Valgus- Haljastusväärtus- dekoratiivne sügisvärv, sobib üksikult Puu võra- Lehed- liitlehed Õied- väikesed, pööristes Viljad- väike luuvili VAHER Acer Mullastik- viljakas Niiskus- Valgus- avatud kasvukohta Haljastusväärtus- kasutatakse 150 liigist umbes 20 Puu võra- Lehed- vastakud, sõrmjad, liht või liitlehed Õied- ühekojalised kahesugulised Viljad- kaksiktiibvili HOBUKASTAN Aesculus Mullastik- Niiskus- Valgus- päikesepaistelist Haljastusväärtus- tähtsad haljastuses pargipuuna või alleepuuna Puu võra- 1 Lehed- vastakud, sõrmjad, liitlehed Õied- püstises pöörises Viljad- suur ogalise või sileda välispinnaga kupar VIINAPUU Vitis Mullastik- Niiskus- Valgus- päiksepaisteline Haljastusväärtus- kasutatakse vertikaalhaljastuses, seintel jne Puu võra- Lehed- sõrmroodsed, saagjaservalised lihtlehed Õied- rohekad, viietised, ühe või kahesugulised, pööristes
Meil võib tihti ohata vanades mõisaparkides ja haljasaladel, suuremad eksemplarid Hiiumaal, Vaemla pargis (h = 24,2 m dmax = 138 cm), Lääne-Virumaal, Varangu pargis jm. Puud on nõudlikud mulla suhtes ja meil veidi külmahellad. Kasvatavad väga ulatusliku juurestiku, on aga samas põuatundlikud. Mägivahtra puit on hinnaline (erikaaluga 0,63...0,65 gr/cm³), sellest valmistatakse mööblit, parketti, tulirelvade pärasid, tehakse nikerdusi jne. Haljastuses kasutatud pargipuuna, nii üksikult kui grupiti, samuti alleepuuna, laialdast kasutamist leidnud ka Ameerikas. Erinevate lehevärvustega sordid sobivad aktsentpuudeks. Abiootilistest teguritest olulisemad on kliimategurid (valgus; temperatuur; sademed; atmosfäär (õhk), sh. õhu liikumine õhuniiskus ning tuule mõju puittaimedele), lisaks mullastikulised ( e. edaafilised) tegurid (aluspõhi, mulla koostis, happesus, mulla tüsedus jne) ning ekspositsiooni (ilmakaarte mõju) ja orograafilised tegurid (reljeef)
Lehed kuni 40 cm pikad, pungad süsimustad. Õitseb kevadel enne lehtede puhkemist. Vilja valmivad sügisel. Kasvab Norrast kuni Krimmini. Puhtpuistuid esineb harva. Eestis on vähelevinud, bonittet on II. Keskmine juurdekasv aastas on 4 tm/ha/a. Noored puud taluvad varju, vana on valgusnõudlikud. Kasvab lodus ja paepealsetel muldadel. On tormikindel liik. Max vanus 150-250 a. Puit on rõngassõõneline ja lülipuiduga. Puitu kasut siseviimistlusel ja mööbli valmistamiseks, laialdaselt ka pargipuuna. Harilik pärn kuni 30 m kõrge, laia võraga puu. Koor on oores eas sile ja tumehall. Lehed 4-6 cm pikad. Õitseb juulis, õied on kollakasvalged ja meerohked. Viljadeks pähklikesed. Vanus 300-400 a. Kasvab huumusrikkastel liivsavimuldadel ja saviliivmuldadel. Talub põuda ja on hästi varjutaluv. Puit on kerge ja valge. Kasut tisleritöödeks ja mööbliks. Kasvab koos teiste laialeheliste lehtpuudega. Harilik vaher soodsates tingimustes kuni 30 m kõrge. Võra on tihe ja laimunajas
dekoratiivtaimena. (11.) (Vt. Pilte Lisa3) 9 6. SIBERI NULG Siberi nulu ladina keelne nimetus on Abies sibirica Ledeb. Nulg on mitmeaastane igihaljas ühekojaline okaspuu, mida looduslikult Eestis ei kasva. Nulu kõrgus võib-olla kuni 40 m ja ta elab kuni 200 a. (6.) Looduslikult esineb sibei nulgu peaaegu kogu Siberis. Kultiveerituna kasvatatakse suuremas osas Euroopast. Eestis kultiveerituna tavaline, harilikult pargipuuna, harva metsakultuurina. Siberi nulu koores on palju vaigumahuteid, millest saadakse aromaatset vaiku. Seda nimetatakse ka palsamiks. Kasutatakse optikatööstuses klaasi liimimiseks. Okastest saadakse nuluõli. Väikestes okastega okstest tehakse kamprit. Jugapuu on tähtis ilupuu eelkõige suuremates parkides ja maal. Ta talub ka kärpimist, mis sobib kõrgemaks hekiks. Puit on pehme, vaiguta. Temast toodetakse tselluloosi, paberit ja mööblit. (12.) (Vt. Pilte Lisa3)
Sama tunnusega saab neid ka talvel eristada. Suvel saab neid eristada lehtede katsumisega: jalaka lehed on nii pealt kui alt karedakarvalised, künnapuu lehed on peaaegu siledad. Jalaka lehel haruneb osa külgroodudest enne leheservani jõudmist, künnapuul aga lehe külgrood enemasti ei harune. Hariliku jalaka õied ja hiljem viljad on künnapuu omadest lühema rootsuga; lendtiivaga viljad on harilikul jalakal suuremad kui künnapuul. Eestis on harilik jalakas pargipuuna väga hinnatud ja ta lubab end väga hästi kääride abil vormida. Kuna jalaka lehed paigutuvad nii, et neile langeks võimalikult palju valgust, siis puu alt ülesse vaadates palju valgust läbi ei paista. Kuna teda aga palju haljastuses kasutatakse, siis on aretatud ka mitmeid iluvorme, näiteks leinavorm, mis näeb välja kui vihmavari. Harilikku jalakat istutatakse nii üksikpuuna, rühmiti, kui ka alleena ja kõrge hekina.
Puud on nõudlikud mulla suhtes ja meil veidi külmahellad. Kasvatavad väga ulatusliku juurestiku, on aga samas põuatundlikud. · Lehed 3 või 5 munaja ebaühtlaselt saagjaservase hõlmaga, südaja alusega, pealt tume-, alt sinakas-kollakas-rohelised, paljad, 9...16 cm pikad, 10...20 cm laiad. · Mägivahtra puit on hinnaline, sellest valmistatakse mööblit, parketti, tulirelvade pärasid, tehakse nikerdusi jne. Haljastuses kasutatud pargipuuna, nii üksikult kui grupiti, samuti alleepuuna, laialdast kasutamist leidnud ka Ameerikas. Erinevate lehevärvustega sordid sobivad aktsentpuudeks. 25. Ginnala (Acer ginnala) ja tatari vaher (Acer tataricum) Acer ginnala - Kaug-Ida, Mongoolia, Mandzuuria. Eestis võrdlemisi sage kultuuris. Kõrgus alla 6 m. Talub vähest varju ja on külmakindel, eelistades siiski alati kasvada täisvalguses. Üsna niiskuslembene, talub hästi linnatingimusi, kuid ei talu mulla liigset soolsust.
Õied valged, kollaste või punaste laikudega, õieraod ja Õied õisikutelg karvased vili on paksuseinaline kupar, kerajas, kuni 6 cm läbimõõdus, ogaline, tavaliselt 1 keraja seemnega. Seeme pruun Viljad Mai lõpp - juuni algus Õitsemisaeg Kasvukoht: poolvarjutaluv valgus niiskus eelistab liivsavimulda muld puiesteepuuna, pargipuuna Kasutamine ´Baumannii´ - valgete täidisõitega, vilju ei moodusta Sordid juurestik hästi arenenud, sügav. Juurtel esinevad mügarbakterid, mis seovad lämmastikku. Eluiga kuni 300 aastat Märkused HARILIK LUMIMARI Põhja-Ameerika idaosa Päritolu 1-2 m Kõrgus tihe püstine põõsas Kasvukuju helepruunid, seest õõnsad, ilma säsita Võrsed
Õied: pikkades rippuvates kobarates, kollakasrohelised, healõhnalised, õitseb pärast lehtimist, V- VI. Viljad: kaksiktiibviljad kuni 5 cm pikad, paiknevad 45 º nurga all, paljad, 1000 seemne kaal 85....90 gr., X. Mägivahtra puit on, sellest valmistatakse mööblit, parketti, tulirelvade pärasid, nikerdusi jne. Puud on nõudlikud mulla suhtes ja meil veidi külmahellad. Kasvatavad väga ulatusliku juurestiku, on aga samas põuatundlikud. Haljastuses kasutatud pargipuuna, nii üksikult kui grupiti, samuti alleepuuna, laialdast kasutamist leidnud ka Ameerikas. Erinevate lehevärvustega sordid sobivad aktsentpuudeks. 20. Ginnala ja tatari vaher Tatari vaher (Acer tataricum L.) [tatárikum] Tataricus Tatarimaalt. Enamasti kõrgem põõsas, või madalam kuni 8 (12) m kõrgune tumehalli kuni mustja tüvekoorega puu, kasvades Lõuna-Euroopas, Balkanimaadel, Kaukaasias, Krimmis jm. Tsoon III. 1759. Tunnused:
Puit väärtuslik mehaaniliste omaduste poolest. Lülipuit punakas, maltspuit kollakasvalge. Puitu kasutatakse ehituses (seinad, kandekonstruktsioonid, uksed, aknad, põrandad jne), vineeriks, postideks, mööblitööstuses. Männi puitu kasutatakse ka paberitööstuses, on tooraineks ka puitplaatidele. Männipuistutes kasutati enne lõppraiet sageli vaigutamist, saades väärtuslikku vaiku. Kasvatatakse ka pargipuuna, eraldab fütontsiite, mis puhastab õhku kahjulikest mikroobidest. Üks vanemaid ja suuremaid mände kasvab Järvseljal ja on tuntud "Kuningmänni" nime all: kõrgus 33 m, läbim. 1,3 m kõrguselt 103 cm, tüvemaht ca 11 tm. Järvseljal kasvavate suurimate puude kõrgus 42-43 m. Harilik kuusk (Picea abies) Sirgetüveline, tavaliselt - 30 m, soodsatel tingimustel 50-60 m kõrge
85....90 gr., X. Meil kasvab vanades mõisaparkides ja haljasaladel tihti, suuremad eksemplarid Hiiumaal, Vaemla pargis (h = 24,2 m dmax = 138 cm), Lääne-Virumaal, Varangu pargis jm. Mägivahtra puit on hinnas (erikaaluga 0,63...0,65 gr/cm³), sellest valmistatakse mööblit, parketti, tulirelvade pärasid, nikerdusi jne. Puud on nõudlikud mulla suhtes ja meil veidi külmahellad. Kasvatavad väga ulatusliku juurestiku, on aga samas põuatundlikud. Haljastuses kasutatud pargipuuna, nii üksikult kui grupiti, samuti alleepuuna, laialdast kasutamist leidnud ka Ameerikas. Erinevate lehevärvustega sordid sobivad aktsentpuudeks. Kuna mägivahtral on väga rikkalik sordivalik, siis parema ülevaate saamiseks kasutatud koguteose : Maples of the World, 1994, Portland: toodud jaotust: 1 grupp: Lehed selgelt 5-hõlmased, rohelised: 1a: lehed sümmeetrilised, lehealus südajas: 'Amry'; 'Bruchem'; 'Constant P.'; 'Erectum';
Puitu kasutatakse peamiselt Õitseb enne lehtede puhkemist aprillis-mais, õied (näiteks mustika kasvukohatüüp), soometsa siseviimistluseks (voodrilauad, liistud, kimbuna lühivõrsetel. Tiibvili ca 1,5 cm kasvukohatüüpide juures kasutatakse trepid, uksed) ja mööbli valmistamiseks. läbimõõdus, seeme asub tiiva keskel. Seemned üldtuntud sootüüpide nimetusi (näiteks raba Laialt kasutatud ka pargipuuna. Esineb idanevad kiiresti. Annab kännuvõsu. Noores eas kasvukohatüüp). Enamuspuuliigi järgi eristatakse vorme ja teisendeid: valgekirjude kiirekasvuline, hiljem kasv aeglustub. Võib saada iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut lehtedega, kollasekirjude lehtedega, 300-400 a. Juurestik hästi arenenud. Külmakindel, metsatüüpi. lihtlehine, kerajas, leinasaar jt
EESTI PUITTAIMED * Kuuluvad hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, selts pajulaadsed, sgk pajulised, perek paju (21 liiki Eestis, rohkem seotud putuktolmlemisega, head meetaimed, kasut korvipunumisel, vanasti tehti lookasid, eelistavad niiskeid kasvukohti, hõberemmelgas ehk hõbepaju hõbedased lehed, raudremmelgas ehk raudpaju läikivad lehed, halapaju hõbevalged urvad vahastel tumepunastel võrsetel, tihti tuuakse tuppa) ja perek pappel (haab lühike eluiga aga kasut pargipuuna, hõbepappel ehk hõbehaab dekoratiivne puu, valgeviltjad lehed) * Kuuluvad hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi nõgeselaadsed. Sugukond jalakalised: jalakal õied kahesugulised, tolmlevad tuulega kevadel, pähklike laia kileja äärisega, jalakaid ohustab seenhaigus jalaka surm. 42. SELTS PÖÖGILAADSED * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised. * Liike umbes * Kõik on tuultolmlejad, ühekojalised, vahelduvate lihtlehtedega puud ja põõsad. Õied
Ning vana metsameeste tarkus: jalakal on jalad all. See tähendab, et suur osa jalaka lehe külgroodudest haruneb enne leheservani jõudmist. Kevadel aprillikuus on jalakas õisi täis. Needki on veidi erinevad künnapuu omadest. Nimelt algul õied ja hiljem viljad on harilikul jalakal künnapuust lühema rootsu küljes. Suure lendtiivaga viljad ise aga on harilikul jalakal suuremad kui teistel jalakaliikidel. Jalakas on suur puu laia ja aukartustäratava võraga. Pargipuuna on ta väga hinnatud. Plusspunkte annavad juurde veel kaunid kollased lehed sügisel ja see, et ta lubab end väga hästi kääride abil vormida. Nii võib jalakast kasvatada väga kõrge elavmüüri. Jalaka lehed asetsevad omapäraselt: lehed paigutunud nii, et neile langeks võimalikult palju valgust. Nii moodustub mosaiikpilt, millest ülevalt läbi vaadates maad ei paista. Seega on jalaka all alati vilu. Vihma ajal on ta aga asendamatu vihmavari
pungad, lamedad okkad, ja käbidel seemnesoomuste tagant kaugele väljaulatuvad kattesoomused. Tolmuterad õhupõiteta, emaskäbid asuvad eelmise aasta võrsetel püstiselt, valmides rippuvad. Puude tüve koor on vanemas eas paks ja korkjas, soomusjas. Ebatsuugade puit on nii nulu kui kuusepuidust paremate omadustega ja puud on kiirekasvulised. Seetõttu omavad ebatsuugad suurt majanduslikku tähtsust. Meil on katsetatud juba umbes sadakond aastat hariliku ebatsuuga kasvatamist nii pargipuuna, kui ka metsakultuurides. Pseudotsuga menziesii (Mirb.) Franco harilik ebatsuuga Okkad on püstiselt ettepoole suunatud, varjus asetsevad poolkamjalt, kinnituvad ahenenud rootsuga madalale näsakesele spiraalselt 1-kaupa. Nad on lamedad, sisselõiketa, tömpterava tipuga, allküljel õhulõheribad. Pungad on suured, piklikkoonilised. Käbid rippuvad, kattesoomused tugevalt arenenud, seemnesoomuste vahelt pikalt väljaulatuvad. Seemned ümar-kolmnurksed, mõlemast otsast teravad,
annaabi.ee 
