1.Riigikogu tähtsamad ülesanded, tööjaotus, istungid, alalised komisjonid(nimeta) RK ülesanne: 1)nagu kõik parlamendid, esindab RK poliitikas erinevaid ühiskonna gruppe ja erinevaid vaateid 2)Nagu kõikidel parlamentidel on RK ülesandeks arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3)nagu kõikidel parlamentidel on RK tähtsaim ülesanne seaduste vastuvõtmine. 4)RK ülesandeks on valitsuse ametisse panek ja tema tegevuse kontrollimine 5)RK ülesanne on riigieelarve vastuvõtt Töökorraldus: 2 istungjärku ühes aastas. Esimene on jaanuarist jaanipäevani, teine septembrist jõuludeni. Ühe istungjärgu raames toimuvad istungid. Juunist septembrini võib korraldada erakorralist istungit. RK struktuur: juhatus: RK esimees + 2 aseesimeest. RK komisjoni kuuluvad kõik RK 98 liiget.
uudsetel valgustusideedel oli pakkuda küll ohtralt kriitikat, aga vähe konstruktiivseid lahendusi, kuidas Prantsusmaad ja selle riigiaparaati ümber kujundada. Võimu Jaotus Louis XIV ajal oli poliitiline võim koondunud põhiliselt Versailles`s asuvasse kuninga õukonda.Prantsusmaal ei olnud mingit tõhusamalt tegutsevat esindusorganit, sest generaalstaadid olid viimati koos käinud aastal 1614.Oma sõna seaduses oli öelda parlamentidel, aga need kujutasid enesest eeskätt juristidest koosnevaid privilegeeritud kogusid, millel ei olnud rahvaesinduse funktsiooni.Prantsusmaa oli ikka veel privilegeeritud kihtide riik.Suures ulatuses poliitilisest võimust ilma jäänud aadelkond teenis õukonnas ja sõjaväe ning kiriku kõrgemates ringkondades.Aadlikud olid vabastatud ka maksudest.Paljud neist nõudsid ikka veel talupoegadelt feodaalmakse ja muude kohustuste täitmist, ehkki- pärisorjus oli üldiselt kaotatud
toimuva arutluse käigus esitada, kuidas hääletada. Parlamendi ühe olulisema funktsioonina, mis seadusloomega tihedalt seotud, tuleb nimetada erinevate huvide esindamist ja nende tasakaalustatud kajastamist poliitikas. On ju parlament rahva esindus kogu. Parlamendiliikmed on tegelikult rahva ja riigivõimu vahendajad, seepärast on nende esmakohus edastada oma toetajate taotlusi, mitte isiklikke ambitsioone. Selle põhimõtte kindlustamiseks on demokraatlike riikide parlamentidel ette nähtud üks istungivaba nädalapäev, mil saadikud peaksid oma valimisringkondades kodanikega kohtuma. Parlamendi põhitegevuseks on seadusloome, mis hõlmab uute seaduste koostamist, olemasolevate seaduste muutmist või tühistamist ning rahvusvaheliste õigusaktide ratifitseerimist. Parlamendi tööd seaduste kallal nimetatakse menetlemiseks. See kätleb mitut etappi ja toimingut, milles on kõige tähtsamad seaduseelnõu lugemised ja hääletamine.
Lissaboni lepingus on määratletud, mida EL võib ja ei või teha, ning milliseid vahendeid ta selleks kasutada võib. Sellega muudeti ELi institutsioonide struktuuri ja nende töömeetodeid. Selle tulemusena on EL demokraatlikum ja tema põhiväärtused on paremini kindlustatud. Leping jõustus 1. detsembril 2009. Lissaboni lepingu jõustumiseks ratifitseeriti see 27 liikmesriigis. Järjestikuste laienemiste tulemusel on ELi riike nüüd 28. Põhiseisukohad 1) Suurem roll liikmesriikide parlamentidel 2) Euroopa Liidu juhtivate institutsioonide ajakohastamine ja demokraatlikumaks muutmine. 3) Tugevam hääl kodanikele (rohkem osalusdemokraatiat) 4) Euroopa ja riikide tasandil on ülesanded kindlalt ära jaotatud 5) Euroopa Liidust väljaastumine: Lissaboni lepingus sätestatakse esimest korda selgesõnaliselt liikmesriikide võimalus liidust välja astuda. Põhiseisukohtade poolt argumendid 1) Liikmesriikide parlamentide pädevuse suurendamine tõhustab
tendentsi rahvusriikide kesksest lähenemist föderaalse poole peale (ühisraha, Schengeni viisaruum jne). Seega pole välistatud Euroopa mainfestis kõlanud ideede realiseerimine tulevikus – selleks on vaja uusi kriise ning riikide tahet. Suurbritannia peaminister David Cameron leiab aga oma aasta alguses peetud palju kõneainet tekitanud kõnes, et Euroopa on põhimõtteliselt oma eesmärgu juba saautanud – rahu. Samas pakub ta tulevikuks oma visiooni, kus siiski koht rahvuslikel parlamentidel ning oluline ikkagi paindlikkus ja konkurentsivõime, millega vihjab tõusvatele majandusvõimudele. Kõne lõpus flirdib ta aga mõttega, et Suurbritannia võiks ka ilma liitu kuulumata hakkama saada aga see ei tähendaks, et riik Euroopasse ei kuuluks – suures plaanis ei muudaks see midagi. 13 Cameroni kõne järgi võiks mingil tasandil arutleda, et Euroopa projekt on oma apogee saavutanud ning nüüd on oluline seda lihtsalt hoida õigel kursil
ECOSOC-ile tehtud ettepanekut arutati ÜRO konverentsil 1946 ning ITO ettevalmistuskomiteele anti ülesanne luua ITO. Esimene kaubanduse läbirääkimiste voor algas juba siis kui eelpool mainitud ettevalmistuskomitee tegeles alles organi loomisega. Esimese vooru tulemusena kirjutati 1947. a. alla Üldisele Tolli- ja Kaubanduskokkuleppele (GATT - General Agreement on Tariffs and Trade). Kui ECOSOCi ettevalmistuskomitee oli lõpuks jõudnud ITO ettevalmistamisega nii kaugele, et liikmete parlamentidel tuli sellega liitumine ratifitseerida, keeldus USA Kongress seda tegemast ning ITO jäigi loomata. GATT eksisteeris kuni 1995. aastani rahvusvahelist kaubandust reguleeriva organisatsioonina, kuigi polnud otseselt selleks loodud. 3 Joonisel on sinisega märgitud WTO liikmed aastal 2011. WTO reeglite aluseks on neli peamist nö. "peab" printsiipi: MFN (most favoured nation), NT (national treatment), sidumiskohustus (bindings) ning koguseliste
Euroopa Liidupoliitikavaldkonnad. EL on aktiivne paljudes erinevates poliitikavaldkondades, alustades inimõigustega ning lõpetades transpordi ja kaubandusega Lissaboni lepingu põhimõtted. Lepinguga antakse Euroopa Liidule õiguslik raamistik ja vajalikud vahendid selleks, et võtta vastu tulevased väljakutsed ning täita kodanike nõudmised. 1. Demokraatlikum ja läbipaistvam Euroopa, kus on suurem roll nii Euroopa Parlamendil kui ka liikmesriikide parlamentidel, kus kodanikel on rohkem võimalusi teha oma hääl kuuldavaks ning kus Euroopa ja riikide tasandil on ülesanded kindlalt ära jaotatud. 2. Tõhusam Euroopa lihtsustatud töömeetodite ja hääletuseeskirjade ning toimivate ja ajakohaste institutsioonidega 28 liikmesriigist koosneva ELi jaoks ning suurem tegutsemisvõime liidu praegustes prioriteetsetes valdkondades. 3. Õigustel, väärtustel ja vabadusel rajanev solidaarne ja turvaline Euroopa, 4
Euroopa Liidupoliitikavaldkonnad. EL on aktiivne paljudes erinevates poliitikavaldkondades, alustades inimõigustega ning lõpetades transpordi ja kaubandusega Lissaboni lepingu põhimõtted. Lepinguga antakse Euroopa Liidule õiguslik raamistik ja vajalikud vahendid selleks, et võtta vastu tulevased väljakutsed ning täita kodanike nõudmised. 1. Demokraatlikum ja läbipaistvam Euroopa, kus on suurem roll nii Euroopa Parlamendil kui ka liikmesriikide parlamentidel, kus kodanikel on rohkem võimalusi teha oma hääl kuuldavaks ning kus Euroopa ja riikide tasandil on ülesanded kindlalt ära jaotatud. 2. Tõhusam Euroopa lihtsustatud töömeetodite ja hääletuseeskirjade ning toimivate ja ajakohaste institutsioonidega 28 liikmesriigist koosneva ELi jaoks ning suurem tegutsemisvõime liidu praegustes prioriteetsetes valdkondades. 3. Õigustel, väärtustel ja vabadusel rajanev solidaarne ja turvaline Euroopa, 4
III sammas jäi valitsustevaheliseks, st mittesiduv, aga samas EL õigusega kooskõlas. Amsterdami leping liitis Schengeni viisaruumi institutsionaalselt ja juriidiliselt Eliga. Eesmärgiks oli lihtsustamine, aga reaalsuses muutus koostöö JHA küsimustes veelgi keerulisemaks (Taani opt-out ning Iirimaa ja UK opt-in) Lissaboni lepinguga kaotati sammaste struktuur. Kvalifitseeritud häälteenamus, kuid liikmesriikidel on teatud juhtudel õigus sekkuda. Liikmesriikide parlamentidel kohustus monitoorida JHA valdkonna poliitikat. Euroopa Liidu Kohtu järelvalve. Parlamendil kaasotsustusmenetlus pea kõigis asjades. Schengen: sisepiiridel piirikontrolli puudumine, kuid säilisid Iirima, UK ja Taani erandid. EL Nõukogu alalise komitee loomine sisejulgeolekualase koostöö edendamiseks. 22. Mis on olnud ühise sise- ja justiitspoliitika koostöö positiivsed ja negatiivsed tagajärjed?
mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotudd inimkäitumise õiguslikult relevatse osaga. Seepärast on õiguse tunnetamiseks vaja näha ja tunnustada seda normatiivset korrelatsiooni, mis seisneb õiguse ja ühiskonna vahel. 5 Õigus ei saa olla ja ei ole indiviidide ja nende grupeeringute otsuste niiöelda paljas tulemus. Peaks selge olema, et õigus ei eksisteeri sellepärast, et parlamentidel oleks tööd. Õigus on riigi käes praktiliselt ainsaks vahendiks, mille kaudu ja mille abil ta saab korrastada, suunata, ka käskida õiguse subjekte. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. 6 3. Õiguse juriidilise, sotsioloogilise ja loomuõigusliku käsitluse erisused 3.1. Juriidiline käsitlus
ratifitseerima (aeglane ja kohmakas), raamotsused olid kohustuslikud, kuid reaalselt nende ülevõtmine ja kontroll nende üle oli kaheldav. Direktiivide puhul on selge kord, neid peetakse tugevamaks. Sammaste süsteem ise oli ka nõrk ja tekitas palju vaidlusi. Lissaboni leppe järel on oluline, et EP-l on suurem roll õigusaktide vastuvõtmise protsessis, varasemalt parlamendil ei olnud kaasotsustusõigust. Ka siseriiklikel parlamentidel on suurem roll, õigus kontrollida, kas eelnõu on kooskõlas subsidiaarsusprintsiibiga. Direktiivid on kõige levinumad õigusaktid, võimalik kasutada ka määrusi, otsusi, arvamusi. Määruseid reaalselt kasutatakse asutuste ja ametite loomiseks. Direktiivi eelnõu pidurdamise süsteem – hädapidurit saab kasutada ainult siis, kui vastuolu tekib aluspõhimõtetega, muidu tekib olukord, kus üks riik jääb eelnõust välja aga teised võivad ikka koostööd teha
abi saamiseks. Õiguse arusaamine kui normatiivsest informatsiooni- ja kommunikatsioonimeediumist õigus on normatiivne kommunikatsiooni ja sotsiaalstruktuur, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus ei saa olla ja ei ole indiviidide ja nende grupeeringute otsustuste paljas tulemus. Õigus ei eksisteeri, et parlamentidel oleks tööd ainus vahend, mille kaudu ja mille abil korrastada, suunata, ka käskida õiguse subjekte. Õigluse küsimus väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Euroopalikus õiguskultuuris XX sajandi alguses üleminek huvijurisprudentsilt väärtusjurisprudentsile õigust käsitletakse mingis seoses õiglusega, õiguse suhtega ,,sotsiaalselt õiglasse käitumisse". 1.7. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus
olla sealjuures ka kandideerijad alates 21-st eluaastast. Kandideerimise kautsioniks on valitsuse kehtestatud kuupalga 5 alammäära iga kandideerija kohta. (Riigikokku kandideerimisel on see vaid kuupalga 2 alammäära). Otsustusmehhanismid Europarlamendis ------------------------------------------------- Europarlamendil on otsustusprotsessis palju ahtamad võimalused kui rahvusparlamentidel nii EL-is, SRÜ-s kui loomulikult ka Balti riikide parlamentidel, sest erinevalt rahvusparlamentidest pole Europarlamendil õigust oma jõududega ühtki seaduseelnõud välja töötada, kui mitte välja arvata tema enda tööreglementi puudutavad seaduseelnõud. Ta saab vaid talle Euroopa Komisjoni esitatud seaduseelnõusid kiita heaks, teha sinna parandusettepanekuid või lükata esitatud eelnõusid tagasi. Maastrichti leping andis Europarlamendile ka õiguse taotleda Komisjonilt seaduseelnõude algatamist. Europarlament osaleb EL-i päevapoliitikas
parlamentides võivad kojad täita erinevaid ülesandeid: Inglismaa parlament - Alamkoda võtab vastu seadusi, Lordide Koda kontrollib tema tegevust, kusjuures Lordide Koda on teatud juhtudel sisuliselt kõrgeim kohtuinstants. Paljudes Euroopa riikides on kahekojalise parlamendi mõlemad kojad formaalselt võrdõiguslikud, ehkki tegelik "tööjaotus" võib olla üsna kaugele arenenud. 57 Koosseisu volituste kestus on Euroopa riikide parlamentidel valdavalt 4 aastat (varieerub 3 aastast Rootsi Riksdag'is kuni 9 aastani Prantsusmaa Senatis). Valimissüsteem on ülekaalukalt proportsionaalne. Valdav enamus kasutab d'Hondti kvooti, sh ühte selle modifikatsiooni ka Eesti. Valimised on korralised või erakorralised (ennetähtaegsed). Parlament võidakse riigipea poolt teatud tingimustel laiali saata või astub koosseis ise tagasi. Kojad võidakse valida kas otse (vahetu valimine) või valijameeste kaudu (vahendatud valimine)
annaabi.ee 
