Keele elementide niisugust korrastatust nimetatakse paradigmaatiliseks. Teiselt poolt tuleb väljavalitud keeleühikud selleks, et nad moodustaksid antud keele reeglistikuga kooskõlas ahela, omavahel ühildada spetsiaalsete morfeemide abil, viia kooskõlla süntagmad jne. Niisugust keele korrastatust nimetatakse süntagmaatiliseks. Igasugune keeletekst on korrastatud paradigmaatilist ja süntagmaatilist telge pidi. Süntagmaatika: märk suhtes kontekstiga. Metonüümia. Paradigmaatika: märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Metafoor. (5.loeng slaidid 7-11) 13)Semiosfäär (Lotman)- Suurimaks funktsionaalseks tervikuks, mis kujundab semioosi aega ja ruumi, on semiosfäär kui "kultuuri arengu tulemus ja tingimus" (Lotman 1990, Universe of the Mind). Kultuuri arenemisest rääkides oli Lotmanile oluline rõhutada võimalike arenguteede paljusust ning arengusuuna juhuslikkuse ja seaduspärasuse, lineaarsuse ja plahvatuslikkuse dünaamikat.
Märgisüsteem ka: Märgi tähendus tuleneb märgisüsteemist. Märgi miniaalne tähendus on see, mille poolest märk erineb millestki muust oma süsteemis.(foneem) Semioosi kolm mõõdet: süntaktka-kuidas lause osised omavahel koos seisavad. Asjade omavaheline suhestatus süsteemis, pragmaatika-elementide kasutamisega. ja semantika- elementide ja tähenduse vahelised suhted. Keel ja kõne: mis on saussure jaoks keel ja kõne. (Langue-keel, parole-kõne) Paradigmaatika/süntagmaatika: Paradigmaatika põhineb valikuprintsiibil ja Sügmaatika ühendumisprintsiibiga(kombinatsiooniga) Selektsioon/kombinatsioon: NT: Süntagmaatika EMA TOIDAB KASSI. (üksteisesuhtes järjekorras ja seoses) Kuidas tekitada paradigmaatika: Leiame analoogilise variandi mis olukorras on adekvaatne aga struktuur jääb samaks: Isa silitab koera. Kommunikatsioonimudel (Shannon-Weaver, Jakobson): On küsitud kahte kõige tuntumat: Kõige vanem: Shannoni oma ja siis edasiarendus Jakobsoni oma.
tähendus. Iga märgisüsteem on osa mingist suuremast süsteemist, millel on normid ja reeglid. Kogu universum on tõlgendatav kui märkide kogum. - SÜNTAGMAATIKA Süntagmaatika on märk suhtes kontekstiga. Metonüümia ehk ühe nähtuse, objeki, mõiste asemel nimetatakse teist, mis meie teadvuses on lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, objektist või isikust. NT selle asemel, et öelda ,,kokku said Euroopa riikide kuningad", ütleme ,,kokku said Euroopa kroonitud pead". - PARADIGMAATIKA Paradigmaatilised seosed on tähekujulised ning võivad tekkida akustiliste kujundite või tähistatavate sarnasuse põhjal. Paradigmaatilised suhted määravad, millises ulatuses võib elementide järjestusi teineteisega asendada. Näiteks: kui muuta lauses üht sõna, muutub tähendus. reeglid määravad, millist vormi peab antud juhul kasutama (käände- ja pöördelõpud). - SÜNTAKTIKA Süntaktika uurib reeglite järgimist. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid.
III koolkond: Transformatsiooni analüüsi koolkond. Järgmisel leheküljel võrdlus eelnevate koolkondade vahel Vahetute moodustajate meetod Transformatoorne analüüs Hierarhiline süsteem Ekvivalentsete lausete või süntaktiliste struktuuride perekond Induktsiooni meetod Deduktsioon Süntagmaatika Paradigmaatika Kuidas on koostatud lause? Millisest lausest või lausetest on tuletatud lause? Teooria printsiibid ja kategooriad Enne teooria, siis tuletada faktid. Seletada tuletatakse analüüsitavatest faktidest inimeste keelevõimet kindlate induktsioonireeglite abil Generatiivne grammatika Peab keeleteaduse peamiseks uurimisobjektiks inimese keelepädevust: võimet
mõistest, esemest või isikust. Nt selle asemel, et öelda 'kokku said Euroopa riikide kuningad', ütleme 'kokku said Euroopa kroonitud pead'; 1 Alternatiivide valik eeldab võimalust asendada üks teisega, mis on ühelt poolt ekvivalentne ja teiselt erineb sellest. süntagmaatilised reeglid determineerivad, kuidas moodustada ahelaid (sõnade järjekord, lause struktuuri reeglid, kuidas moodustada häälikust silpi jne) 3. PARADIGMAATIKA Märk suhtes koodiga(mäluga) mitte reaalse teatega, metafoor. Näiteks kui muuta üksuste omavahelist suhet. Nt asendada lauses üks sõna teisega ja tähendus muutub Adressaat võtab teate vastu kui kombinatsiooni, mis on moodustatud erinevatest osadest (laused, sõnad, foneemid jne) millede valik on teostatud keelelise koodi kõikidest võimalikest komponentidest lähtuvalt. Paradigmaatilised reeglid määravad millist vormi peab antud juhul kasutama (käände- ja
Need pole lihtsalt sõnad ja sündmused, vaid kõik tekstid koosnevad märkidest. Teisisõnu me ei saa hermeneutikas olla vähegi edukad, kui ei kasuta semiootikat. · Tema esimene teos on Freudist kirjutab,et freud on hermeneutik et aru saada inimesest, peab tõlgendama, mida inimene räägib. Semiootiline analüüs põhimõisted: · märk, kood, tähendus · märgitüübid: ikoon, indeks, sümbol · märgisüsteem; keel: paradigmaatika ja sütagmaatika · tekst, kontekst, intertekst analüüsimeetodid: *Barthesi pildianalüüs Märk on miski, mis ei ole iseendaga identne (Lotman) · märk on miski, mis viitab kellegi jaoks mingil määral millelegi muule · märk on seos- st mitte ühe nähtuse olemus, vaid seos kahe (v enama) nähtuse vahel märgiseos ja märgitüübid: ikoon- sarnasus indeks- faktiline seos sümbol- kokkulepe
Seega on selekteerimine ja substitutsioon ühe ja sama operatsiooni kaks erinevat poolt. Kui kombinatsiooni puhul toimub valik käepäraste elementidega (tähed ja helid), siis siin toimub valik mälu põhjal tähendusi valides. (Saussure: ühendab elemente mnenoomilises, ettekujutatavas reas) süntagmaatilised reeglid determineerivad, kuidas moodustada ahelaid (sõnade järjekord, lause struktuuri reeglid, kuidas moodustada häälikust silpi jne) 3. PARADIGMAATIKA - sümbolite repertuaar ja nende valiku reeglid, asendatavus. Märk suhtes koodiga (mäluga) mitte reaalse teatega. Metafoor. Näiteks kui muuta üksuste omavahelist suhet. Nt asendada lauses üks sõna teisega ja tähendus muutub. Adressaat võtab teate vastu kui kombinatsiooni, mis on moodustatud erinevatest osadest (laused, sõnad, foneemid jne) millede valik on teostatud keelelise koodi kõikidest võimalikest komponentidest lähtuvalt.
Semiootika alused 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Eestis (Tartus), esimesena semiootikuna ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsioon...
Freudistid arvasid, et müüks on väljendus psüühikaseisunditest, nt seksuaalsete ihade realisatsioon, seosed alateadvusega. Strukturalistlik- Muinasjuttude seos müütidega, juttude põhinemine samal süntagmaatilisel skeemil. Propp tuletas 31 funktsiooni järjendi 100 muinasjutu suurusest korpusest, kasutas sündmuste lineaarset järgnevust (V. Propp). Pragmaatiline struktuur, binaarsed opositsioonid müütides (C. Levy- Strauss). Strauss mustas süntagmaatikat, kuid kiitis paradigmaatika voorusi (müüdi detail, mis on „süntagmaatilisel tasandil absurdne“, muutub arusaadavaks paradigmaatilisest vaatepunktist. Kui vaadelda mistahes süntagmaatilist järjendit omaette puhtal kujul, tuleb sellesse suhtuda kui tähenduseta järjendisse ja ainsaks lahenduseks on süntagmaatilise järjendi asendamine paradigmaatilise järjendiga). Straussi meetodil seega strukturalismi tunnused, kuid tegelikult on tegu võrdleva meetodiga. Pidas
märgisüsteemidega. Male keel, ja nagu keele puhul pole ka males oluline, kuidas ta on realiseeritud mustad ja valged ruudud, mis võivad olla hoopis teist värvi. Samuti pole oluline, mis materialist on nupud. Figuuride väärtus sõltub positsioonist väärtus on süsteemisiseselt. Süntagmaatika - on see, kuidas elemendid on reastatud. Paradigmaatika - mingi elemendi kõi k variandid käändkonnad või pöördkonnad (eesti k). Saussure jaoks on paradigmaatika olulisem kui sntagmaatika. Strukturalism 20.sajandi üks juhtuvamaid paradigmasid humaitaar- ja sotsiaalvaldkonnas. 1920ndatel aastatel tekkisid erinevad koolkonnas strukturalismis: · (Genfi koolkond) pole nii tähtis. Eksiteerib ka praegu ja kuulsaim esindaja on Patrick Sériot (1949). Selle koolkonnas pööratakse tähelepanu ,,puuduvale märgile" 0-märk on olemas, aga puudub. o Charles Bally (1865-1947) o Albert Sechehayw (1870-1946)
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkag...
teostatavate operatsioonide väljaselgitamine (loogikute ala). 4. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed lingvistikas - (eristus sem-S, lingv- H on minu enda tehtud) (Ivici järgi) semiootikas -> Saussure: süntagmaatilised seosed vs assotsiatiivsed seosed. Tema järgi seostuvad esimesed keelemärkide seostega mingis antud kontekstis, teised aga viitavad mingi keelemärgi assotsiatiivsele ühendusele sama malli järgi moodustatud märkidega. Lingvistikas-> Hjelmslev: paradigmaatika on seotud keeleüksuste vahekordade uurimisega kogu 'keelesüsteemis', süntagmaatika aga keeleüksuste vahetute seostega kõnevoolus. Paradigmaatilised ja süntagmaatilised vahekorras on vastastikuses seoses. Paradigmaatiliste ja süntagmaatiliste vahekordade selgitamine muundustesti abil peaks kindlaks määrama keelenähtuse loomuse, s.o peaks näitama igal üksikjuhul, mis on põhiline, üldine tunnus ja mis on individuaalne joon
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
