Niisugust mitmehäälsust, kus kõik hääled on võrdsed ja iseseisvad nim. Ploüfooniaks Missad Missa on jumala teenistuse põhivorm, mille toiminguid hakkati 4.-5. Saj. Saatma lauldega Missad osad jagunevad: · Adinaarium( muutumatud teksit, mis on kohustuslikud igal jumala teenistusel) · Propriumiks( need on muutuvad tekstid, mis lisatakse vastavalt kiriku kalendri tähtpäevadele) Missade sõnade tekstid 1. Kyrie eleison (palvelaul) 2. Gloria in excelsis Deo (kiidulaul) 3. Credo in unum deum (usutunnistus) 4. Sanctus/benedictus (kiidulaul) püha, kiidetud olgu 5. Agnus dei, qui ( tollis peccata mundi, miserere nobis palvelaul) Meie, Isa palve Meie isa kes sa oled taevas pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu, tahtmine sündigu, nagu taevas nõnda ka maa peal. Meie iga päevast leiba anna meile tänapäev Anna meile andeks meie võlad
*lauljate grupp * terve koor -Sageli jaguneti ka kaheks rühmaks e solist+ koor või koor+solist -Teisel aastatuhandel sai see kloostrite ja kirikute ühehäälne laul aluseks Lääne-Euroopa mitmehäälsele kunstimuusikale. Missa -Katolikiukiriku peajumalateenistus -igapäevane -seotud rituaalidega Jaguneb kaheks: -Missaordinaarium ehk kohustuslikud igal missal -Missaproprium ehk lisatakse vastavalt kirikukalendri päeval Ordinaariumi osad: Kyrie (palvelaul) Gloria (ülistuslaul) Credo (usutunnistus) Sanctus /Benedictus Agnus Dei (palvelaul) Noodikirja kujunemine -8.saj-9.saj Frangi riigi lõhenemise tõttu -Neuma ehk viibe -Noodijooned Guido Arezzost: -tegi joonte süsteemi -Algselt kasutati 4-ja noodijoont Ilmalik muusika ja rüütli poeesia -Vagandid ehk rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud -12.saj- esimesed üleskirjutised (kunstmuusika) -Kiriku hümnide periood -Kangelaslaulud, esitajad olid zonglöörid
Vaimulik muusika on valdavalt polüfoniline. Siiani oli mitmehäälse muusika arenemisel juhtivaks Prantsusmaa. Ka 14.saj oli see nii, kogu 14.saj kirikumuusika kuulsaim teos on pärit Prantsusmaalt- esimene ühe helilooja poolt komponeeritud missatsükkel - Guillaume de Machaut(..1300-1377) La messe de Nostre Dame. K: Kyrie eleison Ühe heliloojad poolt loodud mitmehäälne muusika missa ordinaariumi tekstidele muutis missa terviklikuks suurteoseks Kyrie eleison Issand halasta palvelaul, vanim osa kreekakeelse tekstiga Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges kiidulaul Credo in unum Deum mina usun ainsasse Jumalasse usutunnistus Sanctus/Benedictus püha/kiidetud olgu kiidulaul Agnus Dei qui tollis peccata mundi, miserere nobis Jumala Tall, kes sa maailma patud ära kannad, halasta meie peale palvelaul Ka reekviemist kujunes (Reekviem surnute missa) terviklik mitmehäälne muusikaline suurteos.
Teisel aastatuhandel sai see kloostrite ja kirikute ühehäälne laul aluseks Lääne-Euroopa mitmehäälsele kunstimuusikale. Missa e jumalateenistus - Katolikiukiriku peajumalateenistus - Tunnipalvus ja missa - Seotud rituaalidega nt armulaud, ristimimine jm Jaguneb kaheks: - Missaordinaarium ehk kohustuslikud igal missal - Missaproprium ehk vahelduvad vastavalt kirikukalendri päevadele Ordinaariumi osad: Kyrie (palvelaul) - sissejuhatav osa Gloria (ülistuslaul) - sissejuhatav osa Credo (usutunnistus) - pärast jutlust Sanctus /Benedictus - altari rituali ajal Agnus Dei (palvelaul) - enne armulaua jagamist Noodikirja kujunemine - 8.saj - 9.saj Frangi riigi laienemise tõttu - Neuma ehk viibe/märk - Noodijooned Guido Arezzost: - Tegi joonte süsteemi - Algselt kasutati 4-ja noodijoont Ilmalik muusika ja rüütli poeesia - 11.-12.saj- esimesed üleskirjutised (kunstmuusika)
- Missa ja tunnipalvus - kaks põhilist jumalateenistuse liiki - Missa - igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem (rituaalid) - Missal lauldavad liturgilised laulud jagunevad kaheks - ● laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri tähtpäevadele ja pühadele - missa propium ● laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel - missa ordinaarium - Missa odinaariumi 5 osa: ● Kyrie eleison - palvelaul ● Gloria in excelsis Deo - ülistuslaul ● Credo in unum Deum - usutunnistus ● Sanctus/Benedictus ● Agnus Dei qui tollis peccata mundi - palvelaul Noodikirja kujunemine - 8.-9. sajandil, mil kujunes Frangi Suurriik, tekkis vajadus tekstid kirja panna - Muusika pandi kirja neumadega(märk,viibe), märgiti sõnade kohale - Alates 10. sajandist mindi täpsemaks - Noodijoonte arv oli algul erinev (1-10)
Keskaeg *hakkavad tekkima rahvusriigid *suured esitähed võetakse kasutusele *rahvaste rändamised *avastatakse uusi maid *kristlus legaliseeritakse Laulud: Peamiselt 2 zanri: psalmoodia palvelaul Taaveiaegsetele tekstidele hümnoodia lihtne vaimulik laul 2 ettekandeviisi: antifooniline laulavad mitu koori koos vastamisi responsoonne laulab solist(vaimulik), saateks koor(kooril alati refrääniosa) Lääne kiriku muusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega, kes pani aluse ladinakeelse hümni loomisele. Augustus kasutas süsteemi loomisel Pythagorose teooriaid Paavst Gregoorius (Suur) I *alustas liturgia ühtlustamise protsessi *Gregooriuse koraal e. laul
lüüdia früügia Vana-Rooma muusika mitmehäälsus kitaravirtuoosid pillid: tibia (aulos), sarvepillid, Egiptuse sistrum, harf, flööt, kitaara muusikud olid orjad tänu mitmetele mõjutustele väga eriilmeline muusika tantsud andsid ajendi pantomiimide arenguks need põhinesid kreeka tragöödiatel, pantomiime kommenteeris koor flöödi saatel muusika oli ka gladiaatorite võitluste ja kaarikute võiduajamiste lahutamatuks osaks Varakristlik muusika kaks põhilist zanri: PSALMOODIA palvelaul Taaveti-aegsetele tekstidele HÜMNOODIA ülistuslaul vaimulik laul kaks ettekandemaneeri: ANTIFOONILINE vastulaulmine RESPONSOORNE eeslaulja+koor, refrääniga laulud
saateta. Tekstid on tavaliselt ladinakeelsed. Puudub ühtne taktimõõt. Levis suuliselt. Rütm sõltub teksti rütmist. Laul kanti ette retsiteerides. Saateta. Retsiteerimine laulja (tavaliselt vaimulik) laulab pikki proosatekste peamiselt ühel noodil. Psalmoodia psalmitekstide laulmine. Need on vaba ehitusega värssides. Ühel toonil lauldavad lõigud on lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodia on peamiseks laulutüübiks kõikidel tunnipalvustel. Psalm palvelaul juudikuninga Taaveti aegsetele tekstidele. Melism ühel silbil lauldakse palju noote. Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Missade avalaulud ehk introitus-antifoonid on eriti pidulikud. Hümnid stroofilise värsstekstiga. Sekvents keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme, mille ülesehitusele olid eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Responsooriumid algselt koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud.
1. Muutumatud tekstid(meloodia võib muutuda) 2. Muutuvate tekstidega laulud, mis muutuvad vastavalt päevale ja otstarbele Eesti heliloojatest on kirjutanud missa Urmas Sisask. Meie Isa Palve loetakse armulaualiturgias. Muutumatute tekstidega laulud: Kyrie Eleison issand halasta Gloria au Credo mina usun Sanctus/Benedictus Püha/kiidetud olgu Agnus Dei jumala tall Muutuvate tekstidega laulud: Graduale - palvelaul Alleluia missa muusikaline kõrgpunkt Armulaua laul offertorium saadab armulauategevust Commeenia Lõpp: Ite, Missa est - Deo Gracias Missa ülesehitus: Sissejuhatus(introitus, kyrie, gloria) Sõnaliturgia Armulaualiturgia Lõpetus GREGORIUSE LAUL -ladina keelne, ühehäälne, saateta(harva tagasihoidlik orelisaade), puudub ühtne taktimõõte, laulurütm sõltub teksti rütmist, vabalt hõljuv rütm, kasutatakse
proprium graduale alleluia kiitkem jumalat offertorium leiva ja veini ohverdamislaul communia-armulaualaul Introitus missa avalaul Melism-kaunistus, ühel vokaalil mitme noodi laulmine KYRIE-missa üks vanemaid laule. Kreeka keelsest tekstist, lihtne palvelaul preestri ja koguduse vahel. Responsoorne ettekande viis, teksti ainult kolm rida, lihtne ülesehitus, rikkalikult kaunistatud lõpp. Kyrie laulud vaimulike rahvalaulude alused. GLORIA-aluseks tulevasele polüfoonilistele helilaadidele. Missa teine laul. Gloria in excelsis deo Au olgu jumalale kõrges CREDO-pärineb Nikaia usutunnistusest, kinnitatud 320a. 11.sajandiks Rooma liturgiasse, kreeka päritoluga. Psalmoodia laulmisega
3) lüüra 7 keelega, kõlakast kilpkonnakilbist 4) barbiton väiksem variant lüürast, pikkade harudega 5) harf mängisid enamasti naised Puhkpillid 1) aulos läbilõikava kõlaga 2) paanivile e. süürinks koosnes reasviledest. Kultuspill Löökpillid Vasktaldrikud, tamburiin Varakristlik muusika Muusikatüübid psalmoodia(palvelaul Taaveti-aegsetele tekstidele), hümnoodia(kiidulaul, milles kasutati uusi tekste), lihtne vaimulik laul(läbi põimunud rahvamuusikaelementidega) Ettekandeviisid: antifooniline mitu koorigruppi laulavad vastamis ; responsoorne koor laulab refrääni + solist laulab salmi ; retsiteerimine ühel noodil loo ettekandmine (lugemine) Ambrosius pani aluse ladinakeelsele hümniloomingule ambrosius ladinakeelne hümn (lääne kirikus, katoliku usk)
Missa osad jagunevad: · Orginaarium muutumatud tekstid, mis on kohustuslikud igal jumalateenistusel · Proprium muutuvad tekstid, mis lisatakse vastavalt kirikukalendri tähtpäevadele. 3. Kyrie eleison pavlelaul (Issand, halasta) 4. Gloria in excelsis Deo kiidu laul (Au olgu Jumalale kõrges) 5. Credo in unum Deum - usutunnistus (Mina usun ainsasse jumalasse) 6. Sanctus/Benedictus kiidulaul 7. Agnus dei, qui tollis peccata mundi, missere mobis - palvelaul (Jumala Tall, kes on maailma patud ära kannad, halasta meie pead) Renessanss tekkis Firenze linnas 14. Saj. Itaalias ja kandus sealt õigepea teisesse Euroopa maadesse: Madalmaad Inglismaale Pranstusmaale Saksamaale Renessanss oli ilmaliku kunstri taassünni aeg, pöörduti tagasi Vana-Kreeka kultuuri juurde. Renessanssi ajal ei olnud enam maailma keskpunktiks Jumal vaid oluliseks muutus inimese keskne elutunnetus. Keskaegne prof. Muusika kõrvale tekkis nüüd prof. Ilmalik muusika
Võib esineta antifoonilist laulmist (vastulaulmine) Retsitatiivne (kõnemeloodiat jäljendav laulmine) laulu ettekanne Suguluses Eesti regivärsilise lauluga (Arvo Pärt) roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul ladinakeelsed puudub taktimõõt rütm lähtus tekstist esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor Erinevad laulutüübid: o Psalmoodia (palvelaul) vana juudikuninga Taaveti aegsetele tekstidele o Hümn e ülistuslaul Laulustiilid: o Silbiline e süllaabiline stiil (igale silbile vastab üks noot) o Neumaline stiil (kaasaegse noodikirja eelkäija, 8-9.saj vahetusel Fragi suurriigis - sellest ajast muutus liturgiline e vaimulik muusika kirjalikuks o Melismaatliline e kaunsitatud stiil (ühel silbil palju noote, erinevate missa laulude juures rõhutatud nt ,,Alleluia'' ) o MISSA
keskkonnas laulmine 395. a Rooma lõhenemine tõi kaasa kiriku sisulise lõhenemise. Tekkis eraldi ida- ja läänekristlus.Idakristlus oli tugev, kuid läänekristlus iseseisvam. Idakristlus on siiamaani enam-vähem säilitanud oma orginaaljooned. Läänekristlus on läbi aegade muutunud. · Keskaeg ja Gregoriuse laul · 2 põhilist zanri 1) hümnoolia (kiidu-ülistuslaul) 2) psalmoodia (psalm) + vaimulik laul · Psalm on palvelaul (Vana Juudi Kuninga) Taaveti tekstidele. · 2 põhilist ettekandemaneeri 1) antifooniline (2 koori vastakuti) 2) responsoorne (solist-salm; koor refrään)
prooprium (muutuvad osad mis lisatakse vastavalt kiriku kalendri järgi ) Missa muutumatud tekstid 1. Kyrie elaison ( Issand halasta ) pavelaul 2. Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrgus ) kiidulaul 3. Gredo in ukum Deum (Mina usun ainsasse Jumalasse ) usutunnistus 4. Sanctus / Benedictus ( püha ) (kiidetud olgu ) kiidulaul 5. Argnus Dei qui tollis peccata mundi ( Jumala Tall, kes sa maailma patud endale võtad.halasta meie peale palvelaul Meie Isa palve Meie Isa, kes sa oled taevas Pühitsetud olgu sinu nimi Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu Nagu taevad nõnda ka maa peal Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev Ja anna meile andeks meie võlad nagu Meiegi andeks anname oma võlglastele Ja ära saada meid kiusatusse Vaid päästa meid ära kurjast Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au Igavesti AAMEN Ilmalik muusika keskajal eksisteeris rahva muusika näeol. Rahvamuusikud tavaliselt nooti
Sageli on üks töötajatest eeslaulja, kelle värssi kordab kogu ülejäänud grupp. Palju võib näha ringmänge mängivaid lapsi, kes saadavad mängu oma laulude ja käteplaksutamisega. Väga oluline on religioosne muusika. Euroopa ja Aasia religioossete gruppide segunemisel on tekkinud sellised religioossed liikumised nagu rastafari, pocomania ja kumina. Need kõik on väga muusikalembelised usundid. Rastade muusikas on olulisel kohal trummid ning palvelaul, pocomania ja kumina puhul kasutatakse lisaks trummidele ka tamburiine ja shaker'eid. Trummid on Jamaica folkmuusikas erakordselt olulised. Trummid on Aafrika süda. Valge mees võis küll püüa kontrollida kogu rassi, kuid ta ei saa peatada Aafrika südamelööke. Traditsioonilisteks tantsumuusika liikideks on mento, kvadrill, jonkonnu, dinki mini ja bruckins ja neid tantse tantsitakse sageli kõikvõimalike pühade ajal.
annaabi.ee 
