GMO Geneetiliselt muundatud organism (lühendatult GMO) organismi pärilikkuse tegureid on muudetud tahtlikult, viisil, mida loodusliku arengu teel ei ole võimalik saavutada. GMO võib esineda toidukaupades, kus: 1. vähemalt üks toidu koostisosa on geneetiliselt muundatud organism; näiteks puding, mis sisaldab geneetiliselt muundatud maisitärklist; 2. toit on tervenisti geneetiliselt muundatud organism; värske porgand, tomat, mais, soja, raps, teravili; 3. see on saadud geneetiliselt muundatud organismist, kuid tööltemise tagajärjel ei sisalda terveid muundatud geene; näiteks muundatud rapsist valmistatud toiduõli. Tegelikult pole geneetiline muundamine midagi muud, kui uus tase sordiaretuses, et 1. muuta taim taimekahjuritele vastupanuvõimelikseks; 2. tõsta toiteväärtust (suurendada viljakust) 3. saada lahti seenhaigusest 4
SISSEJUHATUS Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasutamine põllumajanduses tähendab paljude poliitikute, ärimeeste ja teadlaste arvates põllumajanduse jõudmist uude etappi, mis võimaldaks lahendada mitmeid tsivilisatsiooni arengu käigus tekkinud probleeme, eelkõige maailma rahvastiku suurenemisest tulenevat näljahäda. Samas on geneetiliselt muundatud taimede kasvatamine esimese 10 aasta jooksul näidanud, et nende kultuuride laialdane levik toob endaga kaasa mitmeid keskkonna-, tervise- ja sotsiaal-majanduslikke riske. Eeldusel, et GMO-d kujutavad endast teatud riski, on oluline hinnata, kui suur peab olema nendest saadav kasu, mis kaaluks üles riskid ning muudaks mõistlikuks muundkultuuride kasutamise põllumajanduses, toidus jm toodetes. Õiguslik regulatsioon peaks siinkohal olema teatud konsensuse või tasakaalu leidmise
Geneetiliselt muundatud organismid Euroopas on järjest rohkem levima hakkanud geneetiliselt muundatud organismid(GMO). GMO-d võivad olla bakterid, taimed, loomad või seened, mille geene on muudetud moodsate geenitehnoloogiliste meetoditega. Taimede geneetilist muundamist kasutatakse saagikuse parandamiseks, taimede vastupidavamaks muutmiseks ning toiteväärtuse suurendamiseks. See vähendab ka taimekaitsevahendite kasutamist, mis omakorda kaitseb keskkonda. Kuid kas nii roosiline ja ideaalne GMO on tõesti täiuslik ning täiesti ohutu?
Geneetiliselt Muundatud Organismid GMO - d ehk geneetiliselt muundatud organismid on elusolendid, sh taimed ja ka nendest saadud tooted, nt loomasööt, kelle pärilikkuse ainele on biotehnoloogiliste meetodite abil kunstlikult lisatud teiste elusolendite pärilikkuse ainet või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud. Viies organismi võõraid geene, saame täiesti uute omadustega, kuid loodusele seni tundmatuid organisme. Nii näiteks võimaldab geneetiline muundamine suurendada
Tallinna Ülikool Geneetiliselt muundatud põllukultuurid Uurimistöö Tallinn 2009 RESÜMEE Käesoleva töö eesmärk on uurida, mida kujutavad endast geneetiliselt muundatud organismid, mis on geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasutamise tagajärjed ja kuidas nad võivad mõjuda loodusele ja inimesele. Oma töö kirjutamiseks ma kasutasin mitmesuguseid teaduslikke raamatuid, samuti leidsin erinevate inimeste ja teadlaste arvamusi. Uuringu ajal selgus, et geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud küsimused on aktuaalsed terves maailmas ja nende kasutamise kohta on palju arvamusi. Võtmesõnad: DNA, rakk, geenitehnoloogia, transgeenne, põllukultuurid, tagajärjed SISUKORD RESÜMEE...
Geneetiliselt muundatud organismid Referaat Mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Kuidas GMO-sid luuakse?
Geneetiliselt muundatud organismide poolt ja vastu Geneetilistelt muundatud organism ehk GMO ehk transgeensed organismid on organismid, kelle genoomi on siiratud mingi võõrliigi geene, mis avalduvad nendes organismides. Geneetilisel muundamisel on nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed. Selle käigus võib luua taimi, mis on võimsamad, muuta taimi kahjurite vastu vastupidavamaks ning saagikus võib olla palju suurem. See aitab suuri firmasid nende tootlikkusel tõusta. See on kasulik, sest tänu sellele
............... 6 4.2. GMO vastu.................................................................................................... 7 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 9 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 10 2 1. MIS ON GMO? Geenmuundatud organism (pilt 1) ehk geneetiliselt muundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni (geneetilise muundamise) teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele. Nii saadud organisme nimetatakse transgeenseteks organismideks.Võrreldes tavapäraste sordi- ja
GMO Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. See teema on tekitanud palju vastakaid arvamusi.
G M O Sisukord Sisukord Mis on GMO? Milleks seda vaja on? GMO plussid GMO miinused Pärilikkuse muutmine mutageenidega GM taimed ja loomad Esimene GMO Kasutatud kirjandus Mis on Gmo ? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on organism, kuhu geenitehnoloogilisi võtteid kasutades (nn rekombinantse DNA tehnoloogia abil) on stabiilselt genoomi viidud mingid võõrad, selle organismi geenikogumis muidu mitteesinevad geenid, geenifragmendid või muud DNA lõigud. Oluline on see, et võõrDNA peab olema stabiilne see tähendab, et ta peab loodud GMO kõigis rakkudes püsima stabiilselt vähemalt mitme põlvkonna vältel. Vastasel juhul pole tegu GMOga. Milleks seda vaja on ?
Kui inimesed on haiged ning neid võib ohustada surm, on nad enda päästmiseks valmis maksma suuri summasid. Selleks, et meditsiin saaks inimesi ravida, on tal vaja haigeid inimesi. Kõige rohkem ,,toodetakse" haigeid inimesi ,,teaduslikult tõestatud" toitumisega. Me sööme euronormidega heakskiidetud toitu ja me eeldame, et see on kontrollitud ja tervislik. Autoriteetide poolt ametlikult heaks kiidetud on geneetiliselt muundatud taimed, mida me pahaaimamatult sööme. Kuna nad ei ole loodusega kooskõlas, siis puudub nendes loodusenergia, mida me vajame söögiisu kustutamiseks. Tulemuseks on liigne söömine, mis teeb paksuks. USA-s on 85% rahvastikust ülekaalulised, see ei tule mulle üllatusena, sest USA-s võeti esimesena kasutusele geneetiliselt muundatud taimed. Probleemid, mille peaks GMO-toit likvideerima on näiteks näljahädad ja vitamiinipuudus arengumaades. Näljahädade probleem on puhtalt poliitiline.
Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO Referaat Madis Kokkuta 12.c Tallinn 2009 Mis asi on geenitehnoloogia kas lihtsalt uus sordiaretus? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega.
docstxt/12540704681551.txt
Tallinna ... kool GMO Referaat Koostaja: ... Klass: 9a Geneetiliselt muundatud organismid Tallinn 2007 Sisukord 2 Geneetiliselt muundatud organismid 1. Sissejuhatus Enamus inimestest ei tea mida tähendab GMO või mida see endast kujutab. GMO ehk geneetiliselt muundatud organismid on organismid, kuhu on lisatud võõrast geneetikalist informatsiooni, kasutades geenitehnoloogia meetodeid. Geneetiliseks muundamiseks on vaja tunda geneetikat ja rakubioloogiat, kuna enamus tööd seisneb siiski DNA ja kromosoomide jne tegelemises. GMO-d on palju uuritud, kuid arvamusi on erinevaid, mõned arvavad, et see on kahjulik ning pikaajaline mõju võib olla laastav, mõndade arusaamist mööda on see just inimeste tulevik, kuna GMO-d on kasutatud toitudes juba pikka aega
Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialist õppekava Diana Savostkina GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID Referaat Juhendaja: Triin Veber, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 SISUKORD: Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1. Kultuuride geneetiline muundamine................................................................................ 4 2
Gmo Geenmuundatud organism ehk geneetiliselt muundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud organism[1] ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Euroopa Liidu liikmesriikides otsustatakse GMO-de kasutamise lubamine EL tasemel. GMOsid sisaldavad tooted peavad olema EL-s märgistatud. Lubatud on toode märgistamata jätta, kui on tegu juhusliku ja tehniliselt vältimatu GMO-de sisaldusega kuni 0,9%
Kes või mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (näiteks bakter, taim), kelle pärilikkuse ainet ehk DNA-d on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades muudetud. Kui tavapärane sordiaretus tegutseb valdavalt liigile omase pärilikkuse materjaliga, siis geneetilise muundamisega on võimalus kombineerida omavahel väga kaugete liikide ning eluvormide geene. Põllukultuuride geneetiline muundamine Geneetiliselt muundatud (GM) ehk transgeenseid ehk muundkultuurtaimi luuakse mitmel viisil. Üks võimalus on kasutada bakterite abi. Mullas elav agrobakter, mis põhjustab taimedes kasvajalisi muutusi, suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkuse ainesse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega, saadaksegi selle bakteri abil viia võõr-DNA taimerakkudesse. Kasutatakse ka nn DNA-püssi, millega tulistatakse taimerakku pisikesi kulla- või
....................................................................................................................3 Kokkuvõte...............................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................5 2 Sissejuhatus Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. GMO-de kasutamine on tänapäeva maailmas üha populaarsemaks muutunud, kuid sellega on seotud mitmeid probleeme. Hüpotees GMO-de kasutamine on vähepõhjendatud kaalukate probleemide ja ohtude tõttu GMO-de vallas. Tuntud inglise teadlane Richard Lacey on väitnud, et võõraste geenide kunstlik
Gümnaasium 12. klass GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID EESTIS Referaat 2018 Mis on GMO? GMO ehk geneetiliselt muundatud organism on selline organism, kelle pärilikkusetegureid on muudetud viisil, mis looduslikul teel ei ole võimalik. GM taimede loomise esialgne eesmärk oli täiustada taimekaitset. Praegu turul olevad GM põllukultuurid on eeskätt muudetud vastupidavamaks putukate või viiruste poolt põhjustatavatele taimehaigustele või on suurendatud nende herbitsiidikindlust. Esimesed geenmuundatud organismid maailmas GM bakter E. coli 1971. a GM taim tubakataim 1983. a GM imetaja hiir 1985
GMO Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. See teema on tekitanud palju vastakaid arvamusi.
Geneetiliselt muundatud organismid GMO-st üldiselt Geneetiliselt muundatud organismid (ingl. Genetically modified organismis) ehk GMO, on kunstlikul teel muudetud geenidega organismide (taimed, loomad jne.) üldnimi. Geenmuundatud organisme ehk transgeenseid organisme luuakse genoomiosa ülekandmisega ühelt organismilt teisele. Levinuimad taimed mida geneetiliselt muudetakse on mais, sojauba, puuvill ja lutsern. Selle juures võiks ka ära mainida, et maailmas kasvatab geneetiliselt muundatud saaki 8.5 miljonit farmerit kellest 90% on madalarengualadel
tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene või sisestada organismi tehisgeene. Sellega aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Oluline on see, et võõr-DNA peab olema stabiilne see tähendab, et ta peab loodud GMO kõigis rakkudes püsima stabiilselt vähemalt mitme põlvkonna vältel. Vastasel juhul pole tegu GMOga. Geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv . Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal, esimesed GM taimed tehti Belgias ja Missouris 1983. aastal. Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. aastal. Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. Esimese
Euroopa Liidu liikmesriikides otsustatakse GMO-de kasutamise lubamine Euroopa Liidu tasemel. Lisaks on osad liikmesriigid seadunud piiranguid oma territooriumil GMO-de kasutamisele. Eestis ei ole selliseid piiranguid seatud. Kasvatamisreegleid sätestab iga liikmesriik eraldi ja nad on paigas väga vähestes riikides, Eestis on need puudu. Kasvatamise reeglite eesmärgiks on enamasti luua tingimused mitme erineva tootmistüübi "kooseksisteerimiseks", et saaks kasvatada nii geneetiliselt muundatud taimi kui tava- ja mahepõllumajanduslikke taimi nii, et tava- ja mahetaimed ei saastuks, samuti on osad liikmesriigid püüdnud töötada välja reegleid juhuks, kui saastumine siiski toimub. GMOsid sisaldavad tooted peavad olema EL-s märgistatud. Lubatud on toode märgistamata jätta, kui on tegu juhusliku ja tehniliselt vältimatu GMO-de sisaldusega kuni 0,9%. Eestis on geneetiliselt muundatud organismide kasutamise reguleerimine jagatud kolme ministeeriumi vahel: -Keskkonnaministeerium
Juhul, kui GMO turustamisloa taotlus esitatakse mõne muu EL liikmesriigi valitsusele või on tegemist taotlusega GMO toiduks või söödaks kasutamiseks, toimub taotlusele kommentaaride kogumine Euroopa Komisjoni kaudu. Euroopa Komisjon teeb üldsusele kättesaadavaks taotluse sisu ja hindamisaruanded. " [http://www.k6k.ee/keskkonnaigus/keskkonnaigus/vertikaalsed_teemad/gmo-d#title] (8.03.2008) GMO loomine Geneetiliselt muundatud kultuurtaimi saab luua mitmel viisil. Üheks võimaluseks on kasutada baktereid. Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadaksegi selle bakteri abil võõr-DNA taimerakkudesse viia. Veel on võimalik kasutada nn. DNA püssi, selle abil saab taimerakku tulistada
Geneetiliselt muundatud organismid Koostajad: Mariliis Karro Mari Metsakaev Kärt Satsi Triin Toonekurg 01 Mis on GMO? · Geneetiliselt muundatud organism, kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. · 1)Neil organismidel ilmneb mingi uus, mõnele teisele liigile omane tunnus. · 2)Neil rikutakse mingi kindla geeni struktuur suunatud mutatsiooni abil ära. Miks muundatakse? GMO võimaldab: · suurendada organismide haiguskindlust ja vastupanuvõimet kahjuritele · parandada kultuurtaimede maitseomadusi ja saagikust
Geneetiliselt muundatud kalad on ohtlikud Artikli autoriks on ,,Maaleht" , Erkki Mäeorg viide : http://paber.maaleht.ee/? page=&grupp=artikkel&artikkel=15703 Geenmuundatud organism ehk geneetiliselt muundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni (geneetilise muundamise) teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Artiklis on muundatud kalad , imelihtsalt viisil, viies teiste organismide geene kaladesse on suutnud teadlased luua kalaliike,mis kasvavad palju kiiremini ja on haigluskindlamad.Uuring tõestas seda,et geneetiliselt muundatud kalad võivad olla palju vastupidavamad keskkonnast tulenevatele mürkainetele.Kuid see võib põhjustada mürkide kogunemist kaladesse ning sattumist lõpptarbijale,inimese toidulauale.Samuti kahtlustatakse kalakasvatuseks kasutatavate kasvuhormoonide kahjulikku mõju inimesele.
Rapla Ühisgümnaasium Eliise Orav 11. r klass RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE TEADLIKKUS GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMIDE KASUTUSEST EESTIS MÜÜDAVATES TOIDUAINETES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Luule Linamäe Rapla 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID........................................................4 1.1. Mis on geneetiliselt muundatud organismid?...............................................4 1.2.1. Geneetiliselt muundatud taimede saamise metoodika..........................5 1.2.2. Geneetiliselt muundatud loomade saamise metoodika..........................6 1.3. Miks konstrueeritakse geneetiliselt muundatud organisme?........................7 1.4
Geeniliselt muundatud loomad ja taimed Margus Henning AAP-11 Sisukord Üldiselt GM head küljed GM halvad küljed Tagajärjed Levinuimad taimed GM ajalugu GM kasutamine Eestis GM maailmas Üldiselt Geneetiliselt muundatud taimed ja loomad on kunstlikul teel muudetud geenidega organismid. Geenmuundatud organisme ehk transgeenseid organisme luuakse genoomiosa ülekandmisega ühelt organismilt teisele. Geenimuundamise head küljed saagikuse tõus taimedele ei tule kahjureid taimed on vastupidavamad haigustele raviomadused mida saab tekitada Geenimuundamise halvad küljed geenide muutmine hävitab bioloogilist mitmekesisust geenide muutmine võib kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi
Geneetiliselt muundatud organismid Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend, mille alla loetakse bakterid, taimed, loomad, kelle pärilikkuse ainet ehk DNA-d on geenitehnoloogiliste võtete abil kunstlikult muudetud. Tavapärase sordiaretus on baseerunud liigile omase pärilikkuse materjali töötlemisega, ent geneetiline siirdamise abil kombineeritakse väga kaugete liikide ning eluvormide geene. On võimalik kogunisti sisestada bakterilt pärit geene taimedele või siirdada organismi tehisgeene, mida seal varem ei esinenud
com/watch?v=QbvF-jq0h3A • Silver Silmere- Mahetoidule spetsialiseerunud kokk ja 2011. aasta parima mahetoote tegija. • Mahetoit on kallim, kui muud toidud, see ka põhjus, miks nõudlus selle järele on väikem. Mahetoit • tervislik ja puhas toit, mahemärki kandvas mahetootes on vähemalt 95% koostisosadest pärit mahepõllumajandusest. • Maheviljeluse puhul kasutatakse taimekahjustajate tõrjeks ennetavaid võtteid ja looduslikke vahendeid. • ei sisalda geneetiliselt muundatud organisme (GMO-sid) ehk muundkultuure ega kunstlikke värv-, maitse- ja lõhnaaineid. Geneetiliselt muundatud organismid • ehk GMO on kunstlikult geneetilise muundamise teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. • Eestis on GMO-de kasutamine keelatud. • Roheline ideoloogia on GMO-de tootmise ja kasutamise vastu, sest nende kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust. Töötlemine, turustamine
TALLINNA TEENINDUSKOOL Maarja Lubi T21K GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2010 Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega.
Keili Helekivi Geneetiliselt muundatud organismide poolt GMO ehk geneetiliselt muundatud organismina mõistetakse enamasti transgeenseid organisme. Need on elusorganismid, kelle genoomi on viidud mõne teise liigi geene, mis nendes organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Transgeenseid loomi kasutatakse peamiselt teaduslikul eesmärgil katseloomadena ning nendest märksa suuremat vastukaja tekitavad tänapäeval toiduks kasvatatavad taimed. Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel
Hugo Treffneri Gümnaasium GENEETILISELT MUUNDATUD RAPSI EHK TRANSGEENSE RAPSI KASVATAMISEGA SEOTUD RISKID LOODUSKESKKONNALE JA INIMESE TERVISELE Referaat Koostaja: Hilary Karu Juhendaja: Saima Kaarna Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Mis on GM kultuurid?.........
Tartu Kommertsgümnaasium Geneetiliselt muundatud organismid poolt ja vastu Referaat Geneetiliselt muundatud organismi nimetatakse veel geenmuundatud organismiks,geneetiliselt modifitseeritud organismiks või geneetiliselt moondatud organism. Lühendiga GMO. Geneetiliselt muundatud organism on organism, kuhu on lisatud võõrast geneetikalist informatsiooni, kasutades geenitehnoloogia meetodeid, selleks kõigeks on vaja tunda geneetikat ja rakubioloogiat, kuna enamus tööd selles, seisneb siiski DNA ja kromosoomide tegelemises. Geneetilise muundamise käigus paigutatakse üks või mitu geeni ühest organismist teise, kusjuures geene on võimalik üle kanda omavahel mittesuguluses olevate organismide vahel näiteks võivad geneetiliselt muundatud põllukultuurid (GM-
Geneetiliselt muundatud taimed poolt või vastu? GMO ehk geneetiliselt muundatud organismid on organismid, mille DNA'd on muudetud sellisel viisil nagu see looduses ise võimalik ei ole. Näiteks on võetud ühe taime DNA ja viidud see teise taime DNAsse, samuti võib DNA pärineda ka mõnelt loomalt, bakterilt või viiruselt. Esimesed avastused sellel alal tehti 1944.aastal, kui leiti, et DNA kannab edasi osa pärilikku informatsiooni. Esimene geneetiliselt muundatud bakter loodi 1971.aastal Californias ning 12 aastat hiljem loodi Missouris ja Belgias esimesed GM taimed. 1993. aastal tuli turule esimene massitarbimisele suunatud muundkultuur: Flavr Savr tomat, mis ei läinud enam kergesti mädanema. ISAAA (International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications) andmetel on GM kultuure 2009. aasta seisuga külvatud 134 miljonile hektarile, millest umbes 50% kasvatatakse USA's ning üleüldse on maailmas kokku 25 riiki, mis tegelevad GMO
T, 18. oktoober 2011 Autor: Mi.S (AnnaAbi.com kasutaja) Kas kloonida geneetiliselt muundatud lehma insuliini tootmiseks? Jah, sest: Eelised: · Lehmad kui imetajad toodavad insuliini, mis on inimese ensüümile sarnasem, kui see, mida saadakse bioreaktoris kasvatatavatest bakteritest; · Lehmade kasutamine on odavam võrreldes bakteritega, sest nad toodavad rohkem insuliini · piima on lihtne koguda; · ensüümi toodetakse ainult piimas, · ülejäänud loomas ei muutu midagi, seega peaks lehm olema täiesti terve;
nii, et nad oleksid vastupidavamad kas siis kliimale, putukatele või mõnele muule välisele tegurile. Seda tehakse ikka selleks, et toit oleks kvaliteetsem ja saagikus suurem. GMO'sid kasutatakse ka meditsiinis, et ravida mingeid teatud haigusi või siis leidmaks ravimeid nende vastu. Näiteks on geneetilise manipuleerimise teel loodud hiire liin kellel on oluliselt suurem kalduvus jääda vähihaigeks. 1980'tel aastatel hakati aga geneetiliselt muundatud organisme patenderima. Alguse sai see USA'st ja Kanadast. Eriti populaarseks on patenderimine muutunud põllumajandussaaduste patendeerimiseks. Näiteks on patendeeritud mitmesugused geneetiliselt muundatud vilja-, maisi- ja ka sojaoa sordid. Patendi ametisse on isegi antut taotlus patendeerimaks protsessi mis võimaldaks kloonida inimest. GMO'de patendeerimisega tegelevad maailmas väga suured korporatsioonid ja tänu
Essee «Geneetiliselt muundatud organismide - poolt või vastu» Diana Kuzmina 9.B klass Geneetiliselt muundatud organism ehk geenmuundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk GMO all mõeldakse organismi, kelle pärilikkusainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle geene on muudetud sellisel viisil, mida looduses ei esine. Geneetiliselt muundatud organismidel on tohutult palju plusse, kuid veelgi rohkem miinuseid. Mis on siis põhilised GMO negatiivsed pooled, mispärast olen pigem muundamise vastu? Kahtlemata on geenmuundatud organismidel palju häid külgi. Nad on tunduvalt vastupidavamad ja täiuslikumad kui tavalised organismid. Geneetiline muudamine võimaldab neil elus paremini hakkama saada ning olla konkureerimisvõimeline. Näiteks parandatakse kultuurtaimedel
GMO-ga kaasnevad riskid Kuidas saadakse geneetiliselt muundatud organisme? Geneetiliselt muundatud (GM) toit saadakse GM organismidest. GM organismid, nt GM mais, soja või raps, erinevad geneetiliselt muundamata taimedest (organismidest) selle poolest, et nende DNAsse ehk rakus olevasse pärilikkuse info kandjasse on sisse viidud DNA lõik, mille tulemusena GM mais, soja või mõni muu taim (organism) omandab meelepärased omadused. Näiteks kahjurikindlasse maisitaime on sisse viidud selline DNA lõik, mille tulemusena maisitaim ise hukkab
13. Mis on kloonimine? Kloonimine on geneetiliselt identsete järglaste saamine. 14. Kui suur on kloonimise edukus? Kloonitud on hiiri, küülikuid, kasse, lambaid, kitsi, sigu, muulasid, veiseid, hobuseid. Kuid pole suudetud teha sama ahvide ja konnadega. 15. Millised probleemid kerkivad kloonimisel esile? 16. Milliseid geenide organismi viimise võimalusi on olemas? Bakteri plasmiidiga, viirustega, kullapüstoliga ja taimedesse Agrobakteriga. 17. Geneetiliselt muundatud organismide poolt ja vastu argumendid. 1. Mudelhiired luuakse, et leida ravimeid inimese haigustele. 2. Hävimisohus olevate liikide säilitamiseks: võetakse hävimisohus looma tüvirakust tuum ja viiakse see lähedase liigi munarakku. Munarakk siirdatakse tagasi looma emakasse. Sünnib hävimisohus liigi esindaja. 1. Kloonimine, selle nimel, et päästa suremisohus olev loom võib olla ohtlik. 2. Kloonimine on ebaeetiline ning keelatud. 18. Kirjelda GMO põlvkondi. 1
........................................................................................................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................7 2 SISSEJUHATUS Transgeensete ehk geneetiliselt muundatud organismide (GMO) areng sai alguse eelmise sajandi 1970-ndatel ja 1980-ndatel, kui tehnoloogia ja geneetika kiire areng andsid inimestele võimaluse muuta või kombineerida teiste, neile eluks vajalike, organismide genoome nii, et nende kasulikud omadused tuleks rohkem esile ning kahjulikke ja negatiivseid omadusi tahaplaanile lükata või neid leevendada. Esimene tähtsaim samm selles vallas 1973. aasta, kui Herbert Boyer ja Stanley Cohen lõid esimese kombineeritud DNA-ga organismi: E
Transgeensed taimed Taimerakule lisatakse vajalik geen. Nt et muuta maasikataime külmataluvaks, lisatakse maasikarakule lõhe geen, mis võimaldab kalal elada külmas vees. Taimerakule lisatakse ensüüm, mis takistab mingi teatud geeni avaldumist. Esimene geneetiliselt muundatud taim - tubakas loodi 1983. Turule jõudis herbitsiidikindel tubakas 1994. (Herbitsiid on taimi hävitav või kahjustav keemiline ühend.) Esimene USA Toidu- ja Ravimiameti poolt 1994 turule lubatud GM-toiduvili oli kauase säilivusega tomat. See talus hästi transportimist ja oli suht kõrge kuivainesisaldusega. Ning peamine viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ega kippunud mädanema. Kuid vajasid valmimiseks eritöötlust etüleeniga. Kallim ning maitse ei olnud kõige meeldivam.
Uurimustöö eesmärgiks on uurida GMO olemust ja kui palju ning mida sellest teavad eri vanuses inimesed. Uurimustöö põhineb internetil ja interneti raamatutel, Ants Kure Power Point'i esitlusel ning minu enda koostatud küsimustel ning kaupluste külastustel. GMO' st on küll informatsiooni, kuid mitte väga palju ja paljud allikad annavad ühesugust infot. 3 Mis on üldse GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Oluline on see, et võõr-DNA peab olema stabiilne see tähendab, et ta peab loodud GMO kõigis rakkudes püsima stabiilselt vähemalt mitme põlvkonna vältel. Vastasel juhul pole tegu GMOga. Teiseks tuleb rõhutada, et GMOsid luuakse geenitehnoloogia abil. Kolmandaks tuleb
ühendeid. Lisasaadusena eraldub hapnik. NB! Fotosünteesil eralduv hapnik pärineb veest NB! Süsinikdioksiidi süsinikust tekib orgaaniline ühend Fotosünteesil eritatakse valgus-ja pimedusstaadiumi! Valgusstaadiumis on vajalik valgus s.t. valgusstaadiumi reaktsioonid toimuvad valgusenergia abil - Valgusenergia ergastab klorofülli molekuli. Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri. Valgusstaadiumis toimub makrorgiliste ühendite süntees- ATP ja NADPH2, mis on vajalikud pimedusstaadiumi toimumiseks. Fotosüntees Valgusstaadium Pimedusstaadium Valgusenergia Toimub vee Orgaaniliste ainete süntees olemasolu! fotolüüs CO2st Klorofülli olemasolu! ATP JA NADPH2 Kasutatakse ATP ja CO2 süntees
Mida tähendab GMO ? GMO ehk geneetiliselt muundatud organism on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Levinumateks geneetiliselt muundatud kultuurideks on soja, mais, puuvill ja raps. Peamiselt kasutatakse geneetiliselt muundatud organisme selleks, et muuta taimi vastuvõtmatuks keemilistele umbrohumürkidele ning kahjuritele. Üks suurimaid skandaale geneetiliselt muundatud toidu alal oli see, kui selgus, et algselt vaid loomasöödana mõeldud "geneetiliselt putukamürgiga rikastatud" mais suunati tootjate poolt sujuvalt ka toiduainetetööstusesse. Tärklise ja fruktoosisiirupi näol on mais aga esindatud praktiliselt igas valmistoidus ! Lisaks on avastatud, et muudetud geenid "rändavad" ja mõjutavad ka lähedal asuvate teiste taimede geene, need protsessid on aga pöördumatud.
11. KLASS GMO KAS TARBIDA VÕI MITTE? Uurimistöö SISSEJUHATUS Ühiskonnas on üha enam populaarsus koguma hakanud teema ,,GMO kas tarbida või mitte?". Selle peamisteks negatiivseteks argumentideks peetakse seda, et tegelikult ei teata, milline mõju on tarbijale. Geneetiliselt muundatud organismide üheks peamiseks loomise põhjuseks oli näljahäda leevendamine. Kuna Eesti meedias on viimastel aastatel räägitud palju geneetiliselt muundatud organismidest, siis on töö autoril tekkinud küsimused - Mida kujutavad endast geneetiliselt muundatud organismid? Millised ohud nendega kaasnevad ohud? Milliste seadustega piiratakse nende kasutamist? Kui palju mõjutavad GMO-d keskkonda? Nendest küsimustest lähtuvalt, püstitati uurimistööle järgmised eesmärgid: 1. Saada teada, miks luuakse geneetiliselt muundatud organisme. 2. Välja selgitada, millised ohud kaasnevad GMO-de tarbimisega keskkonnale ja inimese
.................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2009. a .................... emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISM............................................................ 4 1.1.Mis on GMO?...............................................................................................................4 1.2. GMO ajalugu...............................................................................................................4 1.3. Geneetiliselt muundatud põllukultuur.........................................................................5 1.3. Geneetiliselt muundatud taime olemus.
GMO poolt ja vastu Üldinformatsioon Geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) all mõeldakse organisme, kelle pärilikkuse ainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle geene on muudetud viisil, mida looduses ei esine. Geenmuundatud organisme ehk transgeenseid organisme luuakse genoomiosa ülekandmisega ühelt organismilt teisele. Geneetiliselt muundatud taimedest ja loomadest valmistatud toiduained näevad välja ja maitsevad nagu tavalised toiduained. Levinuimad taimed mida geneetiliselt muudetakse on mais, sojauba, puuvill ja lutsern. USAs ennustatakse sel aastal külvata ligi 200 000 km2 geneetiliselt muundatud maisi. Ajalugu Geneetiline muundamine sai võimalikuks tänu DNA avastamisele ja esimese rekombinantse bakteri loomisele (kolibakter Escherichia coli) aastal 1973. Korduavalt lükati edasi 1986
.................................................. 3 Kokkuvõte............................................................................................................................... 4 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 6 2 Vändra Gümnaasium Sissejuhatus GMO ehk geneetiliselt muundatud organism on elusoend(bakter, taim,loom jt.), kelle pärilikkusainele(DNA-le) on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle geene on kunstlikult muudetud. Geenidega manipuleerimise eesmärgiks on organismile uute, inimestele majanduslikult huvipakkuvate omaduste andmine(infoleht ,,Gmo-vaba Eesti") Geneetiliselt muundatud bakterite ja pärmide kõrval kasutatakse hetkel majandustegevuses eelkõige geneetiliselt muundatud taimi. Sellist GM kultuurtaime
hoopis tekstiilitööstuses kasutatud uute materjalideväljatöötamisel. Teiseks suurimaks kasutusvaldkonnaks on meditsiin ja üheks enim tuntumaks rakendusbioloogia meditsiini hõlmavaks haruks on biotehnoloogia, mille abil sünteesitakse erinevate elusorganismide poolt inimkehale vajalikke või ravis kasutatavaid aineid. Näiteks suhkrutõve raviks kasutatavad nn humaan- ehk inimkeha insuliinidega identsed insuliinid on toodetud muundatud bakterite poolt. Rakendusbioloogia meditsiini haru hõlmab väga paljusid bioloogia rakenduslike harude inimesega seotud uurimisvaldkondi, näiteks mikrobioloogia (sh parasitoloogia, viroloogia jne), farmakoloogia jageneetika (sh proteoomika) kuni bioeetikani välja. Biotehnoloogia Biotehnoloogia on rakendusliku bioloogia valdkond, mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskkonna parendamisel. Biotehnoloogia
annaabi.ee 
