Uural Uural ehk Uuralid (nimekuju Uraal ei ole soovitatav) on mäestik Euroopa ja Aasia piiril. Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km), kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestiku Venemaa lääneosas. Geograafiliselt on tegemist Euroopa ning Aasia piiriga. Mäestiku jätkuks põhja suunas on Novaja Zemlja saarestik. Uuralite moodustumine Paleosoikumis oli üks osa viimase hiidkontinendi Pangaea moodustumisest. Mäestik tekkis kolme laama Baltika, Siberi ja Kasahstani kollisiooni ehk kokkupõrke käigus. Hilisema Mesosoikumis toimunud Pangaea lagunemise käigus moodustus Lauraasia laam, kuid Uuralid olid nüüd mitte laama äärel, vaid selle sisemuses ning nii on see püsinud praeguseni. Uuralite tektooniline areng algas Devonis, kui moodustusid Magnitogorski ning Tagili saarkaared (ookeanilise litosfääri subduktsioon teise ookeanilise litosfääri ploki alla)
Triias on geoloogiline periood ja süsteem, mis vastab ajavahemikule 251 kuni 199 miljonit aastat tagasi. Triias on esimene Mesosoikumi aegkonna (Keskaegkonna) periood. Nii Triiase algus- kui ka lõpuperioodi märgivad suured väljasuremisperioodid. Triiasele eelneb Perm ja järgneb Juura. Triias jagatakse kolmeks ajastikuks- Vara-Triias, Kesk-Triias ja Hilis-Triias, mis on veel omakorda erinevateks perioodideks jaotatud. Triiase ajal oli kogu Maa maapind koondunud Pangaea hiigelmandrisse, mille kese asus enamvähem ekvaatori paigus ning mis ulatus ühelt pooluselt teisele. Läbi Triiase ajastu see hiigelmanner triivis, kuid ei lahknenud. Triiase perioodi algusega samaaegselt ilmnes üle kogu maakera kivisöe puudus täpselt Permi-Triiase piiril- st ka liikide väljasuremise perioodi. Taimede ja loomade suremine oli laialdane (hukkus 90-95% mereelukatest ning 70% maismaaelukatest) ning üks võimalus on
Ta rajas mandrite triivi hüpoteesi. 3. Kuidas tõestas Wegener fossiilide abil hiidmandri olemasolu? Mis oli selle mandri nimi? Triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna-Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi(neil kõigil olid ühiseid fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama) oli seega võimalus liikuda nn. kontinendilt teisele ilma ookeni ületamata. Selle mandri nimi oli Pangaea. 4. Mis oli Wegeneri teoorias viga? Ta väitis, et laamad liiguvad ookeani koorel (mille osas tal õigus polnud). 5. Kes pakkud välja, et mandrite liikumist põhjustavad vahevöö konvektsioonivoolud? Mis aastal? Selleks oli Arthur Holmes. Aastal 1918. 6. Kui palju aastaid tagasi paiknesid Lõuna-Ameerika ja Aafrika kõrvuti? 200 miljonit aastat tagasi. 7. Kas Atlandi ookean kitseneb või laieneb? Mis seda tõestab? Atlandi ookean laieneb
Dinosaurused Carl Patrason 7.A Klass Kes olid dinosaurused? Dinosaurused olid roomajad, kes elasid Maal Triiase ajastust kuni Kriidiajastu lõpuni. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsis Teadlaste arvates oli dinosauruseid vähemalt 1500 liiki. Teada olevaid liike umbes 500 ja need jaotatakse 44 sugukonda. Triiase ajastu Triiase ajastul oli maapind ühtlaselt kokku liidetud, moodustades hiidmandri : Pangaea Triiase ajastul olid päevad lühemad kui praegu kuna Maa pöörles siis kiiremini. Triiase päev ei kestnud 24 tundi vaid 22 ¾ tundi Sisalvaagnalised Kõik lihasööjad dinosaurused olid sisalvaagnalised, sealhulgas ka mõned taimtoidulised. Sisalvaagnalised saab jagada kahte rühma : teropoodid ja sauropoodid. Teropoodid olid kahel jalal kõndivad lihasööjad dinosaurused Sauropoodid olid taimtoidulised saurused, kes liikusid kahel või neljal jalal, neil olid
3) Kuidas tõestas Wegnes fosiilide abil ühtse hiidmandri olemasolu? Triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna- Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi(neil kõigil olid ühiseid fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama) oli seega võimalus liikuda nn. kontinendilt teisele ilma ookeni ületamata. Mis oli selle mandri nimi? Selle mandri nimi oli Pangaea. 4) Mis oli Wegneri teoorias viga? Ta väitis, et laamad liiguvad ookeani koorel (mille osas tal õigus polnud) 5)Kes pakkus väljaa et mandrite liikumist p6hjustavad vahevöö konvektsioonivoolud? Mis aastal? Selleks oli Arthur Holmes. Aastal 1918. 6) Kui palju aastaid tagasi paiknesid Lõuna-Ameerika ja Aafrika kõrvuti? 200 miljonit aastat tagasi. 7) Kas Atlandi ookean kitseneb või laieneb? Mis seda tõestab?
Karboni ajastul levisid hiiglaslikud eostaimed (360- 280 miljonit aastat tagasi). Mõned olid 35 m kõrgused ja 40 cm varre läbimõõduga. Hiiglaslikud eostaimed surid välja permi ajastul, sest nad on tugevasti sõltuvad veest (permi ajastul muutus kliima kuivaks). Karboni ajastul tekkisid esimesed lendajad- kiilid. Palmlehikud- käbide ja seemnetega taimed. Ei ole palmi sugulane. Esimesed paljasseemnetaimed- käbide sees on seemned. Vanaaegkonna lõpus (permi ajastus) tekkis Pangaea ja koos sellega ka kontinentaalne kliima. Suri välja 70% liikidest. KESKAEGKOND (250- 65 miljonit aastat tagasi) on sauruste ja paljasseemnetaimede ajastu. Pangaea manner liigub lahti: tekib Ameerika, Austraalia ja Euraasia. Roomajad alustavad võidukäiku keskeaegkonna alguses ja valitsevad selle lõpuni. Roomajate eelised kahepaiksete ees: · Jäsemed on teistmoodi asetunud selgroo suhtes ja roomajad muutusid seetõttu kiiremaks. · Otsaju olemasolek
Taastuvad loodusvarad Ammenduvad loodusvarad, mida võib uuendada, taastada ja uuesti kasutusele võtta (õhk, vesi, mets, muld, taimestik, loomastik). Taastumatud loodusvarad Ammenduvad loodusvarad, mida on võimatu taastada või mille taastamine võtab miljoneid aastaid aega (kõik maavarad). Sudu Suitsust ja suitsulisanditest mürgine udu. Ürgaegkond Algas laamade liikumine. Aguaegkond Suured kurrutused. Vanaaegkond Oli ainult üks manner Pangaea. Suured kurrutusperioodid. Pandaea hakkas lagunema, tekkisid Lauraasia (P-Ameerika, Euraasia) ja Gondvana (L-Ameerika, Aafrika, Austraalia, Antarktis, Hindustani ps.). Keskaegkond Tugev kurrutus, kus tekkisid uuemad mäestikud. Kujunesid uhtmadalikud. Uusaegkond Jaotatakse Paleogeeniks, Neogeeniks ja Kvaternaariks. Rängad vulkaanipursked ja maavärinad. Tekkisid Malawi, Baikali ja Tanganjika järv ning Punane meri. Kujunes Vaikse Ookeani tulerõngas
Siin on nimekiri Miles Davise populaarseimatest plaatides: Birth Of The Cool (1949) Bags Groove (1954) Ascenseur pour l'échafaud (1957) Kind Of Blue (1959) Sketches Of Spain (1959) E.S.P (1965) Miles Smiles (1966) Nefertiti (1967) Miles In The Sky (1968) Filles de Kilimanjaro (1968) In A Silent Way (1969) Bitches Brew (1969) Live Evil (1970) On The Corner (1972) Agharta / Pangaea (1975) Star People (1983) Amandla (1989) Miles Davisest on tehtud ka filme: The Cool Jazz Sound (1959) Miles Electric: A Different Kind Of Blue (1970) Live In Montreal (1985) Miles In Paris (1989) The Miles Davis Story (2002) (dokumentaalfilm)
Jäätumiste vahel kuivad kuumad perioodid. Vanaaegkond lõpeb suure liikide hävimisega Permi Triiase ekstinktsiooniga. Niiskuslembeste eostaimede asemele paljasseemnelised okas ja hõlmikpuud, maismaa loomastikus kahepaiksete asemele roomajad. Ohtralt metallide maardlaid ja suuri soolalademeid säilinud laguunidesse Perm Perm, Vanaaegkonna viimane ajastu, algas 299 miljonit aastat tagasi, kestis umbes 48 miljonit aastat. Gondvana ühines teiste mandritega ja tekkis Pangaea hiidmanner. Lõppes Hertsüünia kurrutus. Mitmel pool vulkanism. Kuivas kliimas kujunes rohkesti kivi ja kaalisoolamaardlaid. Perm kuulub Paleosoikumi aegkonda. Permile eelneb Karbon ning järgneb Triias. Perm jagatakse kolmeks ajastikuks. Permi lõpus tabas Maad selle ajaloo suurim väljasuremislaine, mil hukkus umbes 96% merelistest liikidest. Permi ajastu oli kuiv ning valdavalt karm ja külm. Mandrid kerkisid, intensiivistus vulkaaniline tegevus ning mägedest hakkasid tasandikele
reaktsioonideks vajaliku energiat saadi peale päikesekiirguse veel kosmiline kiirgus, radioaktiivne kiirgus, õhuelekter ja vulkaaniline tegevus. Geoloogiline evolutsioon Ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni. Geoloogilise aja jooksul toimunud sündmused on salvestatud kivimitesse, mineraalidesse ja kivististesse. Mandrite teke ja areng Sadu miljoneid aastaid tagasi oli maakeral üks suur manner- PANGAEA ürgmanner. See lagunes osadeks, mis liikusid aeglaselt praegustele asukohtadele ning nende vahed täitsid praegused ookeanid. Algselt jagunes kaheks suureks mandriks : LAURAASIA(põhjapoolkeral) ja GONDVANA(lõunapoolkeral). Bioloogiline evolutsioon Maa elusa looduse arengut liikidest põlvnemise kaudu nim. Bioloogiliseks evolutsiooniks. Selle evolutsiooni tulemusena: tekivad uued liigid ja organisimid kohastuvad keskkonna muutustega.
LITOSFÄÄR Litosfäär on lõhestunud laamadeks e. plaatideks, koosneb maagist ja vahevöö ülemisest osast, liigub plastilisel astenosfääril. Laamtektoonikaks nim. teadust, mis uurib laamade liikumist ja nendega kaasnevaid nähtusi. Alfred Wegener - püstitas laamadeliikumise hüpoteesi, ennemoli ühe supermanner(Pangaea). Mandrite liikumist põhjustavaks jõuks on vahevöö konvektsioonvoolud. Maa siseehitus: Maakoor-vahevöö-tuum. Levides ühest kivimikihist teise seismilised lained murduvad ning peegelduvad nii, nagu valguslained-nendega saabki maa siseehitust uurida. Maakoor(0-80mkm)=>vahevöö(80-2900km)=>välistuum(2900-5100)=>sisetuum(5100-6378) Maakoor: ookeaniline(basaltsetest, aluseline, 5-10km) kontinentaalne(graniitne, happelina,
üksteisest kaugel asuvatel madritel. 3. Wegner tõestas ühtse hiidmandri olemasolu triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna-Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi (kõigil neil olid ühised fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama)oli võimalus liikuda kontinendilt teisele ilma ookeani ületamata. Selle mandri nimi oli Pangaea. 4.Wegneri teoorias oli viga see, kui ta väitis, et laamad liiguvad ookeani koorel (selles osas tal õigus polnud). 5. Arthur Holmes oli see , kes pakkus välja, et mandrite liikumist põhjustavad vahevöö konvektsioonivolud,aastal 1918. 6. Lõuna-Ameerika ja Aafrika paiknesid kõrvuti 200 miljonit aastat tagasi. 7. Atlandi ookean laieneb, kuna paikkonna ookeanikoore vanus on võrdelises seoses laugusega ookeani keskahelikust, mida kaugemal
5 Miles Davise albumeid · ,,Birth Of The Cool" · ,,Bags Groove" · ,,Ascenseur pour l'échafaud" · ,,Kind Of Blue" · ,,Sketches Of Spain" · ,,E.S.P" · ,,Miles Smiles" · ,,Nefertiti" Miles Davis ,,In A Silent Way" · ,,Miles In The Sky" · ,,Filles de Kilimanjaro" · ,,In A Silent Way" · ,,Bitches Brew" · ,,Live Evil" · ,,On The Corner" · ,,Agharta / Pangaea" · ,,Star People" · ,,Amandla" Miles Davis ,,Kind of Blue" 6 Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/File:Ornette-Coleman-2008-Heidelberg-schindelbeck.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Ornette_Coleman http://www.jazz.com/assets/2008/2/25/albumcoverornettesomethingelse.jpg http://tremazul.files.wordpress.com/2007/04/grammar.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/Cecil_Taylor http://boppin
LAAMTEKTOONIKA e. LAAMADE LIIKUMINE Laam = maakoor + vahevöö ülaosa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline ning erineva temperatuuri ja tihedusega, selle liikumisest tekkivad pöörised panevad laamad liikuma. Selle avastas Alfred Wegener. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. Laamasid on kokku 7 suurt ja 20 väiksemat. Geoloogilised protsessid laamade liikumisel: 1. ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge Lõuna-Ameerika ja Nazca laam a) ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem, läheb mandrilise alla) b) maavärinad c) vulkaanipursked d) kurdmäestike (kõrged mäestikud) teke
Oma plaadifirmas "Legendaarne Records" antakse välja uute underground-muusikute plaate, näiteks Metsakutsu, s'Poom, Põhjamaade Hirm, Winny Puhh. Toe Tagi viimane album kannab nime "Kõik on formuleerimise küsimus", see ilmus 1. mail, 2009. ALBUMID Kõik on formuleerimise küsimus MFM Records, 2009 1. Keera kõvemaks 2. A.N.T.S 3. Anatoomia (kaasa teeb Ülli) 4. Geenimutatsioon ja mõnuained 5. Kolmas Eesti 6. Asfaldiorjad (kaasa teeb Lauri Tõnspoeg) 7. Kõik teavad sinust kõike 8. Pangaea (kaasa teeb Bonne) 9. Spektrum 10. Kõik on formuleerimise küsimus 11. Kopli - Ülemiste - Kopli (kaasa teeb Tarvo Valm) 12. Eksperiment 13. Kilekott (kaasa teeb Evestus) 14. Burkina Faso 15. Iga päev 16. Tallinnast ära 17. Palju õnne, inimesed! Legendaarne MFM Records, 2004 1. TT Tomahook 2. Deja Vu 3. Parim parimast 4. Legendaarne 5. Hulla ja vallatle (koos Kozyga) 6. Pankrot 7. Hundinahas lambad (koos Põhjamaade hirmuga) 8. Sitt, sülg, higi ja pisarad 9. Kamoon, noh! 10
Settekivimid nt. lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi c. Moondekivimid nt. gneiss, marmor, kvartsiit 6. (TV-s selle kohta hea ül.16 lk.19) 7. Wegeneri mandite triivi hüpotees seisneb selles, et Wegener eeldas, et mandrid liiguvad üksteise suhtes. Seda kinnitas ta faktidega: a. Lisaks mandrite rannajoontele sobivad palju paremini kokku selfialade(mandrilavade) kontuurid, selle alusel konstrueeris maakaardi, kus kõik mandrid olid ühendatud Pangaea'ks. b. Pangaea olemasolule viitas ka kivimite ja geoloogiliste struktuuride jätkumine eri kontinentidel. c. Wegener leidis eri mandritelt sarnaseid fossiile(paleantoloogilist tõendusmaterjali) 8. Laamtektoonika on teooria litosfääri plokkide(laamade) tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest. Laamade liikumise põhjuseks on maasisesed konvektsioonivoolud(pingete tulemusena maakoore all asetsev
käsijalgsetest ning teistest organismidest moodustusid põlevkivi, fosforiit ja lubjakivi. Devoni lõpust kuni kvaternaari ajastuni puuduvad Eestis aluspõhja kivimid. Sellest ka suur lünk Eesti paleontoloogilises kroonikas. Vanaaegkonna keskel toimus Maa biosfääris oluline muutus elu levis maismaale (ürgraikad). Lülijalgsete järel ilmusid kahepaiksed. Vanaaegkonna lõpul toimusid Maal suured muutused: kogu maismaa ühines suureks mandriks Pangaea. Keskaegkonna vältel lagunes Pangaea hiidmanner osadeks ning kujunesid välja praegused mandrid ning Vaikne ja Atlandi ookean. Taimeriigis mitmeksesitusid ja muutusid valitsevaks paljasseemnetaimed. Loomariigis valitsesid roomajad. Keskaegkonna alguses (triiases) arenesid loomhambused roomajad, keda peetakse imetajate eelkäijateks. Keskaegkonna lõpul toimusid Maa biosfääris taas suured muutused ökoloogiline kriis. Arenesid välja õistaimed, mis hakkasid asendama keskaegkonnale iseloomulikke
Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks? Wegeneri mandite triivi hüpotees seisneb selles, et Wegener eeldas, et mandrid liiguvad üksteise suhtes. Seda kinnitas ta faktidega: a) Lisaks mandrite rannajoontele sobivad palju paremini kokku šelfialade(mandrilavade) kontuurid, selle alusel konstrueeris maakaardi, kus kõik mandrid olid ühendatud Pangaea’ks. b) Pangaea olemasolule viitas ka kivimite ja geoloogiliste struktuuride jätkumine eri kontinentidel. c) Wegener leidis eri mandritelt sarnaseid fossiile(paleantoloogilist tõendusmaterjali) 8. Laamtektoonika on teooria litosfääri plokkide(laamade) tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest? Laamade liikumise põhjuseks on maasisesed konvektsioonivoolud(pingete tulemusena
mandrilavade ehk selfialade piirjooned Konstrueeris maakaardi, millel kõik kontinendid olid ühendatud üheks ehk superkontinendiks Pangaeaks Leidis paleantoloogilist tõendusmaterjale fossiile Konstrueeris vastavalt settekivimi levikule kliimavöötmete kaardi. Kliimavöötmete piirid ühtisid arvataval superkontinendil. Pangaea olemasolule viitas ka sarnaste kivimite bioloogiliste struktuuride jätkumine erinevatel kontinentidel · Laamtektoonika (põhjused, esinevad protsessid laamade servaaladel, näited maailmast) o Laamtektoonika teadus laamadest, nende liikumisest ja põhjustest. Maakera katab 50 200 km paksune jäik kiht, mis pikaajaliste pingete tulemusena kaotab sidususe ning on lõhustunud laamadeks.
,,õitseaeg" Triias Ühtse mandri Paljasseemnetaimede Esimesed imetajad, 225 lõhenemise algus, levimine (näit. loomhambulised soe kliima hõlmikpuu) roomajad Vanaaegkond Perm Ühtne manner Esimesed Roomajate e. 280 (Pangaea), mäestike paljasseemnetaimed levimine, paljude paleosoikum teke, kahepaiksete mandrijäätumised väljasuremine lõunapoolkeral, kuiv kliima Karbon Merede pealetung, Sõnajalgtaimede Kahepaiksete 345 Niiske kliima metsad ajastu, esimesed
Laamtektoonika (laamade liikumine) Laam maakoor + vahevöö ülemine osa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad. Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad c) Vulkaanipursked d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke
• „Birth Of The Cool“ • „Bags Groove“ • „Ascenseur pour l'échafaud“ • „Kind Of Blue“ • „Sketches Of Spain“ • „E.S.P“ • „Miles Smiles“ • „Nefertiti“ Miles Davis „In A Silent Way“ • „Miles In The Sky“ • „Filles de Kilimanjaro“ • „In A Silent Way“ • „Bitches Brew“ • „Live Evil“ • „On The Corner“ • „Agharta / Pangaea“ • „Star People“ • „Amandla“ JAZZ ROCK EESTIS Seitsmekümnendatel algas jazz-muusika vaibumine Eestis, mille üheks põhjuseks oli rockmuusika pealetung. Eestis tekkisid esimesed jazz rocki grupid 1980-ndatel nt kaseke.Uus jazz fusion´i laine sai alguse 1990-ndatel, kui hakkasid tegutsema Weekend Guitar Trio jt ansamblid 2000-ndatel aastatel tegutses selle stiiliga Lippajad. FUSION FUSION-
Baltika ürgmanner koos praeguse Eestimaaga oli selleks ajaks triivinud ekvaatorile. Samal ajal jätkus ka Põhja- Ameerika ja Gondwana koosseisu kuuluva Aafrika järkjärguline lähenemine ja lapetuse ookeani lõplik sulgumine, mille tulemusena tekkis Apalatside mäestik. Laurussia ja Gondwanaga ühinesid seejärel ka kõik teised mandrid, ning Permi ajastuks (299-251 mln a tagasi) kujunes välja uus ülimanner Pangaea. Sellesse lõikus praeguse Vahemere, Kaukaasia ja Himaalaja kohal paiknenud Tethyse ookean.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Keskaegkonna jooksul, alates Juura ajastust (199-145 mln a tagasi), hakkas Pangae intensiivselt lagunema, eriti tema lõunapoolne, Gondwana mandrite osa. Kriidi ajastu jooksul (145-65 mln a tagasi) eraldusid peaaegu kõik nüüdismandrid üksteisest, viimastena Põhja- Ameerika ja Euraasia ning Austraalia ja Antarktis
Hulkraksus tagas väliskeskkonnast paremini eraldunud ja püsivama sisekeskkonna. Koos kudede eristumisega arenesid neil terviklikkust tagavad regulatsioonisüsteemid (närvi-, vereringe-, hormonaalsüsteem). Hulkraksus võimaldas paljude uute organismitüüpide arengut. * Vanaaegkonna eel ja alguses arenes elu vees. Vanaaegkonna keskel levis elu ka maale. Esimesed maale ,,kolijad" olid taimed (ürgraikad). Peale seda kolisid maale ka lülijalgsed. Vanaaegkonna lõpus tekkis hiidmanner ehk Pangaea. See lagunes osadeks keskaegkonna keskel. Tekkisid ookeanid. Tekkisid loomhambused liigid ehk varajased imetajad. * Keskaegkonna lõpus tekkis suur ökoloogiline kriis, mis vähendas mitmekesisust. Peale seda arenesid välja esimesed õistaimed ja ürglinnud. esimese linnu tunnused: kolju, tiivaluud, sulestik ja jalaluud. Roomaja tunnused: lõualuud hammastega, roided konksjätketega, kolm vaba sõrme küünistega.
vihm hakkas moodustama vooluvetevõrku ning kujundama selle abil pinnamoodi. Atmosfäär veel ultraviolettkiirgust ei neelanud ja elu sai areneda üksnes vee all. Eluvormidest on vähe säilinud seetõttu, et selleaegsed liigid olid pehmekoelised, ilma skeleti või koorikuta. Arenesid vanimad teadaolevad bakterid tsüanobakterid, millest sai alguse elu. Eritasid hapnikku. 2) Aguaegkond: 2500-540 miljonit aastat. Kujunes välja hiigelmanner Pangaea. Kliima oli suhtelistl külm. Osoonikihi tekkimine. Meres oli juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Rauabakterid, mille säilmed moodustavad kuni 95 % maakoore rauamaagi varudest. Algelised käsnad. 3) Vanaaegkond: 540-250 miljonit aastat. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg.
mandrite "kildudeks"koos nendevaheliste ookeanide tekkega. Viimane hiidkontinent, A.Wegeneri nimetatud Pangea, moodustus 350 miljonit ja hakkas lagunema 160 milj aastat tagasi. Meie elame praegu Maa "hiidkontinentide kalendri" järgi selle viimase hiidkontinendi lagunemise ajastul. Varasematest superkontinentidest on andmeid veel ligikaudu 1 miljard, 1.6 ning 2.5 miljardit aastat tagasi eksisteerunute kohta. Hiidmandrid on nt Gondwana(Mesosoikumis umbes 200 Ma), Rodinia, Pangaea ja Lauraasia(Mesosoikumi lõpul). 6.Murrangu struktuursed elemendid. Murrangpind, lasuv ja lamav plokk. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. Valdav osa murranguist esineb vaid maakoore ülaosas (10...15 km) nn haprate deformatsioonide vööndis
Esimesed mitmerakulised organismid EELKAMBRIUM Skeletiga organismid KAMBRIUM Esimesed kalad KAMBRIUM Trilobiidid ORDOVIITSIUM Esimesed maismaataimed ORDOVIITSIUM Kalade domineerimine SILUR Esimesed maismaaloomad SILUR Esimesed putukad DEVON Esimesed metsad DEVON Kahepaiksed DEVON Suured „Söemetsad“(Hiiglaslikud metsad, mille üleujutatud aladel surnud puidust kujunesid kivisöelademed) KARBON Esimesed roomajad KARBON Trilobiitide väljasuremine PERM Pangaea tekkimine PERM Dinosauruste domineerimine TRIIAS Esimesed imetajad TRIIAS Esimesed linnud JUURA Esimesed õistaimed KRIIT Dinosauruste väljasuremine KRIIT Imetajate domineerimine PALEOGEEN Esimesed primaadid ehk esikloomalised PALEOGEEN Tänapäeva imetajate ja lindude väljakujunemine NEOGEEN Poolustel kujunes jääkate NEOGEEN Inimese areng, ilmusid inimese vahetud eellased KVARTERNAAR Mammutite väljasuremine KVARTERNAAR LITOSFÄÄR 1
Mitmed suunad (neomarksism, kognitiivne arheoloogia jne). Inimese kujunemine ehk antropogenees Maailmaruumi vanus on u 20 miljardit aastat, see siiski vaieldav; välja on pakutud mitmeid dateeringuid ajavahemikus 720 miljardit aastat. Maakera vanus u 4,6 miljardit a, elu vanus 3,5 miljardit a. Selgroogsed u 500 miljonit. Imetajate vanus 270 miljonit a. Inimkonna vanuseks u 2,6 miljonit a. Vanaaegkonna lõpuks oli tekkinud suur algmander Pangaea. Keskaegkonnas see hakkas lagunema, kujunema hakkasid tänapäeva mandrid ja ookeanid. Suuremast osast varasest perioodist on pilt inimese eellastest ja nende arengust segane, leide on vähe ja needki ebakindlad. Inimese kujunemise käik on keeruline, areng ei ole toimunud ühte rada pidi. Problemaatiline on ka varaste leidude dateerimine. Varastest isenditest leitakse harilikult vaid üksikuid luid, mille põhjal neid isendeid rekonstrueerida püütakse
annaabi.ee 
