Tiiger (Panthera tigris): KEHAEHITUS JA VÄLIMUS Ta kere on sihvakas ja paindlik, pea ümar, jalad lüheldased, saba pikk ja kogu ulatuses ühtlaselt karvadega kaetud. Tiigri tüvepikkus on 180-280 cm, sabapikkus umbes 90 cm, mass 227-272 kg. Äärmiselt iseloomulik on ta ristvöödiline karvastik, mille järgi eristatakse mitmeid alamliike. Indias kohtab vahel looduses ja ka kasvatatakse valgeid tiigreid. (Loomade elu, 1987 LEVIALA Tiigri arvukus on pidevalt langenud. Säilinud on ta Põhja-Iraanis, Afganistani põhjaosas, Hindustani poolsaarel, Nepaalis, Tais jne. selle kiskja rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobivaid varjevõimalusi, sõraliste rohkust ja veekogude lähedust. Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritooriumi suurus on vähemalt 400 km2. poegadega emasloomal on see alguses 15-20 km2, kuid ta suurendab seda järk-järgult. Oma aladel uitab ta pidevalt ringi, tallates talvel endale kõvad rajad, sest lumes on tal raske...
LÕVI Panthera Leo Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Kiskjalised (Carnivora) Sugukond: Kaslased (Felidae) Perekond: Panter (Panthera) Liik: Lõvi (Panthera Leo) Välisehitus Lõvidel on võimas keha, suur pea, tugevad küünised ja hambad ning 60-90cm pikkune saba, mis lõppeb tutiga. Lõvid on umbes meetrikõrgused ja 2,5 meetri pikkused, ning nende kaal võib ulatuda kuni 250 kilogrammini. Täiskasvanud isaste kaela, õlgu ja rinda katab pikk karvkattest tumedam lakk. Emased lõvid on isastest väiksemad. Lõvid on kaetud pruunikaskollase karvkattega. [vt Lisa 1] Siseehitus
Tiiger Tiiger (Panthera tigris) on kaslaste sugukonda pantri perekonda kuuluv imetaja. Tiigrid elavad väga erinevat tüüpi metsades, mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas. Pidev jälitamine inimese poolt ja elutingimuste halvenemine on põhjustanud tiigrite arvukuse pideva langemise ja levila ahenemise. Umbes pooled veel allesolevatest tiigritest elavad Indias. Tiiger on säilinud veel Bangladeshis,
Kaslased Alfabeetiline Aasia lõvi Ladina k. nimi: Panthera leo persica Keha pikkus: 1,31,8 m Turja kõrgus: 1,31,5m Kaal: 120200 kg Suguküpsus: 35 a. Innaaeg: Oktoobrist novembrini Tiinuse aeg: 105112 päeva Poegade arv: 24 Eluviis: Seltsiv, elab perekondadena. Toitumine: Sõralised, samuti kariloomad. Amuuri tiiger Ladina k. nimi: Panthera tigris altacia Pikkus: 2,73,5 m Saba pikkus: 1 m Kõrgus: 1,051,1 m Kaal: 250280 kg Suguküpsus: 3.5. eluaastal Innaaeg: Aastaringselt Tiinuse kestus: 95112 päeva Poegade arv: 37 Eluviis: Ööloom Toitumine: Hirved, metssead, metskitsed. Eluiga: 10 aastat Bengali tiiger Ladina k. nimi: Panthera tigris bengalensis Pikkus: 2,73,1 m Kõrgus: 0,94 m Kaal: 200350 kg Suguküpsus: 34 a. Innaaeg: Kevad
kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. Sigimine Jaaguarid elavad tavaliselt üksikult, paarid moodustuvad vaid pulmaajal. Jaaguaril võib olla 4-5 poega aastas. Emane ja isane elavad koos ainult 90 kuni 170 päeva. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Jaaguar http://www.google.ee/images?q=Panthera+onca&um=1&hl http://www.google.ee/images? um=1&hl=et&client=firefox- a&rls=org.mozilla:et:official&biw=1680&bih=858&tbs=is ch:1&aq=f&aqi=&oq=&gs_rfai=&q=jaguars%20animal %20home Tänan kuulamast!
väljakujunenud omad võtted, mis tagaksid tiigrile edu. Kuid hoolimata tiigri suurest võimekusest arvatakse, et kahekümnest katsest kroonib edu ainult üks. a)Populatsiooni arvukus ja selle muutus ajas Tiigrite populatsiooni suurus 1988. a Tiigri alamliigid Miinimum Maksimum AMUURI TIIGER Panthera tigris altaica 360 406 Hiina 30 35 Põhja-Korea <10 <10 Venemaa 330 371 väljasurnud BALI TIIGER Panthera tigris balica -
Audentese Erakool Lumeleopard Referaat Elisabeth Ots 4.b Tallinn 2015 VEIDI LUMELEPARDIST Lumeleopard ehk irbis (Uncia uncia, ka Panthera uncia) on kaslaste (Felidae) sugukonda ning lumeleopardi perekonda kuuluv imetajast (Mammalia) kiskja. Esimesena kirjeldas lumeleopardi teaduslikult Johann Christian Daniel von Schreiber 1775 Türkmenistani ja Iraani piiril olevas Kopetdagis elavate isendite põhjal. Tänapäeval on lumeleopardid nii Türkmenistanis kui Iraanis välja surnud. Schreiber paigutas lumeleopardi pantritega samasse perekonda ja andis talle nimeks Panthera uncia.
Tiiger Lühitutvustus Ladinakeelne nimetus: Panthera tigris Perekond: imetaja Sugukond: kaslased Elukoht: erinevat tüüpi metsades; mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas Toitumine: pühvlid ja hirved; rahuldub ka ahvide, madude, konnade, kilpkonnade või termiitidega Liigid Bengali tiiger Indo-Hiina tiiger Sumatra tiiger Lõuna-Hiina tiiger Ussuuri tiiger Välja surnud liigid: Bengali tiiger Java tiiger Bali tiiger Kaspia tiiger Eluviisid Öösiti peab jahti Öösel kontrollib ja märgistab oma valduse piire (märgistab uriini ja väljaheidetega) • Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritoorium: kuni 400 km². Väikeste poegadega emasloomal esialgu paarkümmend km², hiljem laiendab järk- järgult. Päeval puhkab Palava ilmaga armastab end vees karastada Jahi pidamine Jahti peavad üksinda Triibud aitavad saaklooma eest märkamatuks jääda Tapavad ohvri kaelast ham...
Tiiger on meie ökoloogilise süsteemi üks suurepärasemaid indikaatoreid ja planeedi looduse säilimise sümbol. Maailma looduspärand ja selle kaitsmine ning hoidmine ei ole meile tähtis ainult praegu, vaid määrab ka tulevase generatsiooni elukvaliteedi. Seepärast on tiigrite hoidmine, päästmine oluline nii praegu kui ka tulevikus. AMURI / SIBERI TIIGER amuuri / siberi tiiger Panthera tigris altaica Kutsutakse veel ka ussuuri, mandzuuria, kirde-hiina tiiger. Elab põhiliselt kääbustamme-, kase- ja okaspuumetsades Venemaal Kaug- Idas. Mõned selle alamliigi esindajad asustavad ka Hiina kirde- ja Põhja- Korea põhjaosa. Arvatakse, et umbes 360-406 amuuri tiigrit elab vabaduses ja u. 500-600 loomaaedades. Suurim teistest alamliikidest. Isase tiigri pikkus peast sabani on kuskil 3,3 m ja kaal küünib kuni 300 kilogrammini
Hiidpanda (Ailuropoda melanoleuca) Elavad bambusmetsades, linnastumine on häirinud nende elupaikasid. Hiidpandasid on praegu järel umbes 1200, lisaks 120 üle maailma erinevates loomaaedades. Veel erinevaid loomi: Amuuri tiiger (Panthera tigris altaica) Hiina alligaator (Alligator sinensis) Kaksküürkaamel (Camelus bactrianus) Hiina faasan (Phasianus colchicus) Loomade liigirikkus on väga suur, veel suurem on aga taimede liigirikkus, mis kasvavad Hiinas väga erinevate kliimadega aladel, mistahes maastikel. Erinevaid taimi: Bambus (Bambuseae) Ploomiõied (genus Prunus) Lootos (Nelumbo nucifera) Orhidee (Orchidaceae)
, . , , . 180-240 , 60-90, 180-227. . , . , . . - . , , . , . , . 1-2 , . 10 . , . . , , , . . - , . , , . . , , , . . . . . , , . - . . . . , . . Lõvi Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast. Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega kiskjad. Isaste tüvepikkus võib ulatuda kuni 180240 cm-ni, saba pikkus 6090 cm-ni, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud
sugukonda. Teisisõnu, nii metsikud kui ka kodustatud kaslased on üksteisega sarnased ning käituvad mitme suhtes ühtmoodi. Üldse kuulub kaslaste sugukonda ühtekokku 37 liiki ,,kiisusid". Teadlased paigutavad (süstematiseerivad) kaslaste sugukonna esindajad kahte peamisesse perekonda: väiksemad kaslased kuuluvad perekonda kassid (Felis), nagu näiteks kodukass, metskass, ilves, kalakass. Suuremad kuuluvad pantrite perekonda (Panthera), esindajaiks lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, irbis. Omaette perekonna moodustavad Lõuna-Aasias elav pantrik ja Aafrika ning Aasia asukas gepard. Siiski käsitlevad paljud neid kui suuri kaslasi. Suured kaslased ei erine väikestest mitte üksnes oma suuruse poolest. Nad oskavad möirata, mida väikesed sugulased ei suuda. Väikesed kaslased nurruvad. Neil on keele alusel eriline luu hüoidluu, mis võimaldab neil samaaegselt hingata ja nurruda. Suurtel
Bermejo · Suurimad järved: Mestiitse, indiaanirahvaid 7 % Nahuel Huapi Teisi rahvusi 3% Buenos Airese järv · Suuruselt 2. riik Lõuna-Ameerikas Cordoba ja 8. kogu maailmas Taimed Caldén Taimed Palo Borracho Taimed Erythrina crista-galli Loomad Puma Concolor Leopardus Pardalis Panthera Onca Loomad Caimaninae Alouatta Myrmecophaga Tridactyla Chrysocyon Brachyurus Linnud Rhea americana Vultur Gryphus Buenos Aires Numbrimärgid La Boca La Boca · Buenos Airese linnaosa · 19. saj. Lõpul aretasid Itaalia immigrandid seal välja tango kultuuri Avenida nueve de Julio · Maailma kõige laiem tänav · 18 sõidurida · El Obelisco ausammas linna rajajale Pedro de Mendozale Blu Buenos Aires
Huvitavaid fakte Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Vihmametsades on ka südapäeval hämar, sest vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest. Jaaguar (Panthera onca) on läänepoolkera suurim ja võimsaim kaslane. Kaslastest on jaaguarist suuremad vaid lõvi ja tiiger. Välimus Jaaguari kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 4070 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad. Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmametsades elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama
Sisukord 1 1.1 Lumeleopardist...........................lk 1 1.2 Toitumine..................................lk 2 1.3 Paljunemine................................lk 2 1.4 Irbis ja inimene............................lk 3 1.5 Kasutatud kirjandus.......................lk 3 1.6 Pildid.......................................lk 3-4 Lumeleopardist Irbise ehk lumeleopardi täpsem liigi nimetus on panthera uncia. Ta on isepäine jahimees, kes asustab maailma kõrgemaid mägesid. Neis piirkondades elutsevad vähesed loomad ning seetõttu läbib irbis oma saaklooma kannul pikki vahemaid. Ta kuulub suurte kaslaste sugukonda. Irbise pikkus võib olla kuni 150 sentimeetrit ning saba pikkus koguni 100 sentimeetrit. Tema kaal on tavaliselt 25-75 kilogrammi vahel. See kiskja elutseb Aasia mägistes osades, nagu Altai mägedes Venemaal ning Mongoolias. Teda võib ka
Amuuri tiiger Tallinna Loomaaias.Inimese suudab tiiger tappa ühe käpahoobiga. Siiski on amuuri tiigrite seas inimsööjaid väga vähe, erinevalt mõnevõrra väiksemast bengali tiigrist. Ometi peab ka loomaaias tiigritega väga ettevaatlik olema. Ka Tallinna loomaaias on tiigrid korduvalt külastajaid rünnanud, kes nende puuri on käe või jala pistnud, ja nendelt jäsemeid otsast kiskunud. Amuuri tiiger ehk ussuuri tiiger ladinakeelne teaduslik nimetus (Panthera tigris altaica), kes elab metsikult Kaug-Idas.Teistest tiigri alamliikidest erineb amuuri tiiger suurema kasvu, paksema karvastiku ja pigem tumepruunide kui mustade triipude poolest. 20. sajandi algul elas amuuri tiigreid kogu Korea poolsaarel, kirde-Mongoolias, kagu-Siberis ja Põhja-Hiinas. Tänapäeval elavad nad vabas looduses peamiselt Primorje ja Habarovski krais. Nende arvukus Sihhote-Alinis on suurenenud 250-lt (1992) 350-ni (2004), hoolimata kutsikate suurest suremusest
Lõvi Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast. Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega kiskjad. Isaste tüvepikkus võib ulatuda kuni 180 240 cm-ni, saba pikkus 6090 cm-ni, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on
AMUURI TIIGER Sisukord 1. Üldine kirjeldus 2. Eluviis 3. Toitumine 4. Paljunemine 5. Erikohastumus 6. Amuuri tiigri iseloomulikumad omadused 7. Suurus 8. Paljunemine 9. Eluviis 10. Lähisuguluses olevad liigid 11. Esinemine 12. Kaitse 13. Huvitavaid fakte 14. Kasutatud kirjandus 1.Üldine kirjeldus SELTS: Kiskjalised SUGUKOND: Kaslased PEREKOND, LIIK JA ALAMLIIK: Panthera tigris altaica Suurim kaasaegne kaslane Amuuri tiiger elab Siberis, kus enamuse aastast katab maad lumevaip. Tiigri territoorium on hiigelsuur, võib ulatuda kuni 1000 m². Kahjuks on ta vabas looduses nii haruldane, et loomaaedades elab palju rohkem tiigreid kui vabaduses. 2.ELUVIIS Amuuri tiiger asustab hiigelsuuri territooriume, mille pindala on isasloomal 800-1000 km², emasloomal tavaliselt 100-400 km²
5 3. Loomade kuningas.............................................................................................. 6 4. Sigimiskäitumine................................................................................................ 8 5.Kokkuvõte............................................................................................................ 9 6.Kasutatud kirjandus........................................................................................... 10 SISSEJUHATUS Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast. Lõvi sobivamateks elupaikateks on avarad, veekogudega savannid, kus leidub ohtralt sõralisi nt sebrad ja antiloobid. Tehistingimustes võivad lõvid elada kuni 20–30 aastaseks. Looduses esineb lõvi ja leopardi suguvõimetuid ristandeid, loomaaias ka lõvi ja tiigri ristandeid (isa lõvi, ema tiiger – tiiger; ema lõvi, isa tiiger – tigon).
Botaanilises nomenklatuuris kutsutakse nime teist osa ainult liigiepiteediks. Teaduslik nimi on täielik, kui selle juurde on lisatud autorid, aastad ja ümarsulud. Tavaliselt on liigiga seotud ainult üks autor, kuid teatud juhtudel võib olla neid kaks (nt botaanikas, mükoloogias). Esimene nimi kuulub sellele, kes antud liiki esimest korda kirjeldas ning teine nimi sellele, kes paigutas taksoni hetkel kasutuses olevasse süsteemi. Näiteks : lõvi, Panthera leo (Linnaeus, 1758). Lugemise lihtsustamiseks kasutatakse ka autorite nimede lühendamist. Liigile nime määramist võib vaadelda kui hüpoteesi evolutsiooniliste suhete ja selle grupi organismide eristatavuse kohta. Kui saadakse rohkem informatsiooni, võidakse see hüpotees kas kinnitada või ümber lükata. Süstemaatikud, kes töötasid eraldi, võisid nimetada üht ja sama liiki erinevate nimedega. Seda tuli rohkem ette minevikus, sest omavaheline suhtlus oli raskendatud. Kui kahe
Gordon, C. H., Banyard, A.C., Hussein, A., Laurenson, M.K., Malcolm, J.R., Marino, J., Regassa, F., Stewart, A-M. E., Fooks, A.R., Sillero-Zubiri, C. Canine Distemper in Endangered Ethiopian Wolves. Emerg Infect Dis. 2015. Roelke-Parker M.E., Munson L., Packer C., Kock R., Cleaveland S., Carpenter M., O'Brien S.J., Pospischil A., Hofmann-Lehmann R., Lutz H., Mwamengele G.L., Mgasa M.N., Machange G.A., Summers B.A., Appel M.J. A canine distemper virus epidemic in Serengeti lions (Panthera leo). Nature 1996 Feb1;379(6564):441-5. Lempp, C., Spitzbarth, I., Pufff, C., Cana, A., Kegler, K., Techangamsuwan, S., Baumgärtner, W., Seehusen, F. New Aspects of the Pathogenesis of Canine Distemper Leukoencephalitis. Viruses 2014, 6, 2571-2601. Twark, L., Dodds, J. Clinical use of serum parvovirus and distemper virus antibody titers for determining revaccination strategies in healthy dogs. J Am Vet Med Assoc 2000; 217:1021–1024. 6
Suurema osa ontilla saagist moodustavad loomad, kelle suurus on vaid 1-3% tema kehamassist. Otselotid saavutavad sigimisvõime minimaalselt 18 kuuselt, mis kestab maksimaalselt 13 eluaasatni. Isastel kassidel on sigimisvõimeline periood kuni 15 eluaastani. Troopikas toimub sigimine aastaringselt , eriti septembris ja novembris. Tiinus kestab otselotidel ligikaudu 70 päeva. Pesakonnas on 2-4 poega, mille eest hoolitseb ainult emane. Jaaguar (Panthera onca) Jaaguar on suurim Lõuna-Ameerika looduses elav kaslane.Jaaguar on paljude indiaanihõimude mütoloogias oluline tegelane. Teda seostatakse nii tule kui veega ja ta võib olla nii purustava kui viljastava mõjuga. Maiad uskusid, et jaaguar on allmaailma jumal, kes hoolitseb selle eest, et Päike iga päev uuesti tõuseks. Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi
Tiigreid ja lõvisid näeb haruarva. Roomajatest on tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab hästi palju eredavärvilisi troopikalinde, nagu paabulinnud, haigrud ning mitut liiki papagoisid. Fauna on jõe- ja merekaldal rikas. Indias elab 193 millionit veist, 118 millionit kitse ning 44, 8 millionit lammast. Bengali tiiger India pühvel Kobra 4.1. Jaaguar Jaaguar (Panthera onca) on läänepoolkera suurim ja võimsaim kaslane. Kaslastest on jaaguarist suuremad vaid lõvi ja tiiger. Nende kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 4070 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad. Kasslasel on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmametsades elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid.
rabapistrik (Falco peregrinus) oli kunagi Eesti rabades suhteliselt tavaline haudelind, kuid alates 1980. aastatest ei ole tema pesitsemist Eestis enam täheldatud, niisis on ta meil kohaliku haudelinnuna välja surnud. Mujal Euroopas levib aga rabapistrik mitmeski riigis. Mõned looduskaitsebioloogid ütlevad, et liik on ökoloogiliselt välja surnud (ecologically extinct), kui teda on järel nii vähese arvul, et tema mõju teistele liikidele on tühiselt väike. Näiteks bengaali tiigrid (Panthera tigris bengalensis) on suures osas oma levilast ökoloogiliselt välja surnud, sest looduses on neid alles nii vähe (üle maailma kokku vaid 2500 – 4000 isendit, sealjuures näiteks Hiinas alla 50 isendit), et nad ei suuda oma saakloomade populatsioonidele enam olulist mõju avaldada. Väljasuremise vältimiseks püüavad looduskaitsebioloogid anda soovitusi ja juhiseid liikide kaitseks ning vajaduse korral ka nende populatsioonide turgutamiseks ja ökoloogiliseks taastamiseks.
annaabi.ee 
