ÕHUMASSIDE LIIKUMINE. ALUSPINNA OMADUSED. MILLISED SUUREMAD KÕRG-JA MADALRÕHUALAD MÕJUTAVAD EESTI KLIIMAT? SKANDINAAVIA MAKSIMUM JA ASSOORI SAARTE KOHAL PAIKNEV KÕRGRÕHUALA. KUIDAS MÕJUTAB PINNAMOOD SADEMETE HULKA? MÕJUTAB NII PÄIKESEKIIRGUSEST TULEVAT ENERGIAHULKA KUI KA ÕHUMASSIDE LIIKUMIST. EESTI ASUB PARASVÖÖTME PARASKONTINENTAALSES VALDKONNAS. KIIRGUSE JAOTUS EESTIS SÕLTUB KAUGUS MEREST, ALUSPINNA KÕRGUS MERETASEMEST JA SELLE KALDENURK PÄIKESEKIIRTE SUHTES. KLIIMA ON PALJUAASTANE ILMADE REZIIM TEATUD KOHAS. PÕHJA-ATLANDI HOOVUS MUUDAB KOGU EUROOPA KLIIMA PEHMEMAKS JA MERELISEMAKS (TEMP KÕIGUB VÄHE, ÕHK NIISKEM). KONTINENTAALNE KLIIMA TEMP. KÕIGUB PALJU, ÕHK KUIVEM. TSÜKLON ÕHU PÖÖRLEV LIIKUMINE ÄÄREALADELT KESKOSA SUUNAS. ANTITSÜKLON SAMA MIS TSÜKLON, KÕRGRÕHUALAL. FRONT KAHE ÕHUMASSI KOKKUPUUTE PIIR. ILM TSÜKLONIS SUVEL NIISKE, VIHMANE, JAHE ILM. ILM TSÜKLONIS TALVEL NIISKE (LUMI, LÖRTS), PEHME, SOOJEM KUI ENNE OLI.
Allikad : Väga tihe laevaliiklus, tihedalt asustatud rannikualad, põhjas on palju miine ja mürkaine. Probleemid:Kui jääd ei ole, ei saa hülged poegida, eutrofeerumine toitainete küllus paneb veetaimed kasvama, Nord Stream gaasijuhe. 11. Läänemere erinimetused Balti meri, Baltickoe more, Itämeri, jne 12. Riigid ja linnad ääres. Eesti Tallinn, Soome Helsinki, Läti Riia, Rootsi Stockholm, Venemaa Peterburi. 13. Mõisted. Kliima - paljuaastane ilmaolude kordumine. Ilm õhu hetke seisund
kuhjevormid: rannavallid,meretasandikud,järvetasandikud,maasääred. · Tuuletekkelised luited,luiteahelikud · Elutekkelised laukad,sootasandikud · Kosmogeensed meteoriidikraatrid · Raskusjõutekkelised rusukalle · Inimtekkelised linnamäed,teetammid,kaitsevallid,karjäärid,tehiskünkad,ah erainemäed · Karstivormid(põhjaveetekkelised) langatuslehtrid,koopad,langatusorud 3. Kliima: ilmade paljuaastane reziim.Eesti kliima on muutlik. · Eesti asub parasvöötmes üleminekul mereliselt mandrilisele kliimale · Kliima sõltub: 1) Geograafiline asendpäikesekiirte langemisnurk on talvel väike,suvel suur 2) Õhumassid ja nende liikumine: a)polaarne ÕM (kuiv,külm) ; b)parasvöötme ÕM (mereline ÕM- suvel jahe,talvel pehme+niiske) (mandriline ÕM-
Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit Kliimaolud Lääne-Eesti saarestik on ilmastikuliselt Eesti kõige merelisem osa, moodustades läänesaarte kliimavaldkonna. Päikesepaiste paljuaastane keskmine kestus on Saaremaal üle 1800tunni aastas. Hästi iseloomustab saarte kliima suhtelist merelisust õhutemperatuur. Sooja ja külma aastaaja üleminekud on pika, eriti sügisel. Eeltalv algab kolm nädalat hiljem kui Ida-Eestis saare keskosas detsembri esimesel, rannikul teisel dekaadil. Päristalv püsiva lumikattega saabub detsembri lõpus. Talvel madaldub kuu keskmine temp. Läänest ida poole; jaanuaris on see -2,3 kuni -4,0°C ja veebruaris -3,4 kuni -5,3°C. Mõni talv võib
Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit. 3.1. KLIIMAOLUD Lääne-Eesti saarestik on ilmastikuliselt Eesti kõige merelisem osa, moodustades läänesaarte kliimavaldkonna. Päikesepaiste paljuaastane keskmine kestus on Saaremaal üle 1800tunni aastas. Hästi iseloomustab saarte kliima suhtelist merelisust õhutemperatuur. Sooja ja külma aastaaja üleminekud on pika, eriti sügisel. Eeltalv algab kolm nädalat hiljem kui Ida-Eestis saare keskosas detsembri esimesel, rannikul teisel dekaadil. Päristalv püsiva lumikattega saabub detsembri lõpus. Talvel madaldub kuu keskmine temp. Läänest ida poole; jaanuaris on see -2,3 kuni -4,0°C ja veebruaris -3,4 kuni -5,3°C
Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit Kliimaolud Lääne-Eesti saarestik on ilmastikuliselt Eesti kõige merelisem osa, moodustades läänesaarte kliimavaldkonna. Päikesepaiste paljuaastane keskmine kestus on Saaremaal üle 1800tunni aastas. Hästi iseloomustab saarte kliima suhtelist merelisust õhutemperatuur. Sooja ja külma aastaaja üleminekud on pika, eriti sügisel. Eeltalv algab kolm nädalat hiljem kui Ida-Eestis saare keskosas detsembri esimesel, rannikul teisel dekaadil. Päristalv püsiva lumikattega saabub detsembri lõpus. Talvel madaldub kuu keskmine temp. Läänest ida poole; jaanuaris on see -2,3 kuni -4,0°C ja veebruaris -3,4 kuni -5,3°C
Litodünaamiline süsteem. Settevool. Kui setteosakeste üldine liikumissuund on paralleelne rannajoonega, siis nim seda setete pikirändeks. Pikirände puhul kulutatakse pidevalt materjali. Pikirände tulemusel liigub märkimisväärsel hulgal setteid, toimub iseloomulik setete kulutus, toiteala kadumise korral lakkab ka setete pikiränne. Maasääred kujunevad setete pikirände tagajärjel kohtades, kus rannajoon muudab suunda. Paljuaastane keskmine setete liikumise suund, settevool, lainetuse ja hoovuse osa, kulutus-kuhje süsteemid, veeriste ümardatus ja liivade terajämeduse muutused, voolu maht, ainese defitsiit *Lito-morfo-dünaamiline süsteem on rannasetete liikumise tendentside uurimine ja hindamine. KULUTUS-KUHJE-RÄNNE. *Settevool ei ole setete voolamine! Settevool on paljuaastane keskmine setete liikumise suund.
Eesti alal on pikk, tavaliselt püsiva lumikattega talv. Suuresti erineb aastaajati ka valge ja pimeda aja pikkus. Suvisel pööripäeval on Lõuna- Eestis päeva pikkus 18 tundi ja Põhja-Eestis enam kui 18,5 tundi. Talvisel pööripäeval kestab valge aeg vastavalt 6,5 ning 6 tundi. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja-Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Viimane kujutab endast tsüklonite kujunemise piirkonda, kus paljuaastane keskmine õhurõhk on naaberaladest madalam. Valitsevate läänetuultega kandub niiske mereline õhumass Atlandi ookeanilt suhteliselt kaugele mandri siseosasse. Külmal poolaastal toob see endaga kaasa tunduvalt soojema, soojal poolaastal aga mõnevõrra jahedama ilma. Selle tulemusena on aasta keskmine õhutemperatuur siin märksa kõrgem kui ida pool samade laiuskraadide kontinentaalsema kliimaga aladel. Valdavosa Eestis mahalangevatest sademetest pärineb Atlandilt.
28. Milline on lumikatte kujunemine ja muutumine Eestis? Pikaajaliste vaatluste aluses Tartus on lumikate kõige paksem veebruari lõpus 17cm. Üksikute talvede lumerohkeim dekaad oli enamasti veebruari teisest dekaadist märtsi teise dekaadini, seejuures 28% kõikidest talvedest oli lumerohkeim märtsi esimene dekaad. Mõnel talvel oli lumi kõige paksem novembris-detsembris. Talve maksimaalsete dekaadi lumikatte kõrguste paljuaastane keskmine väärtus on Tõraveres 20cm. 29. Mida mõistetakse mullana? Muld on loodusmoodustis, mis on maakoore kivimitel kujunenud rohelise taime, teda saatvate mikroorganismide ning mis tahes jäänuste muundumisel tekkinud huumusainete mõjul. Ta kätkeb endas elavast ja eluta maailmast pärinevat ning ühtaegu mõlema tunnuseid. 30. Mis on mulla viljakus? Mulla viljakus kujuneb otseselt elusorganismide tegevuse tulemusena
Suhteliselt kaitstuks võib pidada Mullutu-Suurlahe ümbrust ja Pähkla sood, kus savikihi paksus on kohati kuni 4 meetrit. Põhjavee ressurss praeguse tarbimise juures on piisav. Kümne aastaga on veetarbimine vähenenud ligi kaks korda. Vähenenud on ka põllumajandusest lähtuv reostus. Põhjavee kvaliteet piirkonniti on väga erinev. Põhjavee reostused on üldjuhul lokaalsed ja tingitud veeallika läheduses asuvatest reostuskolletest. Kliima Kaarma valla piirkonnale omane paljuaastane (30. aasta Kuressaare ja Karja vaatlusandmed: 1961 - 1990) keskmine õhutemperatuur on 6,0° C. Kõige soojem kuu on aastas juulikuu, keskmise õhutemperatuuriga 16,5° C ja kõige külmem, veebruarikuu, mille keskmine õhutemperatuur on - 4,4° C. Viimase 10 aasta kestel on täheldatud õhutemperatuuri tõsu 6,9° C, juulikuu keskmine 17,1° C ja veebruari keskmine õhutemperatuur - 2,9° C. Soojem suvekuu on olnud 1997. a. august 19,7° C. Ööpäevane maksimaalne õhutemperatuur on
leiavad aset peaaegu kõik meie ilmanähtused. Sellele järgnevad stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja ekosfäär. Ilmakujundid jaotuvad maakeral aga jämedalt vöönditesse. Troopika-ehk ekvatoriaalne vöönd, milele järgneb subtroopika tsoon. Siis tuleb parasvööde ja lõpuks polaarpiirkond. Need vööndid esinevad mõlemal poole ekvaatorit. Maa ainukeseks looduslikuks kaaslaseks on Kuu. Tegelikult ei tohiks teiste planeetide looduslikke kaaslasi kuudeks kutsuda, ent paljuaastane tava on selleks liiga tugevalt juurdunud. Ometi on olemas ainult üks Kuu ja see on meie oma. Kuu läbimõõt moodustab Maa omast veidi üle neljandiku ( 3474 kilomeetrit). Ta tundub meile oma mõõtude poolest küll Maast tublisti väiksemana, kuid looduslike satelliitide seas on ta pigem suur. 2.4. Marss Marss on nimetatud vanade roomlaste sõjajumala järgi ja see võib olla kõige tõenäolisem koht, kust veel Päikesesüsteemis elu võib leida.
Sportliku vormi kujunemine: Ettevalmistav periood- eelduste loomine ja vahetu saavutamine. Võistlusperiood- säilitamine ja tippvormi vahetu saavutamine Üleminekuperiood- vahetu langus Treeningu planeerimise tasemed: I harjutus II harjutuste seeria III treeningu tund IV treeningu päev V treeningu nädal e. mikrotsükkel VI treeningu kuu e. mesotsükkel VII treeningu aasta e. makrotsükkel VIII paljuaastane või mitmeaastane treening N: olümpiatsükkel Planeerimist alustatakse kõrgemast tasemest! Planeerimise reeglid: Paindlikkus Individuaalsus Planeerimise suunad: Elustiili juhtimine- karjäär, finants, pereelu, väärtushinnangud. Teaduslik suhtumine- meditsiiniline kontroll, treeningu monitooring, psühholoogiline kontroll, pedagoogiline kontroll. Võimekuse juhtumine- treeningu planeerimine ja programmeerimine, treeningu metoodika ja
Meteoroloogia Sissejuhatus Hetke seisuga on Eestis 99 vaatlusjaama seal-hulgas 23 meteoroloogilist automaatjaama. Meteoroloogia - on teadus, mis uurib atmosfääris toimuvaid protsesse. Atmosfäär on Maad ümbritseb gaasikiht. Ilm atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides. Kliima on antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade reziim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist. Ilmaennustusi tellivad põllumajanduse, energeetika, transpordi, tursimi, ehituse ja sõjandusega seotud firmad/isikud. Meteoroologia on seotud tugevasti füüsikaga (soojusõpetus, elektromagnetlained, aine ehitus), geofüüsikaga, merefüüsikaga, okeanoloogia ja hüdroloogiaga.
SRATOSFÄÄR kuni 50 km tº hakkab tõusma (osoonikihi mõju, o) UV-kiirguse neelaja STRATOPAUS (vahekiht) Algab uuesti tº langus MESOSFÄÄR - 51/52..86 km MESOPAUS (vahekiht) Algab tº tõus TERMOSFÄÄR - kuni 860 km Õhumolekule vähe suur, kineetiline en. tõttu õhumolekulid põrkavad Kiire t tõus kuni 2000 ºC , virmalised TERMOPAUS (vahekiht) EKSOSFÄÄR >800 km t tõus Õhk puudub ILM - õhkkonna hetkeseisund Ilma uurib METEROLOOGIA KLIIMA - paljuaastane ilmastikuolude kordumine Kliimat uurib KLIMATOLOOGIA Kliimat kujundavad kliimatekketegurid: 10 *Astronoomilised: maa kaugus Päikesest, *Maa telje kallakus, *saadav päikesekiirguse hulk; * Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje * Geograafilised: *mandrite ja ookeanide paigutus, *koha geograafiline laius, *suurte
Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti. Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi. Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi juures ja vesi keeb 212 F kraadi juures. Fahrenheidi konverteerimiseks Celsiuse kraadideks tuleb 1) Lahutada Fahrenheidi
Suvi Talv Juuni Juuli August Detsember Jaanuar Veebruar Temperatuur te, C 2008 - 2009 13,5…14,4 13,9…17,7 15,1…17,3 -0,8…+2,4 -1,1…-3,2 -2,2…-5,0 2009 - 2010 13,7…15,6 21,1…23,0 17,6…18,8 -0,6…-4,9 -8,6…-14,0 -6,6…-8,5 Paljuaastane 13,3…15,6 15,9…17,2 14,6…16,9 -4,6…+0,3 -2,4…-7,6 -3,3…-7,4 keskmine Suhteline niiskus RHe, % 2008 - 2009 74…77 67…81 77…82 87…94 86…92 86…90 2009 - 2010 72…78 68…80 79…84 87…91 86…91 83…93 Paljuaastane
kk Temperatuur Suhteline niiskus Temperatuur Suhteline niiskus Joonis 7.2 Välistemperatuur ja suhteline niiskus talvekuudel (vasakul) ja suvekuudel (paremal). 20092010 talve oli natuke külmem (eriti jaanuarikuu), kui paljuaastane keskmine. 2010. aasta suvekuud (eriti juulikuu) olid mõnevõrra soojemad, kui paljuaastate keskmine temperatuur, vt. Tabel 7.4. Eesti keskmine juulikuu õhutemperatuur oli +21,8 °C, viimase poolsajandi jooksul pole nii sooja juulikuud varem esinenud. Tabel 7.4 Paljuaastase keskmise välistemperatuuri võrdlus suve- ja talvekuude temperatuuridega.
Eesti alal on pikk, tavaliselt püsiva lumikattega talv. Suuresti erineb aastaajati ka valge ja pimeda aja pikkus. Suvisel pööripäeval on Lõuna-Eestis päeva pikkus 18 tundi ja Põhja-Eestis enam kui 18,5 tundi. Talvisel pööripäeval kestab valge aeg vastavalt 6,5 ning 6 tundi. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja-Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Viimane kujutab endast tsüklonite kujunemise piirkonda, kus paljuaastane keskmine õhurõhk on naaberaladest madalam. Valitsevate läänetuultega kandub niiske mereline õhumass Atlandi ookeanilt suhteliselt kaugele mandri siseosasse. Külmal poolaastal toob see endaga kaasa tunduvalt soojema, soojal poolaastal aga mõnevõrra jahedama ilma. Selle tulemusena on aasta keskmine õhutemperatuur siin märksa kõrgem kui ida pool samade laiuskraadide kontinentaalsema kliimaga aladel. Valdavosa Eestis mahalangevatest sademetest
annaabi.ee 
