· Talupojad sõltusid oma isandatest feodaalidest: maa kuulus isandale, enamik talupoegi sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema · Isandal talupoja üle kohtuõigus, ihunuhtlusega karistamine kuni surma mõistmiseni 6) Kuidas mõjutas hoogustuv linnastumine kõrgkeskajal mõisa- ja põllumajanduse arengut? · Mõisnikul oli tulus kasutada talupoegade töö asemel palgasulaste tööjõudu · Mõisad spetsialiseerusid müügile linnades või teistes maades · Talupoegadelt nõuti loonusrendi asemel raharenti · Talupoegadel tekkis võimalus oma kaupa müües rikastuda, külaühiskond kihistus 7) Kuidas mõjutasid korporatiivsed erialaühendused linna valitsemist? · Mõisnikul oli tulus kasutada talupoegade töö asemel palgasulaste tööjõudu · Talupoegadelt nõuti loonusrendi asemel raharenti
vaid võimule. Stalinil ei olnud sõpru ega lähedasi inimesi, need on kõrge võimu kandjale ohtlikud ning neist tuleb loobuda. Kõik, mis võib olla inimesele kallis, vahetas ta võimu vastu. Võim oli Stalini elu, võimust eemaldumine oli ta surm. Niisuguse totalitaarse võimu haardesse sattus 1940. aastal ka Eesti. Hävitustöö põllumajanduses Stalini kurikuulus hävitamiskäsk tabas raskelt Eesti põllumajanduslikku ühistegevust. Eriti põhjalik oli Moskva palgasulaste hävitustöö Kesk-Eesti suurimais ühistegevuslikes tööstusettevõtetes. Nii hävitati 1941. aasta juulis punaste jõukude poolt suur osa moodsaid käitisi põllumajandusliku tööstuse alal. Nendeks oli Türi piimatehas, Võhma ühistegevuslik eksporttapamaja, ETK Põltsamaa majapidamistehased, Särevere kondenspiimatehas jne. Türi piimatehas oli oma ehituselt ja sisustuselt moodsaim piimatehas Eestis. Uus piimatööstuse hoone ehitati 1937
rüütelkondadele. 5.2 Eesti 18. sajandi teisel poolel Esimesed reformikatsed 1760 oli pärisorjuslik mõisamajandus end ammendanud. Mõisate tulud polnud vastavuses väljaminekutega. Talupojad muutusid tõusvate koormuste tõttu rahutuks. Tugevnev Vene riik soovis kaotada Balti erikorda. Saabus valgusajastu ja moodi läksid orjusevastased ideed. Hakati propageerima pärisorjuse piiramist talupoegade laskmist raharendile ja mõisate majandamist motiveeritud palgasulaste abil. Asehalduskord Katariina II kehtestatud Venemaa uus halduskord laienes Baltikumile 1783. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud ühendati Riia asehalduskonnaks. Paldiski sai linnaõigused ja ajutiselt loodi Paldiski maakond. Asutati Viljandi ja Lõuna-Tartu ehk Võru maakond. Siia laiendati Venemaa aadliomavalitsuse ja linnaseadused. Kaotati maanõunike kolleegiumid. Linnades asendati raed majaomanike poolt valitud linnaduumadega. Kehtestati Venemaa maksusüsteem. Pearahamaksu
laienes, suured muudatused ühiskonnas, inimrasside laienemine, keskaja lõpp ja uusaja algus. Põlisrahvaste lõrgkultuurid Kesk-ja Lõuna-Ameerikas Asteekide riik Mehhiko keskosa Atlandist Vaikse ookeanini. Valitsuspüramiidi tipus seisis pärandatava võimuga keiser, võrdlemisi lõdva keskvõimuga. Tekkis päritavate tiitlitega ülikkond, kes oli maksudest vabastatud. Lihtasteegid oli rahuajal talupojad. Kaupmehed moodustasid omaette seisuse, maata talupojad kuulusid palgasulaste seisusesse ja madalaimal astmel olid orjad. Usundis oli tuhandeid jumalusi, kellele pidi inimesi ohverdama (sõdade eesmärk). Kõrgeltarenenud vaimukultuur: olid riigi ülalpeetavad koolid, kõrgel tasemel filosoofia, kaks eri pikkusega kalendrit (päikese-ja usukalender), piktograafiline kiri kirjandus, arhitektuuris suur insenermeisterlikkus. Maajade linnriigid Yucatani poolsaarel. Polnud ühtset riiki, vaid linnriik. Hiljem moodustasid need omavahel lõdva konföderatsiooni
· Pt21.2 Põhjendage väidet "Mõis oli naturaalmajanduslik suurmajand". · Talupojad harisid mõisapõlde (teotöö) ja varustasid mõisa kõige eluks vajalikuga · Loonusrent peaaegu pool põllusaagist, lisaks kohustus viia mõisasse loomi ja toiduaineid · Mõis sundis talupoegi vilja jahvatama mõisa veskis · Pt21.3 Kuidas mõjutas hoogustuv linnastumine kõrgkeskajal mõisa- ja põllumajanduse arengut? · Mõisnikul oli tulus kasutada talupoegade töö asemel palgasulaste tööjõudu · Mõisad spetsialiseerusid müügile linnades või teistes maades · Talupoegadelt nõuti loonusrendi asemel raharenti · Talupoegadel tekkis võimalus oma kaupa müües rikastuda, külaühiskond kihistus · Talupojad põgenesid linna või ostsid end raha eest vabaks · Jõukamad talupojad ostsid talu päriseks · Pt21.4 Miks on keskaegse talupojaseisuse kohta käivate ajalooallikate uurimine komplitseeritud? · Kuna suur osa talupoegi olid
maksta renti ja teha teotööd isnda majapidamises e. Mõisas. Teopäevi oli aastas mõne nädala jagu kogu perele. Loonusrendina pidi talupoeg maksma kuni poole oma põllusaagist, sellele lisandus kohustus viia mõisasse loomi ja toiduaineid, nt. Mune juustu, sinki ja võid. Mõisnikud nõudsid, et talupoeg jahvataks oma vilja mõisa veskis ning nõudsid selle eest lisakoormisi. Raharent Mõisnikud hakkasid kas. talupoegade asemel palgasulaste tööjõudud. Linnad arenesid väga kiiresti. Mõisad hakkasid põllusaadusi kasvatama müügiks. Sellega kaasnes spetsialiseerumine. I ja II seisuse vajadused muutusid. Nüüd nõudsid mõisnikud talöupoegadelt raharenti. Talupojad pidid oma saadused ise turule viima ja müüma. Talupojad muutusid liikuvamaks ja rikastusid. Tihti põgenesid talupojad linnadesse või ostsid end raha eest vabaks. 16
Põllud jaotatud mitmele perele vagude kaupa, kasutusel kolmeväljasüsteem (suvivili/talivili/kesa) Koormised. Kohustus maksta renti ja kohustus mõisas teotööd teha. 12.sajandini toimis mõis kui naturaalmajanduslik suurmajand, mistõttu pidid talupojad viima mõisasse kõike eluks tarvilikku, nii toiduaineid kui ka loomi. Agraarne ühiskonnakorraldus muutus 12.sajandist, mil hoogustus linnade teke/kaubandus. Ühelt poolt oli mõisnikel tulus kasutada alaliselt käepärast olevate palgasulaste tööjõudu. Teisalt oldi huvitatud talupoegade poolt makstavast raharendist. Talupoegadel oli nüüd võimalus oma toodetud kaubaga rikastuda ning paljud talupojad põgenesid linna elama. Suur osa talupoegi olid kirjaoskamatud, neilt pole säilinud kirjalikke tekste. Talupoegadel oli konservatiivne ellusuhtumine. Lepiti traditsioonidega ning ülesannetega. Oldi sügavalt usklikud . Näljahäda põllusaagi ikaldus, hinnatõus, epideemia, ilmastikuolud. Linnad
ASTEEKIDE RIIK · RIIK: Rääkisid nahuatli keelt ja nimetasid et mexicaks. Nad jõudsid Mehhiko orgu 13.saj ning rajasid Tenochtitlani linna. Nende riik oli lõdva keskvõimuga impeerium, mida juhtis pärandatava võimuga keiser. Asteegi ühiskonnas tekkis päritavate tiitlitega ülikkond, kellel olid riigi- ja sõjaväeametid. Lihtasteegid olid rahuajal talupojad, sõja korral aga väeteenistuses. Kaupmehed moodustasid omaette seisuse. Maata talupojad kuulusid palgasulaste seisusesse, madalamal astmel olid orjad. Sõdimise eesmärk oli peale poliitika ka leida inimesi ohverdamiseks. · USK: Asteegid uskusid tuhandeid jumalusi. Enim austati suurt kolmikut: sõja-, ja päikesejumalat, vihmajumalat ja saatuse- ja surmajumalat. · KULTUUR: Kõrgeltarenenud vaimukultuur. Neil olid riigikoolid (kutse- lihtrahvale, eliitkoolid ülikutele) Õpetati ajalugu, religiooni, riigivalitsemist, sõjakunsti, matemaatikat, astronoomiat ja retoorikat
· Loonusrent kuni pool talupoja põllusaagist, lisaks tuli mõisa viia oma loomi ja teisi toiduaineid (mune, juustu, sinki jne). · Teotöö talupoja töö mõisas, iga pere mõne nädala jagu aastas. · Talupoeg pidi oma vilja jahvatama mõisa veskis, mille eest nõuti lisa koormisi. c. Turusuhete areng alates XII sajandist: · Hoogustus linnade teke ja kaubandus. · Mõisas hakati rohkem kasutama palgasulaste tööjõudu. · Mõisad hakkasid saadusi tootma eeskätt müügiks linnadesse. · Spetsialiseerumine tulusamale alale (Vahemeremaades viinamarjakasvatus ja veini tootmine). · Loonusrendi asendamine raharendiga. · Talupojad pidid oma toodangu ise linnas turustama, et hankida vastav rendisumma. · Talupojal tekkis võimalus rikastuda, mis süvendas külaühiskonna kihistumist.
Küla moodustas ühe kogukonna. Majad olid ehitatud sumbküla põhimõttel, põllud olid külast väljaspool. XII sajandini oli mõis naturaalmajanduslik suurmajand, siis olid talupoegade koormised ka vastavad: teotöö, toiduained, metsaannid s.t. loonusrent. Lisaks võis mõisnuk välja mõelda veel kohustusi. Kaubalis-rahaliste suhete arenguga muutusid ka talupoja kohustused. Oluliseks muutus raharent. Raha eest võis end vabaks osta, mõis kasutas palgasulaste tööd. Talupoegade mõttemaailm ja ellusuhtumine olid konservatiivsed. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkord seisnes senjööri ja vasalli suhetel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, samal ajal kohustus senjööri eest võitlema, teda kaitsma ja toetama. Selle eest tasuti talle maatükiga e. feoodiga e. lääniga. Kuigi senjööri ja vasalli suhted olid toetumas usaldusele ja truudusele, tekkis mitmeid probleeme: 1
Koormised talupoja tööd ja maksud maarendi eest. Loonusrent kuni pool talupoja põllusaagist, lisaks tuli mõisa viia oma loomi ja teisi toiduaineid (mune, juustu, sinki jne). Teotöö talupoja töö mõisas, iga pere mõne nädala jagu aastas. Talupoeg pidi oma vilja jahvatama mõisa veskis, mille eest nõuti lisa koormisi. Turusuhete areng alates XII sajandist: Hoogustus linnade teke ja kaubandus. Mõisas hakati rohkem kasutama palgasulaste tööjõudu. Mõisad hakkasid saadusi tootma eeskätt müügiks linnadesse. Spetsialiseerumine tulusamale alale (Vahemeremaades viinamarjakasvatus ja veini tootmine). Loonusrendi asendamine raharendiga. Talupojad pidid oma toodangu ise linnas turustama, et hankida vastav rendisumma. Talupojal tekkis võimalus rikastuda, mis süvendas külaühiskonna kihistumist. Paljud talupojad kasutasid võimalust end raha eest vabaks osta, jõukamad suutsid ka talu välja osta.
eluks vajalikuga. Koormised talupoja tööd ja maksud maarendi eest. Loonusrent kuni pool talupoja põllusaagist, lisaks tuli mõisa viia oma loomi ja teisi toiduaineid (mune, juustu, sinki jne). Teotöö talupoja töö mõisas, iga pere mõne nädala jagu aastas. Talupoeg pidi oma vilja jahvatama mõisa veskis, mille eest nõuti lisa koormisi. Turusuhete areng alates XII sajandist: Hoogustus linnade teke ja kaubandus. Mõisas hakati rohkem kasutama palgasulaste tööjõudu. Mõisad hakkasid saadusi tootma eeskätt müügiks linnadesse. Spetsialiseerumine tulusamale alale (Vahemeremaades viinamarjakasvatus ja veini tootmine). Loonusrendi asendamine raharendiga. Talupojad pidid oma toodangu ise linnas turustama, et hankida vastav rendisumma. Talupojal tekkis võimalus rikastuda, mis süvendas külaühiskonna kihistumist. Paljud talupojad kasutasid võimalust end raha eest vabaks osta, jõukamad suutsid ka talu välja osta.
eluks vajalikuga. Koormised – talupoja tööd ja maksud maarendi eest. Loonusrent – kuni pool talupoja põllusaagist, lisaks tuli mõisa viia oma loomi ja teisi toiduaineid (mune, juustu, sinki jne). Teotöö – talupoja töö mõisas, iga pere mõne nädala jagu aastas. Talupoeg pidi oma vilja jahvatama mõisa veskis, mille eest nõuti lisa koormisi. Turusuhete areng alates XII sajandist: Hoogustus linnade teke ja kaubandus. Mõisas hakati rohkem kasutama palgasulaste tööjõudu. Mõisad hakkasid saadusi tootma eeskätt müügiks linnadesse. Spetsialiseerumine tulusamale alale (Vahemeremaades viinamarjakasvatus ja veini tootmine). Loonusrendi asendamine raharendiga. Talupojad pidid oma toodangu ise linnas turustama, et hankida vastav rendisumma. Talupojal tekkis võimalus rikastuda, mis süvendas külaühiskonna kihistumist. Paljud talupojad kasutasid võimalust end raha eest vabaks osta, jõukamad suutsid ka talu välja osta.
annaabi.ee 
