegevust. 5.ei eksisteerinud mingit võimude lahusust ja teoorias võimude lahusust otsesõnu isegi eitati. § 7. Riikliku korralduse (riigi territoriaalse korralduse) vormid 25 Riikliku korralduse vorme on kaks: unitaarriik ja föderaalriik ehk liitriik
vabariigi tasemel pidi parteiaparaadi uuenemine olema vähemalt 1/3, uuenemine pidi jõudma välja kuni tippu, NLKP KK ja Presiidium pidi vähemalt veerandi võrra uuenema 5 a jooksul. Uuenemine polnud enamikule parteiaparaadist vastuvõetav. On ka üks põhjuseid, miks H üsna kergelt maha võeti. Parteiaparaadi uuendamine oli selgelt väga tervemõistuslik idee, ellurakendamine NL tingimustes polnud võimalik. 1962 tuli tal mõte jagada parteiorganite juhtimine kaheks- eraldi parteiorganisatsioonid on tööstuses ja eraldi põllumajanduses. Tähendas, et igas liiduvabariigis loodi kaks parteikomiteed- tööstuse ja põllumajanduse komiteed. Täpselt polegi aru saadud, miks ta sellisele mõttele tuli. Kui võtta kasvõi rajooni tasand, on selge, et pole võimalik üheselt vahet teha tööstuse ja põllumajanduse juhtimisel- toob igapäevaelus kaasa mõttetut dubleerimist, möödarääkimisi, sekeldusi jne, bürokraatia kasvu jne
1922 aprillis kinnitati Peasekretäri ametisse Jossif Stalin, tema enda soovitusel tema lähemaks abiliseks, II sekretäriks Vjatšeslav Molotov. Stalin hakkas sekretariaati kohe ära kasutama oma huvides, luues omale lojaalse toetajaskonna. Sai seda teha tänu sellele, et sekretariaadi muude kohustuste hulka kuulus ka parteiliste ametnike ametisse määramine, neid nim tavaliselt nomenklatuuriks. Nomenklatuur tähistab ametikohti, kuhu määrati vaid kõrgemate parteiorganite otsusega. Teiselt poolt nomenklatuur tähistab konkreetseid isikuid, kes olid ametisse määratud nomenklatuursetele ametikohtadele. 1923 sügisel töötas sekretariaat välja esimesed 3 nomenklatuursete ametikohtade nimekirja. Esimesse nimekirja kuulus u 3500 ametikohta, oli seotud nii partei kui kogu riigi tähtsamate juhtivasutustega. I nimekirja kuulusid rahvakomissariaatide juhid (ministrid), rahvakomissariaatide
annaabi.ee 
