poolt, riiklik kuuluvus ei muutunud, s.t iseseisvust ei taastatud. Teine Nõukogude okupatsioon lülitas Eesti poliitiliselt ja majanduslikult NSVL üleliidulisse süsteemi (põllumajanduse kollektiviseerimine, tööstuse integratsioon, muulaste immigratsioon). Suuri inimkaotusi toonud massirepressioonid leevendusid pärast Stalini surma (1953). Sellega ning majandusliku olukorra paranemisega (sealhulgas põllumajanduses) kaasus aga süsteemiga mugandumine ning kaasajooksiklus (väljendus eriti parteiliikmete arvu kasvus). Üleliidulise majandusliku ja poliitilise stagnatsiooni olukorras NSVL lagunemisel õnnestus Eestil taastada iseseisvus 20. augustil 1991. Eesti esimene president oli Kontstatin Päts ,teine Lennart Meri neljas Arnold Rüütel ning hetkel valitseb Toomas Hendrik Ilves.
• Välismaale jõudes liitus Trotski poliitilise tegevusega Suurbritannias, Londonis, kus osales sotsiaaldemokraatliku suunitlusega ajalehe Iskra toimetuses, kus tegutsesid ka Georgi Plehhanov, Veera Zassulitš, Juli Martov, Vladimir Lenin. Venemaa sotsiaaldemokraatliku partei sisemises fraktsioonidevahelises võitluses toetas ta algselt menševikke (Plehhanovit), olles vastu Lenini ja bolševike pakutavale "demokraatlikule tsentralismile", mille eesmärk, oli parteiliikmete iseseisvuse vähendamine ja partei juhtorgani poolt määratud suundade vastuvaidlematut järgimist. Tegevus 1905. aasta revolutsiooni ajal • Ta püüdis viia revolutsiooni masside sekka, et juba siis, kui isegi Lenin oli veel proletaarse revolutsiooni vastu, viia ellu oma permanentse maailmarevolutsiooni. See tal aga siiski ebaõnnestus ning ta saadeti 1907. aastal Põhja-Siberisse eluaegsele asumisele. Sealt põgenes ta aga peagi
Partei üle-sanne on ühendada ühesuguste huvide, vaadete ja väärtustega inimesed ning koondada ja vahendada huvisid ning ühendada kodanikke ja võimu, samuti sotsialiseerida ja mobiliseerida vali-jaid. Parteitüüpe on erinevaid: kaadri- ja massiparteid, laiahaardeparteid, kartelliparteid, frantsiisi- parteid ning muidugi parem- ja vasakpoolsed parteid. Kaadriparteid ei eksisteeri väljaspool esinduskogu ja seal on ka nõrgalt arenenud koostöö parteiliikmete vahel. Iseloomulik on ka elitism, saadikud teevad vajaduspõhist koostööd nende ringkondadega. Massiparteis on see-eest hierarhiline struktuur, kus on tugev keskjuhatuse võim ja kus liikmed peavad maksma liikme- maksu, mis on partei peamine sissetulekuallikas. Samuti on massipartei ühe kindla sotsiaalse klassi huvide realiseerija. Kui kaadripartei on loodud seestpoolt, siis massipartei just väljastpoolt.
Kas tõesti on saanud saanud ajakiri Evelini, ühe kõige harvemini kommentaari andva daami moest rääkima? Kaanelt võib leida tema tsitaadi ning sisus on veel temast juttu. 3. Tõnis Lukas oli artikli ilmumise ajal ajakirjas ,,Akadeemia" 2012. a. 1. numbris Riigikogu keskkonna komisjoni esimees. Ajakirja ,,Akadeemia" 2012. a. esimese numbri ilmumise ajal oli Tõnis Lukas Riigikogu keskkonna komisjoni esimees. 4. Veel nimetas Kruuse kõneluse katkestamise põhjuseks IRL-ga parteiliikmete omavahelisi vastuolusid. IRL-ga kõneluse katkestamise põhjuseks nimetas Kruuse lisaks muule parteiliikmete omavahelisi vastuolusid. 5. Rääkides peamistest eestlaste kuritegudest Soomes, ütles Lotta, et eestlased kipuvad enim varastama poest, ehitusplatsidelt, tanklatest ja purjus peaga autoga sõitma. Lotta ütles, et peamisteks eestlaste kuritegudeks Soomes on poest, ehitusplatsidelt ja tanklatest varastamine ning purjus peaga autoga sõitmine. 6
valimised on ühetaolised ehk võrdsed(võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks) kodakondsuspiirang valimistel- kahlikel valimistel saavad osaleda ka isikud, kellel ei ole riigi kodakondsust, aga riigikogu valmisteks peab olema riigi kodakondsus. vanuspiirang valimistel- enamuses riikides saab hääletada alates 18. eluaastast. erakondade koalitsioonileping- valimisteprogramm massiparteid- parteid, kus parteiliikmete arv suurenes, mis oli 1950-1960 aastatel populistlikud parteid- uut tüüpi parteid, mille alusideoloogia pole enam nii kergesti määratletav, kes väidavad end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne klassi huve. erakonna fraktsioon- erakonna või valmisliidu saadikute rühmitus parlamendis/volikogus propaganda-ideolooiga põhiseisukohtade lihtsustatud tutvustamine avalikkusele toetajaskonna laiendamise eesmärgil
Erakondi on vaja selleks, et koondada teatud sotsiaalsete gruppide huvid ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Lisaks ka see , et demokraatlikus ühiskonnas, kus on erakonnad, on poliitikakeskkond hoopis teistsugune. Seda iseloomustavad ideoloogiate paljusus, valimiskonkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse. Erakonnaseadus?????? 20. Erakondade tüübid: liikmeskonna ja ideoloogiate järgi · Kus parteiliikmete arv on suur, neid nimet massiparteideks. · Ideoloogiate järgi jagunevad parteid: vasakpoolseteks ja parempoolseteks, samuti ka populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne klassi huve. 21. EV koalitsiooni ja opositsioonierakonnad-nimeta. · Koalitsioon IRL ja Reform · Opositsioon - SED ja Kesk 22. Parem, vasak ja tsentrumparteid Eestis Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Keskerakond-
Valimised on väga tähtsal kohal erakondade tegevuses. Erakond pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Olulisemaks muutunud on ka valitsemine ja selle kaudun oma nudmiste realiserrimine poliitikas. Ideoloogilisest programmist on muutunud tähtsamaks valitsemisprogramm ehk valitsusse kuuluvate erakondade koalitsioonileping. 20. sajandi keskpaigaks oli hääleõigus Euroopas laienenud ka naistele ja mustanahalistele, mis muutis parteide jaoks tähtsaks töö massidega. Parteiliikmete arv kasvas ja just seepärast võiski selle aja erakond nimetada massiparteideks. Parteid jagunesid kaheks: parem ja vasakpoolseteks. Alates 1970. aastatest kujunesid uut tüüpi parteid, sisuliselt oli tegu populistlike parteidega, kes esindasid kogu rahva, mitte mõne klassi huve. Populistliku partei tegevus on suunatud eesmärgile võita valimised. Tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valimisinstitutisoonide materdamine. Vasakparteid Eestis Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Rahvuste Nõukogu saadik. Veomasinatele anti väljasõidu korraldus südaööl. Sõita tuli Laia ja Pagari t. nurgale NKVD maja juurde, kus tulid peale venelased-tsekistid, ja siis suundus veomasinate kolonn Merepuiesteele "Punaarmee Maja" juurde. "Punaarmee Maja" oli küüditamise keskuseks Tallinnas. Sinna kogunesid 13. Juuni hilisõhtul Siseas- jade ja Julgeoleku rahvakomissariaatide ametnikud, militsionäärid, punaarmeelasi ja kõik kompartei Tallinna linna komitee liikmed. Parteiliikmete väljailmumine oli kohustluslik ja seda koguni kontrollitud nimekirjade alusel Partei Aktiivi majas, Pikk, t. 20. Kokkutulnute seas olnud märgata rohkesti juute. Koosolekust võtsid osa olevail andmetel rahvakomissaridest peale B.Kummija A.Murro veel hariduse rahvakomissar N.Andresen, kergetööstuse rahvakomissar A.Veimer ja kompartei 3 sekretär Neeme Ruus. Instrueeri- miskoosoleku avas ENSV Riikliku Julgeoleku rahvakomissar ja küüditamise peakorral- daja Eestis-Boris Kumm
Tallinn: Varrak, 2009. Lk 170. 6 näidisprotsessi eesmärk oli äratada tähelepanu ja olla õpetuseks. Suurem osa kohtualuseid mõisteti vangi, välismaalased (sakslased) vabastati, üksteist inimest mõisteti surma ja neist lasti lõpuks maha viis."13 Selliseid protsesse korraldati järgnevatel aastatel korduvalt. Julgeolekuorganid kogusid samal ajal pidevalt parteiliikmete kohta informatsiooni, mille abil sõeluti välja parteiaktiviste ja võimalikku ohtlikku kontingenti.14 Tõeline poliitiline terror sai vallanduda 1934. aastal. Stalini positsioon oli olnud ohus. Liikvel olid jutud, et parteil oli plaanis Stalin välja vahetada ühe teise Poliitbüroo liikme, Sergei Kirovi vastu15. Kirov mõrvati 1. detsembril 1934. On väidetud, et Stalin oli tema mõrva tellija, aga seda pole tänase päevani tõestatud.16 Pärast Kirovi surma vallandus suur
isikukultus; venestamine, koolides vene keel, asjaajamine vene keeles, ülikoolid venekeelsed *1965 üritas läbi viia majandusreformi, mille järgi ettevõtte edukust pidi hindama rentaabluse, mitte toodangu hulga järgi. Kavatseti ettevõtete iseseisvust suurendada. Sellest plaanist ei tulnud midagi välja *1968 lõpes Hrustsovi sula-Praha kevad *Parteiaparatuur otsustas kõige üle ja nomenklatuursed ametikohad muutusid eluaegseteks *Parteiliikmete arv kasvas pidevalt *Järk-järgult hakkas tagasi tulema nn. hiiliv stalinism. Toonitati tema ,,teeneid", väideti et tal on üksikud puudused olnud *Saabus kuldne defitsiidiajastu *Kokku sulasid poliitiline, majanduslik ja sõjanduslik ametnikkond *Tekkis selline nähtus nagu dissidentlus- teisitimõtleja *1982 Breznev suri, tema ameti päris Andropov, kes suri 1984, tema asemele tuli Tsernenko, kes suri 1985. aastal. Seda aega kutsuti ka gerontokraatiaks. Poliitbüroo keskmine vanus oli 78.
1931 sai justiitsasjade rahvakomissariks ja peaprokuröriks kunagine armeejuht Krõlenko. NKVD etteptsa jäi Menzinski, kes aga oli üsna kehav tervisega. Reaalseks sisejulgeolekujuhiks kujunes Menzinski asetäitja Genrihh Jagoda (1891-1938). 1.12.1934 mõrvati segastel asjaoludel Leningradi parteijuht Kirov, keda peeti üheks võimalikuks Stalini mantlipärijaks. On kahtlustatud, et korraldus selleks tuli Stalinilt endalt eesmärgiga leida ajendit ebasobivate parteiliikmete kõrvaldamiseks. Järgnes nn. suur puhastus, kus parteist visati välja ja hukati sadu tuhandeid inimesi. Stalini lähikond jäi üldjoontes siiski samaks läbi 1930.-te. Poliitbüroos säilitasid oma koha Molotov, Kaganovits, Kalinin, Vorosilov, Andrejev ja Mikojan. Kuibõsev suri 1935 südame- rabandusse, Ordzonikidze lasi end 1937 maha. Rudzutaks, Kossior ja Tsubar hukati 1938- 1939. Küll puhastas Stalin NKVD juhtkonda. Peale Menzinski surma NKVD juhiks tõusnud
Nõukogude kätte". Sõjavastaste Bolsevike võim kasvas veelgi tänu Venemaa sõjalistele kaotustele võõrsil ja ka jätkuva inflatsiooni ning lahendamata maaküsimuse tulemusel. Bolsevike teele võimu suunas aitas kindlasti kaasa ka nende vastandumine valitsusega ning kriisiajal otsesest võimust kõrvalehoidmine rahva pahameele osaliseks saab ju ometi see kes valitseb. Oma oskusliku tegutsemisega saavutasid bolsevikud rahva poolehoiu ning ka parteiliikmete hulk kasvas aasta algusega võrreldes suve lõpuks juba pea kümme korda, augustiks oli liikmete hulk peaaegu 200 000. Ajutine Valitsus nõrgestas sisemiste vastuolude tõttu end veelgi ja ka see aitas kaasa tema hukule ning Nõukogude poolt valitsetava riigi tekkele. Oluline erinevus nende kahe revolutsiooni vahel olekski see, et kui veebruaris oli toimunud spontaanne ,,rahva ülestõus", siis Oktoobrirevolutsiooni võib nimetada pigem
välismaailmaga, olnud oluliseks impulsiks 1825 detsembrimässul. Aleksander I tegutses võrreldes Staliniga väga pehmelt, ei rakendanud esialgu mingeid meetmeid, et välistada suuremad ekstsessid. Paralleelselt dekabristide liikumise kujunemisega tegeleti valitsusliikumises reformidega jne. Stalin adus situatsiooni ohtlikkust ja hakkas rakendama meetmeid, mille tulemusel sai olukorra päris kiiresti kontrolli alla. Oluline on kontrolli kehtestamine parteiliikmete üle- Sõda oli kommunistliku partei liikmeskonda oluliselt muutnud. Sõja eel oli kommunistlikus parteis NL-s u 4 milj liiget, 1941 alguses, sõja lõppedes oli parteiliikmeid 6 milj. 1945 võeti vastu ühel aastal parteisse 2,4 milj inimest. Sõja ajal astus kokku kompartei liikmeks 9 milj inimest. Sõja ajal astus välja kokku 7 milj inimest. 1946 a alguseks oli partei liikmeskonnas 70% inimesi, kes olid sõja ajal parteisse astunud
aasta märtsipleenum, selle eel EKP liikmeid 90 000, selle järel oli liikmeid järele jäänud 1000. Just 50. alates on tegemist väga kiire kasvuga. · Kui 50. alguses oli tegemist rahvuslikult mitte-eestlaste parteiga, siis mida aeg edasi, seda rohkem kasvab eestlaste osakaal - 60. alguses on rahvus parteis pooleks: pooled eestlased, pooled mitte- eestlased. · Naiste osakaal aja jooksul suureneb, aga aeglaselt. · Parteiliikmete vanenemine - kui 1950. aastatel on tegemist u 40-aastastega, siis 1980. aastatel on tegemist pensioniealistega. See läks kokku üldise riigijuhtimisega Kremlis, alla 60. aastane ei saanud poliitbüroosse kuuluda. · Haridutase. Mida aeg edasi, seda keskmiselt kõrgema haridusega parteiliikmed on. Sõjajärgsel ajal oli haridustase madal, kõrgharidusega olid ainult üksikud liikmed, enamus olid algharidusega. · Sotsiaalses mõttes tööliste osakaal vähenes
Mida kauem sõda kestis, seda ükskõiksemaks muututi selle suhtes, kes sõja võidab. Tähtis oli toetada seda poolt, kes tundus olevat edukam- mida suurem edu, seda suurem lootus, et sõda lõppeb varsti. Enamlased demobiliseerisid vana Vene armee, jaan 1918 hakkasid looma uut Punaarmeed töölistest ja talupoegadest, esialgu polnud selle loomine mitte otstarbekatel alustel korraldatud- värvati vaid klassikuuluvuse alusel ja parteiliikmete soovitusel. Selline armee ei saanud olla kuigi suur, ammugi mitte tugev, olude sunnil 1918 mais läksid enamlased üle sundmobilisatsioonile. Värvati eelisõigusega väkke töölisi ja talupoegi, teised läksid tagalasse. Siiski oli Punaarmee kasv silmapaistvalt suur. 1918 keskel teenis Punaarmees u 500 000 inimest, 1919 alguseks oli 1,5 miljonit, 1920 alguseks oli juba 3 miljonit meest. 1921 alguseks saavutas absoluutse tipu 5,5 milj mehega- maailma suurim armee
annaabi.ee 
