Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja usaldas neid üha enam. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides. Tollane EKP oli esijoones aparaadipartei ning selle liikmeskonda iseloomustas madal haritustase. Kõrgharidusega kommuniste oli vaevalt 8-9% liikmeskonnast. Edaspidi aga partei liikmete haridustase kasvas jõudsasti. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine, mis muutus eriti tuntavaks 1940 aastate teisel poolel, mis jõudis haripunkti võitlus nn kodanliku natsionalismiga. Parteist väljaheitmine sai oluliseks liikmeskonna kasvu reguleerimisvahendiks ning üleliidulisel tasanidl asendas see varasemaid suurpuhastusi. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, ille partei keskkomitee kinnitas. Nomenklatuuris olid oma sisemised
valdkondades kehtinud piirangud. 2. Miks võib 1956. aastal toimunud NLKP XX kongressi pidada murranguliseks? Vastus: Sest sellel kongressil tõi Hruštšov välja tõed tegudest, mida Stalin korda saatis. Inimesed said teada, milline Stalin tegelikult oli. Mõistetakse hukka laiema vägivalla rakendamine. 3. Sõnasta vähemalt kaks näidet poliitiliste olude muutumise kohta Hruštšovi ajal. Vastus: 1. Hruštšov hakkas nõudma parteikaadri pidevat uuendamist- kõrgemate ametikohtade jaoks seati sisse piirtähtajad, mille täis saades tuli ametist lahkuda. 2. Represseeritute vabastamine- nt saksa sõjavangide vabastamine, küüditatute tagasipöördumine siberist. 4. Iseloomusta majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal kahe iseloomuliku tunnuse abil. Vastus: 1. Pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad, eriti põllumajanduses (maisi sundkasvatamine, uudismaade üles harimine jne) 2
sulaks? Esita näiteid ja selgita. 10.Paranesid suhted välisriikidega. Nt 1955 aastal normaliseeriti suhteid Jugoslaaviaga; Hrustsovi visiit USA'sse Represseeritute vabastamine. Nt Saksa sõjavangide vabasatamine ja küüditanute tagasipöördumine Siberist. 11. Iseloomusta Hrustsovi-aegset sisepoliitilist elu NSV Liidus. Mis olid iseloomulikud tunnused? 11. XXII kongressil võttis partei vastu uue programmi, mis lubas kommunismi saabumist 1980'ndaks aastaks Hakati nõudma parteikaadri pidevat uuendamist ning NLKP's seati valitavate, so kõrgemate ametikohtade jaoks sisse piirtähtajad, mille täissaades tuli lahkuda 12. Milliseid ümberkorraldusi tehti Hrustsovi ajal majanduses? Milline oli ümberkorralduste mõju? 12. 1954-1961 algas massiline uudismaa üleharimine 1954 tegi Hrustsov ettepaneku suurendada kogu maal maisikasvatust(kukkus läbi) Alustati nö maaparandusega 1958 peatati VI viisaastak ning kuulutati välja seitseaastak(uue süsteemiga üritati
8. Milles seisnes võimuvõitlus sõjajärgses Nõukogude Liidus? 9. Mis iseloomustas Beria uut kurssi? Rahvusliku kaadri edendamine liiduvabariikides, pehmendati senist vägivallapoliitikat ning vangilaagritest vabastati üle miljoni karistusaluse. 10. Miks nimetati Hrustsovi võimuloleku aega ka sulaajaks? Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid Hrustsovi ajal. Poliitika Parteisisene võimuvõitlus, pidev mõõduvõtmine USA-ga, pehmendas vägivallapoliitikat, parteikaadri pidev uuendamine (seati sisse piirtähtajad ametnikele). Majandus Suurendati kogu maal maisikasvatust, tõsteti toiduainete hindu, tühistas piiranguid erinevates eluvaldkondades, rahvamajandusnõukogu (liiduvabariigid said ise otsustada majanduse üle). 11. Miks nimetati Breznevi aega Nõukogude Liidus stagnatsiooniajaks? Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid Breznevi ajal. Sest sel ajal toimus Nõukogude Liidu majanduses, poliitikas ja vaimuelus seisak.
8. Milles seisnes võimuvõitlus sõjajärgses Nõukogude Liidus? 9. Mis iseloomustas Beria uut kurssi? Rahvusliku kaadri edendamine liiduvabariikides, pehmendati senist vägivallapoliitikat ning vangilaagritest vabastati üle miljoni karistusaluse. 10. Miks nimetati Hrustsovi võimuloleku aega ka sulaajaks? Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid Hrustsovi ajal. Poliitika Parteisisene võimuvõitlus, pidev mõõduvõtmine USA-ga, pehmendas vägivallapoliitikat, parteikaadri pidev uuendamine (seati sisse piirtähtajad ametnikele). Majandus Suurendati kogu maal maisikasvatust, tõsteti toiduainete hindu, tühistas piiranguid erinevates eluvaldkondades, rahvamajandusnõukogu (liiduvabariigid said ise otsustada majanduse üle). 11. Miks nimetati Breznevi aega Nõukogude Liidus stagnatsiooniajaks? Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid Breznevi ajal. Sest sel ajal toimus Nõukogude Liidu majanduses, poliitikas ja vaimuelus seisak.
vähenes vägivallapoliitika. 2. Miks võib 1956. aastal toimunud NLKP XX kongressi pidada murranguliseks? Hruštov paljastas Stalini isikukultuse, kuidas ta tegi kõike enda kasuks ja oli valmis minema sellega üks kõik kui kaugele. Varem polnud keegi sellest avalikult julgenud rääkida. Kritiseeriti avalikult Stalinit esimest korda. 3. Sõnasta vähemalt kaks näidet poliitiliste olude muutumise kohta Hruštšovi ajal. ● Hakati nõudma parteikaadri pidevat uuendamist, st Hruštov oli tipus ja tema all kogu aeg inimesed vahetusid, et keegi ei saaks ohustada Hruštovi võimu. ● Hakati vabastama represseeritud vange. 4. Iseloomusta majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal kahe iseloomuliku tunnuse abil. ● 50. aastate keskel hakkas majandus tõus kuid peadselt jõudis see tupikusse ja tekkis stagnatsioon. ● Tehti paljusid läbimõtlemata ja korduvaid muudatusi. 5
kehtinud piirangud. 2. Miks võib 1956. aastal toimunud NLKP XX kongressi pidada murranguliseks? Vastus: Sest sellel kongressil tõi Hruštšov välja tõed tegudest, mida Stalin korda saatis. Inimesed said teada, milline Stalin tegelikult oli. Mõistetakse hukka laiema vägivalla rakendamine. 3. Sõnasta vähemalt kaks näidet poliitiliste olude muutumise kohta Hruštšovi ajal. Vastus: 1. Hruštšov hakkas nõudma parteikaadri pidevat uuendamist- kõrgemate ametikohtade jaoks seati sisse piirtähtajad, mille täis saades tuli ametist lahkuda. 2. Represseeritute vabastamine- nt saksa sõjavangide vabastamine, küüditatute tagasipöördumine siberist. 4. Iseloomusta majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal kahe iseloomuliku tunnuse abil. Vastus: 1. Pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad, eriti põllumajanduses (maisi sundkasvatamine, uudismaade üles harimine jne) 2
Kriisid Ida-Euroopas 1. Miks nimetati Hruštšovi võimuloleku aega ka sulaajaks? Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid Hruštšovi ajal. Poliitika Parteisisene võimuvõitlus , pidev mõõduvõtmine USA-ga, pehmendas vägivallapoliitikat, parteikaadri pidev uuendamine (seati sisse piirtähtajad ametnikele). Majandus Suurendati kogu maal maisikasvatust, tõsteti toiduainete hindu, tühistas piiranguid erinevates eluvaldkondades, rahvamajandusnõukogu ( liiduvabariigid said ise otsustada majanduse üle). Miks nimetati Brežnevi aega Nõukogude Liidus stagnatsiooniajaks? Iseloomustapoliitilisi ja majanduslikke olusid Brežnevi ajal. Sest sel ajal toimus Nõukogude Liidu majanduses, poliitikas ja vaimuelus seisak . Poliitika
Samal ajal süvenes ka Hrustsovi konflikt tippintelligentsiga. Selle tagapõhjaks oli tema puudlik haridus ja suutmatus mõista kultuurivaldkondi, kus ta püüdis juhtnööre anda ja õpetada. Oma taktiku, kohati robustse käitumisega häälestas ta intelligentsi enda vastu. Hrustsovi tegevusega polnud rahul ka parteiaparaat ja seal kujunes tema vastu ajapikku vandenõu. Lisaks sagedastele reorganiseerimistele häiris kõrgemat parteiaparaati ka see, et Hrustsov hakkas nõudma parteikaadri pidevat uuendamist ja seadis NLKP-s valitavate ametikohtade jaoks sisse piirtähtajad, mille täis saades tuli ametist lahkuda. See käis ka liiduvabariikide ja oblastite parteijuhtide kohta. Samuti või karta, et Hrustsov jätkab Stalini reziimi kuritegude paljastamist, nendega olid aga seotud paljud varasemad väiksemad parteitegelased, kes nüüdseks oli jõudnud NLKP KK tasandile. Oktoobris 1964 kutsusid vandenõulasaed Kremlis kokku Keskkomitee Presiidiumi laiendatud istungi
laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud. Alguses, 1950. aastatel iseloomustas EKP madal haridustase, partei liikmete haridus paranes 1980. aastateks. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine, muutus eriti tuntavaks 1940. aastatel, mil võisteldi kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu. Nomenklatuur oli vahendiks, mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati. Standardvalimised Alates 1950. aastast ei langenud enam poolthääletanute protsent alla 99.5%. Saadikute arv kasvas iga aastaga. Valimised olid formaalsed, hääletati ühe kandidaadi poolt. Partei kilp ja mõõk
korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuuri nimekiri. Nomenklatuuris olid oma sisemised kihistused, kus domineerisid kõikvõimalikud parteide- ja nõukogude võimuorganite töötajad ja teised võtmefiguurid. Standard valimised. ENSV ülemnõukogu II koosseisu 100 saadikut valiti 1947 veebruaris, kusjuures protsent oli 96,17%. Edaspidi ei langenud hääletanute protsent kunagi alla 99,5%
Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi 1960 aastaid ilmestas noorte aktiivsuse kasv ning nende organiseerumise uute vormide pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal esiletulek: tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Õpilasmalev. haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine. Kõige Komsomol oli noorte massiorganisatsioon, kuhu kuulumine oli peaaegu üleüldine. Seda olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuuri nimekiri. Nomenklatuuris olid püüti demokratiseerida, et see oleks tudengite tegelik omavalitsus, mis lahendaks noorte oma sisemised kihistused, kus domineerisid kõikvõimalikud parteide- ja nõukogude päevaprobleeme
2. Võrdle nõukogude liidu majanduslike ja poliitilisi olusid kolmel perioodil Stalini aeg- poliitika- diktatuur, üheparteisüsteem, õiguste ja vabaduste puudumine, totaalne kontroll. Majandus- tööstus oli natsionaliseeritud, põllumajandus- kollektiviseeritud( erand poola ja ungari), plaani-ja käsumajandus, ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus. Hruštšovi aeg- poliitika- Parteisisene võimuvõitlus, pidev mõõduvõtmine USA- ga, pehmendas vägivallapoliitikat, parteikaadri pidev uuendamine (seati sisse piirtähtajad ametnikele). Majandus- Suurendati kogu maal maisikasvatust, tõsteti toiduainete hindu, tühistas piiranguid erinevates eluvaldkondades, rahvamajandusnõukogu (liiduvabariigid said ise otsustada majanduse üle). Brežnevi aeg- poliitika- Tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud, stagnatsioon, parteisisene võimuvõitlus. Majandus- Stagnatsioon, ei suudetud maailma
1. Stalini lähimad kaastöölised Molotov 2. Keskmine põlvkond, inimesed, kelle Stalin oli võimu juurde toonud Beria, Malenkov. 3. Sõjaajal Stalini lähikonda sattunud Hrutov. 1953. aasta vältel toimub võimuvõitlus nende vahel. Esialgu siseministriks L. Beria (julgeolek), Ministrite Nõukogu esimeheks Malenkov, partei liidriks N. Hrutov.. 1953. märts 1953 sügis aeg, mil sisuliselt juhtis riiki Beria. Alustas kohaliku parteikaadri edutamist liiduvabariikides, rahvusliku poliitika suurendamist, 2 Saksamaa ühinemise võimalikkus, isikukultuse taunimine tahtis läheneda Lääneriikidele. 1953. suvel kuulutas ta välja amnestia kriminaalvangidele, kes muutusid bandedeks, kes riisusid venemaa linnades. Beria tahtis ära kasutada olukorda, et kuulutada välja erakorraline seisukord. 26.06.1953 Beria arreteeriti süüdistatuna riigivastases vandenõus. detsembris lasti maha. 1953-55 koondab võimu enda kätte Hrutov.
koostööd võimaliku välisagressiooni., ennekõike Venemaa ja Saksa rünnakute eest. Selllist liitu aga ei suudetud kunagi luua. Põhjuseks Balti riikide omavahelised vastuolud 2. Eesti NSV Valitsemine Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid, ehk uue võimu esimesed taastajad. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine, mis muutus eriti tihedaks 1940. aastate teisel poolel, mil jõudis tähelepanu keskpunkti võitlus kodanliku natsionalismiga. Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV liidus. Koosnes see mitmetest parteidest, kus suurim võim oli Nõukogude Liidu Kommunistlikul Parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks Eesti NSV Kommunistlik Partei. Kohalik võimueliit ehk ENSV parteikaader koosnes nn.
korraldustest. Võimueliit koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides. Tollane EKP oli esijoones aparaadipartei ning selle liikmesmeeskonda iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine, võitlus nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkomitee kinnitas. Poliitiline juhtkond EKP-s. Toimusid standardvalimised, kus sai hääletada ühe kandidaadi poolt. Tollased saadikud ei olnud kutselised parlamendiliikmed, saadikukohustusi täitsid nad tootmistööd katkestamata. Liiduvabariigi valitsemisel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid, poliitilise võimu n-ö
aga piiramatult vastu võtta, kuna siis oleks aastal ümber ministeeriumideks. Kahe mi liikmete rahvuslik koosseis päris paigast ära nisteeriumi vahel eksisteeris põhimõtteliselt läinud. tööjaotus: kui siseministeerium tegeles eelkõige Sõjajärgsete aastate iseloomulikuks jooneks ühiskondliku korra tagamisega, siis oli parteikaadri pidev puhastamine, mis eriti julgeolekuministeeriumi pärusmaaks olid tuntavaks muutus 1940. aastate teisel poolel, riiklikku julgeolekut puudutavad küsimused, mil jõudis haripunkti võitlus kodanliku sh. ka luure ja vastuluure. Kokkuvõttes olid natsionalismiga. Parteist väljaheitmine sai mõlemad ministeeriumid sõjajärgses Eesti NSV
annaabi.ee 
